Tere taas kuulama keele sõnumi saadet täna jätkame sealt, kus eelmisel laupäeval pooleli jäime. Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop annab põneva ülevaate sellest kõigega. See meie keele arengu ja puhtuse eest seisev tähtis asutus tegeleb. Lõpuks aga meenutame kuulajaile ka meie uut oma sõnavõistlust. Jätkates nüüd juttu teiega, Urmas Sutrop siis keele instituut jaoks muidugi see sõnavõistlus on üks väikene, niisugune kõrvaline meelelahutus tõsise ja suure töö kõrval, mida te teete tegelikult on vist Eesti keele instituut suhteliselt erilise staatusega instituut üldse meil Eestis, kus enamjagu kõik vanad Teaduste Akadeemia instituudid on ju neid ühendatud ülikoolide alla. Jah, ma ka mitte ainult siiski hammel biokeskus Tõravere observatoorium ja Eesti kirjandusmuuseum, mis on alles jäänud, Jaan Lippmaa instituut ka? Tema on juba kuidagi. Ta on natuke teise staatusega tööl, riigiasutuste avalik-õiguslike olnud. Aga me oleme tõsises eristaatuses ja, ja eks ei ole ka olulised ülesanded täita riigi jaoks. Eesti keele arendamine, korraldamine, korrastamine, hooldamine, uurimine on meie põhiülesandeid. Me oleme muidugi ainsad ülikoolides tehakse ka väga palju suutajad. Aga ikkagi meil unikaalsed ülesanded, ülikoolid ei tegele keelekorraldusega ega akadeemilist alustada raamatute koostamisega. Ja, ja on asi, mida me ei tee, aga mida segi aetakse. Me ei ole keeleinspektsioon, me ei kontrolli eesti keele kasutust. Bee, kirjuta väljadele. Aga vahel inimesed arvavad, et me teeme seda. Kui nüüd rääkida jah, suurtest ülesannetest, siis rikun ja seadnud eesti keele arengukavas ka väga palju ülesandeid Eesti keele instituudil aastateks 2004 2010, et kuidas te hindate oma rolli täitmist? Hästi. Arengukava on täidetud ja praegult on juba valminud uue arengukava projekt kuni aastani 2017 ja see on seda, haridusministeerium on temaga tegelemise lõpetanud ja ma loodan, et see läheb lähemal ajal Riigikogusse. Kevadel me sellest ka rääkisime, meil oli väike vestlusring sel teemal, nii et mis on nüüd suurimad ülesanded, mis keeleinstituudi ette seatakse? Ikka võib-olla, et, et selles mõttes tähtsam keelekorraldus see keelehoole, see pidada meie keelenõu ja sinna kaasa käib siis kiidakele norm. Meie õigekeelsussõnaraamat on kirjutatud normi alus, see on üks selline valdkond siis teine valdkond on seotud keeletehnoloogia arendamisega, me tegeleme, kui meil on kaks põhisuunda, üks on kõne süntees, tahab kõnelev arvuti ja teine suund on seotud sõnaraamatute ka ehk meil on sellised suured sõnaraamatute koostamisse abiprogrammid loodud või lausa süsteem meeleks, seda me hakkame täiendama uute Woodult või sama suuta moodulitega. Me teeme tõlkija töökeskkonna koos vahemälude igasugust abidega. Ja, ja siin on veel mitmeid mitmeid asju, mida me selle sõnaraamatutega elektroonilise koostamise abiprogrammidega teeme. Ja, ja kolmas on võib-olla siis Eesti ajalugu ja sugulaskeeled tahab, et kes me oleme. Me oleme, noh, kuivõrd oleme soomeugrilased, kuivõrd me ei ole. Et sellise teadustööga ja lisaks siis teadustöö, mis on seotud keeletehnoloogia arendamisega, tahab eesti keele lihtsalt erinevad valdkonnad. Vanus, süntaks morfoloogia, mis kõik annavad mingi oma panuse keeletehnoloogia arengusse. Küllaltki oluline osa on teil olnud ka eurokeele alal ka eesti keelde kõikide nende tohutute köidet tõlkimine eurodirektiivide või mis nime all hakkavad tulema kasvõi seda uue sõda. Aga selle terminoloogia lamiseks tähtis valdkond ja, ja siin on meil terve uus osakond, mida varem ei olnud. Ja selle osakonna töötajad ei tegele mitte ainult euroterminoloogia ka, vaid ka, aga ikkagi Eesti oma väga tähtis valdkond on meil sõjandus. NATO. Meil on väga hea koostöö Kaitseministeeriumiga, kes on meie ka suurrahastaja, meie tegevuse rahastaja. Selles valdkonnas. Ja eurokeelehooldega tegeleb tegelikult meil ainult kaks inimest kelle töökoormus on tohutu. Nad on, peavad olema valmis aitama euro tõlke Ni Luksemburgis, Brüsselis, Frankfurdis kui ka mujal. Ja vahel nad peavad tegema asju, mida nad tegelikult ei peaks tegema. Nad peavad kohe mõtlema käigult välja uusi termineid, uusi sõnu. Meil on siin võistlus, paljude asjade jaoskond, nende kohusalt kohe küsitakse kohe olgu olla. Tavalise keelekasutajaid huvitab eelkõige keelenõu saamine nii või teisiti. Üha rohkem on võimalusi ise otsida veebist. Aga ikkagi jätkatega. Sellist operatiivset või vahetut keelenõu pakkumist ja. Kõige toredam oli see, et mõne mõni aasta tagasi oli üks telefoniraamat paigutanud keeled nõuavad numbrist kõige tähtsamate numbrite juurde, tuletõrje sapi vahele. Aga seda nõme anname telefoniga. Üritame siiski inimestel vaadata meie kodulehekülge, enne kui nad helistavad, sest seal on korduma kippuvad küsimused kirjas ja võib-olla saab vastuse kohe-kohe kätte ilmutada, peakski helistama. Aga loomulikult me vastame kõikidele kõnedele ja ka kirjalikele meelidel päringutele, nii et kõik küsimused on teretulnud ja mis kõige tähtsam, kõikide küsijate küsimustest me õpime. Me registreerime kõik küsimused. Me näeme, kus on probleemsed kohad eesti keeles, kus tekivad küsimused ja me saame oma keele arendamist selle küsimuste kaudu hoopis parempidi suunata, kujutada. Juttu oli ka sõnaraamatute tegemisest, kas on käsil ka mõni suurem sõnaraamatuprojekt? Meil on neid mitu ja ükskõik, huvitav sõnaraamat on juba trükikotta minemas see on siis õigekeelsussõnaraamat vene koolidele ja kus on õigekeelsussõnaraamatule lisatud seletused vene keeles ja vastad. Ja ma arvan, et venelastel on see väga kasulik raamat, kui nad saavad sellistes neile tehtud eesti keele sõnaraamatust õppida eesti keelt. Paljud sõnaraamatud on juba veebist kättesaadavad ja isegi 2006. aasta-s on ju päris vabalt kasutatav. Ja on meie suur seletav on vabalt kasutatav ja me arvame, et me paneme ka selle vene õpilase ÕS-i vabalt veebi, aga mitte kohe, tähendab, et kui me kohe paneks, siis me ei suudaks raamatuid maha müüa. Et me tahakski mõne raamatuga maha müüa ja aasta pärast on see kindlasti tasuta veebis. Aga, ja see ei ole ainus salata, projekt, meil on käsil uus, täiesti uus üheköiteline, seletav kuhu tulevad antonüümi sõnale müümid ja muu informatsioon. Ja siis on meil veel käsil selline keeleõppijale mõeldud eesti keele põhisõnastikus on 4000 sõna. Ja selles osas raamatu teeb eriliseks see, et seletuste jaoks ei kasutame ka rohkem sõnu kui sama 4000, see on kõik nagu ühtegi muud, seda ei tohi sinna panna. Me oleme juba ja seal sõda, raamatul hakkavad tulema juurde, teised keeleta, enam lisanduma. Et me oleme nii teinud, et me teeme alguses põhja valmis. Lisame keeli, praegult käib sinna viipekeele sõnade filmimine 4000-st sõnast või 4500-st on juba 3000 filmitud. Me paneme viipekeele juurde. Meil on lähiajal plaanis panda hiina keel. Nii lihtsustatud lihtsustamata kirjapildiga Taiwanis, Hongkongis on lihtsustamata Mandri-Hiinas noh, vabariigis on lihtsustatud hieroglüüfid, sina võib-olla ka hiina keeles Ladiliseeritud kuju juurde, meil on plaadis vene keel, soome keel, rootsi keel, inglise, prantsuse, ühesõnaga kõik, kelle spetsialiste leiame, me lisame aja jooksul sootska kasvav projekt ja ja minu unistused, saaksime sinna ka sellised videosõnastiku panna teid mitte ainult siis viipekellaks videos, vaid ka Eesti keele sõnaseletused oleksid filmitud erinevate inimeste poolt ilmselt väikseid, mis südamele tähendab. Ja küsiks lõpuks ka rahvusvahelise koostöö kohta, sellepärast et oli ju jutuks, et soome-ugri keeltega tegeleb ka Eesti keele instituut ja kindlasti Soomega on siin kõige tihedamad sidemed, aga ehk on veel sidemeid mujale ka. No ma hakkaks pihta, et üks rahvusvaheline plats sai just valmis koos Oxfordi Ülikooli kirjastusega kirjastusega valgus. Meil saime valmis, uue võidab esimest korda on eesti keeles olemas korralik akadeemiline pilt, sõnastaks seda. Oxfordi toodeti kirjasse pilt ja Tuudeli kirjasse piltsõnastik, kus oli eestikeelset vastet, ingliskeelsed vasted. Ja kirjastuse valgus meil veel koostööd, me teeme, valmistame ette uut võõrsõnade leksikoni väljaannet mille me teeme täiesti ümber, mis tuleb uuel tasemel, uue kvaliteediga, aga järjepidevuse alusel ikkagi. Ja, ja siis on meil koostadel mitmesugust, loomulikult soome-ugri keelte vallas. Me tahame instituudist välja kujundada sellist soome-ugri keelte sõnavarakeskust. Saal, avatute keskust, kus, et ilma meieta ei saaks tulevikus nagu idapoolsete sugu rahvaste sõnaraamatut koostada just tänu sellele platvormile keeletehnoloogiliste abivahenditele on see võimalik. Millal Soomega koostöö me tahaks väga, meil on valmis Eesti-Soome suure sõnaraamatu põhi. Praegu on läbirääkimised käimas, et Soome pool leiaks inimesed ja raha, raha on lihtsam, neid inimesi on raskem leida selle töö jaoks töö jätkamiseks, et saaks selle projekti lõpuni viia. Me tahaks aga Läti sõnaraamatut teha, aga meil on teatud probleeme Läti poolega. Nagu ikka. Nii et tööd jätkub kauemaks, kui tööd jätkub. Meil on just plaanis teha üks nõupidamine sõnaraamatut vallas, et mida me tulevikus teha tahame, et kui me võtame, teeme ühe kalendri, kus paneme aastate, tahaks vähemalt 20-ks 25-ks aastaks teha plaani, et mis aastal mingi sõnaraamat valmis saab, ilmub, et ei oleks nii, et järsku ühel hetkel on kõik sõnaraamatut valmis ja otsas, vaid me peame järjest mõtlema uusi uusi ülesandeid välja. Kui aga sõnavõistluse korraldajate, küllap siis onu juurde tuleb. Hetero kaua siin sõnaraamatuid läheb vaja? Seda tuleb juurde nii või ei taha neid, neid me registreerime pidevalt uudissõnu, mida ajakirjanikud kasutavad, mida ilukirjandusest tuleb, nii et seal registris me peame ja, ja kui need sõdu hakatakse rohkem kasutama kui kolm korda või natuke veel rohkem, siis nad lähevad ka sõnaraamatusse ega midagi savine, siis armastab trapile jõuda. Niisiis kutsume kõiki üles, otsige või leiutage uusi selliseid sõnu nagu sõnaus, avaus või paleus, kus vokaalsele tüvele liitub u-s liide. Saatke oma ettepanek minu meiliaadressile Mart Tummelas RTR poee ja te võite võita taas väärt raamatuauhinna kirjastuselt Varrak. Meie võistlus kestab kuni sõnavuse võitjate selgumiseni ehk siis novembri keskpaigani. Nädala pärast otsime taas Eesti huvi lähteid, seekord Soomel, Läänerannikulinnast, kus Eesti saatus sai pitseri 300-ks aastaks ehk siis uusi kaubungist. Tsunamitoimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig. Kohtumiseni 23. oktoobril ja olgem vahepeal võõramalastest eesti keele kasutajate suhtes ikka mõistvad. Just nõnda saame oma keelele ja kultuurile uusi innustunud toetajaid.