Needy. Võõras maa, võõras keel ümberringi. Nii et sel ilusal päeval, kui sa viimati Taani pluusi meheni kuni märtsini kodumaa pealinnast Kopenhaagenist lahkuma pidid, polnud selle äsja kujunenud olukorrast kõige õrnemat aimu. Õnnis teadmatus Kõni Kopenhaagen, Keni lennujaamani, kus neis kõige ehtsam põrgu lahti olevat kõik kohad täis, jahmunud ja ehmunud reisijaid oma kottide ja kompsudega nende vahel saalimas jahmunud lennujaama töötajaid jäid. Kes neile esitatud küsimustele vastata ei osanud, sest uudis oli veel päris viske. See uudis, et just seal päeval just äsja hakkas üks suur ja vihane islandi vulkaan oma tuhapilvi üle Euroopa taeva laiali saatma. Käredahäälse Johnny Mäedseni toredat pluusi poleks sel hetkel küll Kopenhaageni tohutus lennujaamas mitte keegi tähele pannud. Paanika kasvas, kui väljalendude tabloole ilmus üksteise järel see lennureisijate õudussõna hänshoud tühistatud, tühistatud, tühistatud, kõik lennud tühistatud, välja arvatud üks kella kolmene lend Tallinna peegrida tühistatud lende, siis tõeline ime. Tallinn lennu värava number ja kõik olemas ja selle järel taas lõputu rida tühistatud lende. Iga viie minuti järel sai vaatamas käidud, kas see imeline rida tablool ikka püsib ja püsiski lõpuni vapper Tallinna lennuk tõi meid koju ning pikkadeks päevadeks ja ööd, eks jäi see viimaseks, Kopenhaagenist väljuvaks lennuks tõenäoliselt kaheks viimaseks lennuks vähemalt põhjapoolse Euroopa õhuruumis. Alles kodus me aru, kui palju meil seekord õnne oli, aga Kopenhaagen pole milleski süüdi. See uhke vana kuulsate Taani kuningate ja Hans Christian Anderseni linn kus on hulk vägevaid losse ja kauneid kirikuid. Ühe torni moodustavad lausa omavahel kokku keerdunud draakonite sabad. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaidjaam. Sa isegi jahedavõitu Kopenhaageni hommikuse otse raudteejaama vastas laiuva suure Tiivoli lõbustuspargi veel suletud raud väravate ees ja piilud värvilist seimi õue, millest Hans Christian Anderseni oma muinaslugude ideid olevat leidnud. Miks mitte, kui siin oli hiina pagoode, araabia paleesid karussell, lillevälju ja tsirkusetelke kui kõikjal mängisid orkestrid, õhtuti süttisid sajad laternad ning päeva lõpetas uhke tulevärk. Kohe siinsamas on tore raekoja hoone, mille ees määratu suur väljak. Ajaloolise Kopenhaageni süda. Ja muidugi lööb selles muinasjutulise linnas kõige õigemale ajal ka raekoja kell. Siitsamast saab alguse nagu kirjutatud maailma kõige pikem jalakäijate tänav Ströget, mille moodustavad õieti mitmete tänavad ja väljakud. Kahel pool seisavad majade kokku kasvanud fassaadide kad, read ikka neli, viis korrust heledam või tumedam, Telliskivi toon siin-seal sekka walkijaid, helerohelisi sinakaid, kollakaid ja erepunaseid hooneid aegade jooksul roheliseks tõmbunud vask, kübaratega tornid ja tornikesed, ehisviilud, matustel sepisrauast laternapostid. Nii värviline linn. Suured pronksist purskkaevud väljakutel tunduvad samuti Hans Christian Anderseni muinasjuttudest pärit olevat kuigi vähemalt osa nendest kuulub tõenäoliselt hoopis varasemasse aega. Elegantne halastuse purskkaev keset kammelt tormiväljakut, ema ja lastefiguurid kõrge samba otsas suure poolümara basseini kohal kaunistuseks kuld, särav sinine. Kopenhaagen lasti armastatud imekurgede purskkaev suurel Ama Kert tormiväljakul jääb mulje, nagu hakkaksid nood piibu laiutavad pronksist hiigellinnud massiivse samba otsest otsemaid lendu tõusma. Sellel kivimozeigiga sillutatud väljakul olnud keskajal turg. Umbkaudu 1000 aastat tagasi laiunud siin märg soo, kus kevadel kollased varsakabjad õitsesid väikestele madalatele saartele tekkinud asulates, nagu öeldud, siitsemast merest püütud heeringatega. Esimesed kirjalikud ürikud aastast 1040. Kõik teavad, et praeguse Kopenhaageni kohal seisnud asulat kutsutud Haaven, mis tähendab sadamat, heeringa äripidi päris tulus olema, sisse asulat hakati õige pea laiendama ja ümberkaudseid soid kuivendama. Ajaloost ilmub nüüd juba kindel isik piiskop Absalon kellel olnud Linnar rajamise loos suur roll. Tema oli Taani kuninga Valdemar esimese nõuandja Roskilde peapiiskop ning Rosklile oli 12. sajandil ta Animapealinn. Sinna ehitati Taani kuningate matmispaigaks saanud suur katoliku kirik, nagu ka Rootsimaale Lundi linna, mille peapiiskop oli samuti teab. Seal on väike kaluri küla. Haaven jäi siis kahe suurema keskuse Roskilde ja Lundi vahele just kauba teele, tänu millele hakkas käsi ja sulle kiiresti linna ilmet võtma. Umbkaudu 1160 tegi kuningas Valdemar oma nõuandjale kena kingituse. Kui kõik teised Taani linnad allusid kuningale, siis seni Haveni nime all tuntud kiiresti kasvava linna valitsejaks Piiskop apsaland. Nüüdsest kutsuti seda köhmanne Haaven, kaupmeeste linn, piiskop Plaskis, linnasüdameid moodustava les lots halmeni saarele kiiresti vägeva kindluse rajada, et linna metsikute põhjamaade viikingite röövretkede eest kuidagi kaitsta ja kes teab, kelle eest end noil ammustel aegadel veel kaitsta tuli. Põhjamaade saagades on jutustatud iidne lugu kangelasest Sigurdist kestab katnud kurjuse kehastuse Fafneri. Vanadest Norra kirikutest võib leida umbes aastast 1100 pärit reljeefse. Mis seda lugu kujutavad. Ning mõndagi ühist on sellel ka saksa siig, Friidi müüdi ja lohetapja Püha Jüri legendiga. Küllap võiks teistestki metoloogiatest ja usundites sarnaseid lugusid leida, sest ja kurja võitlus on kõikjal igavene teema, aga Sigurdiste Fafnerist on Taani folkgrupp Tronningens liis tükke laulugi teinud. Sigu otse. Siimon. Ei. Riiva. Rahulikud, need kauged ajad siin Põhjamaade kandis igatahes ei olnud. Taani maalgi käis pidev võitlus ikka võimu pärast ja surma maade vallutamine. 11. sajandi alguses oli Taani lausa suurriik. Vallutatud oli Norra ja isegi osa Inglismaast. Kuid see suurriik lagunes õige pea. Ägedad sisetülid käisid kogu aeg ja kuningatele oli tegemist, et oma võimu kindlustada. Juttu oli siin Ingemar esimesest tema valitsemisel aeg lõppes 1182, siis oli troonil Knud neljas kuni aastani 1202 ja tema järel juba Valdemar teine, kes sirutas oma käed Eestimaa järele. Taanlaste sõjakäigust Eestimaale on juttu paljudest kroonikates ka Läti Henriku amas. Kas meenutame niisiis 1219 tuli Suur-Sõjavägi, mida juhtis Taani kuningas Valdemar, teine ja hulk piiskoppe valasse ning vallutas Lindanise linnuse, nagu tallinna Skandinaavias tollal kutsuti? Taanlased olevat tulnud linna alla tohutu hulga laevade ja meestega ning ega siin suuremat lahingute alguses toimunud vana linnus ilmutati ja asuti uut ehitama. Kuid nagu kirjutab Läti Henrik, räbalased ja harjulased tegid suure sõjaväe ja ründasid taanlaste laagrit õht veel, kui söögiaeg möödas oli. Lahingu algus oli eestlastele edukas, kuid ootamatult sekkus Rügeni saarelt pärit läänes araablaste sõjaväeosa Taani kuninga vasallid, kes koos sakslastega lahingu käigu eestlaste vastu pöörasid koos sakslastega just nimelt. Sest lõuna pool Eestimaal üritasid ju nemad oma võimu kindlustada ja piiskop Alberti väed said Otepääl lüüa, nii et Taani kuningas kutsuti. Pealegi Taani oligi ammu Eestimaa vastu huvi tundnud ja rooma paavst olevat Taani kuningale loa andnud ristisõjaga Eestisse tulla. Muidugi ta siis tuligi ja kangekaelsed eestlased ristiti lõpuks ikka ning minu arust lahe kaldal hakka titaani linnaks kutsuma. Võid võid suures lahingus eestlastega Lindanise all ei tulnud taanlastele sugugi kergelt kätte. Nad olnud juba kaotamas ning palunud härdalt jumalalt abi. Ja siis läkitatud neile taevast kaunis punane valge ristiga lipp. Anne Borg, mille ümber koondudes nad paganadest eestlastest jagu saanud. See juhtunud paigas, mida hiljem Taani kuninga aiaks hakati kutsuma. Legend, või kes seda nii täpselt teab. Igatahes lehvitan Borg nüüd kõikjal Kopenhaagenis, Elaperdab jahedas meretuules ja Taani aeg, Põhja-Eestis kestis kuni aastani 1346. Ent keema jääda. Nii et. Aeg käimine ja. Ja ta. Ei pääse. Lüliden Kirsten, kellest lauldakse olnud tollesama Eestimaale tunginud kuningas Valdemar õde, kelle võrgutada Prints puuris Valdemar, tapnud julmalt nii printsi kui oma õe. Nad mõlemad maetud Wen Süsselisse ning pärimuste järgi nähtud neid seal pikki sajandeid öösiti ringi rändamas. Olid julmad ajad ja mitte ainult selles põhjamaises ballaadis piiskop Absaloni ehitatud Kopenhaageni südame Otsholmeni saare kindluse tegi kõigepealt 1249. aastal maatasa Lübecki sõjavägi. Veelkord juhtus see 1369, siis tegutsesid siin juba Hansa Liidu väed. Kopenhaagen on lihtsalt nii magusa koha peal, otse balti mere suudmes ja Hansa liidu kaubalinnad tahtsid seda paika endale kindlustada. Hääle tähendas ühelt poolt jõudu ja rikkusi, teiselt poolt pidevalt ähvardavaid sõdasid. Aga Taanimaa kuningatele olid omad kavatsused. Nemad tahtsid Kopenhaageni trovskilde piiskopilt tagasi saada. Sellega sai hakkama kuningas Eerik aastal 1416. Tema võitis tagasi äsja uuesti ehitatud kindluse naabruses seisva Helsingori lossi. Kusagil seal küsis prints Hamlet pisut hilisemal ajal olla või mitte mitte olla kui suurt Shakespeari uskuda, kuid see, et kuningas Eerik kitsast laht läbivatelt mitmete riikide kaubalaevadelt tollivõttes Kopenhaagenis Taani riigi õitsva ja rikka pealinna tegi Ajaloos kindel fakt. Christian esimene oli esimene kuningas, kes Kopenhaagenis krooniti. See juhtus 1448 ja tema ajal asutati linna kah Taani esimene ülikool. 1588 troonile astunud Taani ja Norra kuningas Christian neljas on aga jäänud ajalukku kui Kopenhaageni suur arhitekt. Tema plaanid olid tõepoolest grandioossed ning ta suutis suure osa neist ka täide viia kuna oli otsustanud teha Kopenhaagenis Taani riigi majandusliku sõjaväelise religioosse ja kultuurielukeskuse. Ja seda ta ka tegi. USAga kanalist ümbritsetud slots Holmeni saarele, kus kunagi iidne kindlus oli seisnud, kerkis Kristian sporgi loss. Peatänav Ströget oma uhkete majadega hakkas juba välja kujunema. Uus Ta võttis ilmet lääne poole, ehitati kolm kunstliku järve ning kindluse müürid ja tornid pidid linna kutsumata külaliste eest kaitsma. Linna piir oli kindlalt ja selgelt kaitsemüüridega märgistatud ning järgmise 200 aasta jooksul käis kogu liiklus Kopenhaagenist välja ja sisse läbi nelja kitsamüüri värava. Hankel Kristjan on selle laulu nimi, on ka kahtlane küll, kas siin just kuningast juttu on. Kuid arhitekt, kuningas Christian neljas kutsus endale abiks vaid mehi ja linna planeerijaid Saksamaalt ja Hollandist. Et linn, mida ta ehitas ka tema väärikusele ja prestiižile, vastaks tema ajal tõusnud vägevad tornid ilmestavad Kopenhaageni siluetti kuni tänase päevani. Renessanss jõus klassika on kirjutatud ajaloolise Kopenhaageni ehitusstiilide kohta. Christian neljanda ajal oma näo saanud linna ajaloolises keskuses valitseb renessanss taassünd. Nädala keskajal oli hüvasti öeldud. Johann Gutenberg oli trükikunsti leiutanud. Raamatute abil levisid kirjaoskuse teadmised õukonda teie vaimulikkonna piiridest välja. Juba tekkisid ilmalikud kunstnikud ja patroonid. See oli tõeline murrang vaimu- ja kultuuri võidukäik Lääne ja Kesk-Euroopa riikides. Inimvaimu tõusja Trinumus ning teine punkt arhitektuuriajaloos. Vägevaimad tants, ehitused, ansamblid, tõusid pealegi, Itaalias tõmbus uus stiil raamatute ja kaubavahetuse toel mujale Euroopasse ning sulandus kohalike ehitusstiilidega. Tekkisid võluvad arhitektuuriliselt hübriidid, sõnab selle kohta arhitektuuriajalugu renessanss. Arhitektuur Taanis sarnanes suuresti Hollandi renessansi. Ka ütleb Voldemar Vaga ja kirjeldab Madalmaade renessanssarhitektuuri järgmiselt. Algul piirdus renessanss-stiili mõju ainult uutega. Unistus vormide ülevõtmisega 16. sajandi keskel hakkab välja kujunema omapärasema ilmega stiil. Kaunistus, motiivide hulka kuuluvate groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid ja püramiidid. Kõige iseloomulikum on aga niinimetatud kartus. Raam, mille ornamentika aimab järele pooleldi ülesrullitud lehti. Ehitistele on iseloomulik telliste ja raidkivi kasutamine kõrvuti kui nad ise on telliskivist, kuid neis on raidkivide read ja ka konstruktiivsed ning dekoratiivsed osad on raidkividest. Voldemar Vaga Üldine kunstiajalugu. Kopenhaageni ajaloolises vanalinnas kanalitest ümbritsetud psolotholmeni veel seisab vägev Kristjan spordinime kandev kuningaloss. Just selle lossi kohale oli peapiiskop aps. Alanud aastal 1167 kindluse rajanud Lübecki Johansoniga väed purustasid selle mitmel korral, kuid 14. sajandil jäeti siia siis juba kuninglik residents. Kuningas Christian neljas seda lossi laiendama ei asunud. Temal oli Kopenhaagenis ja selle ümbruses mitu teist üpris uhket lassi. Rosenberg Frederick põhja kroonbarg, näiteks Christian sporgi võttis ette mitu järgmiste põlvede Kristjanit kuni sellest sajandite jooksul tõeliselt uhke kuningapalee kasvas. Lausa Kristjan spordinaabruses kanali ääres seisab aga Kopenhaageni vana börsihoone mörsen. Selle hoone laskis päriski kindlasti arhitekt kuningas Christian neljas ehitada. Toredal vanal 1638.-st aastast pärit maalil istub sulega kübarat kandev kuningas Christian neljas hobuse seljas ja tema kõrval seisab paljapäi gro Vadja põlvini ulatuvat kuube kandev pikk mees. Maastikuna avariat tühi, kaugele on näha vaid suure kirikutornid. Kuningas näitab ratsapiitsaga kaugus, see näib ütlevat. Siia tahan ma lossi. Tema kõrval seisev mees, Hollandi Taani arhitekt Hans Fan, Ždeen Vinkel, noorem näib vastavat selle lossi pead sina saama. Ehitusmeistrite ja arhitektide dünastesse kuulunud Hans ja tema vend Lorenz Phanisten Vinkel töötasid seitsmeteistkümnenda sajandi alguses enam-vähem kõigi Christian neljanda suurte Kopenhaageni projektidega, millal need olid siis lossi, ansamblit, kirikut, kabelit, kuigi pole enam võimalik kindlaks teha, milline võis olla just nende roll kõigi nende ehitiste planeerimisel seda tööd teinud nimelt üpris palju inimesi koos ja entusiastlik kuningas Christian neljas ise püüdnud näete kujundamisel kaasa rääkida ning kuninga ja tõenäoliselt ka tema nõuandjat targa poliitika tulemusena hoitud ehitiste loojateni metsa laaduses et kuningas saaksin projektide autorina esile tõsta. Kuid on teada, et aastast 1619 nimetati Hansson Ždeen Vinkel noorem Taani kuninglikuks ehitusmeistriks ning Kopenhaageni börsihoone on tõenäoliselt just tema loodud. Ei. Vals suutumäe Sticoest. Jää. Loom lõudiume. Kopenhaageni vanalinna renessansihoonete juures moodustavad ilmatu uhke kontrasti eredad rohekassinised, katused ning punakaspruunid tellistest seinad. Selliste toredate hoonete hulka kuulub ka Kopenhaageni vana börsihoone. 1577.-le aastal sündinud Christian neljas sai kuningaks üpris noorelt juba 11 aastaselt, kui tema suurt ja uhket pealinna hakkas ta ehitama pärast täisealiseks saamist börsihoone ehitustööd algasid 1609, teist ja valmis sai see aastal 1640. Vanim börsihoone Taanimaal ja Euroopas, milles Christian neljandal seda vaja oli. Muidugi tahtis ta oma riigi pealinna Euroopa arvestatavaks kaubanduse ärikeskuseks muuta. Selleks laskis ta sadamaalale kanali teisele poole ehitada lausa uue kaubanduslinnaosa Kristian Shawni Sis Kristjani sadama nõudis kuningas oma kuninglikult ehitusmeistrilt Hansson Sten Vinkel nooremalt et viimane teeks börsihoone plaanid. Hoone alumisel korrusel olgu 40 ühesugust laoruumi suudaks siis mujalt Taanimaalt kui teistest põhjamaadest Rootsist ja Norrast tulnud laevadelt mahalaaditud kaup. Ülemisel korrusel olgu vaid üks suur ruum. Kopenhaageni börs. Nii tõusiski kanali kaldale tohutu ristküliku kujuline hoone toreda tellisfassaadi ja pikalt kaldteega, mida mööda kaupmehed ja ärimehed omad õlgadega otse laoruumide kohal asuva teise korruse börsiruumi ukse ette võisid sõita. Päris uhke on just börsihoone kanali poole vaatav kahekorruseline tellisfassaad pikija korduvate motiividega, alumisel korrusel ühesugustega arustega liigendatud laoruumi, terjeri ning tikrid ja ühesuguseid nelinurkseid aknaid. Tellisseinas alumist korrust eraldab ülemisest pik heledates draid kividest liist. Ülemise korruse korduvate akende rida on juba hoopis kõrgem, et börsiruumis ikka piisavalt valgust oleks. Katuse äärt ehib ja eraldab taas raidkividest liist. Ning siis tõuseb rohekassinisest tõusest lausa kahekorruseliste ärklite rivi. Kaunikujulised pehme vormiga frantoonid, onu uhkelt ehitud põimornamendid, kuulid kaks sügavat paar akent teineteise kohal ja kuninglikud kroonide otstes. Kuid kõige fantastilisem osa Kopenhaageni börsihoone juures on ärklitest liigendatud rohekassinise katuse keskel seisev 50. Bänni pildi, et näe, see lõu pilvi tänna, spill tusse, tähend, lõpelbiit, bänne nõspell, uske. Börsihoone katusest tõuseb kõigepealt torni massiivne kuuenurkne alus, sellest saab samuti kuuenurkne, hoopis õhulisem siis kõrgete nikerdatud akendega ülemine torni järk. Nemad on rohesinised või sinirohelised, oleneb valgusest. Kuid teise tornijärgu lamedalt katuseäärelt vaatavad sulle otsa. Lähedalt võetud fotolt on näha, et päris hirmsate draakonite avatud lõugadega pead mugavasti tornialuse äärele toetuvad ja pilgud on juba tuhandeid uudistanud. Mis seal all õieti siis toimub? Tohutute küünistega käpad on need loomad samuti torni äärtele toetanud kuid nende sabad tõusevad kokku, põimunud ahenevad spiraalina otseteed taevasse. Hakanip pidid siis sümboliseerima kolme põhjamaa kuningriiki, Taanit, Norrat ja Rootsit sabapidi ühte põimunud ja niimoodi ka jäänud kuni nõelataolise hapra torni tipuni välja. Selline eriskummaline torn on siis Kopenhaageni börsihoonel skulptor Ludwig Heinrichi kõige kuulsam töö. PMI fännemm Spil, turske päev seal sees nagu BMW bännemm Spil, kuskilt näen seal sees bännemm Spil turske pääl sõita. Ei kanna üldse. Näppinud. Ja päev linde impantetaile tähendab CB Kebdel lätlast lapsendamis. Nyyd õppi Hacketta, roheline tähendab sõita pilvi. Ja päin vääritiklasse tõhusam tehtav. Ja nii edasi. Kopenhaageni vana börsihoonet on ajaloo jooksul kahel korral põhjalikult restaureeritud 1745 ja 1855 Taani kuningriigi börs tegutses siinsamas väga kaua. Aastani 1974. Praegu on selles ajaloolises armsas hoones ühte põimunud draakoni saba dial Kaubanduskoda. Kuningliku kaardiväe pidulik vahtkonnavahetuse marss ja raekoja tornikellamäng. Kopenhaagenis on hulk losse ja kirikuid ja hulk torne. Börsihoone draakonisabades. Torn on nende seas küll hoopis eriline, kuid leidub teisigi põnevaid. Raekoja hoone, mille tornis selline kellamäng käib Ajaloolise Kopenhaageni võrreldes päris uus ehitatud 20. sajandi alguses, kui väga stiilne ja kuningas Christian neljanda, aga eks see vanalinna ka sobiv aastal 1642 otsustes Christian neljas Kopenhaageni ülikoolile observatooriumi kinkida. Selleks ehitati ründe torn, umbes 36 meetri kõrgune suur ümartellistest torn, mille seinal paistavad tänaseni sillima kuninga nimi, aastaarv ja kuldne kroon. Siin töötas kõige kuulsam Taani astronoom tühambrahe kuid avanev Palja teleskoop paigutati torni alles 1929. aastal. Märkimist väärt on aga torni sisse ehitatud umbes 209 meetri pikkune spiraalne ära äärmiselt korrapärastest kividest laotud laugelt ülespoole tõusev võlvitud kaldtee, mida valgustavad torni vägevalt paksudes seintes paiknevad kaksikud Araknad. Aastal 1716 ratsutas mööda seda kaldteed torni tippu tsaar Peeter Suur staarina Katariina tõld kannul. Tänapäeval võib küll vaid jalgsi seda teed astuda kuni jaksad sest ta tõuseb ikka päris reipalt ülespoole. Näidetaanima pealinnas on läbi aegadest spiraalselt tõusvaid torn armastatud. Ühe sellise võib näiteks Christian Saunist sõnastaja kiriku katusel leida. Tumedatest tellistest barokk-kirik on ehitatud 18. sajandi keskel. Selle kõrgusse tõusva torni tipus spiraali äärestab kuldne õhuline valustraad ja 93 meetri kõrguse torni krooniks on kuldne lunastaja kuju. Hans Christian Anderseni ja tema väikese merineitsi linn, mina taeva alla tõuseb siis igasuguseid põhjamaiselt kargete, kuningalosside ja kirikute Thorne. Teekond väikese merineitsi juurde on pikk ja tuuline üle elegantse ja monomentaalse maali emburgi lossiväljaku. Õieti seisab selle väljaku ääres neli kaariat sümmeetrilist paleed. Ja just siin elab praegu Taani kuninglik perekond. Edasi mööda kunagisest kindlusest, millest järelvaid rohetavad nõlvad mööda vägevast Keefe Nonii purskkaevust, mille pronkskujud jutustavad jumalannast, kes oma neli poega härgadeks muutis ja selle rakendiga Taanimaad Rootsi kuninga Külf veest päästma kihutas. Mööda pikka kaldaäärset teerada Kopenhaageni mereväravate poole ja seal ta siis istubki kaldavees seisval kivil. Hans Christian Anderseni väike nukker pronksist merineitsi, kes kauni printsi armastuse eest oma elu ohvriks pidi tooma. Päike särab päeval ja meri all ja siinsamas kõrval laiub pika ajaloo ning aegade paatinast rohekate tornidega linn. Kuninglik Kopenhaagen. Et nüüd see aeg ja ma Pöörasin teelt statud soo, et. Meie öö ma Õitseja löödi ta õieti.