Signaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, head muusikasõbrad üle kogu Eestimaa, mina olen Jaan Elgula ja 26. saade, originaali ja koopiat on käima läinud tänases saates jällegi igasugust vahvat muusikat, just sellist, mida meie mäletame oma kõrvadega ja huvitav, huvitav, mida on tehtud ka välismaal ehk siis originaal haridus on olnud välismaalt ja meie oleme üldjuhul teinud koopiaid. Aga ega see ei ole taunitav, see on täitsa vahva, kui tehakse omanäoline koopia mõnele toredale välismaakeelsele loole ja seda siin tutvustatakse. Täna läheme oma aastates päris kaugele, esimese laulu paari sünniaastaks võib pidada vaata minu arust küll aastad 1861 siis said kokku sellised sõbrad nagu härra Fostik, kes kirjutas vahva luuletuse, mille nimi oli aura lee ja George R poolt on, kirjutas sellele vahva muusika. Kokku said nad ühe toreda laulu aura lee, mida väga usinasti lauldiga Ameerika kodusõjas ja kodusõja aastatel. Sellele loole on tehtud hästi palju erinevaid sõnu ja üks versioon on aastast 1865, kui samale viisile aura leeviisile tehti, uued sõnad. Vanade tegijaks oli George. Alustad. Ja see oli siis aastal 1865, kui Ameerika militaarakadeemia sai omale uue laulu täpselt sellesamaviisi peal. Mis oli siis originaalne Aura Lee, aga huvitav, huvitav, mis loosmas praegu räägin, ma räägin sellest koostöö, mida on paljud asjaarmastajad muusikasõbrad pidanud tegelikult Elvis Presley lauluks. See on laul nimega lav, mitte andur ja sellele on teinud sõnad barbi. Aga tuleb välja, et tühjagi see lugu tegelikult ei ole. Elvis Presley looming. Kuigi igal pool on see Paul-Sander saanud autoriks Elvis Presley. Ja Vikipeedias öeldakse, et on sarnane laul, aga ega midagi paneme siitpoolt siis mängima, kõigepealt koopia, mida on teinud hoopis omal ajal seitsmekümnendatel Artur Rinne. Ja selle laulu nimi on siis memme-taadi armastus. Ja siis mängiksin Elvis Presley laulu lahmid tsenter, mille autoriks on märgitud Elvis Presley ehk siis rock n rolli kuningas ise. Sõnagagi pole mainitud härraseid Fodstikki ja George Arboltonit. Ja kõige lõppu siis mängiksin Aura Lee kõige varasema versiooni, mis mul leida õnnestus tänu Andresele. See on lugu sealt kuskilt eelmises bändi algusest ja seda esitavad Chaltoni vennad, ehk siis džauton Brothers. Kuulake ise neid kahte viimast versiooni ja otsustage, kas Elvis Presley viksis selle vana Ameerika kodusõjaaegse laulu maha õieviksinud või leidis ta ise selle ilusa laulu omast peast ülesse. Kohtunikuks olete teie head? On ta. Mu. No. Ikka ta kooli ka. Ka ta oli ka. No peab ikka ja. Mu. Ta on ta mu Jaa. No igaüks otsustab, kas see aura lee, mille laulsid Seltoni vennad, oli sarnane Elvis Presley 56. aasta lauluga. Laulmine Sander või ei olnud, minu kõrva jaoks oli täiesti üks ühele maha võetud, kuigi jah, nii-öelda refrääni osas oli mingisugused harmoonilised, kerged muutused, aga see ei lükka ümber üldpilti. Mis on tegelikult ikkagi selline, et minu arust oli lammi tender puhtalt maha viksitud sellest aura loost aga võib olla keegi oskab öelda täpsemaid asjaolusid selle laulu ajaloo kohta siis olge nii kenad, saatke siiapoole teele. Võib-olla oli tõesti mõni põhjus, miks see laul just Elvis Presley autorluse kirja sai omal ajal, aga nüüd läheme ikka samasse aastasse, kus umbes eelmise loo originaal oli eelmine lugu oli pärit 1000-ga 861.-st aastast. Järgmise loo sünniaastaks võiks pidada aastat 1876. Ja see lugu räägib ühest toredast seinakellast või sellisest Cap kellast, mis ei mahu kuhugile mujale kui ainult vanaisa elutuppa. Ja ta oli liiga suu, et kuhugile mujale mahutada. Ja ta seisis 90 aastat sama koha peal. Vähemalt niimoodi on, laulusõnad on öelnud. Ja samasuguse laulu olen ma kuulnud ka kunagise ansambli palderjan esituses, kuigi Seegel, millest seal lauldi, mahtus mõnusalt taskusse ära. Originaalis oli see kell ikkagi kuskil seal seina ääres ja tegi tugevaid piim pomme südaöö paiku. Muidugi on kuulajad juba aru saanud, et räägin laulust vanaisa kell ja originaali pealkiri on Mike rand Fathers Glock. See lugu on pärit tõesti aastast 1876 ja selle laulu on kirjutanud Henry Clay Uuek, Henry Clay Uuekan, kirjutanud veel teisigi toredaid lugusid, enamalt jaolt ikkagi puhkpilliorkestrile. See lugu läks nagu rohkem rahva sekka. Seda laul on mängitud ka väga paljudel sellistel plaatidel, mis on suunatud just lastele ja lastelauluna on ta ka väga populaarne olnud. Loomulikult eriti popule. Aarne oli see laul aastal 1976, kui ta Eestis päevavalgust nägi. Kadunud Tarmo Pihlap ja ansambel palderjan laulsid seda. Nüüd siis kuulame kõigepealt Tarmo Pihlap versiooni sellest toredast laulust siis selle peale kuulame varianti, mille järgi tegi Tarmo Pihlap ja palderjan sellel laulu, ehk siis seda laulu laulis ka kuulus men in black Johnic cache ikka sama nime all Maikrantfadrs plokk ja siis on mul teile pakkuda väga kehva kvaliteediga, aga siiski ma kujutan ette, et salvestus eelmise sajandi täiesti algusest mis väga viletsa kvaliteediga on, aga siiski on aru saada, et on tegemist ikka ja jälle sedasama vanaisa kella lauluga. Selle esitab meile siis Forombi. Nii et kõigepealt palderjan, siis jonni, käsk ja siis salvestus hästi ammusest ajast. Aga ma loodan, et kuulajad andestavad selle mulle. George formi. May Granspaaders, Croc minu vanaisa kell. Isage lebas nukralt laua peal tollest päevast võimerekla, kus ta reisis tõbedase Stannis ei saa ja kui ta läbi rändas Siis pojale ta ainult merele jääb kella, süda truu. Peatus. Oi kes ta olnud pikka meretee Mis tal tiksuda? Laual vaikides Levasta. Peatus kell. Tuli see vara, mees, kes ta sõbraks olnud pikka merede Isa sirgus suureks, endal leivad helist kauged meresõidud talle võõraks jäi olnud mere jaoks talu toodud maad kündis päeval. Nii see kell ka laste mänguasjad sai. Veis teemalastes olnud mere Me. Ainult raamatutes oli ta ongi, et maade peatuskeel. Nurisevad essa sõbraks olnud pikal merede. Aastad möödusid lapsepõlve mälestus taas mammer ta kodu ära ja siis äkki ühel päeval hakkas tiksuma kell, mis nii palju aastaid laual lebasin. Jäi välime saadavaid tuima uudist kuulda sai etel valvuri sündinud poeg. Oodata prahi ja kesta merede kord viin oma. Algas ta. Tahtis kuud aega näidata? Exus keel. Vooderdad pra head kesta, mere. Koordi. Tuleme nüüd siis oma aja arvamises natukene lähemale praegusele hetkele aga mitte ka väga lähedale, jääme sinna 70.-tesse kuhugile. Läheme siis sinna kui biit muusikali popule Arne nii Eestis kui ka maailmas ja kunagi siis Tõnis Mägi kos ansambel Baltikaga tegid ära ühe populaarse briti bändi ansambel Kristi loo, mille pealiskiri oli Yellow River ja selle Yellow Riveri muide hiina keeles jah, see selle loo nimi või vähemalt kollane jõgi on hiina keeles ja see selle Jangtsee loo on kirjutanud siis Jeff Kristi ansambel Kristi liider. Esialgu pakkus ta sedasama lugu ansamblile Tremelous, kes siis selle loo salvestasid. Ja anda see 70.-te alguses, kuid siiski see lugu ei ilmunud, sest Nad vahetasid ikkagi välja selle omakirjutatud looga Paeda vōi. Aga ansambel Kristi andis selle loo 70. välja ja see lugu oli ülipopulaarne ülem maailma ja see on siis nii populaarne, et see on jõudnud ka Eestisse ansambel Baltic käsitluses ja Tõnis Mäeversioonis sellest loost. Ja see lugu on jõudnud isegi maale ja nüüd selle koha pealt tahaksingi teile mängida. Kõigepealt siis ansambel Baltika Tõnis Mägi ja vanajõgi siis mängiksin sellise ansambli nagu pajuši kitarri versiooni sellest loost, mis on siis vene keeles saanud pealkirjaks austri Karlsson, paks Karlsson, ilmselt on vihje siin Astrid Lindgreni loomingule ja siis lõpuks ansambel Kristi ja seesama Jangtse jalu River, see ja see minu väljamõeldis siia, selle loo kohta nende poolt seest selles loos üldse mitte midagi juttu, seda Yellow Riveri lugu on teil omal ajal või siis hiljem mänginud sellised tegelased nagu tšudes Elton John leebee ansambel, aari, Nõmme raud. Ja näiteks seda on teinud isegi soome artist tänni, ehk siis Ilkka lipsanen, nüüd aga siis kolm lõbu jutti Mäks pajuši kitarri ja siis ansambel Kristi Jelouri. Juulini jätma mõneks ajaks jälle ootama. Veidi ka suvel värskes õhus ja tunne. Järgmise laulu paari originaal on umbes samast ajast või natukene varasemast ajast ütleme sealt 60.-te keskpaigust. See lugu on esmakordselt päevavalgust näinud 1965.-le aastal ja väga maineka muusikaajakirja Rolling Stone andmete järgi on see lugu number 89 tabelis, kus on pandud ritta 500 kõige paremat laulu üldse. Ehk siis inglise keeles on see Faifanrid croidis songs of ool taim. Ja see lugu on siis selle koha peal, mille number on 89, järelikult peab olemas, et tõesti üks hea lugu. Selle loo on siis esmakordselt salvestanud ansambel The Mamas and papas ja esimene singel ilmus siis 65. aastal vinüüli peal. Poprokk või folkrokk stiilis. Sellel laulu autoriks on John ja Michal Phillips. Loo nimi on California dreaming. Aga eestikeelse versiooni pealkiri ja ausalt öeldes ma ei tea, meil on selle loo pealkiri siin mõtteliselt oksad Toome poolt, aga võib-olla mõni kuulaja teab, mis võiks selle loo eestikeelne nimi olla, sellest, kus oli juttu umbes kuu või poolteist tagasi. Kui ma pidin tuvastama just, et kes seda laulu on laulnud ja siitpoolt siis ette kanda, seda laulan, eesti keeles. On olnud selline nelik nagu häda. Nii naljaviluks endale nimeks panid, kui Rootsimaal oli Apacis nende nimi oli häda, aga tegelikult selle häda nime taha varjunud ennast siis Jaak Joala, Tarmo Pihlap, Krista Grünberg siia, Melikke am järv. Ja see lugu siis on tõesti jah, oksad toomepuult kohta veel nii palju, et seda lugu on väga paljud jällegi kaverdanud, nagu näiteks Hozeffelizziano Beach Boys kaartenters fort, hops, bobi, Vormak, Vesmanud kaameri, George Benson, John Phillips, ilma ansamblite Amazon, babas House versioon on tehtud sellest loost ka. Ja isegi džässikollektiivid on võtnud selle omaks näiteks John Meyeri trio. Palju on siis sellest ühest loost juttu olnud, nüüd aga kuulame ka, kuidas ta kõlas kõigepealt eestikeelne versioon, millel tegelikult pealkirjaga ei ole. Laulavad Jaak Joala, Tarmo Pihlap, neli kammerja, Krista Grünberg ja siis originaal. Samas on tabas ja California dreaming. Selle eelmise laulupaariga tuli paar mõtet, et selle flöödisoolo eestikeelses versioonis on mänginud siis Jaak Joala ise ja see mamma Sand papas versioonis oli kuulda aiast stereotüüp, kus naised laulsid ühes ja mehed teises kanalis. See oli just siis, kui stereo leiutati ja veel selle viimase loo kohta, et tegelikult see lugu on pärit plaadi pealt, millel on peal, et see on filmi Forrest camp, soundtrack muidugi selles toredas, filmis kõlas väga palju selleaegset muusikat. Ühesõnaga järgmise laulu paari juurde ruttu, enne kui hakkab saade otsa saama. See on üks laul, mida laulab jällegi Tarmo Pihlap koos ansambliga palderjan või oli see juba mingi muu kollektiiv. Aga seda lugu eriti palju kuuldud pole. Leidsin selle loo ühe lindijupi pealt ja siiski see lugu on nüüd meil olemas. See on lugu, mida võivad jäävad suuremad Tarmo Pihlap fännid. Loo nimi, see on veider mudel. Kui ma siin Ivo Linna palvel tegelesin sellise lauljatari nagu Emilo Harris loominguga, siis leidsin sealt seda muusikat kuulates. Oh, see lugu on väga tuttav ja tuligi välja, et Tartus on omal ajal laulnud tõesti linti ühe Emmilov Harrise poolt kirjutatud loo. Ega siin pikalt lobiseda ei olegi, kuulame ära Tarmo Pihlap ja palderjan lugu nimega veider pudel ja siis originaal emm Ilu Harris ja padruneid. Ja ongi kätte jõudnud aeg panna käima viimane laulu paar loomulikult eri aegadel ikka nii, et koopia ennem originaal takkajärele. Et kõik südame pealt ausalt ära rääkida siis selle laulu paari mõtte juurde viis mind hea sõber Aldo Järve ehk siis mooru nagu sõbrad teda tunnevad, kes on andnud välja oma kitarriõpiku ja sinna juurde ka kahel kitarril tehtud selline õppeplaat mille autorid ta taga ajas ja ütles, et see lugu on seal ka peal, aga ta ei tea autoreid. Ja loomulikult pöördus ta minu poole. Loomulikult leidsime siis selle loo õiged autorid ja kõik on korras. Moora sai selle loo plaadi peale panna ja mina sain jälle vihje, mida kasutada saates original Itaalia koopia. Originaalis laulab seda laulu laulu autor ise, selle laulu autor on Liilsed, aga see on kirjutatud aastal 1961, täpselt aasta aega varem, kui mina sündisin ja sellele poole on siis sõnad kirjutanud Howard Green Field. Ja kui kedagi huvitab, siis see lugu on käinud ära kohal number kuus Bilbordi hot ja edetabelis ju vist siis sellel samal aastal. Seda lugu on järele tehtud igal pool üle maailma. Näiteks siit Vikipeedia lehekülje pealt võib lugeda, seda lugu on tehtud järele Skandinaavias ja täpsemalt siis Rootsis on seda laulu lauldud ka Iirimaal ja loomulikult on lauldud ka horoskoobi ajal seda laulu Eestis, kes teine muu kui legend, Kaarne Kalju terasmaa on seda laulu laulnud. Loo pealkiri eesti keeles on, tean, et suudlusema saan, originaalis on aga lugu hoopis toredama pealkirjaga häppi, PÖFF, suid, sixteen, see on siis niilsed aka on oma õele niimoodi soovinud. Ja nüüd kuulamegi ära toreda ilusa laulud kaks eri versiooni, kõigepealt siis koopia, siis originaal ja pärast seda on saade läbi, kohtume juba järgmise kuu viimasel laupäeval saategi Jaanelgule. Ei. Jaga. Kuigi. On ka? Ei näe. Päev ja Joonas käes, et on raske. Näed mööda, nonii, päev, igal Hullo. Kui mõtteid. Ja need ei pea Sõna. Aknal. Alla ta.