Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, head sõbrad, originaal ja koopia, 27. saade ongi pihta alanud. Mina olen Jaanelgula lühidalt saate olemusest, sest meie kuulajate hulgas võib olla ka neid, kes kuulab ja kuuleb originaalist ja koopiast esmakordselt. Saate sisu on lihtne. Kuulame eesti lähimine rikku popmuusikapalu ja seejärel mänginud nende lugude originaale, et teada saada, millisena laulu autor seda laulu ette kujutas. Alati pole päris laulu sünni algusesse võimalik minna, sest näiteks eelmises saates mängitud vanaisa kella sünniaastaks võib pidada aastat 1876. Aga kes seda toredat lastelaulu esmakordselt tollal laulis, jääbki vist teadmata. Sellisel juhul olen leidnud loo kõige vanema versiooni. Mõnes saates kõlab laulu kolm varianti, seda siis, kui olen leidnud mõne huvitava, põnev või omapärase kaver versiooni. Nii juhtub ka tänases 27.-st originaal ja koopia saates. Kõik eelnevad saated on järelkuulatavad vikerraadio kodukal, nii et head kuulamist. Tänast saadet alustan tangoga. 80.-te alul hullutas Jaak Joala koos radariga kõiki muusikasõpru ühe tangoga. Kuigi eesti rahvas Pole, tango rahvas vaid ikkagi laulurahvas oli see tol ajal päris populaarne ning seda mängiti nii palju nii raadios kui teles. Laulu nimi on tuttav tango eestikeelsed sõnad kirjutas loomulikult Heldur Karmo ning heliloojaks on selle loo esmaesitaja Richard Maichil. Richard Mayhillon, inglise helilooja, kes on palju kirjutanud filmimuusikat ja nõndanimetatud olmemuusikat ehk siis raadiote signatuuri, reklaami, muusikat, ele, taustamuusika ja nii edasi. Tema kohta on üsna vähe infot, leidsin vaid seda, et tema passinimi on Richard maisil Jarov ja kõige viljakam loominguperiood jäi seitsme ja 80.-tesse. Laulu ideeks. Do tango sünniaastaks on 1978. Vastupidiselt eelmise originaali autorile on järgmise laulu paari originaali heliloojast väga palju kõnelda. Tema passinimi on galervo kasu. Osmo Väino Halonen. Ta on sündinud 24. jaanuaril 1953. aastal mana man Salos Soomes. Ta on helilooja, klahvpilli ja flöödimängija, produtsent ja laulja. Kokku on tal Pole umbes 1500 ringis. Pärast sõjaväeteenistust läks ta Rootsi professionaalseks pillimeheks, kus sai ka tuttavaks ühe Soome popmuusika legendi kirka pabitsiniga. Kirka taustabändis mängis ta pikka aega klahvpille ja on kirjutanud talle mitmeid menulugusid. Kasvu halose teeneks peetakse ka seda, et tema tõi kirka tagasi Soome muusikaellu hakkas dolla rokkmuusikukarjäär juba 70.-te alguses tuhmuma. Veel on halose laule laulnud sellised soome legendaarsed tegelased nagu Vesa-Matti Loiri, Irwin Goodman, Jari Sillampe. Praeguseks on talle olun järve saarel manama Salos oma kodukohas kergemuusika ja kunstimaja, mida külastatakse Soomes väga usinasti. Laul, mida kohe kuulame, on ilmunud kasvu halose esimesel plaadil Halonen, mis nägi ilmavalgust 1979. aastal. See laul oli sellelt plaadilt lugu number seitse ning pealkiri on juur Nothier. Teksti kirjutas 1967. aastal Soome elama asunud inglise muusik Frank Robson. Loomulikult on kuulajatel selge tegu oli Ivo Linna ja rock hotelli menuloo aeg meid muutnud on originaaliga. Seda vana versioon ja praegu ei puuduks mängiksin selle koha peal selle loo eestikeelset varianti, mis sai valmis just sellel nädalal. Nimelt Soomest Eestisse elama asunud trummar ja muusika produtsent Petteri Hasa tegi sellele laulule uue seade mida esitab Ivo Linna ja tema puugi vuugi bigbänd. Eestikeelse teksti on kirjutanud kunagi Reet Linna. Koos on, on järgmine originaal. See ongi nüüd see laul, millest kuulame kolme erinevat versiooni. Laulude piil, kruus on või anud piid kõhus on, on kirjutanud Sonny Bono, Sonny ja Cheri 1967. aasta plaadi Incatiorin lav tarvis. See plaat ilmus 14. jaanuaril 1967. aastal. Laul kõigutas ja on kõigutanud maailma muusikaedetabelite tippe nii siis kui ka hiljem. Laulu lauldi ka 1900. 98. aastal, kui Sonny Ponot maeti ning sama rida piid kaos on on raiutud Sonny Bono hauakivisse. Lugu on kaverdatud väga palju, näiteks toon mõningad esitajad Ameerika džässmuusik, padi Ruts džässpianist ja lauljatar Patricia Barber Itaalia lauljatar Miina Britney Spears, Merle hambre ja Evelin Pang. Kuulame kõigepealt originaali. Esimesena eestikeelsena tegi selle loo ära 1970. aastal Merle hambre. Tekstimeister on loomulikult Heldur Karmo. Saateansambel õnnestus mul tuvastada hääl on need, kellelt on veel küsida. Saatebändis mängis elektriorelit Olav Ehala, basskitarri Heigo Mirka elektrikitarri Tõnis Kõrvits ja trumm. Noor Harry Kõrvits oli ta ju siis seitsmeteistkümne aastane. Eestis on veel laulnud sedasama ühe tuuri hiti ansambel Vitamiin, kus eeslauljaks oli tol ajal Raul palsner ning kaasa aitas veel talle ka Siiri Sisask. Natukene hiljem võttis selle loo oma repertuaari ka Reet Linna. Meie kuulame aga Merle ämbreid. Sel aastal ilmus toredal eesti noorel näitlejatari Evelin vangil tema esimene sooloalbum. Selle albumi pealt leiame sellesama loo. Kui son finantseeriv Merle hambre, Reet Linna ja vitamiiniversioonis kasutati ainult ühte tuuri siis evelini plaadil kõlab seesama lugu väga kruublikult, sest sead on teinud firma eespere ja tuure ning moll on rohkem kui üks. Järgmise kahe looga läheme sinna 50.-tesse ja 60.-tesse. Ma tean, et selle järgmise loo eestikeelne versioon on Mart Sanderi üks lemmiklugusid. Vähemalt ta teab seda Georg Otsa lauldud osa tõesti väga hästi ja see on tal peas. Aga läheme siis konkreetse laulu juurde. Mängimisele tuleb Toristee poolt kuulsaks lauldud laul kombanud polka. See on siis lugu aastast 1950. Selle loo autorid on Hugo hollander ja Michael feerim. Lugu on siis jah pärit 50.-st ja see on duett koos kuigi Janukovitšiga ja saadab seda laulu Franki Ankovitš Anthis Jänks eesti keeles. Seal on salvestanud selle loo 56. aastal Aino Lõhmus koos Georg Otsaga. Heldur Karmo tekstile on see laul jällegi tehtud ja õuan salvestatud Eesti raadio stuudios. Veel on eesti keeles seda laulu järele teinud Aino Lõhmus 72. aastal aga siis juba ansambliga või orkestriga trubad ja tuurid. Ja kaks versiooni sellest loost veel üks on Kuressaare brass Aastast 1993 ja viimane on Anne Velli versioon koos ansambliga Jeti aastast 2003. Meie kuulame kõigepealt aga koopiat, see on kammipilli polka lauljateks Georg Ots ja Aino Lõhmus siis aga originaali, kus sedasama laulu laulab Toristei koos Frank Janukovitšiga. Ka oli seal ainult mõni üksikpuuna. Kui noored isad aknal käsige Meelest läinud on ka. Võõras aias kõnnib üks noormeesteõhtutunnil ja mängib tammepilli. Jõule ei mängida trombooniflööti saksofoni, ta mängib kammipilli seal oma jõule. Ta mängib seal. Järgmise looga tuleb meelde 80.-te keskpaiku üks noortepidu, kus mängisid Kukerpillid ja teised rahvaliku muusika esitajad. Seal oli ka kamp noori punkareid, kes näitasid üles igati vastumeelsust sellisele muusikale. Mida õhtu edenes, seda rohkem alkohoolseid jooke ära tarvitati ja lõpuks avanes mulle pilt, kus kaelakuti istusid kooskõla noored ja punkarid ja koos lauldi laulus sigarettide viinad ja kirglised naised. Vot sellest samast loost ongi juttu. Siin on ka nüüd üks selline lugu, mille algust tegelikult päriselt täpselt teada pole. Aga siiski püüdsin teile leida kõige vanema versiooni sellest laulust. Originaal peaks olema sisselaulud sellise kollektiivi poolt nagu sans. Ja loo originaal maa pealkiri on Adviski jäänud vall vael vuman. Ma loodan, et see on selle loo originaal. Vaadates Vikipeediast järele, tõdesin, et tõesti see lugu on pärit aastast 1947 ja selle loo originaali esitajad ongi kollektiiv Sonsas pajaners. No ja selle originaali otsa kuuleme aga Kukerpillide laulus sigaretid ja viinad ja kirglased naised, mida oskab laulda nii professor kui punkar, kui on võetud koht sisse lõkketule ääres. Kulaarseta. Ajavaluta. Karta. See eelmise laulu jutt vist läks väga segaseks kätte ära, aga lühikokkuvõte on see, et Kukerpillide menuloo, sigaretid ja viinad ja kirglised naised originaali esitaja on kollektiiv, mille nimi on sansafayaners ja loo nimi on sigaretsand, uiski jäänud vaeluael võimen. Nüüd aga läheme järgmise originaali ja koopia juurde. Selle originaali kohta oskan ma öelda nii palju, et selle loo on kuulsaks laulnud laulja, siin Bittmi lugu on kirjutatud 1961. aastal kuulame selle loo kolme versiooni. Kahte inglisekeelset ühte eestikeelset eesti keeles on seda laulnud ka mitu artisti, aga me kuulame kõige esimest artisti, see on Vello Orumets. Ja lugu kannab pealkirja hello Mary Lou. Ja selle loo originaalesitaja on siis tõesti siin Bydni ja teiseks oleme valinud väga vahva versiooni sellest samast loost aastast 1985, kui seda lugu kaverdada, ehk siis tegi järele Ansambel täitler Brothers ja selles versioonis meeldib mulle see mõnus bassiosa, mida originaalis tegelikult ei ole. Ja kolmandaks kuulame ära siis selle loo kõige esimest eestikeelset klaverit, mida laulab Vello Orumets ja lugu on salvestatud aastal 1968 ja taustal mängib ansambel Laine. Toiduplaaniga või? Astun tema mõtteid, tundeid näidata, mis teeksin, kui ser koerus? Selle koha peal on kell nii kaugele tiksunud, et saateaeg hakkab läbi saama ja vaatasin kella pealt järele. Ei ole enam aega mängida kahte laulu, paari neid laulupaare, ärge muretsege, on mul veel palju, nii et päris palju saateid, originaal ja koopia saab veel kunagi toimuma. Aga siia saate lõppu mahub ära ainult üks lugu. Ja selle ma tahaksin siis mängida ansamblilt vitamiin, kes omapärasel moel 80.-te alguses kaverdas, sonib monolugu. Priit Kruus on igal juhul selle koha peal kõike kaunist, ilusat nädalalõppu ja kohtume juba järgmise kuu lõpus, siis juba uute originaalide ja koopiatega. Seda saadet jääb lõpetama ansambel Vitamiin, eeslauljaks Raul palsner tagalas lauljaks Siiri Sisask ja laul nimega tants kestab veel päikest. Pruun. Laali Laalid.