Sina, Enn Kaup põleb korduvalt Antarktikas käinud, kas ainult käinud või ka korduvalt talvitanud? Ma olen, tean, et sellel on suur vahe. Ja siis veel sa oled väga erinevates Nõukogude jaamades olnud. Mis vahe on neil jaamadel või mis või täidavad nad erinevat ülesannet. Minu reisid lõunamandrile algasid umbes 18 aastat tagasi. Ja siis siis oli esimene talvitus Nõukogude peabaasjaamast koosnes. See on ka praegu kõige suurem nõukogude ajal ja üldse kõige suurem asula talvisel ajal Antarktikas. Ja siis oli talvitus ja talvitus oli ka järgmine reis. Aga siis läksid reisid, mida võiks kutsuda nimetada soovitamiseks. Sest nad toimuvad peamiselt Antarktise suvel. Noh, kui talvitumine tähendab umbes aasta või poolteist kulungdora olekut, siis siis huvitamine tähendab enamasti seitse-kaheksa kuud, need ka küllaltki pikk aeg. Ja selle eest muidugi suvitamine, kui nii võib nimetada, on hästi intensiivne töö sest minnakse just kõige magusamal välitöö ajal kohale. Ja siis tuleb hästi palju tööd teha. Sageli võtab sellest seitsmest kaheksast kuust hulga aja ära laevasõit sinna ja tagasi. See võib isegi suurem pikema aeg olla kui kohapeal olek. Ja siis tuleb seda magusat aega muidugi hästi kasutada ja tööpäevad on väga pikad. Aga talvitumine, no seal on omad raskused, tähendab ka siis on tööd, aga töö on ehk rohkem regulaarsem siis? Jaa jaa. Väsitab, väsitab rohkem, monotoonsus, segaja päevade kordusega sageli tulevad talitusel nagu, nagu hallid kaubavagunid pikas reas. Muidugi olen saanud olla mitmesugustes jaamades just erineva suurusega ja erineva, ma ütleks ka niisuguse elu julguse ja heakorrastusastmega. Ja see viimane on muidugi aastate jooksul paranenud. Noh, Molodioosnaja oli, heitsime teisel aastal niisugune koht, kus üle talve peeti 120 meest. Nüüd võib-olla võib-olla mitte rohkem kui 150, vahe pole suur, aga nüüd on see uusi hoonet. Et Need suvituse ehk sesooni mehed tulevad enamasti kohale juba oktoobri algul, lennukiga. Lennuk lendab mõne päevaga Nõukogude Liidust kohale sinna ja siis kasvab, kasvab nende meeste on seal väga järsku ja võib-olla seal ühel hetkel kuskil novembris, detsembris neli 500 meest kohal. Ja siis on isegi väga suur ruumikitsikus. Ja noh, järjekorrad on söögisabas ja saunasabas. Ja noh, kõige meeldivam see just ei olegi. Aga sellele vastukaaluks on olnud siis huvitamiste käigus ka niisugustes kohtades, kus kus võib-olla ainult kümmekond meest on mõne kuu kestel ja kujuneb välja täielikult oma pere olemine ja tunne. Ja noh, seal on neil omad hädad, sellepärast kui vähe inimesi, koondused rohkem tekkida võimalusi konfliktideks ja ja sest, et suhtlemise valik on väike Ma just arvasin, et konflikte tekib siis, kui on liiga palju, et loomkatsed on näidanud, kui näiteks hiiri on liiga palju ühes puuris, et tähele jää oma ümbruse ruumi, et siis ta muutub agressiivseks. Ma ütleksin, et just võiks tekkida niisuguses olukorras, nagu ma ütlesin, võimalus konfliktideks. Sest et noh, sageli on osa mehi juba üledalvitunud ja need on teadagi veidi veidi nende närviniidid on rohkem pingul. Aga enamasti on just selle sesooni töö ajal siis hästi palju teha. Ja ükski mees ei saa seal naljalt niisama aega viita, ka pikutada. Ja siis ühine töö, see, see võtab selle aja ära ja ei lase. Lase konfliktile nii kerest tekkida, pole aega, lihtsalt tegemist on nii palju. Aga jah, kui on, kujutan ette, niisugune väike talvitusjaam, ma olen ka niisuguses olnud laval Aadraskas sõitsime kuuendal aastal, siis siis olin jah, paarkümmend meest seal aasta otsa ja ja muidugi töötavad need näod ära ja siis mõne aja pärast võib küll tunduda, et et kõige intelligentsemad nägu vaid ainult peeglist näha Aga mis on vastukaaluks siis, et vastu pidada? Vastukaaluks minu arust kõige parem vastu, kaalun seal. Huvitav jaa, paraja intensiivse töö, kell niisugune töö on minu meelest on täiesti õnneseen. Ja selle talvituse või ka suitsu päevad lähevad ruttu mööda ja ta ei jõua neid ringi vaadata, kui see läbi on. Noh, piltlikult öeldes niiviisi. Kuigi on igasuguseid mõõnaperioode ka. Aga on mehi, kes teevad seal, ütleme tavalist rutiinset tööd, radistid oma sides Anssidega meteroloogid oma mõõtmistega iga kolme tunni takka või siis näiteks kokad sageli näiteks ainuke kokku. Ja ta teeb oma kokatööd aasta otsa iga päev kolm korda ilma mingi puhkekaevata ja ma leian, et võib-olla naisterahvas peaks sellele kergemini vastav, aga meesterahvale niisugune just kokanduse töö järjekindlalt, see võib sageli kujuneda siukseks tõsiseks narri, prooviks. Missugune on siis menüü? Ega te ju toiduainetel lisa- ja vaheldus ei saa seal ka teab, kui suur olla. Jah ma ütleksin küll nii, et noh, ega meie toidutingimused viimastel aastasin, koduski ei ole ju kuigi head kui pehmelt öelda ja ma olen ikka seal saanud kokkuvõttes paremini süüa, kui ma kodus saan sest võetakse kaasa siiski veidi veidi ka niisugusi, hinnalisemad toiduaineid ja ja meil vähem levinud. Aga noh, eks miinus see Nad kipuvad seal nagu vanaks jääma ja ja suur puudus on see, et ei ole õieti seda värsket köögivilja ja puuvilja, neid noh, köögiviljaks nimetada kartuleid ja sibulaid. Ja puuviljaks siis vähesel määral ehk õunu mida ostetakse ka kuskilt Uus-Meremaalt, Austraaliast mahlu on, mõningal määral ei saa just hellasti nuriseda, aga peab ütlema seda, et niisuguses olukorras omandab söök hulga suurema tähtsuse. Kui kuid oleks tavalises elus siin suurel maal. Mina isiklikult ei nurise, aga siiski on tähendusrikas see, et peaaegu igal talvitusel, millest ma nüüd kuulnud olen tekkinud nimetatud söögimäss. Tähendab, mehed tüdinevad sellest söögist, mis nad söövad, vahel on ka tõesti tõesti söökeige. Siis räägitakse sageli seda, et noh noh, osas õieti on ära varastatud juba kuskil kuskil Leningradis ekspeditsiooni ettevalmistamise käigus. Need jutud sageli nad võivad tõepõhja omadama. Usun, et see võib nii olla, aga noh, tõendeid sageli enamasti ei ole ju sellele. Ja siis siis tekib konflikt just ülema vahel, kes on seda toidu korraldanud, kelle peale on ka materiaalne vastutus ja siis meeste vahel ja siis nõutakse paremat sööki, võetakse koosolekut kokku ja, ja väga-väga niisugused emotsionaalsed teravad sõnavõtud sageli. Minule küll tundub, et noh, kõigele vaatamata, mis ma ütlesin, on ikkagi see ka üks niisuguse igava ematoonse elu väljendus neil meestel, kel ei ole täiesti huvitavad ja haaravad tegevust seal ja nii see tuleb ja mina olen sageli ta muigega suhtunud niisuguse arveteklaarimise Tähendab, sul on vedanud, sul on olnud intensiivne töö. Ja intensiivne, huvitav töö on mul tõesti olnud ja ma võin vaieldamatu ennast seal õnnes ennast pidada. Kuigi eks teisigi. Need rääkisid maladioosnest ja Lognooserast Novolovski Nobu laser käest. Jah need on niisugused jaamad, kus ma olen kummaski kaks korda viibinud. Ja kui Molodioosnajas olin ma 92. aastal ja nüüd siis 88. 99. aastavahetusele kolm kuud, eks seal on muidugi üht-teist muutunud. Maju on veelgi juurde ehitatud ja ja noh, isegi niuksed elamistingimused on veidi lahedamaks läinud. Küllaltki sageli on mees juba omaette toas. Ja see on suur asi, sest peab olema koht, kus inimene saab üksi olla, on väga tähtis igal pool, aga sealhulgas eriti. Ja mugavusi on mõnevõrra rohkem, jah, ja need on niisugused väiksed spordisaalid tehtud mängitakse pingpongi ja piljardit ja leidub mehi, kes teevad ka tervisejooksu. Ja võib-olla väikest viisi niisugust mäesuusatamist nõlva peal. Ai, sina ise oled tervisesportlane, kas oled ka? Proovisid Antarktikas tervisejooksu teha? Maal küllap seda teeksin kui maa kui mu enda töö poleks niisugune mis juba päris palju energiat nõuab, sest kui on ikka igal teisel päeval keskeltläbi vaja päris raske seljakotiga liikuda sellisel vahelduval järvemaastikul. Ja kanda kaasas oma aparaate ja veeproove, noh ma ütleks, 15 20 kilo. Ja retked võivad olla küll mõnikord lühikesed, sest Antartises on just see eelis, et järved, mida sa uurid, on just ligidal. Selles mõttes on neil lihtsam uurida, kui siin Tallinnas elades suruma järve. Aga sageli on nad siis ikka kaugemal, tuleb võib-olla päevas paarkümmend 30 kilomeetrit maha käia, niisuguseid hetki ka teha ja siis siis on see paras koormus ja ma ei tunne küll mingisugust vajadust veel mingeid maksu teha, seal võib-olla vahel natukene hantlid kergitada. Aga kui toimub tagasisõit laevaga uurimislaeval, siis esialgu tunned küll suurt rahuldust sellest lihtsalt puhkemisest ja vestlustest sõpradega. Aga, aga siis tekib tahtmine veidi ennast liigutada ja siis õnneks laevad on nii suured ja seal peatekil reelingu ääres saab teinekord joosta 150 meetrit, enne kui pead uuesti ringi pööranud. Ja niisugust asja teen mina ja leidub teisigi mehi, kes juust, võimlemist teevad. Aga kohapeal jooksjaid ja ma ütleksin isegi talisuplejad leidub ka, aga noh, eks ole, harvad erandid nagu meil siingi. Nii kas sa peale nende kahe nõukogudejaama oled veel kusagil käinud? No viibida on saanud veel Lazarevi käest 100 kilomeetrit lõunas. Unterseel, see on niisugune mägijärv, mis asub umbes kolme kilomeetri kõrguseni kõrgemate mägede jalamil. Seal viibisime kord paar nädalat ja tegime järve uurimistöid. See on täiesti erilaadne koht ja niisugused, ma ütleksin, metsikud mäed ja jääliustikud seal ümber ja lustikustest murduvad sellised jääkamakad lahti prantsetavad alla. Niisugused ka suvel hea ilmaga äkilised tuulehood. Ja kahe kolmemeetrise nelja meetrise paksusega järve jää. Hästi selgeveeline järv, seal me leidsime, et see järv on küllap kõige läbipaistvam maailmas. Läbipaistvus ulatub kuni 85 meetrini. Niisugust veekogu maailmas ei olegi teada. Liha läbi vastusega. See paik oli küll hästi huvitav ja aga paar korda on saanud viibida ka uues paigas suhteliselt uues Antarktika mõistes. Pangerivaasisson Mirnaist umbes 350 kilomeetrit idas. See on nii uus koht, et avastati alles 1947. aastal. Seega siis aasta pärast seda, kui ma sündisin. Ja seda tegid Ameerika polaaruurijad, Ameerika polaarlendur Edward panger nägi teda esimest korda õhus ja siis maandas oma vesilennukijärvele. Ja see koht siis sai tuttavaks, Me oleme seal kahelise soonil teinud järg uurimistöid ja niisugune hästi-hästi k ütleks, omapärane ja huvitav järvemaastik. Tõepoolest, selles paigas olen ma näinud ära nii, nii sooja ilma kui pluss raadi. Antarktise kohta on see tõesti väga-väga soe. Nonii, viisi ka mõelda. Aga kui on vaikne ilm ja selle juures ja siis siis niisugune päike kogu aeg särab, siis on tõesti väga soe olla ja ja tekib kohe tahtmine riided vähemaks võtta. Ja ma üldse ei imesta, et veel natuke soojemas paigas vest, foldi, Oasis, mida me külastasime ka viimasel reisil paar korda, kus nosta alaste uurimis- ja et seal mehed küllaltki sageli lühikeste pükstega ringi käivad. Ja siis, kui nad lennuki peale maid kopteri peale saatma tulid, siis mitmel mehel ei jäänud suurt midagi muud seljas kui ainult hommikumantel lõuna näpa. Jah, nii võib öelda ja ja siis austraallased kutsuvad Westwaldi oaasi lõunamaa ribeeraks. Ja mina nimetab täiestiga pangarioaasi kannaks selle nimetuse alla. Ja tõepoolest suvel lähevad isegi madalad järved küllaltki soojaks. Ei ime, kui sa mõõdad seal veetemperatuuriks, noh, ütleme meetri-pooleteisesügavuses järves 15 17 kraadi. Siis siis ei ole mingi eriline vägitükk seal veidi supelda. Aga need on kõik muidugi niisugused väiksed vahepalad. Ja eks muidugi on seal hästi palju tegemist ja muidugi loodus loodus on ilus ja seda ilmestavad ka näiteks linnud. Muidu oleks nagu ikka tühja paljasmaaga, siis lendavad seal väiksed lumetormilinnud ringi siis on röövfännid, kes neid teenindavad, neid jahivad siis annid, muidugi tulevad ka gaasi juurde ja ja siis hoolitsevad meie toidujäätmete eest. Et neid seal rohkem ei kuhjus, söövad ära, aga eks needki on niisugused. Noh, ma ütleks, et nad Nad nagu ilmestavad ja siis teevad seda elu selles mõttes huvitavamaks ja ikkagi elavat hinge näha. See on päris meeldiv aga järvede kohta mäluvituse. Et kui hakkab veebruari lõpul märtsi algul lekkima tekkimisega õhuke jää, siis siis hakkavad järved laulma see jää, mis seal peal on, see hakkab paisudes ja kokku tõmbudes vastavalt siis kas hommikul, päikesega soojenedes või õhtul jahtudes hakkavad tekkima praod ja laulab. Meenutab kas lehmamumist või ohked või naisterahva hõiked või kujutlusvõime on niisuguses olukorras rikas inimesele. Kui palju üldse Nõukogude liidul on jaamu Antarktikas? Praegusel ajal on minu teada seitse jaamal oli kaheksaga, siis kuuldavasti nüüd üks jaan, progress suleti. Ja nähtavast suletakse veelgi. Et ei ole enam võimalik. Nii palju jaamu pidada. Ei ole nii palju lihtsalt finantseerimist ja ja tuleb rohkem selle poliitika on selline kujundatud, et rohkem teha sesooni töid. Sest talvisel ajal sageli ei olegi võimalik palju midagi teha ja niisugused rutiinsed, metro vaatlused, võimalik jätta automaatide hooleks. Ja nüüd on kuulda, et aetakse ja kaks või kolm jaama talvel täiesti sulgeda et neid vähemaks jääks ja läks, Nõukogude liidul oligi neid võib-olla mõnes mõttes liiga palju, ühelgi riigil ei olnud kaheksat jaama ja näiteks ameeriklased ajavad praegu läbi ainult kolmejaamaga. Ja muidugi on on tarvilik neid ja maaelu ja tööd paremini korraldada ja inimesed ei rahuldu enam sellise olnud, aga mis võib-olla 10 aastat tagasi rahuldus, sest et on kokkupuutumist, välismaalaste nähakse, kuidas seal elatakse. Ja lihtsalt niisuguses olukorras, kui tingimused ei vasta, siis ei saa kõige paremat kaadrit enam sinna. Et hakatakse ka ehk arusaama vähe, oled pigem vähem, aga paremini. Kuule, Veiko Rüütel kirjutas, et ta on mõned aastad tagasi, kuulas eesti raadiost Antarktikast Antarktika saadet ja seal oli Probleem mingi generaatoriga, mis läks rikki ja ta küsibki kuidas, et kõiki asju täpselt varustada ju ei saa kõiki viimseni kaasa võtta, kui mingisugused rikked tulevad. Kuidas, kuidas seal sellises olukorras lahendatakse, kas see oleneb kõik inimeste nutikusest või mismoodi ja, ja sellest et kui on võimalik, siis ka sellest konkreetsest generaatori rikkest. Kas sina oled sellega kursis? Ma olen mõnevõrra kursis, sest et mul on sellest palju jutustanud, meie võiks öelda kõige tuntum polaaruurija Vello Park kes ise selle õnnetuse 1982. aasta aprillis Vostok jaamas läbi elas. Ta on ka sellest kirjutanud meie nabakirjadele raamatusse ja see peaks varsti ilmuma. Nii et seda, mis ta rääkinud ja kirjutanud on. Või ma selle alusel öelda, et et tõepoolest ega seal tõesti miski muu neid ei aidanud, kui isiklik vaprus ja siis nutikus, aga eks häda häda ajab teadagi härja kaevu või võiks öelda, et hädaga läheb inimene hästi nutikaks. Sest teist teed ei ole. Jah, seal juhtus selline asi, et põles maha terve diiselelektrijaam ostoki jaamas. Aga tol ajal oli seal juba 70 kraadi külma ja ühesõnaga elektrijaam oli põlenud jaam jahtus. Ja on selge, et inimene ei pea niisuguses külmas ilma täiendava allikate vastu, kui ta tal toitu on. Ja tõepoolest, õnnetus oli väga suur, õnneks neil siiski üks väike generaator oli, millega nad said sidet pidada, mõnetusest teatada ja küsimusteks siis suurel maal, et kas neid on võimalik kuidagi aidata. Aga ükski lennuk sinna maanduda poleks saanud ja muul viisil oleks hoopis mõeldamatu sinna maad mööda minnes oleks võtnud paar kuud aega, kui oleks võimalik olnud, aga poleks poleks ka teostatav olnud. Jäi võimalused lennukitele midagi alla visata, aga niisuguses pakases polaaröös lennata sinna kohale, see oleks olnud väga suure riskiga seotud ka lennukimeeskonnale. Kõigepealt kas leiab üldse üleski seda kohta nii kergesti? Ja visata alla mingisugused generaatorid? Küsimus on selles, et kuidas sa viskad, kas sa katsud täpselt lisada jaama peale, siis on oht, et viskad päris kehalikult jaamale ja inimestele peale. Või kui katsud eemale visata, siis kuidas need jaama toimetada, sest et traktor sellise külmaga kuidagiviisi käima ei lähe? Sel erilist mõtet ei olnud. Nad katsusid siis kuidagi läbi ajada, nagu ikka tegid selliseid gaasi balloonis provisoorselt õliahjusid, nende õnn oli see, et õli ei alles kütteõli. Ja siis selliste provisoorselt õliahjudega ajasid läbi ja said kuidagiviisi sooja niipalju, et elada toitu neil oli. Aga muidugi elutingimused olid ikka äärmiselt rasked ette ootamatult. Ja Vello Park näiteks on rääkinud, kui ta magama läks, siis tema magamiskotis joonud küll kunagi rohkem su aju 25 kraadi miinust tähendab miinus 25 kraadi. Aga veel tagasi tulla, tulles selle juurete ära, inimene nutikaks läheb, siis igas jaamas on vanatehnikat vana, äravisatud tehnikat, mida pole olnud aega või või ka võimalust remontida, on võetud uus. Ja siis need mehed tuhnis seal sellel vanatehnika surnuaial ja leidsid paar vana generaatorit üles ja tegid nad töökorda. Hakkasid siiski saama küllaltki palju elektrit, nii et elu elu muutus vähehaaval mõnusamaks, nad isegi said mõne aja pärast juba endale sauna korraldada. Aga, aga muidugi. Ei olnud seal midagi eriti hõisata kellelgi ja Vello Park kirjutab sellest, et kõik inimesed olid väga niisugused noh, nagu abivalmid ja sõbralikud üksteise vastu, kus õnnetus juhtus ja aitasid, kuidas said. Aga kui tekkis lõpu poole tunne, et nüüd mehed, pääseme sellest jäisest põrgust, siis huvitaval kombel siis tekkisid lahkhelid ja gruppide vahel vastuolud ja hakati siis 11 süüdistama selles teises ja noh, üks näide on selles, et et need mehaanikud sageli ei saa aru sellest, et mis pärast need teaduslikud töötajad siin üldse uurijad, et ilma nendeta oleks palju mõnusam elada, kuna kõik tekstid just niisugust tööd, mis on ette nähtud elu kindlustamiseks ja noh, sageli on niisugust suhtumist, et et milleks neid õpetlasi vaja, unustatakse ära, et just need jaamad ongi teaduslikud ja muu pärast neid ei peeta seal. Ja mitmesugused muud niisugused konfliktid huvitaval kombel ja tekid seal eksat lõpuks lahenesid. Nii või teisiti. Aga, aga kindlasti jättis tarvitus meestele niisuguse raske jälle ka normaalne talitlus ostokis. Nii palju kui mina olen kuulnud, on ikka inimestele väga raske ja enamik mehi selle talvitusega kaotab peavalust oma 10 12 kilo. Vaatamata sellele, et söök on hea ikka jaa jaa. Kui nüüd veel vastata küsimusele, et kas on võimalik etena muidugi on võimalik tunduvalt rohkem ette näha, kui on nähtud. Ja oleks võinud olla korralik avariielektrijaam Ki sellest põhijaamast eemal. Kahjuks ikkagi aastate jooksul on niiviisi suhtutud, et ah, ehk läheb kuidagi mööda ja noh Ma ei tea, kuidas seda suhtumist peab nimetama, kas on küllap see on niisugune nõukogulik suhtumine, ma ei nimetaks seda just vene suhtumiseks tingimata. Ja nii see on läinud ja kogu raha on just paratamatult niisugused õnnetused ja siiamaani väga kaua aega on kirjutatud just selle kaela Antarktise loodus on niisugune salakaval ja, ja niuksed jäise mandri ootamatused ja mis teha, ja siis on need katsetad kangelastegudega siluda. Aga tegelikult on just selles, et ekspeditsioonid ei ole olnud nõutaval tasemel ette valmistatud. Ja polaarekspeditsioon peab olema nii hästi ettevalmistatud kui vähegi võimalik. Sest tõesti harilikult, mis sul on ja sul on ja kuskilt midagi juurde võtta ei saa just sellises hädaolukorras, kes talve kui ei ole mingisugust transpordiga ühendust, ühendust isegi mitte peajaamaga rannikul, rääkimata suurest maast Nõukogude Liidust. Õnnetus juhtus, et 1982. aastal omet ja sa oled sellest teadlik ka ometigi läksid 188. 80, üheksandal aastal. Me ikkagi oli see sul meeles või see aastate möödumist see ohutunne hajub. Ma ei ütleks, et hajub sellepärast, et ikkagi neid õnnetusi juhtub mitmesuguseid seal ka teistes paikades ja. Ja minu arvates just tulekahju on üks kõige suuremaid ohtusid Antarktise, sest õhk on kuiv ja kõik põleb väga hästi. Jah, eks huvitaval kombel, ega neid õnnetusi ju ei juhtu sagedamini, kui ütleme siin tavalises linna või Eesti maaelus. Aga eks nad seal elatakse nagu raskemat üle.