Toivo Kuldsepp, kumb sulle praegu rohkem omane on, kas olla Tartu riikliku ülikooli eesti kirjanduse kateedri dotsent või Helsingi Ülikooli eesti keele lektor? Tundub, et sa küsid seda väga õigel ajal, täna olen ma veel Tartu riikliku ülikooli dotsent, sest pean viimast puhkusepäeva ja homme Peaksin olema siis homme mõeldes praegu reedet, 20 kaheksandat peaksin jõudma Helsingisse ja asuma järjekordselt täitma Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektori funktsioone. Kui mitmes kord juba 10. hooaeg, ehk siis 19-st semester peaks nüüd niimoodi käima minema, neist muidugi mitte kõik Helsingis ja mitte kõik ühte ritta panduna seitsme ndatel aastatel olin kaks korda jõves külas ja nüüd siis 84. aasta sügisest Helsingi ülikoolis. Kuidas soome tudengid eesti keelt õppida suudavad ja tahavad, suudavad hästi ja tahavad nii nagu ükskõik kus maal tudengid, midagi õppida kui leida asjale mõistuspärane ja noortele arusaadav motivatsioon, siis innu ja huviga kui ei, siis selleks, et asi tehtud saaks. Kas eesti keele õppimine on Soomes ülikoolides vabatahtlik tudengitel või nii nagu ütleme meil, kus meil eesti filoloogia osakonnas on soome keel lihtsalt õppeprogrammis kohustuslik kõigile taon Soome filoloogidele kohustuslik kahe semestri vältel, seega siis tunduvalt vähem kui meil. Kuid kuna Soome kõrgkoolide õppesüsteem mõnevõrra erineb meie omast ja üliõpilased võivad vabalt valida endale aineid, mida nad kuulavad, siis on meie üliõpilaste hulgas väga palju ka neid, kes ei olegi filoloogid, kes ei pruugi olla üldsegi mitte soomlased vaid tunnustaseerima Soome mõnedest teistest maadest. Ja seega siis on meil tänuväärne võimalus eesti keele ja kultuurihuvilisteks hankida ka teiste maade noori. Kui suur see huvi on, kuulajaid ikka jätkub, kuulajaid jätkub ja võib-olla see nüüd on üle pingutatud optimism, kuid mulle tundub, et aastast aastasse huvi on suurem mitte ainult üliõpilaskonna hulgas vaid üldse kogu Soomemaal meie keele ja kultuuri vastu. Kui me 20 aastat tagasi Tartu riiklikus ülikoolis soome keelt õppisime, siis oli meil üks niisugune vana õpik. Ma muidugi ei teagi, mis saadik seal praegu käib, et kas see samale Tartu Ülikoolis õpikutena ei peavad ikka need õpikud, mis kuuendal aastalgi ja loomulikult paradoks on, et kui tänase päeva seisuga Soomemaal eesti keelt õpetamas on kuus meie õppejõudu, siis ikkagi meil veel ei ole, ei Tallinna petenstituudisega ka ülikoolis õpetamas soome keelt. Soomlased nüüd siiski on kõik eeldused olukord kardinaalselt paraneb, nimelt järgmine leping Nõukogude Liidu ja Soome vahel teaduslik-tehnilise koostöö alal sisaldab ka selle momendi, et nii Tartusse kui Tallinnasse saadakse Soome õppejõud õpetama emakeelt? No see oleks väga tore, sest seesama õpikalikega koostatud põhiliselt möödunud sajandi ei selle sajandi alguse autorite tekstidest oli küll võib-olla akadeemiline, aga mitte elulähedane, rääkimata siis kõnekeelest Vislangist, aga mille järgi sa nüüd siis soomlastele eesti keelt õpetad soomlastele eesti keelt õpetame õpiku järgi, mille koos Tõnu Seilenthaliga, kes on mu kolleeg nüüd juba viiendat aastat olime omal ajal koos seitsmenda aasta lõpul ja nüüd uuesti. Panime soomlaste jaoks kokku õpiku mõnda Eestist alla pealkirjaga Sis viron, kielen algeskurssi. Ja see õperaamat. Ta on nüüd olnud kasutusel juba kohe 10 aastat, sellest ilmus äsja teine trükk ja see püüab võtta arvesse eesti keele ja miks mitte ka kõnekeele tänast seisu. Ja on seal siis tõesti tänapäevast sõnavara, kõike niisugust, mis käib igapäevaelus kui ka ütleme, mingit eriala juurde veel no nii palju, kui nad kahe semestri vältel pakkuda suudad. Loomulikult on seal eelkõige proovitud anda põhisõnavara see sõnavara, millega soomlane saaks hakkama eestikeelses ümbruskonnas siis kus soome keelt ei osataks. Aga sekka ka loomulikult seda sõnavara, mida eeldaks, et humanitaarnoor humanitaarintelligents tundma teadma peaks ülikooli õppetööga tulevase ametiga oma harrastustega humanitaarharrastustega liituvat. Kaks semestrit on muidugi väga lühike aeg keele õppimiseks, ega sellega ilmselt kuigi kaugele ei jõua, ei jõua selle ajaga, noh, kui nüüd piltlikult öelda jõuab Ast teha valmis selle riiuli, millesse siis usin ja, ja aktiivne eesti keele harrastaja tulevikus kenakesti raamatuid hakkab panema. Kas on üldse võimalust võrrelda? Kumb on omamoodi raskendas soomlasel eesti keele õppimine või eestlase soome keele õppimine? Tundub, et ei ole võimalik, kõige tähtsam on minu meelest nii meie tudengile kui ka Soome tudengile kohe algul selgeks teha need ohud ja samal ajal ka need meeldivad küljed, mis peituvad nii lähedase keele õppimisel. Ja kui siis nendega hakkama saab, siis peaks ta muidugi mõnevõrra kergem olema mõlemal pool sellise lähedase keele õppimine, mingi täitsa võõra keele, kuid omad omad karid ja omad raskused tulevad siin õige pea vastu, eriti just sõnavara poolel, kust ja me kümneid ja kümneid anekdootlike lugusid mitmesuguste sõnadega ja nendega viltu laskmisega. Meie filoloogid kõrgkoolides õpivad soome keelt neli semestrit ja peaks eeldama, et eestlastel, kes soome keelt ülikoolis õpivad, on see rohkem käes kui soomlastel, kes ainult kaks semestrit eesti keelt õppivad võiks seda eeldada, kuigi noh, nagu juba eelpool ütlesid, me saame ilmselt siin ülikoolis tänu sellele, et õpetajatena siiski on eestlased anda mingisuguse akadeemilise hea põhja, kuid vaevalt et üleliia head ja tugevat ülevaadet sellest, milline on soome keeled, tänane arenguseis. Milline on soome keele, noh ütleme kõnekeele ja, ja erialakeele tänane seis ja selle tulemusena nüüd me eesti keele lektorid, kes me seal Soomemaal ringi liigume mitmesuguste pakutatiiv, kursuste, kõige muuga oma parimatele aktiivsematele tudengitele suudame kindlasti pakkuda sama palju, kui siis nüüd siin soome keelt neljase meistriga, meie eesti filoloogidega suudetakse anda. Kas pikaaegne eesti keele õpetamine Soomes on mingil kombel muutunud ka sinu suhtumist oma emakeelt, eesti keel? Vaevalt et ta on muutnud seda, kuid loomulikult on ta kinnistanud ehk oma kõnepruuki, mõningaid selliseid väljendeid, mis nagu eesti keeles nii igapäevast ei ole ja mõnelgi puhul sellise sõna kasutamist, mis küll meil olemas on, kuid oma siis nagu kasutamistihedus, et sugugi mitte esikohal küllap ta keelde teatud mõju jätab. Aga et ma nüüd selle tulemusena hakkaksin suhtuma oma keelde kuidagi nuhka, siis väga ülistama või teisest küljest jälle kuidagi väga teatud alaväärsus kompleksi tundes seda mitte meie keel on väga kena, väga arenenud, väga paindlik, väga kiiresti reageerida. Ja tänu tänapäeva momendi õigekeelsuskomisjonide teatud paindlikkusele ja arusaamisele on ka meie keeles viimase 10 15 aastaseks minu meelest lastud niivõrd palju ebanorm manuaalselt kinni peetud norme vabaks, et eesti keelt on kõnelda mõnus ka ütleme haritud filoloogil või eriala inimesel, kes ei pea siis nüüd kartma, et jumal hoidku, ma olen ju pindalaõppejõud, aga äkki ma teen mingi elementaarse vea öeldes siis siin-seal vale vormi mitmuse osastava kuskil mujal. Kui kõnekeel ja, ja üldine kõnepruuk ikkagi nõuab või soosib mingit vormi, siis loomulikult on mõistuspärane vorm ka vabaks lubada. Kas soomlased suhtuvad oma emakeelde soome keelde umbes samamoodi? Kahjuks ei, ma ütleks, et soome keel on tänapäeval hirmus tugevasti just inglise angloameerika mõjude all ja selle tulemusena täiesti tihti koolilaste kõnepruugis on niivõrd palju inglise keelest ja inglisekeelsest reklaamkeelest laulude keelest laenatud sõnu. Et seda nüüd ei ilma korraliku inglise keele oskamise ei saagi enam aru. Muidugi väga palju laensõnu tuleb ka Rootsi kaudu, seega näiteks ütleme seal Helsingi ja Helsingi ümbruse, kus väga hästi on näha need mitmesugused satelliitkanalid televisioonis ja nii edasi. Selle kandi koolipoiste või noorte kõnepruuk on muidugi tunduvalt muutunud viimase kümnekonna aastaga. Kuidas on üldse lood Soome noorte keelehuvi keele oskusega ka meie Eestis ei saa ju eriti kiidelda oma võõrkeelte oskusega? Ei, oskasin korralikult vene keeltki, rääkimata siis teistest keeltest. Kas seal osatakse paremini, tundub, inglise keele saavad nad nüüd palju paremini kätte, võib-olla me tõesti siinkohal peaksime seda ütlema, et üldiselt arvatakse, et soomes ka rootsi keeleoskus on väga kõrgema, hindaksin soomlaste rootsi keele oskust just umbes samaks, nagu sa siin ütlesid. Et me ei saa tihti veel vene keelega hakkama, nii ka soomlased, kelle puhul eeldaks, et rootsi keelt takse, jäävad väga tihti selle keelega jänni. Küll aga julgeksin arvata, et kuskil 70 80 protsenti keskkooli siis soome mõistes gümnaasiumi lõpetanutest hangib endale sellise inglise keele oskuse et nad on võimelised siiski suhtlema inglisekeelse maailmaga. Probleem on aga loomulikult selles, et tendents on niivõrd selgelt inglise keele suunas, et terve rida teisi kultuurkeel, mille oskamine on ülimalt vajalik tulevastele soome spetsialistidele, nagu siis Hispaania Vene-Prantsuse-Saksa. Nende osakaal väheneb aastast aastasse. Hoolimata kõigist jõupingutustest, mida haridusministeeriumi tasemel ja mitmel pool mujal tehakse kas siis võib arvata ka seda, et see komme käia koolivaheajal sellel maal keelt omandamas tähendabki, et nad saavad käia Inglismaal, ütleme paar-kolm kuud elada peredes, nagu see komme vähemalt vanasti Soomes oli, on ilmselt praegugi. See komme on ka praegu, et on võimalik käia muidugi vahetuse korras nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides, teisalt tähendab see seda, et protsess ei ole vist mitte ainult Soomele omane, vaid kogu Lääne-Euroopale Põhja-Euroopas, Pole, kus inglise keel on tõrjunud välja õige mitmetes maades ka seal kõneldud saksa või prantsuse keele või tulnud siis nii tugevasti selle kõrvale, et näiteks pole mingisugune haruldane juhtum, kus tõesti ka Saksamaal juba päris noored mehed kirjutavad oma uurimusi mitte saksa keeles, inglise keeles. Nüüd me oleme läinudki juba Soomest ja Eestist nii kaugele, et aitäh sulle ja ütle, palun lõpetuseks, mis on need esimesed eestikeelsed sõnad, kui sa nüüd Helsingis alustad taas algajatega eesti keele kursust, mis sa neile ütled? No ma ütlen neile kõigepealt tere päevast, sõltuvalt sellest, kas nüüd päeva õhtu, tere õhtust ja tervis Eestist.