Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, head vikerraadio kuulajad ja nagu ütleks, Rohke Debelakk terega halvad vikerraadio kuulajad. Mina olen Jaanelbula ja me kuulame teiega koos saadet, mina teine, teie kuulate saadet originaal ja koopia, see originaal ja koopiasaade, mida me koos teeme ja kuulame, on sarjas 29. ja võib-olla siis neile ka, kes saadet esmakordselt kuulavad. Väikene informatsioon, nimelt see on saade muusikast. Nagu pealkirigi ütleb. Me kuulame tuntuid, laule, eestikeelseid kavereid näiteks ja nende originaale välja. Maakeelseid on mul väga palju selliseid originaale, täna oli hoopis eestikeelseid ja välismaainimesed on need eestikeelsed laulud ära teinud need originaal ja koopia saadet, kõik on järelkuulata ka vikerraadio kodulehel. Nii et kellel huvi on, otsige üles ja kuulake. Niisiis 29-st saade läkski käima. Saate juures on mul abiks olnud kõvasti sõber Andres ja sõber Vello Salumets, kelle abiga oleme siis leidnud neid originaale maale ja koopiaid. Nüüd siis lähen saate juurde. Aastal 2000 esines eurovisioonil eesti noorukene laulja Eda-Ines Etti ja tema laulis seal laulu, mille nimi on Vanssina liftaim. Aastal ilmus tal ka plaat, mille peal oli üks teine lugu. Thats ool pike. Ja selle loo autorid olid samad, kes siis selle kuulsa eurolaulu autorid ja see täts, poolpikk koosnev jõu oli niivõrd tore laul, et selle laulu võtsid laulda Ühed Rootsi tegelased, kes varjasid ennast nime taha Friends ehk siis sõbrad ja see lugu oli seal Rootsimaal päris kuulus ja edetabelite tipus. Nii et kui ma lõin sellise nimega laulu või sellise nimega laulu pealkirja Google'isse sisse, siis sain ma terve portsu internetilehekülgede linke, kus on sellesama laulu Brenzi bändi sõnad üles kirjutatud. Nendel oli ka natukene teine pealkiri sellel lool. Kui Eesti Viljandis oli inglisekeelne pealkiri täts ool pikk koosnev jõu, siis ansambel Frens sealt Rootsimaalt pani sellele loole uue pealkirja ja see on favorid, song. Tegelikult, kui me nüüd kuulama hakkame, siis ega nad eriti palju midagi muutnud ei ole. Võib-olla saundid on rootsilikumad, natukene eestilikumad, isegi helistik on samaks jäänud. Head sõbrad, ma olen mängimas saate esimese laulu paari, see on heliloojate kollektiivi Paulus, Laisaar, Kotkas ja Hallas kehtud laul, thats, tulbid koosnevad ju kõigepealt siis selle loo koopia, ehk siis Rootsi ansambli Frens laul, favord, sang ja peale seda originaal Eda-Ines Etti ja laul, tants, ool pikku. Ansambel Frencia favord song peale seda Ines ja lugu pealkirjaga thats pool Picosofjuu. Kui otsapidi Eurovisiooni juures oleme, siis läheme nüüd aastasse 1996, kui lauluvõistlus toimus Oslos 18. mail ja Eestit esindas siis selline duo nagu Maarja-Liis Ilus ja Ivo linna laul oli kaelage hääljas, saavutati väga võimas ja tore, viies koht 94 punktiga. Loo autorid Priit Pajusaar ja Kaari sillamaa ja see laul võlus jällegi rootslasi niivõrd ära, et nad pidid võtma selle laulu õigused ja selle ära salvestama selle loo siis on Rootsimaale ära teinud kollektiivi, mille nimi on Heleene, anud känget ja rootsikeelne. Selle loo pealkiri on till, sammas Iigem. Niisiis kuulame ära meeldetuletuseks kõigepealt originaali if i ja Maarja kaelakee hääl ja pärast seda Heleene anud kanget ja kiusamas. Ja Velfo jääb jääb ta latvala. Ja parkla. Aga aga ta on taevas. Sa vett. Ega siis põhjarahvad pole tahtnud eesti muusikat ära teha, on olnud ka juhuseid, on igalt poolt mujalt tahetud eesti muusikat järele mängida, nii on juhtunud ka väga mitmete Aarne Oidi lugudega ja praegusel hetkel on mul hea meel mängida juba 72. aastal salvestatud Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud laulu suveöö. Ja see suveöö, nagu me teame, on ju väga ilus laul ja kui siin Palole vene ajal heideti ette, et ta olevat Kremli ööbik, siis miks mitte, oleks teinud seda laulu ise vene keeles laulda, aga oh ei, joola ei teinud seda, selle laulu laulis ära vene keeles hoopis selline laulu ess Moskvast nagu Eduard Hill. Niisiis kuulame kõigepealt meeldetuletuseks Jaak Joala poolt Aarne Oidi suveööd ja siis laulab meile sedasama laulu vene keeles Eduard Hill. Ja lugu on saanud hoopistükkis pealkirjaks eta biojäänud nootš. Niisiis originaal ja koopia. Luuletustes neis iga hetk on nagu. Nüüd ööd on oma silmi õnnistatud kus tuhas sädelevad. Need ööd. On kolli luuletustes helises. Miks selles harva kohtuda? Need väikesed veskid. Krust. Aiast pro rastinas nuts basseini naasiatu. Miks mitte ära kasutada jällegist Eurovisiooni põhjatud varaaita, puped see oli 1965. aasta eurovisiooni võidulaul. See lugu on tehtud Prantsusmaal, laulis prantslanna Franskaal ja tegelikult see lugu esindas Luksemburgi. Ja nii nagu eurovisioonis õhtul lauluvõistlus lõppes nii öösel kribinal-krabinal, pillimehed tegid võidule oluline või siis parematele lauludele seaded ja eesti keeles loomulikult tegi sellele laulule teksti Heldur Karmo ja nii kõlaski umbes paari päeva pärast peale Eurovisiooni võitu see laul ka eesti keeles. Ja eesti keeles laulis seda laulu Tiiu Varik, niisiiis laulev vahanukk ja Tiiu Varik. Ja siis originaal pupeedesse vee pupede song ja laulab Franzcal. Kes nagu läheb, see nii Nukud kui ütlevad Nõmme valikuid minu laskus Drakenn. Portree viis küpsiste moodi ta. Lenina, kes laulab sellest Tarv nüüd ei leinud kõikjalt ja kõik ja puha ja tee väetnaki play painud. Kas Leida kartust mõtlesin? Oskan ju tõesti vaid laulda, ma läksin. Läks. Ei naera kunagi, kui tunne ikka. Tõesti nii Viinis distsystemongida. Neil kes laulab nüüd. Tõlkijat ja kõik ja puha ja küünelaki laiali. Kas vees leida kahtlaselt mõtlesime? Kesk on ju tõesti VAID laulda ma ja küllap täheks jääusk on ju tõesti väita. Oskan ju tõesti väita. Oleme Eurovisiooni ja estraadilaulu ja muusikat täna küll kuulanud, läheme nüüd väikese pöördega rokkmuusika juurde või siis rokkmuusika manu. Ja Little River bänd on üks esimesi Austria Itaalia rokkansambleid, mis lõi edu kalt läbi ka USA-s. Nimelt see kollektiiv moodustati 75. aastal Melbourne'is ja 78. aastal oli neil juba USA tuur, kus nad siis enamalt jaolt USAsse tegutsema jäidki, tegutsevad siiamaani ja jätke meelde, see ansambel on leedu River bänd, see ansambel, selle ansambli muusika võlus ära Tartu pundi Fix'i Nad kuulasid lidur River bändi salvestisi edaspidi ja tagurpidi ja väga nautisid selle kollektiivi mitmehäälset laulu. Ilmselt pärast nad selle loo kaveri tegidki küll ka inglise keeles, nii nagu originaal on. Aga siiski nad ära tegid, et saaksid oma sellist vokaali jõudu Tartus või siis Tallinnas toimunud piduüritustel mängida või näidata. Sellepärast et ansamblil fiks oli tegelikult ju omal väga head heliloojad ja tekstimeistrid. Ehk siis üks tekstimeister ja kaks väga head kõva heliloojat. Vello Toome mets ja Priit Pihlap, aga siiski nad tegid järele ühe laulu, kus õnnitletakse sünnipäeva last. Niisiis panen kõigepealt teile mängima ansambel Fix ja häppi. Ja siis tuleb loo originaal ja see on Ledu Rivera bänd Austraaliast ja täpselt seesama lugu. Ja selle saate viimane laulupaar on siis küll üks väga rahvalik laul, mida väga paljud eestlased peavad eesti lauluks, aga tegelikult see pole teps mitte niimoodi. Sest selle laulu autor on lätlane Alfred Winters, kes on loonud väga valju muusikat, mis omale seal siis enne teist maailmasõda oli ka Eestis väga populaarne. Seda muusikat on aidanud Eestis teda näiteks ka Artur Rinne. Et saada täpsemalt teada Alfred svintersi kohta, helistasin loomulikult papa Walterile, papa Valter andis mulle veelgi varem oma nõuandja telefoninumbri ja helistasin Heldur Karmo lesele Ainoga. Ole, kes siis neiu põlveni Meiega oli Aino Lõhmus, esimene abielu oli tal läti dirigendi ka ja siis sai ta nimeks Aino maalina. Sel ajal, kui ta elas Lätis, siis laulist, aga väga paljudes Läti orkestrites 60. eelmisel sajandil kohtust Aga Alfred Winterssiga. Aga Alfred oli siis selline mees, kes on siis sündinud 1908. aastal 15. septembril ja tema vanemad olid siis Karlis ema, oli Maria ema oli perenaine. Isa oli kutsar, kes tegelikult oli väga musikaalne mees, ehitas ise Pille ja mängis ka neid ning õpetas pojale pilli mängu. 11 aastaselt mängis ta juba kohalikus sellises pulmabändis viiulit ja teenis perele sellega ka lisatema. Haridustee kohta ei ole kuskil midagi üles tähendatud. Nii nagu ütles Aino, et tema kirjad sealt Rootsist olid ka väga nii-öelda valesti kirjutatud, võib-olla lihtsalt düsgraaf. Aga võib-olla oli ta vähese haridusega, igal juhul elu lõpuni, ei osanud ta õigesti kirjutada. Esimest korda abiellus ta 25.-le aastal. Teist korda abiellus ta 40. aastal ja kolmandat korda juba siis 47. aastal Rootsis. Pillidest mängis ta viiulit, isa õpetas talle Citari mängu ja ise õppis ta ära akordioni mängu. Ta on kokku salvestanud üle 60 laulu, ise kirjutanud ja loonud teksti. Professionaalsed muusikud on öelnud, et ta on liiga jah, valik tõsisemaid Alfred vintersi laule laulsid profi taga selliseid rahvalikumaid nagu siis Gauja paadi mees laulis aariat Winters ise. Ta oli esimene läti muusik, kes oli nii helilooja, tekstimeisterlaulja kui ka produtsent ühes isikus ja teda on selle eest ka väga hinnatud. Lätis. Ta oli kolmekümnendatel Läti kõige populaarsem muusik ja helilooja. Okupatsioonist rajal lagunes ta orkester ja nendel karmidel ja segastel aegadel töötas ta tsirkus orkestris ja oli ka Lätis filmi helitehnika helirežissöör. 42. aastal loodi Läti rindeteater, kus olid aga väga tegev muusikajuht ja juhatas laulukoore ja orkestreid. Seal 44. aastal põgenes ta koos oma teise naise ja lapsega Rootsi. Aga see väike paat oli niivõrd pungil rahvast ja Nende kottidest, et ta pidi üle parda viskama oma kõige armsama instrumendi, selle akordioni, mida ta väga väärikatelt kenasti mängis. Kuna ilm oli väga tormine ja vilets, siis ettevaatuse mõttes jättis ta oma lapse ja naise ühele Eesti saarele. Täpselt nüüd seda ei ole teada, mis saarele Ta jäeti ise, ta pääses õnnelikult Rootsi. 30 aastat veetis ta Rootsis, õppis äraga rootsi keele. Algul oli ta siis seal nõudepesija ja pärast hiljem juba lõi oma väikese plaadifirma, kus kirjutas ka laule ja salvestas ise neid laule. Ja Hruštšovi sula ajal 60. propaganda ideoloogilise relvana kutsuti ta taastama tagasi, et näidata immigrantidele, et on võimalik taas tulla tagasi välismaalt Nõukogude Lätis. Nii oli ka ju Eesti immigrantidega. Siis esines ta Riias ja Läti kontsertreisiga, kus siis nad esinesid koos selle informatsiooni andjaga Ainobaalinaga, kes hiljem siis sai Aino karmoks. Need kontserdid läksid üliedukalt, nii et ta kutsuti veel 61. 62. ja 63. aastal ka tagasi, aga siis enam ei lubatud tal laulda. Ta rootsis kirjutas väga selliseid, mitte nõukogu like ja väga Läti rahvuslikke laule. Pärast seda keelati tal kuueks aastaks koguni sissesõit Lätisse. Alfred Winters oli küllaltki õnnetu inimene, sellepärast Rootsis peeti teda kommunistide tallalakkujaks ja Lätis aga kapitalistiks, nii et ei olnud hea tal elada Rootsis ega ta oleks saanud elada ka Lätis kopsuvähki 1976. aastal 23. oktoobril Stockholmis arhiiviga kogu selle noodimaterjaliga läks nii õnnetult, et see jäi tema kolmanda naise Elsa käte. Pärast Elsa surma läks arhiiv Elsa poja esimesest abielust Jaani kätte, kes ilmselt viskas selle arhiivi lihtsalt minema. Pole Alfred vintersile hauda sellepärast et tema maised jäänused tuhastati ja Elsa ei suutnud maksta krematooriumile seda raha, et seda tuhka kusagil urniga hoitakse. Ja hiljem see tuhk lihtsalt visati minema. Niisiis selline kurb lõpp sellisele andekale ja kuulsale ja toredale läti muusikule. Veel rääkis Aino Karmo, et Alfred Winters oli väga nägus mees ja meeldis ka naistele ja ta oli ka väga naistelemb. Taali välimuselt nagu Bing Crosby nimelt, tal ka isegi kõrvad hoidsid natuke peast eemale, pikk sihvakas mees kuni vanaduse lõpuni. Nüüd aga siis kuulame ja ühte tippteost, see on lugu ühest paadimehest. Kõigepealt mängiksin teele eestikeelse koopia, see on väliseesti laulja haarald, luteruse, kes laulab olu Viljandi paadimees ja siis kuulame ka laulu lätikeelset versiooni, mille esitajad ma kahjuks teile nimetada ei oska, aga no kuulata ära, et laul on ikka sama laul. See oli siis 29. saada originaal ja koopia, kõike kaunist teile, kohtume kunagi tulevikus. Saate tegigi Jaanelgule. Mina ei ole. Ta haaras. Ta näeb Ilmaneeti. Ja toonemaad. Ta on ta härra. Silma need. Udune. No on ju, la. Puudus. Ja too Ma. Raha hulga aastaid, kuid Viljandi järveni.