Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere päevast, head raadiokuulajad, mina olen Jaan Elgulaja saade nimega originaal ja koopia täna meil väikene juubel nimelt käima läks 30. saade selles sarjas saatest lühidalt niipalju et saade on siis muusikasaade, mis vaatleb ühe laulu erinevaid variante, üldjuhul kuulame ära eestikeelse koopia ja välismaakeelse originaali, aga loomulikult on juhtunud ka vastupidiseid variante ja neid ma ka hea meelega mängiksin selles saates. Kõik eelnevad 29 saadet on järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Niisiis alustame saatega, mis on sarjas juba 30. alustame väga hoogsalt ja rockabilly-liselt. 80.-te alguses oli väga populaarne siin Eestimaal selline muusikastiil nagu rockabilly. Ja siis oli rockabilly punte ka päris palju Eestimaal üks ansambel, kes on teinud rockabilly don ansambel, singel ja tema siis kaverdas, ehk siis tegi järele Ühte matš poksilugu, mis oli nii originaalis väga populaarne kui ka eestimaal. Singli versioonis oli see lugu väga populaarne. Kõigepealt siis matšboksist nats boksjon, briti rockabilly bänd, mis alustas tegevust 1971. aastal ja tegutseb siiamaani. Loomulikult on seal tegelasi ja tegijaid vahetunud, aga siiski see nimi müüb nii palju, et on mõtet ka 21. sajandil seda muusikat teha, kuigi jah ega eriti midagi viimasel ajal temast kuulda pole olnud, aga igal juhul aastal 1979 Steve bluumphild tegi loo rockabilly rebu ja see oli nii populaarne, et seda kuuldi ka Eestimaal ja ansambel singel tegi selle eesti keeles järele, andes sellele loole pealkirjaks rockabilly, peegel ja ansamblist singel. Nii palju, et see oli ansambel, mis tegutses 1980.-st 82. aasta oli umbes välja. See oli siis see kollektiiv, mille lõi Raul Sepper peale seda, kui ta vitamiinist ära tuli. Urmas latikas on selles bändis mänginud klahvpille. Siis on Urmas Laht, on mänginud klarnetit ja saksofoni Andrea Siion, mänginud trumme, Ain Agan muide, on mänginud ka selles ansamblis kitarri ja ka laulnud ja Priit haavan samuti mänginud selles ansamblis kitarri Harry. Vahepeal kui Sepper ära käis, siis laulis selles ansamblis Maarika uus. Aga nüüd siis nende lugude juurde. Kõigepealt kuulame koopiad, ehk siis ansambel, singel ja rockabilly peegel, pärast seda originaalmatš poksija rockabilly rebrust. Järgmise laulupaariga läheme aastasse 1960 ja võib-olla siis 10 aastat hiljem tehti sellest koopia. Jutuks tuleb siis selline laul, mille originaal on eestikeelne ja koopia hoopistükkis muukeelne. Tänasel päeval või tänasel hetkel on selle koopiakeeleks, pakun välja läti keele. Muide laulu autoriks on Uno Naissoo ja ta on kirjutanud selle laulu 1960. aastal ja teksti on teinud Heldur Karmo. Nüüd täpselt ei oskagi öelda, mul on mõlemad sama aasta salvestuses nii ansambel Laine kui Kalmer Tennosaare esituses. Ei oskagi öelda, kumb siis originaali au endale saab, ilmselt võib-olla vist ikkagi ansambel Laine, kuigi mine tea, võib-olla ka Kalmer Tennosaar, aga see laul on salvestatud Kalmer Tennosaare poolt kahel korral ühel korral siis ansambliga, mida juhatas Emil Laansoo ja teisel korral aastal 1962, kui teda on saatnud siis Moskva Raadio estraadiorkester Rostislav Merk Kuulovi juhatusel, aga praegusel hetkel pakuksin siis kuulata Laansoo ansambli versioonis seda laulu koopiaks. Pakuksin teile välja ühe lätikeelse versiooni, sellest loost. Midagi täpsemalt ei oska öelda, kui vaided esitaja Edgars v ja nats mana vald ja jah, ta on loo nimi. Vaat minu läti keel on nii, nagu ta on, aga küllap muusika kõneleb ise enda eest. Hobusa kipp, raskerelvi ja siidijõuga. Ainult ära. Olev elan barjääri. Nagu ma saate alguses ütlesin, käib juba 30. saade sarjast originaal ja koopia ja nende eelmiste saadetega on olnud niimoodi, et ikka mõni laulupaar on, ülejäänud ei ole mahtunud saatesse. Nüüd siis vaatasin nende eelnevate saadete materjalid üle ja selgus, et päris mitmed lood või õigemini mitmed laulupaarid on jäänud mängimata, siis praegusel hetkel kasutan ära juhuse, et mängida ühte toredat juba mitmes saates kasutatud esinejate paari. Ewert toob, kes on siis teadupärast ju rootsi laulumees ja kes iganes, ajakirjanik, helilooja reisumees ja nii edasi ja ansambli VLÜ nemad on ju teinud ka väga toredat koostööd, kuigi jah, Ewert toob sellest midagi teadnud, aga müts maha Marko Matvere ees, kes on selle toreda rootsi laulumehe muusikat eestistanud. Niisiis kuule praegu meeldetuletuseks kõigepealt veel nüüd ja loo nimi peaks olema Eduard Julius ja Aadu, see on siis ansambel VLÜ ja pärast seda siis kuulaksime originaali londimed Rosen, Kinder ja see on laul, mille esitab meile laulu autor ise ja laulu autor on ei keegi muu kui Ewert. Päikene päev. Veega täita. Ideega. Hoovi vii täita. Iive. Eelmises 20 üheksandas originaal ja koopia saates sai kõvasti sõna Jaak Joala ja tema poolt lauldud eestikeelsete originaalide venekeelsed kaverid. Üks paar lauludest jäi üle ja nüüd on võimalus siia saatesse ära mängida. Järgmise loo kohta niipalju siis, et see lugu on salvestatud 1972. aastal. Lugu on kirjutatud võistluskontserdi Tallinn 1972 tarbeks. Loo autoriteks Aarne Oit ja Heldur Karmo. Original saalis esitas seda laulu Jaak Joala, aga on laulu veel laulnud Jüri Pärg siis Läti staar Andrejs lihtsanbergs. Peale selle veel on Jaak Joala laulnud seda laulu koos ansambliga Laine. Seda on esitanud Pärnu mees Vjatšeslav tammekänd. Veel on seda laulu esitanud kultuurimaja naisansambel eeslauljaks Aare Kirsipuu. Iveta raid uustalu on seda laulu laulnud. Margus Kappel on seda lugu mänginud instrumentaalversioonist plaadi külge. Seda laulu on laulnud ka endine munitsipaalpolitseinik Hendrik Normann. Seda laulu veel omas võtmes. Hendrik Sal-Saller veel on oma versiooni sellest loost teinud loomulikult Jassi Zahharov. See on väga-väga ilus laul. Mis on selline boolero rütmiga ja see oli nii ilus laul, et selle võttis ette laulda moskva totaalne äss, lauluvas muusikaäss, muslim Mago majev. Nii et me kõigepealt tuletame meelde, kuidas seda laulu 72. aastal laulis Jaak Joala ja siis kuulame muslim maga majevi varianti sellest laulust aga pealkirjaks vene keeles juba hoopis Ati per Stahli. Aitäh Vello Salumetsale, nende. Toredad venekeelsete klaverite eest ja nüüd siis oleks vaja tegelikult kuulajat abi, nimelt sõber Andres, kes on ka selle saate tegemisel olnud kõvasti abiks. Sõber Andres saatis mulle juba ammu-ammu siia ühe loo, et ma tuvastasin ära ühe Vello Rubitsa laulu pealkirja. Siiamaani pole õnnestunud seda teha, isegi Vello Orumets ei mäleta, et oleks sellist laulu laulnud. Aga mul on olemas originaal ja mul on olemas koopia, aga koopia pealkirja ma ei tea. Äkki mõni kuulaja oskab öelda, mis selle Vello orumetsa poolt lauldud laulu pealkiri võiks olla, siis oleks väga tore ja meil oleks jälle üks eesti kultuuriloo väikene augukene, tühja augukene täidetud. Nüüd siis kõigepealt Vello Orumetsaloo juurde, et see on siis salvestatud seal kusagil seitsmekümnendatel pealkirja ma ei tea, aga originaal on sellel Poolamaalt pärit ja selle loo originaali laulab meile siis hirsi Polomski ja loo nimi on nii pommis niidi. Rohkem ma selle laulu paari kohta midagi öelda ei oska, kõigepealt paneksin mängima siis poolakeelse ehk siis originaalversiooni ja siis Vello Orumetsaversiooni sellest laulust, äkki tuleb kellelegi meelde, mis selle laulu eestikeelne pealkiri võiks olla, kui keegi teab, olge kena, saatke mulle meiliaadressi peale, siis väikene teade, mis selle loo eestikeelne pealkiri võiks olla nüüd aga laulupaar. Ma olin käinud iga kord, sa olid läinud. Iial ei mõelnud sulle, liigor käes, otse mulle sülle jooksid. Ei tee. Ettevaatlik. Olema teatud ajal. Teatati peata. Vaata. Saare originaal ja koopia jätkub ja kellel siis on aimu, mis laulu laulis? Vello Orumets siis olge head, saatke emailiga mulle see teave siia. Ja võib-olla tõesti saame ära tumedaks maalida ühe valge laigu eesti kultuuri popkultuuri, päikesel kaardikesel. Ilmselt selle laulu laulis Vello Orumets 70.-te esimeses otsas. Koos ansambliga Laine taustal oli tunda ansambel Laine instrumentalistina mängu ja mina oleksin näiteks sellele loole pealkirjaks pannud kõikjal pead sa meeles mind, aga see on lihtsalt minu Pealkiri. Ma ei tea, kas see vastab tõele, ilmselt mitte, nüüd aga järgmise laulu paari juurde ruttu ja see on jällegi üks selline ripakil laulu paar, mis on siis kuskilt eelnevast saatest välja jäänud lihtsalt aja nappuse tõttu. Järgmise laulu originaali esitaja on üks tore tütarlaps, vähemalt 62. aastal oli ta 14 aastane ja tema pikkus oli ainult neli buti ja 10. Ehk siis SIND Ein arvutuse meeter 47. Tänu sellele sai ta ka endale hüüdnime. Ja see hüüdnimi on lidu Pegi matš. Ja tegime aeg oli siis 62. aastal 14, kui ta laulis esimese laulu linti. Peale seda on tal olnud ka tunnustust Ameerikas ja ka Euroopas. 60.-te keskpaigus läks finantsiliselt hukka Pegi matši käekäik ja tema plaadid enam ameerikamaale müünud siis koos oma produtsentidega. Ta avas uued väravad ja need olid siis loomulikult Euroopasse ka Aasia turule ja vegi matš, 69. aastal tuligi ära Saksamaale, kus teda võeti avasüli vastu ja tal oli väga suur menu Saksamaal 69. aastal isegi esindas Saksamaade Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ja tänane meie kaver ongi siis Pegi matš saksakeelne versioon laulus droomia Juulia roomia und Julia ja seda laulu siis kuulsid ka meie ansambel Laine tegelased ja võtsid selle teha ka ära eesti keeles ja ma arvan jällegi, et selle lauluteksti autoriks on ei keegi muu kui Heldur Karmo. Nii et kuulame kõigepealt peegi matši ja lugu aastast 1967. Julia ja peale seda ütleme mõne aasta hiljem vanustel lugu Roomeo ja Juulia aga sedapuhku juba eestikeelsena ja esitab selle ansambel Laine. Viimane laulupaar on väga ilus laulu paar ega see ei tähenda seda, et eelmised viletsamad olid, aga see laulupaar on mõnusa meloodiline nii eesti kui ka inglise keeles, sedapuhku ingliskeelne variant on loo originaal ja eestikeelne koopia. Eesti keeles on laulu laulnud mitmed artistid Eestis. Üks nendest on vähem teada ja tuntud ja seda versiooni, mida ma kohe mängima hakanud, vähem mängitud ja vähe kuulda olnud, sellepärast et see arvestatud kuskilt 70 kolmandal-neljandal aastal umbes televiisorist kassettmaki peale. Ja seda esitas Ivo Linna koos ansambliga Kukerpillid. Aga teine versioon, mida rohkem on mängitud raadios, see on Heli Läätse lugu mööda teed. Niisiis jõudnudki viimase laulu paari juurde, mille originaali autor on 1937. aastal Illinoisi osariigis Chicagos sündinud Thomas Richard Paxton kes on siis Ameerika maine, folklaulja ja helilooja ja ta on koostööd teinud selliste tegelastega nagu piitsiigeria Judy Collins ja San pääse, Doc, Watson ja Harry Belafonte, Pieter poolemmeeri, Kingston, Rio ja nii edasi ja nii edasi. John Denver, Dolly Barton, Porter, Wagner, Willie Nelson, Flatens läheks ja nii edasi. Igal juhul, Tom Paxton on väga vinge laulukirjutaja ja laulja. Ja kunagi kirjutas ta sellise laulu, mille nimi on sel aastal ring on, ma ei maininud seda, kuulsid ajaliselt Kukerpillid kuskilt Luxi raadiost tehti eestikeelne tekst peale ja reklaamiklubis juba. Taivo Linna noorem vend Ivo Linna laulis ära selle laulu, mis on mul ka tänu Vello Salumetsale olemas. Küllaltki vilets kvaliteet, aga kõik on arusaadav, Malawi ja sõnad on ka arusaadavad. Ise saate aru, kui kassettmakiga mikrofoniga televiisori valjuka eest lindistada, siis kvaliteet ei ole kõige parem. Niisiis kuulame tänast viimast laulu paari kõigepealt koopia Ivo Linna ja ansambel Kukerpillid liivakell ja peale seda laulu originaal Toomas Richard Paxton ja lugu nimega seal aastaring on mu emand. Sellega saigi 30. originaal ja koopia saada läbi saate tegija Anelgula, soovin teile päikest, kohtume juba kuu aja pärast. No. Kuule, see iga.