Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 18. oktoobri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Pensionieatõus 65. eluaastani aitaks vähendada Tallinna linna eelarve kulusid umbes 40 miljoni krooni võrra kuid tekitaks probleeme riskirühmadest. Kulude vähenemisest jääva raha võiks kasutada riskide ennetamiseks ja samuti oleks otstarbekas muuta praegust toetuste süsteemi, leiavad analüütikud. Shanghai EXPO-l oli täna Eesti esitleti ka hiina keelde tõlgitud eesti muinasjutukogumikku. Shanghai EXPO on pühendatud linna ühiskonna arengule siis Eesti paviljoni ideepanka on kogunenud 100000 linnaühiskonna arendamise ideed. Venemaa suursaadik Eestis andis sõudja Jüri Jaanson neile kätte Venemaa presidendi aukirja ja rinnamärgi. SEB käivitas uue põlvkonna internetipangas pakkus klientide kasutada on esimest korda Eestis ka rahapäevik, mis aitab igapäevastel rahaasjadel silma peal hoida. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et võtab disaini- ja arhitektuurigaleriiruumide müüki puudutavad punktid volikogu järgmise istungi päevakorrast tõenäoliselt välja. Galerii võiks oma praegusesse asukohta Tallinna kesklinnas. Arva kitsalt. Prantsusmaa palus lennukompaniide vähendada lendab Prantsusmaale, sest lennuväljadele on streigi tõttu lõppemas lennukikütus. Lisaks hakkab bensiin lõppema ka paljudest auto tanklatest. Streikijad ei ole nõus valitsuse kavaga tõsta pensioniiga 60-lt 62 eluaastani. NATO kõrge ametnik kinnitas, et Osama bin Laden ei ela kuskil Pakistani mägedes Sagris, vaid mugavas majas. Ta tunnistas ka, et Talibani poolehoidjate arv kasvab ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest vihma. Puhub lõuna ja kagutuul ja sooja on neli kuni kaheksa kraadi. Pensionieatõus 65. eluaastani aitaks vähendada Tallinna linna eelarve kulusid umbes 140 miljoni krooni võrra kuid tekitaks probleeme riskirühmades. Kulude vähenemisest jääva raha võiks kasutada riskide ennetamiseks ja samuti oleks otstarbekas muuta praegust toetuste süsteemi, et abi saaksid tõesti vaid need, kes seda hädasti vajavad, leiavad analüütikud lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Pensioniea tõstmise mõju Tallinnale analüüsisid Osaühingu Geomedia spetsialistid. Seejuures võtsid arvesse nii tõenäolisi, rahvastikuarenguid kui ka tööhõive muutusi. Pensionitõusu tõttu kasvaks ka tööealiste inimeste arv. Samas tooks madala tööhõive korral kaasa töötute arvu suurenemise. Kui töötute arv kasvab, suureneb toimetulekuprobleemidega inimeste arv, tõdes Geomedia analüütik Veiko Sepp. Kõik see avaldaks mõju ka pealinnaeelarvele. Kogusummas me saame siis saldo on umbes 140 miljonit kroonivõitu Tallinna linna eelarvest läbi selle pensionitõusu, mis praegusel hetkel 2010 siis moodustab 2,2 protsenti eelarve kogumahust ja kui kokku võtta, siis saame väita, et olulisemad positiivsed mõjud Tallinnale on vanadussõltuvusmäära kasvu pidurdumine ka linnaeelarve tulude märkimisväärne suurenes või täpsemalt siis see, et tulud ei vähene nii oluliselt kui ilma pensioni tõstmiseta. Ja negatiivne mõju on riskirühmad, nagu loogiliselt tuleb see, et see võitmist tuleneb arvesse tulude poolel, et see on nüüd see koht, kus, kus tekib raha nendesamade riskirühmadega tegelemiseks andmed näitavad Tallinna linna kohta, et tegelikult väga paljudel pensionäridel, eriti pensioni eas tulude tase on suhteliselt kõrge, selle tõttu oleks otstarbekas jällegi arvestades ka seda riskirühma kasvu ohtu toetusskeemi natukene keerulisemaks muuta ja suunata tõepoolest need rahad neile, kellele see pensionilisa oleks oluline sotsiaalse toimetulekutõstmisel. Ja teiseks, siis on see, et need nii-öelda vabanevad vahendid, mida kaotatakse vähem tulenevalt elanikkonnast vananemisest, suunata nende riskide ennetamisele ehk siis rahvatervise arengukava täiendavaks finantseerimiseks ja teiselt poolt siis töövõimet suurendavate meetmete rahastamiseks, seda nii ennetavalt kui ka pikaajaliste töötute rehabiliteerimisega. Veiko Sepp tõdes samas, et linna eelarvel ja inimestel ning nende heaolule ei ole täpset ühismõõtu. Nathan, inimesed, teine on rida eelarves ja kõik. Arutelul viitas üks Tallinna volikogu liige Prantsusmaal toimuvatele ulatuslikele protesti aktsioonidele pensioniea tõstmise vastu 60-lt 62-le eluaastale. Meie aga räägime 65-st eluaastast. Kuigi Eesti elanike tervisenäitajaid paranenud, on vastuolu lääneriikidega tõepoolest olemas, tõdesid ka Geomedia analüütikud Veiko Sepp ja Rivo Noorkõiv. Võtame eakate definitsiooni lääneriikides, siis on 70 enam, me peame ikkagi unistamad, eakad hakkavad meil 65 ja et selles mõttes see vahe on sees ja paraku siin on ka elukvaliteedis vahe sees. Ja kui me vaatame Eesti keskmist eluiga, siis on oluliselt väiksem ja sealt me ei saa väga õnnelikud olla, et et peab olema ikka väga kiirelt läbi, võrreldes korralike lääneriikidega. Siin on tegelikult väike erinevus ka Tallinna linnal ja eestimaarajoonides, kus me ikkagi eeldame Tallinna linnas. Nahkandmed näitavad, et meie eluiga kui ka tervena elatud aastate tervisetase terviseseisunditase on kõrgemad selle tõttu negatiivsed efektid. Pensionitõusu Tallinnal on natukene väiksemad. Shanghai EXPO-l oli täna Eesti päev, Eesti oli täna kogu EXPO tähelepanu keskmes, ütles Mall Mälbergile Eesti delegatsiooni juht, välisminister Urmas Paet. Päev algas piduliku vastuvõtuga EXPO korraldajate poolt Eestile. Eesti lipp oli heisatud ja, ja suur hulk inimesi ka lehvitas väiksemalt Eesti lippudega. Seejärel oli Eesti kultuuri tutvustav kontsert, kus peaesineja oli filharmoonia kammerkoor ja seejärel siis Eesti paviljonis tihti keeles hiina keelde tõlgitud raamatu tutvustus ja see raamat on siis eetrimuinasjutud, mis nüüd hiina keeles ilmunud. Nii et täna võib öelda jah, et nii palju kui seda tähelepanu siin Expol on võimalik eestile saada sissi. Täna on vastasele maksimum. EXPO on olnud lahti juba üksjagu aega, kas on võimalik praegu juba ka seda öelda, kui palju tervenisti kasu Eestile on sellest olnud? Selge on see, et Eestil on olnud võimalik ennast tänu Expole tutvustada paljudele neile, kel muidu poleks jõudnud ehk ka meie paviljonis. Hinnanguliselt on käinud farmide meest, arvestades seda, et näiteks üleeile kogu eksport ühe päevaga külastas sama palju inimesi kui Eestis üldse ja loob ehk 1,3 miljonit inimest siis infokanalina terve Eesti ta kumbandi loojana on see olnud haruldane võimalus, aga jah, et kui palju selle tulemusel näiteks Eestisse tulevikus tuleb turistide juurde või millised majanduskontaktid konkreetselt tekivad, eks see on aja küsimus, et ka praegu siin Meie delegatsioonis on ka näiteks kolme eesti olulise ülikooli rektorid essa, seda koostöösoov ja mõlemalt poolt kõrghariduse vallas näiteks. Nii et seda võimalust ja potentsiaali on päris palju. Aga eks seda saab nüüd aja jooksul näha, kui palju seal realiseerub. Millised olid need kõige esimesed emotsioonid eesti hiinakeelsele raamatule? Või näiteks EXPO peakorraldaja oli niivõrd huvitatud, et aga soovida endale siis eesti muinasjutte hiina keele soovist kirjutatakse sinnaga pühendust tema kuueaastasele lapselapsele, kes oli just lugema õppinud, nii et selline väga vahetu uudishimu ja soov. Saime telefonile ka Tartu Ülikooli rektori Alar Karise, et küsida, mida EXPO ülikoolil on andnud. Võib-olla kõige paremini ta tuli, on see, et Tartu ülikool olija magister on see, kes on trükkinud selle muinasjuturaamatu hiina keelt, selles mõttes, et Tartu Ülikooli väljund on nadi selle raamatu väga hästi kasutanud, kuna ma kahtlen ka ülikoolide esindajatega siin Shan Karlsson. Meil on mitu lepingut, nii tudengite kui õppejõudude vahetuse osas, siis ma arvan, see on seotud ka egoga. Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov andis Venemaa saatkonnas sõudja Jüri Jaanson neile kätte Venemaa presidendi Dmitri Medvedjevi aukirja ja selle juurde kuuluva rinnamärgi. Autasu anti panuse eest spordikoostöö arendamisel vene föderatsiooniga. Jüri Jaansoni sõnul tuli autasu üllatusena. Midagi mulle räägiti maikuus, kui ma osalesin Venemaa sõudmisel 150. aastapäeva tähistamispidustustel Peterburis, kus osales ka president Medvedjev ise. Aga et see nendeni jõuab, aukirjani päris jõuab. No see oli ilus üllatus, see tähendab minul suurt austust ja ma loodan seda hästi välja kanda. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Indrek Kiisler. Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa president kohtuvad täna Prantsusmaal, et arutada Vene-NATO suhteid alliansi raketitõrjeplaane. NATO on kutsunud Venemaad oma raketikaitsesüsteemis osalema, kinnitades, et see on suunatud eelkõige Iraani vastu. Venemaa NATO suursaadikud miitri Roguuzini sõnul suhtub Moskvaga sellesse kutsesse ettevaatlikult ning soovib teada rohkem üksikasju eelkõige seda, kes raketisüsteemi hakkab kontrollima. Ning ega see pole lihtsalt poliitiline manööver, et relvad ikkagi Venemaa piiri lähedale paigutada. Venemaa, Prantsusmaa ning Saksa olid üheskoos vastu Iraagi ilmasioonile, kuid nende suhteid on pingestunud. Prantsusmaa naasmine NATO sõjalisse tiiba, Vene-Gruusia sõda ning gaasitarnete katkemine Ukrainasse. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtuvad täna kõigepealt omavahel ning seejärel söövad koos Venemaa riigipea Dmitri Medvedjeviga õhtust. Al-Qaeda juht Osama bin Laden ja tema asetäitjad elavad Pakistani loodeosas mugavalt majades, rääkis CNN-ile üks NATO kõrge ametnik. Keegi al-Qaeda juhtidest ei ela koobastes, rääkis ametnik, kes soovis jääda anonüümseks. Afganistani piiri lähedal asuvat mägist põhjavad siristani. Piirkond on kaua aega peetud Bin Ladeni asupaigaks. Arvatakse, et ta põgenes sinna Afganistanist 2001. aasta sügisel. Ühendriigid on lubanud Bin Ladeni eest 25 miljonit dollarit pearaha. Pakistani võimud on korduvalt eitanud süüdistusi Al-Qaeda ja Talibani juhtkonna liikmete varjamises. NATO ametnik rääkis ka, et vaatamata mässuliste vastu suunatud rünnakutele saavad need iga aastaga inimjõudu juurde. Hinnanguliselt on Afganistani ja Pakistani piiri ümbruses 500000 kuni miljon rahulolematut noort meest vanuses 15 kuni 25 aastat, kellest 95 protsenti on valmis võitlema mitte niivõrd Talibani eest, vaid pigem raha teenimiseks. Prantsusmaa palus lennuettevõtetel vähendada lende Prantsusmaale. Prantslased streigivad ja avaldavad meelt pensionireformi vastu, millega tõstetakse pensioniga 60-lt eluaastalt 62-le eluaastale. Raskusi on juba tekkinud lennujaamade kütusevarustusega. Võimud palusid vähendada Pariisi Orly kaudu lendamist poole võrra ning teiste lennuväljade kaudu 30 protsenti. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna esimeest Saksa-Balti julgeoleku ja kaitsepoliitika seminari avades, et Balti riikidel ja Saksamaal on ühine kultuur ühise kultuurilise tausta tõttu rohkem koostöökohti, kui esmapilgul tunduda võiks. Aaviksoo sõnul on balti riikide naabrid idapiiri taga teistsugused kui Saksamaa lähinaabrid ja sellest tulenevad ka mõnevõrra erinevaid hinnanguid julgeolekuolukorrale. Loodetavasti aitab kahepäevane akadeemiline arutelu balti riikide ja Saksamaa seisukohti ühtlustada ning erinevad lasteajaloolisest kogemusest tingitud erisused saavad läbi arutelu ühtsema aluse, ütles Aaviksoo. Aaviksoo nentis, et Euroopa tänaseks ühiseks mureks on terrorism ja massihävitusrelvade levik. Eesti kaitseministri sõnul realiseeruvad ühised huvid tasapisi ühistegevusteks. Kahepäevasel seminaril arutatakse teemasid, mis puudutavad NATOt, Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, Afganistani ja reaalset julgeolekut. Seminaril osalevad peamiselt Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa välis-ja, kaitseministeeriumide, parlamentide ja mõttekodade esindajad. Kunstiringkondades on ärevust tekitanud Tallinna linnavõimude kavatsus müüa maha Tallinna kesklinnas asuvad ruumid. Praegu paikneb disaini- ja arhitektuurigalerii. See küsimus on ka Tallinna linnavolikogu järgmise istungi päevakorras. Volikogu esimees Toomas Vitsut ütles Vallo kelmsaarele, et suure tõenäosusega võtab ta need punktid päevakorrast välja. Vitsut ise leiab, et galerii võiks oma praegusesse asukohta jääda. Lahendusest. See, et me arutame läbi, kas need kolm korteriomandit, mis neid puudutavad, müüki lähevad, kas nendest kolmest korteriomandist ei ole ühegi vastu neil huvi, et ta müüki läheks, et nad ise saaksid osaleda selles müügiprotsessis kusjuures on ka selline võimalus, et me oleme aeg-ajalt leidnud, et on põhjendatud dokumentidesse, millega müüki läheb panna selline klausel juurde, et sellel rendipinnal olev institutsioon toon, võib asuda enampakkumise võitja asemel, ehk siis on ka selline võimalus, et nad saaksid välja osta igal juhul selle oma rendipinna, sõltumata sellest, kes selle konkursi võidad. Nüüd, kuna on tegemist mittetulundusühinguga ja nendel tõenäoliselt väga suuri võimalusi ei ole nende kallite kinnistute väljaostmisel, siis on linnavõimalused meil lisame teatud punktid müügitingimustesse, mis annaksid nendele kindluse, et, et nad saaksid ka pärast seda, kui need objektid on seal müüdud, seal jätkata. Loomulikult ma ei välista ka sellist võimalust, et me siiski lükkame selle müügi üldse edasi ja praegu seda müüki panema. Aga selles osas me peame nüüd selgusele jõuda, kuna need punktid on ka järgmise volikogu istungi päevakorras, sest ma sain nendepoolse pöördumise alles peale seda kätta. Kui volikogu päevakord koos olid siis suured tõenäosusega manad. Järgmise volikogu päevakorrast võtan välja, et teie nägemus on ikkagi see, et disaini- ja arhitektuurigalerii võiks jääda praegusesse asukohta Pärnu maanteel. Ma arvan küll, et nad võiksid seal jätkata ja me peaksime leidma ühiselt need võimalused. SEB tutvustas täna oma uut internetipanka, mis on praegu kõikidele kättesaadav. Esimest korda saavad kliendid kasutada rahapäevikut, millega saab oma rahaasjad kontrolli all hoida, vahendab Mall Mälberg. SEB internetipanka kasutatakse päevas 60000 korda aastas 30 miljonit korda. Uuringud näitasid, et kliendid vajaksid teistmoodi vaadet oma rahaasjadele, kui internetipangad on seni võimaldanud Senisest analüütilisemaks. Siit sai alguse rahapäeviku idee, nagu ütles SEB juhatuse esimees Riho Unt. Rahapäevik on nagu väike Tarbijakaitse kliendi taskus. See annab ülevaate sellest, kuhu kuluvad, mida kuluvad, kui palju kulub ja kas keegi on ka tasakesi hinda tõstnud. Väga lihtne, et ma usun, et see raha qaeg funktsioon saab olema kaheksandaks. See aitab klientidel endal hoida ülevaadet oma kulutustest, aga see distsiplineerib ka kaudselt kaupmehi. Aga tead, et neil on kontroll peal. Loogiline, et kui pangal, kelle arvelduskontodelt niikuinii kogukäive läbi jookseb, paks ka sellest lisandväärtus klientidele teeks töö ära selles mõttes, et klient saaks ise keskenduda ainult analüüsile. Enamik majapidamisi peab oma kulude ja tulude üle arvet paberil või Excelis ja uuringute järgi kulub selleks kaks tundi nädalas. Probleem on aga selles, et kui lõpuks kõik arved on sisse löödud, ei jätku enam ei tahtmist ega jõudu analüüsile keskenduda. Rahapäevik teeb selle töö ära, arvestuste järgi kulub tal selleks kolm minutit nädalas, kinnitab Riho Unt. Raha aegunud, konfidentsiaalne pank ei kasuta neid andmeid ilma, kui klient annab talle selleks õiguse. Palun kasutage või vaadake või tehke minu nõustamisel selle rahapäeviku baasil ka mingeid järeldusi. Aga need andmed jäävad kliendile. Klient liitub rahapäevikuga panga automaatselt jagab kuue kuu tehingud ära vastavalt juba sisestatud reeglitele. Metsad küll kõike muuta, aga töökliendis tehtud klient saab, asetab kohe analüüsima, vaatama, kas see pilt, mis talle rahaväelast vast vaatab, kas see on see, keda ta Ennast seostanud, kas see on see, mille üle ta õnnelik. Kas see on see, kuhu ta tahabki raha kulutada. Juhul kui klient on mingil põhjusel otsustanud teda, jagab oma raha nagu mitu panga vahel saate importida konto väljavõte teistest pankadest. Rahapäevik analüüsib ka need ära seal tasuta siin võimalik liita pereliikmeid siin võimalik teha oma reegleid ja reeglid pidevalt kasvavad vastavalt sellele, kuidas kliendid reegleid täiendavad. Rahapäeviku kulude plokis on näha kulud kuu lõikes ja kuidas need jaotuvad? Kuue kuu baasil on kliendile loodud automaatselt eelarve. Sellega saab lihtsalt ülevaate, kas on olemas ressursse, mida võiks ümber jagada, et tulevikus paremaid otsuseid teha. Mõistagi võib klient eelarvet ka muuta, samuti rahapäevikus näha kulutuste TOP10. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 14, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm, saartel kuni pluss kuus kraadi. Päeval on pilvisem, mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, rannikualadel puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Ja sooja on homme neli kuni kaheksa kraadi. Kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.