Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas esitada uue Tallinna abilinnapeakandidaadi 26.-ks oktoobriks. Juhatus jätkab praegu arutelu uue olukorra üle, mis tekkis pärast Jüri Pihli otsust lahkuda Tallinna abilinnapea kohalt. Pensionitõus 65. eluaastani aitaks vähendada Tallinna linna eelarve kulusid umbes 140 miljoni krooni võrra, kuid tekitaks probleeme riskirühmades. Kulude vähenemisest jääva raha võiks kasutada riskide ennetamiseks ja samuti oleks otstarbekas muuta praegust toetuste süsteemi, leiavad analüütikud. Viljandisse rajatava riigi 10-ni lasime hoone arhitektuurse ideekonkursi. Žürii vaatas läbi konkursi taotlused ja osalema kutsuti kuus arhitektuuribürood. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et võtab disaini- ja arhitektuurigaleriiruumide müüki puudutavad punktid volikogu järgmise istungi päevakorrast tõenäoliselt välja. Galerii võiks jääda praegusesse asukohta Tallinna kesklinnas, arvab Vitsut. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest vihma. Puhub lõuna ja kagutuul ja sooja on neli kuni kaheksa kraadi. Kuna sotsiaaldemokraatide endine juht Jüri Pihl teatas, et loobub Tallinna abilinnapea kohast, kogunes Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juhatus olukorda arutama. Indrek Kiisler sai telefonile piirkonna juhi Andres Anvelti. Olukorrast Tallinna koalitsioonist jäi küll pooleli, kui ma läksin intervjuud andma aga otsustati ära see, et Tallinna abilinnapea, samuti ka koalitsiooninõukogu liikmekandidaadi me otsustame ära 26. oktoobril kell 18 null null algaval Tallinna juhatuse erakorralisel koosolekul. Seniks me võtame aja maha, alustame konsultatsioone erakonna sees, samuti konsultatsioone meie koalitsioonipartneriga ja tuleme siis selge kandidaadi kandidaatidega välja. 26. oktoobril. Seda otsust ei ole veel tehtud, kas ta üldse jätkata Tallinna koalitsioonis või mitte? Ma arvan, et koalitsiooni jätkamise või mitte jätkamise põhjuseks saab olla koalitsioonilepingu rikkumine. Ühelt poolt või teiselt poolt antud hetkel kumbki pool seda punast peenikest joont ületanud ei ole ja ma arvan, et isikute vahetumine koalitsioonis mingi koalitsioonis kokku lepitud ametikohtadel ei ole kindlasti aluseks selleks, et koalitsioon lõpetada, sellel ei ole mitte mingisugust praktilist objektiivset põhjendust. Kas Jüri Pihl on teil seal ka kohal? Jüri Pihl ei viibi Eestis minu andmetel ja ja seetõttu ta kohal ei ole. On ta andnud Tallinna piirkonna juhatusele teada, miks ta tegi selle otsuse lahkuda abilinnapea kohalt nii kiiresti. Ma ei, ta ei ole Tallinna piirkonna juhatusele teatanud, et antud hetkel on meil see informatsioon, et seoses uue olukorraga erakonnas ja sellega, et Tallinna abilinnapea koha võttis ta vastu aasta tagasi, sellel põhjendusel, et koalitsioonilepingus tema kui erakonna juht seda asja vedas, siis tänasel päeval, kui ei ole erakonna juht, siis ta ei näe. Siis ta ei näe põhjust jalkat kabilineva kohal. Võite kinnitada, et erakonna uus esimees ei ole teid survestanud, et peaksite koalitsioonist lahkuma. Mitte mingil juhul erakonna uus esimees viibib ka tänasel meie juhatuse istungil ja ja meie eesmärk ühiselt me jõudsime konsensuslikult, on jätkata ka erakonnas, nagu öeldakse, seljalt sirgu olemas ja, ja mitte hakata mingisuguseid ennatlikke, emotsionaalseid ja muid ebapraktilisi käike tegema. Ja tõus 65. eluaastani aitaks vähendada Tallinna linna eelarve kulusid umbes 140 miljoni krooni võrra kuid see tekitaks probleeme riskirühmadele. Kulude vähenemisest jääva raha võiks kasvatada riskide ennetamiseks ja samuti oleks otstarbekas muuta praegust toetuste süsteemi nii et abi saaksid tõesti vaid need, kes seda hädasti vajavad, leiavad analüütikud. Lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Pensioniea tõstmise mõju Tallinnale analüüsisid Osaühingu Geomedia spetsialistid. Seejuures võtsid nad arvesse nii tõenäolisi, rahvastikuarenguid kui ka tööhõive muutusi. Pensionitõusu tõttu kasvaks ka tööealiste inimeste, arvad, samas tooks madala tööhõive korral kaasa töötute arvu suurenemise. Kui töötute arv kasvab, suureneb toimetulekuprobleemidega inimeste arv, tõdes Geomedia analüütik Veiko Sepp. Kõik see avaldaks mõju ka pealinnaeelarvele. Kogusummas me saame siis saldo on umbes 140 miljonit kroonivõitu linna eelarvest läbi selle pensionitõusu ja saame väita, et olulisemad positiivsed mõjud Tallinnale on vanadussõltuvusmäära kasvu pidurdumine ja tulud ei vähene nii oluliselt kui ilma pensioni tõstmiseta. Ja negatiivne mõju on riskirühmad. Se võitmist tuleneb arvesse tulude poolel, et see on nüüd see koht, kus, kus tekib raha nendesamade riskirühmadega tegelemiseks. Andmed näitavad Tallinna linna kohta, et tegelikult väga paljudel pensionäridel, eriti varases pensioni eas tulude tase on suhteliselt kõrge, selle tõttu oleks otstarbekas jällegi arvestades ka seda riskirühma kasvu ohtu, et see toetusskeemi natukene keerulisemaks muuta ja suunata tõepoolest need rahad neile, kellele see pensionilisa oleks oluline sotsiaalse toimetulekutõstmisel. Ja teiseks, siis on see, et need nii-öelda vabanevad vahendid, mida kaotatakse vähem tulenevalt elanikkonna vananemisest, suunata nende riskide ennetamisele. Arutelul viitas üks Tallinna volikogu liige Prantsusmaal toimuvatele ulatuslikele protesti aktsioonidele pensioniea tõstmise vastu 60-lt 62-le eluaastale. Meie aga räägime 65-st eluaastast. Kuigi Eesti elanike tervisenäitajad on paranenud, on vastuolu lääneriikidega tõepoolest olemas, tõdesid ka Geomedia analüütikud Veiko Sepp ja Rivo Noorkõiv. Võtame eakate definitsiooni lääneriikides, siis on 70 enam, me peame ikkagi unistamad, eakad hakkavad meil 65 et selles mõttes see vahe on sees ja paraku siin on ka elukvaliteedis vahe sees. Ja kui me vaatame Eesti keskmist eluiga, siis on oluliselt väiksem ja see peab olema ikka väga kiirelt läbi, võrreldes korralike lääneriikidega. Siin on tegelikult erinevus ka Tallinna linnal ja eestimaarajoonides Tallinna linnas nokk. Andmed näitavad, et nii eluiga kui ka tervena elatud aastate tervisetase terviseseisunditase on kõrgemad selle tõttu negatiivsed efektid sellel pensionitõusul. Tallinnal on natukene väiksemaks. Kunstiringkondades on ärevust tekitanud Tallinna linnavõimude kavatsus müüa maha Tallinna kesklinnas asuvad ruumid. Praegu on disaini- ja arhitektuurigalerii. See küsimus on ka Tallinna linnavolikogu järgmise istungi päevakorras. Volikogu esimees Toomas Vitsut ütles Vallo kelmsaarele, et suure tõenäosusega võtab ta need punktid päevakorrast välja. Vitsut ise leiab, et galerii võiks oma praegusesse asukohta jääda. Üks lahendus on see, et me arutame läbi, kas need kolm korteriomandit puudutavad müüki lähevad, kas nendest kolmest korteriomandist ei ole ühegi vastu neil huvi, et ta müüki läheks, et nad ise saaksid osaleda selles müügiprotsessis. Kusjuures on ka selline võimalus, et me aeg-ajalt leidnud, et on põhjendatud dokumentidesse, millega müüki läheb panna selline klausel juurde, et sellel rendipinnal olev institutsioon toon, võib asuda enampakkumise võitja asemel, ehk siis on ka selline võimalus, et nad saaksid välja osta igal juhul selle oma rendipinnal, sõltumata sellest, kes selle konkursi võidad. Nüüd, kuna on tegemist mittetulundusühinguga, nendel tõenäoliselt väga suuri võimalusi ei ole Nende kallite kinnistute väljaostmisel, siis on linnavõimalused, meil lisame teatud punktid müügitingimustesse, mis annaksid nendele kindluse, et nad saaksid ka pärast seda, kui need objektid on seal müüdud, seal jätkata. Loomulikult ma ei välista ka sellist võimalust, et me siiski lükkame selle müügi üldse edasi ja praegu seda müüki panema. Aga selles osas me peame nüüd selgusele jõuda, kuna need punktid on ka järgmise volikogu istungi päevakorras, sest ma sain nendepoolse pöördumise alles peale seda kätta. Kui volikogu päevakord koos olid siis suured tõenäosusega manad. Järgmise volikogu päevakorrast võtan välja, et teie nägemus on ikkagi see, et disaini- ja arhitektuurigalerii võiks jääda praegusesse asukohta Pärnu maanteel, et ma arvan küll, et nad võiksid seal jätkata ja me peaksime leidma ühiselt need võimalused. Viljandisse rajatava riigigümnaasiumi hoone arhitektuurse ideekonkursi žürii vaatas läbi konkursi taotlused ja osalema kutsuti kuus arhitektuuribürood, teatab peretrist. Viljandi riigigümnaasiumi arhitektuurse ideekonkursi puhul on tegemist niinimetatud kutsutud konkursiga ja osalemissoovi avaldas 16 arhitektuuribürood, jätkab Viljandi linna peaarhitekt Marko Männik. Valimiskriteeriumid olid arhitektuursete lahenduste sobivus olemasolevasse keskkonda, nende innovaatilisus ja kindlasti ka funktsionaalsus. Ja kindlasti vaatasime seda, et kui palju siis konkreetne objekt või büroo on eesti üldises arhitektuuripildis ära märgid. Ideekonkursi žürii oli algselt välja kuulutanud, et vooru valitakse välja neli pakkumist kuid täna otsustati, et eskiislahendusi hakkab koostama kuus arhitektuuribürood. Maa-ala, kuhu Viljandi riigigümnaasiumi hoone on kavandatud, on linna olulisem tuiksoon nii ajalooliselt kui arhitektuuriliselt. Üle Ugala tiigi on teatrimaja lähedal on valuoja org ja Viljandi mõisahoone ning Pauluse kirik. Muinsuskaitselise väärtusega on maja, milles kunagi töötas valuoja põhikool. Seega on uue koolihoone projekteerimine väga oluline. Viljandi linna arhitektuuripildis. Nendele kõigile kuuele esitatakse kutse selle ideekavandi koostamiseks ja nüüd siis vastavalt esitatud ruumi programmile, mis on välja töötatud ja nii-öelda lähteülesandel neile antakse. Nad peavad hakkama projekteerima sinna sellist ideelahendust või arhitektuurset projekti. Tegemist on ka riigi jaoks olulise objektiga, sest asutatakse Viljandisse esimenet taasiseseisvunud Eesti riigigümnaasium. See paneb ka suurema vastutuse nii arhitektidele kui arhitektuurikomisjonile. Minul kui linnaarhitektil on selline nägemus, et sellised nii olulises kohas olevad hooned peavad olema väga heal nagu arhitektuurselt tasemel ja see näitab meie ühiskonna üldist suhtumist meie linna linnaruumi kujundamisse. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 14, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm, saartel kuni pluss kuus kraadi. Päeval on pilvisem, mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, rannikualadel puhanguti 15 ja saartel kuni 17 meetrit sekundis ja sooja on neli kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.