Kuulete nüüd uus intene, runo Jelmann jääkirje, laadikan. Nõivostavalt rootsin Paaennot runo Elina Kalju lepikile käivitu Logagun alusse 70. viisi puuat. Seura van runo, ohjelmann kalju, lepikin Runaista Ati Einar Kraut jahennon lausunud, müüs Runat. Ruhnu õli ja Kalju Lepik sündovi seitsmendana loga Kuuda Trat hüüdeks on 102 10. keski Virossa sügisene 1944 ja pageni läheste Wyanevosta jõukoja ländeen ning tuhanded ja tuhanded virolajased. Jätka olivad, jah, need nõuastav Allan vägivalda teod endisel naisel neuroste meediaks, haiga nähtavalt juudiks. 40. kuusi tuugolmasse, ilmesti esikoiss koguelma, nägu koduaknas kasvat kolinikunasse siis lahti on Kalju Lepik ja on oige õudedusti pileti ühtena, viron laes, ronaule. Libun kandajana. Kalju Lepik, runoton, ühistelme, Üksine, Kerdasiast, paiguenn, Kansan, laulan omasesta. Tärn uskuawyron tuleva vabav teen. Sama, lähen ei saa olla käivitamata iroonia ja ühes idzee iroonia. Ütleme, et ta müüs ette Ehia ja harrast jumala sugule uskonnale Sissaronoisse. Seura valigoyman on käendanud, arva turdi, ainen ja Odetu kirjasta 20 lükki virolaiste Runalia tammi 1969. Isamaa. Harma päevinen. Joanne on minuga ja minuni jälgeeni voksia isand, maani. Burat kavastavad püstünningu Norrit järved kaugenevad Jeka Ranno olla ülejäänud süveneina ja täävidela esine meri. Its on ruma. Lapsaside alla valita ovat Ljad, Belbosid ja laidumisi kada ja isenema Kahrellogeenova kalalasi peenelda, leiban, palav asi. Miks Jet merrexi muudu ista Taisin pohh, Jalvesi tööde kargaesid kalana panisin pääl loomuikseni kaiki Evet ostamani kaiki palad Keitameni ista merenbohja merele sinelis alla mere olla Punalisella. Rännasime Rensüvereisse lõdvele pardamine. Rööst tähisesin balan pääl. Rajuks tähistasin hüvilla, meelelin, Leuron laine visk omana, vast ranna. On karvased sääred. Minul on karvased sääred ja karvu ja rinnasse. Küla räägin abinana, minu. Minul on Oigen räme tünn, Rainbow ja näeni. Kolmine Uica on kodumäel haigu Kaagoleni nutta vabana sülemeni lende, lindu Jemmuga. Sädeveeennsy Sorman pääse koorani ja Sanoi terve rüütügaveri ei sööda säigest väänse juss annan olles Ormeni septembri kohta kokku Kädevia paiska ülipäenza. In ristin märgiv Sava piruda Joalouinganzzanjuoria kummada. Sondeerin sünniksiva. Diakombi koita ja pirru hävisi, angu haarukandmise, kõndmeni paleegit v rummu. Kandaati Guilulle ja Engeli koor olla. See ei ole viale jumala jalgu jäänud jälgi ja valu ei ole heren veereda. Tian Viilasse. Augu on vasta, avan Siibennise. Mun Verinen värtina Kehra lindu, Jaanlen on villava on ka selline analku. Jogaisensiiville kotkanud luinen pese enge läil. Siin on aurum, lasi, on vihkajad. Varjut. Mine tee siin ette, askelistasi. Ei vot sünnib tuulat vain ja müget tähenet. Kun liiga harjat. Ja lähret matkaonn laulus sülisse. Ähmul. Ta. Mesin lendavat Engelit, nüüd süüs kohme silla silla.