Vikerkäär. Tere, head raadiokuulajad. Valter jah, Jaak Ojakäär on teieni Toomase järjekordset saadet vikerkaar ja kõigepealt tuleb muidugi sisse juhatada meie tänane külaline. Ma tean, et paljudele pillimeestele ei meeldi, kui neid võrreldakse kellegi teisega ja seepärast ma ei ütlegi. Tänase Vikerkääru külaline on kas Eesti Benny Goodman, artisho või Aker pilk. Aga terane kuulaja pani kindlasti tähele, et siin sai nimetatud kolm väga tuntud klarnet testi. Ja julgen arvata, et kui rääkida selle pillivaldajatest Eestis, siis meenub vähemalt üks nimi kõigile ja see on Aleksander Rjabov. Tere tulemast. Mina ütlen, poolt sulle veel tere tulemast kuivana koolivennale. Topelt tere tulemast. Ilusat päeva kõigile. Head kuulajad ja kena, ma rehkenduse siin vahepeal jaagu jutu ajal sõrmed veel välja, kui kaua aega tagasi lõpetasin konservatooriumi? Oskate öelda seda numbrit? No 40 vist ei ole, 43 on 43. Nii et Jaak polnud siis sündinud veel, kui ei, ei või kinnitada. Ei nojaa, aga nüüd mispärast eriti rõõm on praegu sinuga siin istuda ja juttu ajada ja muusikat kuulata. Ta on see, et sul on lühikese ajavahemiku järel tulnud välja üks minu arust väga head heliplaati ja nendelt Me muusikat kuulamegi. Ja ma teen ettepaneku, et alustame meile kõigile väga südamelähedase heliloojaga, Uno Naissooga. Ja sa oled väga kenasti mänginud siin tema pala Helletus ja ütle ise heleduse tants, tegelikult see kuulub ühtteist süüti. Teine osa ühes süüdist. Aga siin on, sellel plaadil on kuidagi nii lahku löödud ja üks nägemusega, muide, me peamegi vist konkretiseerima. Kuna meil on kaks plaati täna siin, siis see on nimega Oolov nii. Ja see on vist varem ilmunud sõna varem, jah, jah, ja siin on ühe, ühe kahe topelt topelt topeltplaat, ühel on siis nagu rohkem nagu džässi ja kerget muusikat ja ja teise poole teisel on sünteesis ansambliga Süvaka. Nojah, sina, kui oled juba väga kaua aega sümfooniaorkestris mänginud ja tegutsenud ka selle teise poolega, ühesõnaga nagu öeldakse, iga kant lõikab. Aga kuulame seda Naissoo pala, mida ikka ja jälle on tore kuulata, tal oli ju tegelikult seitsee Chessi. Vot ja see on üks nendest, kas, kui ma ei eksi, kas kolmas või neljas või viies igatahes kolmeosaline siit ja, ja see on selles süüdis teine osa, Elletuse tants. Kas Uno Naissoo ise kuulis ka seda esitust, oli ta juures või kuidas temaga ja muidugi oli kooli juures, aga selle looga ma peaks nagu ütlema, kui ma, ma ei taha võtta nüüd nagu loorbereid endale, aga magama Uno Naissoo nagu olen kahekesi, me oleme seda kavandanud või mõelnud see esimene osa, mis see on niisugune nagu ta ütles. Niukene, karjase karjahüüded, hüüdeid ja isad ja Ungari niukse rahva motiivi peal assoo isegi jah. Ja, ja siis oli tal keskmine osase tants mõeldud nelja peale. Mina siis pakkusin talle kolme peale ja, ja see paraku minu meelest nagu hästi sobis ja see tuli hästi välja, sest meie valmistunud. Me ju siis olid seal Paulus ja hunt, jääme kohe mängisime ja mis orkester oli? See oli muusikakooli orkester, seesama otsa kool, kus mõlemad töötasite dolla jajaja ülemalt väga ilusti, mängijad, poisid ja tüdrukud. Tüdrukud, kala, seal oli vist tõenäoliselt viiul, see oli eriti palju ka neid nooringuid, noh, kõik olid noored, põhilised seal lisajõudu nagu ei ole olnud. Ikka katsusime kõik oma omal jõul. Naissoo oli üks helilooja, kelle muusikat kahjuks on praegu väga vähe kuulda ja nii ilusat muusikat, nagu see on jah. Aga teine, kes oli sinu kolleeg juba sümfooniaorkestrist, mängis sinuga kõrvuti, seal sina mängis klarnetit, tema mängis Hoboed, Evald Vain ja temast oled sa ka midagi head kustunud? No jäädvustanud, me oleme siin palju, tegelikult on palju lugusid, mis, mis ei mahtunud siia plaadile ja mida me oleme temaga koos lindistanud sees, kui rääkida ainult siis see oli jällegi väga huvitav kokkusattumus, siis temal nagu see muusika meeldis ja me lõime siis sümfooniaorkestri juurde kergemuusikaorkestri ja tema mängis seal viiulit alguses ah tõsi, mitte natuke Laansoo ansamblis ka, mängis natuke riiulis tegelik konservatooriumi viiuliklassi ja nii et, aga oboe oli, tema on teine pill. Minu arust, aga sõja ajal ta oli ennem seda mänginud saksofoni ja klarnetit, oh jah, jah. Ja, ja siis hakkas hobu, et noh, need on kõik suguluspillide tead teda, siis talle talle meeldis, sest see tämber ja siis ta hakkas proovima ja alguses võttis ma juba muidugi, ma alguses lihtsalt kirjutasin lugusid maha maki pealt. Nojah. Ja siis andsin ka temale. Siis ta tutvus, esimene lugu, mida ta kirjutas, oli, ei kunagi. Lähtsand teab seda lugu ja see on ilus laud. Ja aga siis ta üks periood tuli, ta kirjutas väga ilusaid laule, aga siis kuidagi ta Talyn, sa mäletad tema karakterit, olinikuda, midagi otsustas, siis oli see raud naerma ja selle koha pealt Kääradika ütles ükskord mina laule. Ja siis ta hakkas kirjutama sumentaal muusikat ja ja isegi mitte ainult kerget, vaid tal olid seal kvintett, puhkpillikvintett ja, ja vest, keelpillikvartett ja niisugust asja eriti eriti ilusal list enne surma vist oli kirjutatud teine kvartett. Ja siin tõesti peab ütlema seda selle sinu just selle esimese kõnealuse plaadi pealt, kust me nüüd kuulasime seda, Naissoo lugu on siin Evald Vainu kapriis. Kuidas sa tulid selle peale või kuidas tema tuli selle peale, et no Ma usun ka, et ta oli ikka selle selle ala meister, see on Rasmusseni, me tunneme ikkagi nagu püsib ja ka pilli ja nii edasi. Aga, ja arvestades seda ta vist kirjutaski temale ta kiusale kaks karakterit, siis otse kapriis. Aga muidugi see tuli sellest, et ta jällegi kuulsin, kus ta mängis niukseid läänelugusid. No ta oli orkestriga Taali mängin, kestis kas ta mängis sinuga? Sherlocki vist jah, ja siis mõned niuksed asjad andis talle niukse niisuguse lugu stiimuli, ja kuulame seda. Gabisi kapriisi, Evan põhine Jossif Sagan ja Aleksander Rjabov juhatab. See on siis vainu muusika ja sinu juhatatud, ma olen mõelnud selle peale, et et sa oled isegi puhkpillimängija, ega sa pealegi tarri ühist muud keelpilli ei ole mänginud. Ma olen mänginud lõõtsa kunagi kunagi lapsepõlves, aga seal on see nii, et väga palju töötanud ju just selle noh, Eesti raadio kergemuusikaorkestriga ja Riia ja Leningradi ja seal on ju väga palju viiulitega. Kas on sul nii, noh, stresside koha peal teatud asjad, ega küsimus ja küsimus. Aga ega ma tegelikult muidugi strisidega eriti ja orienteerunud hästi. Aga mul oli hea sõber, mõise Albert end, kes aitas meie kursusekaaslased kaaslane ja, ja kui kui mul lugu valmis, siis läksime ja ma läksin tema juurde ja siis panin, panime paika ja need tulid alati perfektsed ja õiged kuulajale peab seda ütlema, et strichid on, need poognatõmbed peavad orkestris kõigil täpselt ühtemoodi ja ma ütlesin, et kuule, mis said õpetama, et kuidas need panna. Ta ütles, et tead, jääd mängijat, mingit ükskõik, kas üles või alla. Aga kui vaadata sümfooniaorkestrit, siis on väga ilus vaadata kõigil kooblat korraga tõusevad alle korraga üles rahulikult ja muidugi sõltub aga üldse, noh ma kuulan, no kasvõi see äsjakuuldud palagi. See muusikas on oma hingus, eks ole, sa pead andma, sa pead andma muusikale ruumi, kui dirigent hingata, tähendab. Kas sa teed seda puht nii-ütelda? Auto intuitiivselt või sa ise mõtled selle juures midagi? Ei Ma pole kunagi mõelnud ja ma kunagi pole ennast dirigendina pidanud. Lihtsalt ma olen, ma lihtsalt. Olen pidanud ennast täpselt selle orkestri kandidaat, kes, kes istuvad minu vastas ja ja lihtsalt olude sunnil ma pidin seda juhatama. Ja meil tavaliselt oli niisugune tõeline, väga hea. Atmosfäär ja öelda, et ma kunagi surunud peale inimestel tuleb lasta mängida aga nii vabalt muidugi organiseeritud, tule seal tite, Nuutud ja nii edasi, aga üldiselt ikka kui sa ikka surub peale, et mina olen siinse suur ja teie olete need väiksed väiksed siis ei tule midagi, aga ma võin sulle küll seda praegu, kui öelda, et et no ma olen ka, noh, mis see olnud nüüd juhatamine, mängisin põhiliselt tantsumuusikat, selle kalevipigmendiga. Aga ma ütlen ausalt, et dirigendina olin ma alati võrdlemisi abitu, tähendab ma võisin loo lahti lüüa ja võib-olla noh, nii palju töötada, et need kõik need keelelöögid kokku panna ja ühesõnaga see must töö ära teha. Aga et nüüd näiteks niisugust pala kujundada, ma koliks sellega kunagi toime tulnud. No see on nähtavasti mängib sinu praktikas sümfooniat. Nojah, ilmselt ma olen ikka vaadanud neid dirigente ka ja ja ilmselt seaks midagi kaks külge. Nii nagu Pinowitzil keel välja ja ja, ja siis ehitad ennast mööda kõhtu. Rabinovich oli, oli esimene esimene vigur, mida ta tegi, hakkas ennast silitama, kui tal oli hea keel, hakkas välja juhatamise ajal ja ja just nimelt tema oli see, kes ütles, ei ole tarvis segada, tuleb laste inimestel mängida. Tavaliselt kui niuksed lõpud, kus oli tarvis suurite nutta, siis tema käsi käis edasi-tagasi ja katsu sa seal leida, vot see õige. Ja ometi orkester leidis kokku viimane noot, ütleme. Nagu dirigentidest juttu on, kas sul on mõni niisugune lemmik dirigent ka, keda sa peale noh, ravinowitzi tähelepanuga jälgisid ja leidsid? No vot kui rääkida rebinowitzis, Unutus olude sunnil ma käisin Leningradis, juhatasin seal Leningradi orkestrit ja ja, ja olin nagu stažöör, olin musini juures. Ah soo ja no mis me. Aga nüüd kuna ma olen juba nii vana ja teised tulid nii noored ja niivõrd niivõrd öelda kihvtid ja head pianistid, kes suutsid mängida kohist. Musin, ütles siis istuvad klaveri taha, hakake mängima kohe poole pealt, koemmelisel kahe klaveriga mängiti ja hakkas kohe. Mina ei osanud klaverit mängida. Ja, ja selle tõttu. Ja veel kui kuid musin istub minu käes, kui vanema kolleegi käest küsib nukut, kuidas see oli ja noh, siis siis mul oli nii piinlik tema tema ette tulla. Aga mida ma tahtsin öelda, et rebinovitšiga, kuna me olime siiski tuttavad, ta käis nii tihti Tallinnas ja dirigeerimas ja, ja ma lindistasin seal kaks või kolm plaati ja. Nicolás palun kuulake, kuidas, kuidas. Ta kuulas neid fono grammatiliselt seal muuseas, kus loob, laulab ballaade ja siis ta ütles, mul ei ole teil midagi õpetada. Ja ilmselt ma siis sain, sain usku, et ma arvan, kihvt dirigent jutumärkides hea jutumärgid võib maha võtta, sest tõesti, kui praegu kuulata neid vanu vanu võtteid, siis peab ütlema seda, et see oli tolle aja ikkagi kõrge kõrgvorm, nii pillimeestel see Eesti raadio kerge muusika, orkester ja muidugi rääkimata siis ka nendest Leningradi ja Riia, need olid kõik ju väga tugeva pillimehed nendega töötasid ju kõik, kes iganes seal Pauls töötas Riias. No kui veel öelda, et tegelikult me lindistasime tavaliselt lindistamine käis õhtuti ja me olime ikkagi selle selle peal väljas natuke teenid omale lisaraha ja, ja me pidime ikka väga ennast kokku võtma, et kolm millilugu oleks ikka õhtu jooksul lindistatud kahe, kahe, kolme tunniga. Järgmine muusikapala on jälle Uno Naissoo sulest, aga sellega on vist meie tänasel külalisel Aleksandr jaabovil selline lähem suhe. Kas on see nii, et see on teile otse pühendatud? Noh, kui nii aus olla, siis tõepoolest see oli 50.-ks aastapäevaks ja võib-olla nii niipalju veel rääkida sellest, et et see oli tema üks viimaseid võib-olla, kuid mitte viimane teos, mida ta kirjutas. Jah, kui sessil mul juubel oli, 50 aastane juubel oli, novembris pidasime ja selleks ta andis mulle just seal need noodid ja seal partituuri. Ja jaanuaris teda juba järgmisel aastal teda juba ei olnud. Jah, see oli just see niisugune kurb selle aasta lõpp ja, ja, ja aga sina jõudis ta seda veel kuulata ja, ja jõudis, jõudis. Kui oleks rohkem, sellest võib rääkida ka väga palju. No ma usun, ma usun ja kuidas me tegime neid proove ja, ja siis ta oli alati oli ju nii väga niisugune kirglik ja küll ta sealt tahtis ikka parandada, kui midagi oli ja ja kui me, see on ansambel sünteesisega tehtud. Proovi ajal oli tema ja siis pärast ta läks, vahetas kingad ära, isegi need tuleb koju. Tähendab, peale proovi hakkab meie Alberti kingi otsima, vaata püks kollane, teine must. Muidugi, ma sain ma kohe aru, et Uno Naissoo vist oma hajameelsuses võttis, panid oma jalgu segamini oma jalge oligi, see oli, kuidas filmis jalanumber oli sama. Kuidas see film oli, pikk must mees, valge, must mees. No hea küll. Uno Naissoo ja pala divertisment. Ma näen siin selle plaadi peal veel ühte pala kus on Aleksander Rjabov seisnud Eesti Raadio estraadiorkestri ees, see on Rogersi meenutusi Sid remember ja, ja mul on kerge seda meenutada, et tõepoolest mina istusin ka ja see on vist üksainuke kord või üks väheseid kordi, kus võib-olla kus ma olen sinu juhatuse all mänginud. Sest sellesse kergemuusikaorkestri ma seal olid sul sümfooniaorkestrile ja suurem jagu ja siis Paulus ja kes seal olid solistid? No meenutagem siis sedagi, sest miks mitte ikka lõpuks Eesti raadio estraadiorkestrile. See oli päris hea orkester, mis oli. Kas, kas vahel ei teki niisugune tunne, kuulan neid lugusid, kus omal ajal on mängitud ja mõtlen, et oli ikka tore aeg pilli mängida olnud. Kaua sa mängisid sümfooniaorkestrist 20 mõtle ja kui, kui palju on nähtud seal ja kuuldud head muusikat mängitud, nii palju kui niipalju öelda, et kui poleks sümfooniaorkestris mänginud, siis poleks kerge muusika, orkestrid minu poolt? Jaa, jaa, seda orkestrit oleks loodud. Ma tahaks mööda minnes puudutada sellesama topeltalbumi teist plaati, kus sul on süvamuusikat ja seal on üks, üks Jüri Salu. Mis oli süüt või, või see on, see on kvintett, kvintett ja puhkpillikvintett ei, seal Alberte mängib ja see on flöödi lehklarnidele, Aldile viiulile, Altviiulile ja, ja siis klaverile, klaverile ja. See oli nii ammu, eks käib, see pole igatahes sega kliendid. Ja seoses Türisalu kui ma tahaksin teda meenutada, et et mul on tunne, et üks asi teid kahte ühendab minu silmis. Jüri Salu käis omal ajal seal, mängisime Sakalas rütmikutega, siis käis ja siis ta proovis kitarri mängida ja kas sina ka ei proovinud omal ajal kitarri mängida? Nimelt proovisin seda pattu tegid ja, ja, ja, ja ma olin õnnelik, kui mind lubati rütmikutele mängida, kitarri see asi oli ma juba olles juba tudeng konservatooriumis ja, ja kui ma nägin kirja Vallo Järvi poolt jäetud, palun asemikuks ja siis siis ma hommikul juba Pejevil ootasin, millal õhtu tuleb. Ja miskit ääremängija oli seal lihtsalt üks rütmilöömine ja, aga, aga ma tahan, aga minu jaoks oli muidugi suurele olla teie teie teie keskel. Nojah, näed kõik, oleme noored olnud kunagi. Tulles nüüd Jüri Salu teise kvintetti juurde, siis ütleme nüüd ära ka selle koosseisu, siin on Jaan Õun, flöödil Aleksandr Rjabov, klarnet ilmus hoten riiulil Peeter Paemurru tšello ja Eevi Ross klaveril ja see on ehitatud 78. aastal. Nii ammu juba. Aga nüüd on aeg edasi minna teise plaadi juurde, kus Aleksandr Rjabov on samuti tegev, aga see on nüüdse värskem plaat, nimega, mõtlen sinule, muide kõigepealt plaadi kujundus on väga huvitav, siin on mingi pargi allee ja Volga ja vana Volga kask, kask 21, kui ma ei eksi, oli see seal spetsiaalselt. Et seda seda tunned ja meeajastu just ja kuna see on 70.-te aastate muusika ja ja teine tuntud nimi sellel plaadil on mõistagi Marju Kuut, kes laulis seal ju siis need aastaaegade laulud. Kuidas, kuidas teil see koostöö üldse tookord sündis, üldse koostööd koostöö algas või? No ma mõtlen seda konkreetset projekti. Või, või üldse koos, see on tegelikult väga ammune lugu, võtab paar-kolm minutit aega. Palun. Meil on aega veel saate lõpuni küll. Nimelt ma juhendasin ühte väikest ansamblid Topi kultuuripalees ja meil oli tarvis ühte lauljad. Ansambli juurde ja siis korraldasime niukse konkursi, isegi ajalehes oli see väljakuulutatud seisab ja, ja, ja, ja tulid nii palju tüdrukuid ja poisse ja ja, ja siis tuli kellegiga koos. Marju Kuut. Muidugi me kuulasime kõik selles selle kogu selle krempli ma teisiti, see oli võrdlemisi kole pilt. Ja ühtegi ei valinud välja ja siis üks tüdruk oli veel seal arglik. Et aga keda te ootate, võib-olla? Ei, ma tulin kellelegiga kaasa kaasa, aga me mõtlesime, proovime, ehk tuleb midagi välja ja oli käes ja see oli Marju Kuut, soli Marju Kuut. Komisjonis olid, olid siis mina ja imper mängis klaveril ja me leidsime muidugi Marju peab, peab olema. Ja, ja niimoodi Marju hakkas, hakkas laulma. Ma kuulasin, tema, see on võrdlemisi tema nii algperioodi algperioodil, ta oli umbes kahekümneaastane tüdruk, aga, aga see, et ta sai suure suure orkestriga laulda, see oli, see oli sellest, et Marju Kuut üks aeg töötas raadios ja ta oli siin lihtsalt kui öelda, lihtsalt lihtsalt talil lindi kleepiaks oli või, ja Ma olen eluaeg raadios töötanud ja ma ei mäleta, see oli siis sa oled orkestris, siis sai teinud saateid, tegid saateid ka vist põhiliselt. Kuna ma teadsin, et ta ikkagi laulab siis ma valisin teda siis ansamblisse ja siis ma pakkusin talle, et kas ei taha ühte lugu proovida, et mul on parajasti fonogramm tehtud, see on nimelt sellel plaadil, isegi veebruaris murdub jää. See oli tema esimene lugu, mida ta string orkestriga laulis ja fonogramm oli tehtud ja, ja lasin tal ükskord õhtuti õhtul oli see nii, et Vello Meier oli parajasti lindista seal, tal oli aega ja pani selle lindi peale ja, ja Marju laulis. Fonogramm oli tehtud, et sa ei teadnud, kes see oli mõeldud ka, ma ei tea, kas isegi kas Klara kotterile või, või mõnda niukse mingisuguse, juba nimekamad nimega tuntud lauljale või heli. Ma ei, ma ei mäleta, aga igatahes proovi proovisime teda ja ja mulle see väga meeldis tema tämber ja kõik ja, ja, ja niimoodi siis sündiski see plaat. Isegi. Selle uue plaadi nimi on ju, mõtlen sinule kool porteri kirjutatud igihaljas viis kelle peale siis Aleksander Rjabov mõtles seda plaati tehes? Kus öeldi, et Tootsi mul kõrval ei olnud, kelle käest küsida nimi? Selle kaitse, kui hakkame, saab hakkama saada ja, ja mõtlesin mõtlesimegi, kuidas selle plaadi nimetada. Kuna lood tegelikult need, sellega on juba üks plaat välja tulnud Marju kuudiga, kus tal nimeks oli aastaajad, seal oli vist ka või ei, ei. Eraldi Marju kuudi, plaat, aastaajad ja ainult vokaallood. Tegelikult tekstid on kõik unistavad ja natukene suunatud ikka isiklikult inimestele ja nende omavahelistele suhetele ja, ja siis tegelikult jah, see tuli järsku, kuna me tahtsime tingimata panna selle porteri lugu, i kontsentreerid on ju ja see mõte mõtlen sinule. Aga miks mitte nimetada seda plaat, vaatlen sinule, algus oli niisugune variant, mõtlen sinule läbi aasta või, aga siis see tundus, et see on nagu liiga pikk sõna pikk lause ja siis täidise mõtlen sinule. Minu arust see on, on väga tabav, sest kogu see muusika, mina panin, tingib seda ja ma panin ta kodus käima ja ja ta on nii toreda, ühtlase hingusega. Ta on niisugune, panin küünla põlema ja hämaras toas ja mõtled sinule, ükskõik kes sina olid, eks ole. Valter Ojakäär seda lugu kuulates märkis muiates, et huvitav tänases saates Jaak Ojakäär ei ole veel juttu pordi teemadele viinudki, et tegelikult sa Vii tavaliselt ikka igas saates kuskilt leian selle eesli silla sinna ka minna. Aga tegelikult ma leidsin sellega täna sellepärast. Ma tean, et omal ajal oli üks väga tuntud jalgpallur nimega Rjabov ja nüüd selgus, üllatus-üllatus. Tallinna Aleksander Rjabovi vend ja ma olen end tema eesnimi, oli siis Shore, Giorgi Georgi, jah. Ja ta oli vist kuskil seal kuuekümnendatel see kõva tegija või Ta oli ta kogu oma eluajal 16 aastaselt läks juba Moskvasse. Moskva Dünamo teda võttis peale peale ühte spartakiaadid, kus teda spartakiaad, kus meie jalgpallimeeskond ka esines ja, ja sealt siis valiti teda nagu välja. Sel ajal leiti, kui Moskva leidis, et see sobib meile, siis võite lihtsalt ära. No need olid muidugi kunsti, need olid selles mõttes kehvad ajad, et siis ei olnud seda varianti, et mingisugune Barcelona või Manchesterini ei tuleks ja ostaks selle mehe kalli raha eest ära. Et siis tuli mängida siin ja teenida seda, mis anti. Kuigi lahega EKA tippjalgpallurid teenisid, siis ka päris korra luikab korralikult, teenisid, aga, aga muidugi ma palju annaks selleks, et mängida Jasoni kõrval oma kogu kogu oma elu ja see, see on rahast kallim, seal rahas kallim, legend, legend, järjalat mängisid tõepoolest, ta oli kogu aeg talistopper number kolm, kes kaitsja ja, ja oli väravas ja mängisid ja see oli see, see reporter, kes hüüdis. Hästi oli ja, ja, ja siis see kuulus karjuja. No aga kas vennast on ka Aleksander Jabovile jäänud mingisugune spordiharrastus külge või? No ma tegelesin ka, kui ma kui ma noor olin, kui ma pisikene olin, ta oli sinust noorem või vanem, 10 10 aastat noorem miinus no ja noh, siis, aga siis ongi vale küsida tegelikult kas temast on külge. Aga aga ta kordab iga kord, et tegelikult valitsusmuusika, mis oleks minust parem. Sa võid talle vastata sellega, et oleks jalgpalli sinust. Tal oli füüsis niivõrd sobiv jalgpalli jaoks, need. Aga teate, oleks parem. Üks asi, mis üldse on jalgpallis ja muusikas kohutavalt tähtis, on koordinatsioon ikka jaa, seda paistab, et mõlemal vennal on olnud seepärast, et ei saa pilli mängida ja isa jalgpalli mängida kujule koordinatsiooni, viimetlandeti pealegi. Seda tähendab ma tegelikult tõesti tahaksin ühe küsimuse veel esitada, siin saate alguses ma mainisin kolme nime kõik väga tuntud klarnetit kogu maailmas, Benny Goodman, aordi sho Acer pilk, esimesed kaks on loomulikult oma tehnikaga supertehnikaga ja džässitunnetusega väga kuulsaks saanud. Aga Acerbilkil on just see mingisugune oma eriline klarnetit toon ja tämber või kuidas seda öelda, et ma tahtsin just küsida, et kuidas seda saavutada, kas on noh, me räägime ju viiulitest näiteks, et on head riiulid, on, on halvad, riiulid on väga kallid ja väga odavad riiulit, kas klarnet, et ega on samamoodi, et peab ikka hea pill olema, selline tämber saavutada või, või on, on seal trostid, muud asjad, kõik, millega saab mängida klarnetit? Hea küll, aga muidugi praegu naeratate, kui ma ütlen teile, et ma mängin plasmesklarnetiga ei või olla, ma nägin Tartus Erich Kõlar juubeli aitasid mul movi klarnet blufi. Aga ta ei ole ei mingi meistripill, aga mulle ta lihtsalt istub, sellepärast on kergem ja nii et ma ütleks, et ega pill ikkagi ei mängi. Ega seda küll ja räägitakse, Charlie Parker oled, kas konservipurgi peale nimeka mängis, kui nii nimetada, rääkida meie? Jah, minugi saksofon oli tal aga ka räägivad, et seal ilusamat tuuniga ja väga ilusti temaga kõrvuti mänginud. Oi, oli seal ikka looduses need klarendil, ma mõtlen küll iga kõige ikka loomulikult füüsis ja see, mida sa tahad seal klarnetit saada, see on, see on vist põhiline ja see on lauljatel. Tallimängijal tuleb oma tämber. Jah, teralt hingamine on vist ka väga tähtis hingav. Kõik diafragma oleks korras ja ja tüsedamaks kõhust tuleb nagu paremat. Laseni. Nüüd ongi huvitaval kombel juhtunud nii, et järgmine pala oleks võinud olla üks instrumentaal Palaiust Clarvetega, aga meil oli juba välja otsitud veel üks pala Marju kuudi esituses ja see on üks Aleksander Rjabovi lemmik. Lemmiklugusid. Vaiksel koidueelsel tunnil tõepoolest ilus laul, isegi väitsite, et vahel tuleb pisar silma, kui kuulad. See oli tõesti kaunis laulja. Aleksander jabur, tõmbas korraks sõrmega ka üle silma. Ei pannud tähele, kas oli seal väike pisar või mitte. Aga tõesti, see oli väga kaunis laul, see on väga kaunis plaat ja väga kauni teksti on selle plaadi juurde kirjutanud immo Mihkelson. Kui tohib tänase Vikerkääru saate lõpuks seda veidi tsiteerida. Muusikat kuulates juhtub alatasa, et alles pärast temasse sisenemist hakkavad juhtuma imelised asjad. Niinimetatud kerge muusika pole erand, eriti taoline hoolikalt sätitud nüansirikas ja ühelt tundelt teisele kaadreid vahetav muusika, nagu siin. Ning veel kord aastanumber ei loe, kui pillimehed on helidesse suutnud jätta selle seletamatu miski mis on ehe ja selge, inimlik ja mõjuv. Just see teeb Aleksander Rjabovi leebel teadsiva osades tippiva svingi säutsu vaja pool keerdudes valsi, meloodiate plaadi tänapäevaseks, rohkem kui miski muu. Mina ei oska enam midagi rohkem paremini öelda, Valter pole vajagi, pole vajagi. Mina ütleks lihtsalt seda, et et Sa oled selle plaadiga taasavastanud noore Marju kuudi, kes keda me õieti mäletagi, kuidas ta laulis siis kui ta tuli. Kui ta tuli välja, moevoolud on muutunud, aga siis oli, oli see, noh, meie sinuga meie nooruse muusik. See jääb aitäh Aleksander Rjabov ja tänase Vikerkääru lõpetuseks veel muusikat sellelt heliplaadilt. Jah.