Eesti vabariigi viimase põhiseaduse kohaselt oli presidendi usaldusisikuks igas maakonnas maavanem. Viljandimaal ja viimati Tartumaal täitis maavanema kohuseid Heinrich Eduard Lauri. Tema lesk, praegu 94 aastane Helene Lauri veedab suve oma isatalus oma sünnikodus Pärnumaal. Minu arust hind on siin lausa siin, sammas talus sealsamas toas. Lõbusal ja see on siis Tori põrgu lähedal. Jah, no ta oli, see vene silla on põrgus, sul najal siin kasvasime siin, ma käisin karjas ja isa võttis aru, isa oli vil kooli õpetaja olnud, kui nad olid abiellunud tema laulumees kõva ja, ja mängisin klaverit, meil oli vana klaveri kolks Kaarsed, emme. Selle ostis ära üks talu peremees, siit ka ja aga siis ma läksin siit 10 aastaselt Kuresaarevanema õe juures, nendel oli köie ja nööri tööstus. Päris suur. Plaan oli pool kilomeetrit pikk, oli ka ja seal olid sellid, olid ja meister oli, meister oli Riiastikustsivaliskisen ära jalgrattapoisid olid ja. Lõi kutsuti linna, siis veel Arensburg. Jah, ma kirjutasin Vii laadressaarnspus, siis mul on meeles koma Torist läksin, Arn Spurs kirjutasin, aga muidugi vene keeletähtedega juba kirjutasin. Aga siis tuli pärast Kuressaare, siis juba õde ütles, et nüüd enam ei kirjuta, Ans, kus mina läksin siit ära õe juurde vanema õe juurde ja see võttis minu oma, mina kasvasin tema juures sülle, sealt läksin mehele ja sealt käisin koolis, kus koolis käisid Kuressaare Saksa gümnaasiumis. No see oli küll üldse saksa kool. Õppetöö oli kõik saksa keeles või oli eesti keeles. Eesti keelt morsuses mammuti kõverid müüdi ja temaga Soomandavariitilise Tammavas maa man kõverid meeter fon meederviks, phony preili oli meil territis väga kena naine, seal olid kõik väga kasvatatud publikum ja 15 14 õpilast oli kõigest klassis. Aga muidu vahetundi päike pidime saksa keeles rääkima, sest me hakkasime eesti keelt rääkima. Kõik Eesti lapsed ja üks ainukene oli vedaja tütar, teised olid kõik linna kirjerite lapsed kaupmehed, ärimehed ja plii, uute oli ka seal paar tükki ja ärinäärirahvas täitsa teri poed, mis see väikelinn oli, aga sel ajal oli jah ikka saksa gümnaasium täitsa pidid oskama saksa keelt. Ma ei oskanud sära hästi ja mina, kui ma Kuressaare läksin, siis kohe pandi mind saksa keele tundi, minu õde ei lasknud teiste lastegemendi ühes käia ainult saksa lastega, kes rääkisid oma Nendel, oli räägitud juba niivet vendumit Helmas pat Zirnjees tammust täis, Freisin vat ega mena siis kodune keel oli ka saksa keel. Et kui jalutama lähed, siis peab ainult saksa keelt. Õpilasnende sõbrannad ei tohtinud minuga eesti keelt, räägid, aga kuidas ma muidu nii ruttu olles keeli kätte saanud ja kõik rääkisid klaveriõpetaja vanalinnameheks ei läheks ainult saksa keelt ja kodune keel oli saksa keel. See oli tütarlaste kool, sai poissi, seal, ei olnud. Ei olnud poiste gümnaasium, asutati siis, kui mina juba olin, ma ei tea, kas neljandas või viiendas klassis ehitati uus koolimaja poiste kool ja poisid olid seal, poisid ei olnud eraaga. Kui meil oli võimlemise tund, siis me läksime gümnaasiumist oma lastega sinna ja ja siis vana Krummner oli üks vanem, vanem daam, oli saksa daam, oli seanss meili võnkse tundi, siis on, aga see uus gümnaasium oli suure võimlemissaaliga ja seal siis käisime ikka ikka võimlemistund, läksime meisse gümnaasiumi. Aga poiste gümnaasiumiga mingit suhtlemist ei olnud või klassiõhtuid või? Oli ikka, meil olid klassiõhtud, olid, me laulsime koos, koor, meil oli üks lauluõpetaja vanalinnamägi, temal oli, poisid õppisid laulu ära, meie õppisime, meie õppisime tütarlaste gümnaasiumis ära, laulud ja, ja siis läksime poistluses gümnaasium, aga me olime, meil oli tüdrukut, mina kaalinit, musikaalne tüdruk vaid, ega teeni ajal, see tuli iseenesest juures lõpuni, mida ta õppida, sest me kõik võtsime klaveritunde kodus ja klaver tunnidega. Laps haritav jõgi, vana Urbachi õpperaamatut, selle ma mängisin läbi ja ma juba sonaati siia peas olid mõned ja käisin siin ja seal ja võisin mängida juba. Aga siis siis tuli sõda ja siis jäi meil see asi ära. Maailmasõda tuli ja ma maailmasõda tuli, siis ma Korammeerisin oma mehega ja tema meil naabruses taas ja ja mina tulin ikka poistega koju, vaat, doktor Peets, kellest nüüd rääkis, kes on Lõuna-Prantsusmaal jäänud elada, see elas meil ülevel toas. Sonny metsapoeg oli ja ja tal oli väga kitsikus, oli õde, ütles peetmide, meie tuppa meeldib tuba vaba. Tule sööma ja söö ära ja, ja õpi. Kas seesama doktor Peets, kes elas Marokos? Ja seesama ja ja suretisele doktor, kelle tütre ta võttis, mul oli. Ma teadsin küll nime, aga ma ei mäleta. Nad elasid pikki aastaid Marokos. Jah, ta läks sinna ja hakkas neitsiifilisi arstima. Neid seal oli hirmus palju syypilist. Tema naine, olil Eleonora Peets ja Leonora Peets on kirjutanud väga huvitava raamatu Marokost, mis nüüd mõni aasta tagasi. Ta hakkas kohe kirjutama, Peets käis Vilsiin, mina olin juba siis Lauril mehel ja käis siin ja siis ütles, et mu naine kirjutab ja, ja seda raamatut ma ei ole lugenud, aga ma lehest lugenud Asse, doktor Peets elas siis teie naabruses. Meil ülevel meede meil ta sõi ja jõi joode toitis püha jumal, ta oli vaene poiss, oli üks metsavahte, kus ta sealt Tallinna lähedalt oli, ta oli täiesti vaene, poiss oli, aga hakkas Samma õde ütles, et tulen minul hüljes tuppa ja ja anna Elmal ka, õpeta matemaatikat, vaata ta kinni ja ja hakka tunni andma matemaatikatunde ja ja tule meile sööma ja, ja ta meil sõi ja üleval ja palju tunda andis. Aga noh, siis oli, meil on meil onnid kohviõhtuid ja kakao šokolaadiõhtuid jälle ja kui meil kookostõime karbi tee, siis olin meie rõdu peal ja ja siis õde kiitis kohe šokolaadi, kiitsime ikka munad ikka ja ikka noh, ega meil puudus, meil ei ole, meil oli ju tööstus, oli. Kuidas te oma mehega tuttavaks saite? Tema lõpetas Soomes põlgude kooli ja oli põllutööinstruktor, oli, kui ta tuli ja sai Kuressaares jaoskonna agronoomi agronoomi nime all. Kas see oli enne maailmasõda või maailmasõja ajal või pärast? 14. aastal oli see, kui ta tuli sinna ja ja, ja siis, aga ta oli meie naabruses, elas ja, ja nii läbi akna pildistas, kui mina koolist tulin, mulle kaevasi, saatis mulle pilte ja, ja genose läksime, aga mina temaga ikka ühes kinos ei käinud ühti, poisid tulid ikke meie juure, siis mängisime õhtal klaverit kõige Džibee Tsoi siis seal ja ja siiski seal tellid Vilsandi toom, case seal vaest ja. Vilsandi toom oli linnuriigi kuningas. Jah, kuningas, küll ma seal on küll käinud. Teie tulevane saatis teile pilte, tegi läbi aknapilte ja saatis. Nojaa, talle Antalya õhta, me, ma tulin ka raamatut, vaenlast, käsk keskkoolist ja akna peal ja tegid Victor, sel ajal oli ju temal see aparaat, väike aparaat, koldak oli, oli niisugune, oli noh, ja siis saatis meile kõigele pildiga ta minust üksi teinud. Me tegime kõigest, meil oli üks Marshal oli seal üks puks, ööbin seal kuivas, parun oli ja sellel oli prantslane, Šofeer kolaar. No aga see oli elegantne, härra oli niiviisi. Ja minu sõbranna söölygalmi liidab, seda vist seda enam ei ela. Ja tulime ära ja üks õhta, mina õpin meil nagu vanasti oli lamp alla tõmmataks rühmatoas ja ja üle köögi oli vanapapa tubakis, meil meister oli tööstus. Ja tere õhtust, tuleb ära, vaatan, poiss. Tuttav ülikond, Kission, vaatan minu sõber rannaolinud vuntsid alla ja pannud selle lantmarsralli auto kuivi riideid selga, see oli eest prantslanna, polaaroli tarnimine ja aga ilus, ilus, šikk elegantne mees oli, aga ta ei olnud Petrogradis. See land Marshall oli ju duuma liige või mis ta oli. Tema elas Petrograadise, aga mõisa oli tal kuivas. Mõisa omanik oli. Aga Saaremaal käis autoga? Nendel oli üks vanaaegne auto, tead niisugune niukse esimesi autluse kursoli taks külgi oli istumise jaoks ja autivust teil ees ja pärast siis vana prints manu ostis ta ära, minu õemees ostis ära ja siis käisime mööda Laatu ja viisi käis kaubaga selleks vaste rikkega. Allika odav auto oli vana vana, kindlasti tal Petrogradis oli tal sõita sellel ant Marshal. Okei huvitav, kuidas siis suurelt maalt Saaremaale saadi laevaga toodile? Mis asi, auto noh, aga meil teisi siiani uus laev ja, ja kuivarsettai praamiga toodi kuivastesse kuivasse parun olisi, kelle oma see oli kuivaste mõisa omanik. Kas sõda andis kuidagi tunda, et Saaremaal esimene maailmasõda? Aga seal oli siis sõjavägi tuli täis, kohe küll tuli palju sõja, kõik, kõik, kõik koolimajad ja kõik olid sõdurisi täis. Sorry soldatuid, jah, ikka päris venelasi, kõike, ega nendega ei pidanud miinust sõprust. Karja kirik oli ilma selle tornita, seal oli, ei tohtinud tuld panna põlema, sellepärast aeg ei tohtinud näidata tuld mere peal ja see oli pime kirik oli, mis juba nii palju, ma mäletan neid seiklusi, seal sõda tuli sinna, me olime siis minu mees, andis kursusi, tema tuli Soomest ja lõpetas seal pooldajate kooli ja on pool ja tema uurisid Saaremaa karja. Sel ajal oli ju kõik maakari, mis seal oli ja kust need pärit on ja mis, mis neil headused ja omadust ja ja pool ja Lauri ja mõlemad uurisid karja, et teada saada, missugune karis kurssi kari pärit on, kas on mõisadest toodud või on taludest või, või maakari või kus vallijanematuurist, seal paar kursust, mis oli selle lõpp ja siis tuli Vene sõjaväge täis ja ja siis Vene sõjavägi, Rotsiantkuliseltsi, tuumaabi president seal lauas, ma olen ka söönud, ees istunud, tema oli vägede juhataja oli ja siis nüüd Eesti söök oli hakanud rääkima, mina ei olnud seal, aga minu mees oli seal, tema oli minuga. Ja, ja siis, et Eestis ütleja protsent köitnud, et aga tehke, ma käin Eestis ööd, mis on puhastad Eestis siis olisi instruktor mata põlildi oli selle korra Coreza sans keedukurs Eesti seltsis ja nemad olid seid siis seda rukkijahuputru. Ja siis mina seal kursustel ei olnudki, mina olin väga vihane oma mehega. Teeemmeo sõbrannad ja klassiõed läksid kursusele, tema ei võtnud. Ja mina ütlesin, et vaata, kus sa oled, mul kavadel. Nüüd mind ei lasegi sinna, kus teised. Aga tema oli paljud toredam, tema võttis minu istuma omaga protšenko asjas. Teised passist ümberringi, aga mina istusin mehe kõrval, mul peitmis oli jah. Mis aastal te abiellusite? Kas 16. aastal me ootame, kas ma olin 16. aastal Soomes veel kui ma sealt tulin, siis oli vist seitsmeteistkümnes V8. Aga kuidas teie soove sattusite? Aga mina või minul ütles niiviisi, et Lauri ütles, et abiellume tema ütles, et põllumeeste ja, ja õpetaja ja nomi nime all ja ja võtad naise, kes ei oskagi mitte koppa kartulist ka keeta. Ega mina, idus me süüa ei teinud, meil oligi väga laud, oli meil ka ikas altarite kaetud seal valged linad ja kõik teenija ja ütles minu mehele või akna peal veel rääkida. Et ma mõtlesin Helmaga abielluda, mis asja sa teed, ta ei oska kardust. Sa pead kuskile, õpime venima, hakkasid siis arutama, kus minna liplapile võid sahkapuul. Need koolid olid juba olemas. Kodumajanduskoolkodumajanduskoolid ja õde ütles, et kas mujal ei ole, et sa oled ise Soomes elanud, Soomes käinud ja Soomes õppinud, siis vaatan moni Soomest mõni kool välja ja nii ta siis hakkas uurima ja uurima, jaa. Jaa. Viimaks leidis ühe talu, kus ta oli käinud, mis oli eeskujulik, eeskujulik talu ja selle talu peremees oli hänele need põllumeeste seltsi esimees, vanakigibula üks kõnemees ja praktikantide talu, kus 45 lehma lüpsid ja tõusigala oli ka. Mõlemad olid seal, olid praktikante palju ja ka kolmes lauas söödi, praktikandid olid ise lauas ja siis antergid olid köögis ja meie olime ikka suures mena seal, kus ümber passinud. Ega mina ise laua peal. Aga kas söök oli sama või söök oli ka erinev? No natuke parem oli, aga ta oli kõik salphaid. Ta oli ilusti tantsud, kõik toatüdruk kandis ümber kõik. Ja siis oli meil kaks, instruktori olid ka söömas, need olid juba paljude koolide lõpetajad ja need olid juba meiega õelt perekonnad. Siis olid juba praktikante need lõbusad tüdrukud needa. Mina käisin ikka vahest salaja tantsimas, aga kui seda vana mari kuulda saime, laveetiline seal käin. Kurat, rääkis härrased. Rumala sõna vahepeal see kihvt tegema. Nüüd kustutage kõik maanurgas, mina tohtisin siis minna nendega tantsima, seal olnud. Ega need, need praktikandid olid kõik. Labori Ma annan, ma olin vana viltimis oli hullem kui pere, mis see oli, pidas korda majas, kus mina tantsin, veidi käidi ka tantsimas, mida te tantsisite seal. Aga mina olin nii loll, mina ei teadnud seda. Kui siis karjaravitseja tuli noor tüdrukul, see tuli ja pani ukse peal mulle, siis näpu pealt. Tähendab sõrme, sõrme suu peale. Siis ma sain aru, et seda ei tohi rääkinud. Vana mari läks kisama, aga siis need tüdrukud tulid seda, tegid teist juttu ja ja. Aga kuidas te üksteisest aru saite, seal räägiti soome keelt, ei, rääkisite ju eesti keelt või rääkisid hoopis saksa keeles. Me rääkisime soome keelt, oh, see oli kuu aega õpitud, soome keel on ju eesti keele sarnane. Jah, mina räägin soome keelt ja saan aru kõik, mis on Soome raadiot kuulan kõik see aeg siis Sand, jumal ma ei saanud, siis ma olin tanderend aruskolda, läksime Tampere ülikooli ju Tampere kooli ja seal õppisin selle, mida, mis kooli ka ära ja seda alus olid ja siis mina pidin ära tulema vana kiibule ütles niiviisi, kuule Helma, sul on teid, mis ka ja mis sa siis nüüd lähed mehele. Aga sul tuleb minna ikka kodumajanduskool ära lõpetada. Aga ära mine teoorimattilasse, see on kaheaastane kool, siis oled sa meest ilma esimees, leiab juba siis omal teised. Aga minu mees viis minu sinna ja tema tahes tükk aega selle vana kiibule raiutud, et see oli vana põllumeeste seltsi esimees ja suur seltskonna tegelenud teie aias pärast juttu ja tema andis mulle meelenõuet, et mina vaatan, kus ma tabane ja siis ma olin suve läbi, seal õppisin keel ja sügisel läksin tamm perede perre arstikooli. See oli tema, tuttasid direktriss, nii et kuma Tamberile läksin siis juba võtta ja mind ootas veel treppidel diis minu oma kõrvaltuppa sinna ja ja, ja siis tõi vilgaks, siis meil oli üks sakslane, rootslane ja mina ja üks seal üks kujumis kooli õpetaja, sime neljakesi mees toas. Mul oli kõik kümned, mul ei olnud ühte alamat numbreid. Noh, seal oli 10 palli süsteem Jah, kümnepallisüsteem ja kõik olid kümned ja siis saadeti mind eraldi, kui ma hakkasin, tuleb, minu mees tuli mulle järele kudeidmis ja tuli sinna ja juhatada. Ta ütleb, et kuule härma, et et, et suled tuleb täna kavaler siia ja te olete meile, me teeme lõuna ja tulede sinna ja, aga rääkige siis eesti keelt, vaatame, kuidas te räägite. Jumalaid telefon helises ja nemad tulid oma toast välja juhatajaid. Keegi õpetaja ja mina ei osanud, tähendab Eestigi meil siis elamine ja Eesti-Soome ja Eesti on ju nii lähedal ja rääkisin pool soominglitzi, ta ütles, et ei oska enam eesti keelt ka. Ja, ja siis kutsuti meid lõunal, siis kõik õpetajad olid lõunal ilusti ja tehti minu meelega ja minul au ja anti mulle lilli. Sooviti õnne nii kui pulma laudeli. See oli siis nagu, nagu kooli lõpetamine ja ärasaatmine ja pulmadele Jaha põlvi. Kolmed ei olnud või saadeti ära, väga viisakalt, väga ilusasti ja väga-väga noobel oli. Sõitsite koos tagasi Eestisse. Sõitsime koos tagasi Peter kraadi, sõitsime välja sellepärast, et ega tallinlase otse ei olnud ühendust peana. Sõda käis ja puha ja, ja siis just Rasputin tapeti, justkui mina olin Tamberg ja, ja siis siis oli see naljanumber, kui mena ootamis Ameerida kuulutas jah, sakslasele sõja jaagu, mina hüppasin. Mina hüppasin ning nad saavad need ja need saavad sakslast. Aga mina ei teadnudki, et pooled soomlased on Saksamaal sõjas. Ma isegi ei tea, et mulle keegi ei rääkinud. Soove jäägrid olid ju Saksamaal Vene vabastada. Ja siis ma tean, et ma, kui ma seal kiibulas olin ja ja kui mina hakkasin plaksutama, siis, et sõda kuulutati sakslastele ja mina vaatasin, kõik jäid, tiibulasin talus nii vaikseks ja tõsiseks, ma hakkasin siis mõtlema ja siis vana peremehena konverents, niivõrd tuli see veel ilma ei tarvitse puhu nii palju läbu nii palju ja, ja aga ma ei saanud siis veel aru ja, ja siis seltsidaam tuli sil proo seltside ametseesis. Olepas hilja, härra, puhu palju sooritas hiljem. Siis ma hakkasin aru saama, et see on poliitiline Verkaia, nemad hoidsid sakslasi. Siis ma saan aru, et soomlasi nii palju Saksamaal olin, ma olin loll, keegi ei rääkinud mulle, oleks neil on nagu asja kursis ja mees ei rääkinud lauale midagi. Midagit ja. Tagasi tulite Petrogradi kaudu? Jah, me tulime Saaremaale, jah, tulime Tallinnasse. Mul oli seal üks õmbluskoolis Kovalenko õmbluskool. See tegi mulle Billyle tualeti, seal valmis, ma ei tea, kas te mäletate seda Kovalenko õmbluskool ja ja see oli ka üks parim kool, tehti mul pruutkleit suure kleidis leppega ja kõik ja puha siis laulud, sallid pulmi ei olnud, sest eelmine päev otsisid kommunistid tulid meile värava taha ja ütles, et niiviisi teil peab olema pulmaveinid, kus nad teil on teil pida tuleb pidu ja tulevad pulmad ja andke viinad välja. Aga kelle käest siis võim oli Saaremaal? Punaste käes, seal öösel käisid veel otsimas läbi ja ka me ei julgenud avalikult käiagi tihti ja me tahtsime ikka ära laulatada. Õde ütles, et null asi küll, et ei saa neid pulmi pidada. Kas pulmad olid siis 1917, nii et meil polnud, polnudki ainult laulatused laulatusi 1917. Jah, sel aastal olija Kuressaare kirikus haavastele kirik täis ja tahamegi, tulime tagurdama. Rahamägi tuli, see oli mehe sõber Evil, ootasime tükk aega veel altari taga, enne kui ta, kus ta sealt tuli, hobusega Joitis hobustega sõideti. Meil läksime õe juurde, meil oli ilus, tehti ilus õhtusöök oli, aga Vueeride ei olnud sellepärast, et läbiotsimistel iga meenut ostsite läbi kõik, enne käisid hommikuse pooleid käisid taks, punaste bluursed käisid aia läbi ja kõik põrsad Lõõnest läbi. Mina olin nii tärte, võtsin kaks veinipudeleid ja, ja nyyd ma tõin veel Haapsalust kaasa, minu õemees ostis ja ja panin Haida tikerber põõsa, siis ma mõtlesin, et no mis sa nüüd tahad ja hakkavad läbi otsima, võtad mu veinid kaera aga ise ma peitsin siis, aga paksud põõsad tulid ja panin nad mõlemad ära ja põõsad tõmbasin mõlemast poolt küljest nende pääl ja kommunist, kes mul taga punase pluusiga, siis ei näinud midagi. Nabeidsinoveening nii ilusti ära, naersime, ära läksivad. Ta tuli vil tuppa ja ütles sedasi, et teil on põranda alla vaipade alla peidetud. Põrandatel pole mul tsementpõrand, kus sa siin seda siin pole, kelleritega me talle, et meil polegi nii palju mulda, maa, viimased jätised, ega neid ei olnud inimesed ju. Neid, ma võin avalikult ütelda, viimased tädid, kes kus, mida teeb võttesse. Kas teil on ka loessosin? Ma ütlen, võtke, ärge pange jalga kõrge kontsadega kalossid. Kuudel jalga läheb, mina olen kõik ära, viidi ära kõik siis said aru küll ja kõrge prantsuskontsadega kingadega lossid nende rolliga aru, ega need ei olnud, mitte et need ei olnud kommunisid, need hoolitseb tüdrukut 25 kop kestvaid, neid saad, naised käisid läbi, jõudsid, naised ikka, need olid ju avalikke imestanud, kuidas seal võis ässitajaid ja kõiki seas oli päris narriks peeti neid. Teie pulmad olid enne sakslaste tulekut või tei laulatusele enne sakslaste tulekut. Ma olin kuu aega abielus, kuu aega, olin abielus ja siis ja sakslased olid ja mina minu mees tuli eval viidi ära ja viied olid advokaat sihkve ja Bruno Steinberg, kes müüsid minu mehe ära minu juurest, me olime omas korteris Ellamaa majas, kohe vasta eesti seltsi. Me olime juba omas korteris ja, ja siis õieti mees viidi ära ja päeval tulid sakslased sinna järeli. Hernsemal komsed, aktsiigmannistoktartunud ont on siis põhjendatud täiks, matsin trasse viisid minu sinna koka, mis need on vangikambreid, noh, ja, ja siis ütles, et et hirmanni in-game jeense torkinud loost häine moonad, häirad, väidan Tseebeermann taseda, seal laugud vinni soetas, lubati kokku siis ja ma olin öö läbi, valin mehega koos, olin kambris langi kambris Kuressaare vanglas ja, ja me olime kaks päeva seal. Aga mul vaja ainult see seadused, nii kui väljastukski kõlises, nii kohe oli valve väljas ei too. Võisin kojas olla poisid mehe välja kutsuda, aga ma ei tohi. Ma olin tegelikult olime mehega kahekesi ja kambris sees ja ega me maganud, aga me istusime, meie kallistasime nagu ikka, Cedar mullune paar konnaga õnnetu ja kõigega. Meil nutnud ka, ega sel ajal nutta ei osanud keegi, teate, see oli niivõrd õudne aeg oli. Ja, ja siis hommikul siis tuldi õi, järgmine õhtu ja minu õde oli veel teinud suure lambaprae ja tegi suure leivakotid laiali, siis õieti need ütlesite. Homme õhtul läheb TM-is ära, et mitte vist on laev siin ja lähete ITV laevaga miitari. Kui kaua teie mees ära oli, siis Saksamaal? Saksamaal oli aasta-poolteist, oli umbes Saksa, Malta tuli O siis oli esimene kord, kui avati Saksamaal traadita telegraaf. Ja siis rääkis minu mees esimest korda minuga. Kureses võttis ühenduse, kures, räägid, ma olen nüüd siin nüüd, et ma olen siin sinu venna juures ja me tulemise oma vennaga veest. Kuresaar. See oli siis juba Eesti vabariigi ajal. Eesti vabariik ja mina jäin vil sinna, aga tema sai Pärnusse koha. Põllutööosakonna juhataja. Me tulime pärnu, minu mees sai põletusosakonna juhataja koha ja tuli Pärnu maavalitsuses. Ja siis säält läksime Polli mõisa, seal võtsime valitseja koha ja, ja see oli ju täisvereline mõis, Kõitja parun oli veel seal ja, ja nende asjad hoidsime kõik alles, nüüd aeti laevaga kõik ära, neil oli seal aga pallisijaid, põldude kool ja soomlast, kes meil õnnitamas ja Soome minister neid jälle kolm tekkima. Soomes nendega ole. Olen kiibulas koos inte tuttavad mehed, kõik mina andsin õhtusöögi, Veemia Berenen, peoperenaine mees oli mul väga hea mees, oli. Pärnus elasime päris kenastaga ja siis läksime hõissa seal määratleda, sinna koduma. Selle Oisu mõisajuhatajaks. Ja õõnsus läks maavalitsusse Viljandi maavalitsus S5, tema ärad Viljandisse ja siis oli Viljandi maavanem. Ja sealt ta sai ju nii kaugele, et ta oli Tartumaa maavanem ja ta oli üle Eesti maakondade liidu esimees. See on möödas, kõik. Miks teid Viljandist Tartusse üle toodi? 100 päts määras. Tartus oli ju Tõnissoniga jänkiu, see postimehe värk oli siis valulaps, et Tõnissoni nii palju võlga oli 35 miljonit 35 miljonäri õlga. Kuidas Tõnissoni aidata? Mitte kuidagi ei saa. Nii suur mees ja nii tähtis mees. Tõnisson oli sel ajal kõva mees. Päts ja Tõnisson olid rivaalid, natuurilt võistlejad, eetikas. Noh, olid jah, aga no täitsa on nüüd ka teateid inimene, aga ega sellest minu mees ei rääkinud, tema ei armastanud üldse mina, naine, kuulsin jälle, Prarhiti, proua ikka mulle, rääkis naised, rääkisid. Tuleb välja, et teie, mees poliitikat teiega suurt ei rääkinud oma poliitikast. Maavanema tööpäevad olid pikad. Temal olid küll pikad päevad. Tema organiseeris põllumeest seltsi ja kaitseliitu ja see oli kõik tema vastutavaldid, seal oli ju abilisi igat sorti ja ja tema oli sees ikka jooni, kes ikka pidas korras ja nendel oli kergetöötajatelt kindral roomamees olnud ja nii et päts päts oli Viljandis oli mul ükskord lõunal? Ei, see oli ikka Pollis ja mina, Vena, võlusin ära. Ja kuidas ma võlus nüüd seda ei maksa rääkida. Naiste värk. Ja, ja mina ütlesin täna põled, nüüd Karksi-Nuias pole miteeringaid ka saada, siis oli Vene kriis, oli, et laua peal paned isaldursaalse, mina lähen ja võtan, laseme Järdei maha saamisel suured haugid ja tee üks suur täidetud aut, ma ütlesin ja see läheb küll täidetud haug, jaagu, majonees softiga, mina oskan seda teha kõik. Tampere talus kooli lõpetanud ja ja ennekõike teinud pidu laudi. Ja et see on hea küll, et seda võib küll teha, tema oli siis, me ei olnud president, vaid tegi omale kihutustööd ja tema sai siin, minu mehel oli hea sõidu kasuk ja meil olid ju head hobused Polli mõisas ja siis oli ta pidasid kõnekoosolekul Karksi Karksi-Nuias ja siis õhtul tulid sinna, me ei leia, et see on siis president, tali. Harilik pets. Tore mees temaga vestelda. Naljanumber ja kõik ja. No kuidas see vastuvõtt õnnestus sisaugiga täidetud abiga? Vaata, mina tegin ikka majoneesiga haugi ja külma haugi ja see oli maitsev karedust. Aga peale see teema tegin ühe soojapudingu, ise tegin nuudleid, mina ütlesin, teenijal madin, selle vormi ei tea, kas keegi sööb ka seda, nad söövad ja kindlasti kõik seda kannelituda haugi Mauge. Aga päts istus lauaääri ja võttis seda vormi ette ja ükskord saab ka siia, ütles ta, et härra päts, kuidas sedasi on, siis meil ei ole kodus nutu sõitjareerindas sõitja heeringas, see oli selle vormi peaaegu üksinda. Ja siis vaat nii sinu õhtusöök oli, tema seisis ainult seda vormirooga ja, ja, ja alati saatis defitsiit mulle. Teie mees oli siis Pätsi usaldusmehe suusad. Ja eluaegne, seda ma kinnitan kõlli, see pole häbi. Ega tema ei hüpanud siia-sinna. Nad olid ühevaatega mehed, täielik põllumehed ikka, aga kuidas Tartu elu teile meeldis? Tartus Tartus ma ütlen otsekohe. Tõnissoni vaim oli seal kaunis kõva. Otse ja rohkem pole vaja rääkida sellest. Kas selle tartu vaimu pärast päts määraski teie abikaasa nalja auri Tartu? Nojah, ei saanud ju, muidu on midagi tehtud, lauri kõva sõnaga mees ikka ja, ja tema mees ja ta usaldas teda ja raju, täitsa usaldusmees ikka ja ja kõik ja vaatab, mis oli, kui Vanemuises oli, ju tehti, ehituse tehti ümber teadlikud ja siis tehti, olime siis Vanemuises. Ja siis päts tuli avama seda päikest oli, sinna me olime, eesreas oli esimene rida, mina olin siin, olid minu mehe plats, oli ka siin, siin taga olid ka need naised ikka kes seal tegelinskid olid. Ja siis teises oli siis esimeses toolis istus Tõnisson ja tema kõrval proua Tõnisson ja Päts tuli siis seda, seda vanemaist. Ja mina vaatan, siis hakkavad tulema sealt ülevalt poolt tulevaid minu mees ja päts ja tulevad sealt ja me tõusime kõik püsti, kõik, kes teist ei tõusnud, seal Tõnisson oma naisega. Ärge pange pahaks, aga ma olen kõik läbi elanud. Kus te Tartus elasite, kus teie kodu oli Tartus, mis maavalitsuse, maavalitsuse majale? Maavalitsuse majas kohe üleval ja kohe otsekohe Barclay patsid ja ausammas oli seal lähedal ja oli ilus korter ka. Meil oli piklik korter ja meil oli viis tuba, oli kõik, olid linnu, Leonist, põrandad, Jombooneldasime Raija, ostsime kardinad ette ja kõik oli ilus ja hea oli vaadata. Ja rõdu oli ka meil olemas, mul on pilte ka, oli seal seda, aga ma ei tea, kus need pildid. Me oleme nüüd nii palju rännanud ja meid on nii tagaaetud ja ja kus need kellegi käes on olnud. Ega ma pole veel aru saanud püsti, sest ma olin ju kõik see aeg Venemaal vangis. Kaua te saite selles ilusas kodus elada 40. aastani? Jah, siis siis tartust ära lõpetelt, siis kolisime ära. Klaveri viisime kohe ära, et mul oli hea bassein, klaver, muusikat oli meie majas alati ja raadio oli meil ja kõik ja ja lapsed õppisid muld ja ja siis sisse. Läksin, tulime ära Viljandisse ja tulime tallu. Hakkasime talu pidama, seal ta viidi ära Venemaale ja kuus kuud elas ja suri ära. Kuidas mehele järele tuldi? Olite kodus? Kodus ja me hakkasime lõunat sööma. Hakkasime lõunat sööma, tulid meie, Viljandi, kaks meest olid järele. Niuksed. Kommunisti poega olid. Üks oli kingsepp ja müüjad olid, need tulid sinna jää. Ja ütles meeleta, arreteerid ja meie töölenevana maiste oli veel seal, kes meil alati aias tööd tegi. See vanamees pidi ka seda nägemise, nuttis ka minu mees, suudles teda, viljad ennast ilusad eest ja. Aga käed värisema, kui ma nägin, seisavad, et tuleb ära minna. Mavis ütleb, et ma olen lõunat söömata, laskem end natukene süüa istuv tagasi, tema oli täismees ja oskas öelda ja võttis ilusti suppi ja kaks tardagadid suppi sõi ära. Ja siis tõusis püsti jäätis minuga jumalaga ja. Ja ega ma siis rääkinud mitte sõna, vaid ma olen nyyd värisesin kõigest käest ja siis temas õige kõhu täis illustajate teadis, et see viimane söök oli kodus. Ja siis läksime siis seest uksest välja ja jättis vallaga ja siis ma karjusin kar kõvasti. Ta jättis jumalaga ja läks, istus nende kahe mehe vahel kinni lossimisõigusega. Autoga Viidoro hobusega hobusega reedee olija. Reedees oli siis talvel? Ja talvel ja ja, ja siis ei koti teda enam ei näinud, pärast seda ei näinud. Ma pidasin tema Patkema käiga aasta otsa, mul oli Padida, kus ta magas. Ma käisin nagu nutmas seal padja peal. Aga kuidas teie elu siis edasi läks? Oi, jumal hoidku, mardan, ma pidasin viis aastat talu, kui mees ära viidi, viis aastat. Ega mullegi kol lehmad lüpsid ja moleilt kära ja maksin võlad ära, kõik ikka vilja veisime ja meil oli kõik korras. Ostsin veel masinat reas, külvimasina, ise külvasin, viljad maa. Egas mina hakkasin tegutsema kohe. Te ütlesite, et te pidasite viis aastat talu, aga kuidas teie viimine oli, millal see oli pärast sõda, nüüd. Jajah, ikka, siis võeti ju kõigel talud käest ära ja asi oli lapsi olnud, kordusi ja poeg oli, poeg, läks hommikul tööle ja ja pärast tuldi mulle järele, kaks meest olid linnast hobusega ja mind pandi taha istuma, ega kõrvale ei pandud. Aga istus. Mul oli mehe pilt oli veel kaasas, ma viskasin selle, tõmbasin katki, pole teil vaja meest ka näha, siis viidi mind vanglasse ja siis siis hakati mind lahti koorima riidest, mis teil kaasas on. Siis ma olin Josiin vanglas, aastat sa Viljandi vanglas jaajaa, miks joolised asju oli ju nii palju tarvis ära jagada, nagu sa said siis. Ja pärast siis ükskord tuli sügisel, kui ma olin juba talve läbi ära olnud, siis tuli ütles, et teie talu on üle võetud, et ma annan teile ametlikult teada, et ei talu on täiesti. Kas Viljandi vanglas üle ka kuulate töid? Paar korda jah, kuulati, aga iseäralikku polnud midagi seal üht. Muidu kirjutati 10 aastat ja kõik öelduga miljööst. Ootan ameeriklasi, ütlesin ju. Mäe, vaata nüüd ameeriklasega kuskil tänavaabi ei tule mujalt Ameerikast tõsid, ütlesin kohe, sellest aitas küll minulegi lault huuled 10 aastat ja, ja ega ma üksinda saanud kõike seal olid kõik need 10 aastat. Ega neil polnud suurt lummet teada nende venelast, kui me sinna läksime, oli 26 inimest, olime ühes kambris, seal me ajasime juttu ja Õiga tassi, igaüks teadis, kuidas me elasime ja kuidas me talgusid pidasime ja kõik ja ja kuidas pidur sai käidud ja kõik koos kõik siis aga siis laotati ära, viidi Tallinnasse, siis pandi meid Lasnamäe sinna mind viidi, jaotas vangla jah. See oli see üks poliitlaager kõige kuulsam Mordovia soo, nii et maa kõikus, oli, see oli järvepealne, mingisugune sammal, sambla peal käisid vesi, tuli Arbava häälega aga kuiva maad, aga nüüd see laager oli kõik vangla sakslaste ehitatud. Aga see maja, mis sakslastel heidet, seal seal oli katusel aasta oli ka nagu püssid halastavad peal ja kui kaks maja kõrvus olid, teadsid ka, et need seinad olid kärama. Sakslast teevad meistrit, aga venelastel need vahendid ja see on nagu lehmahunnikud lastud maha oma. Küll me ei teadnud, kes, kus uksest sisse lähed. Kas teid pandi tööle seal? Ma olen oma lastele kõik sukad ja kindlad kodandjal. Ma olen kirju kampsuni kujutanud ja istusin maha ja tehke kolm paari mulle üks paar sokke, teine kindel ja sõrmkindaid ja siis nendest tegin siis igast tööpaari ja need viidi siis poidvasse, see oli nendele laagrite tsentrum oli, ja siis läksid Potvale kinnitamisele ja kinnitati ära. Et aga kui nüüd ma teen, siis igaüks tuleb ju ise suurus. Et ühe paari teen 10 silma, hakkan peale teise hakkan 20, et, et, et mis, mis, mis töö see on ja mis, mis nägu nendel kinnastel on, üks varvas on pikk ja teine lühike, ei, niisugust asja ei ole. Siis anti mulle kohe vineerist kasti lauad, siis ma tõmbasin, lasin klaaside puhtaks teha ja sinna joonistasin siis suka peale ja kinda peale ja Ühele siis algus hakkab sellega peale ja sellega kinnas hakkab selle ja, ja põiga, kui pikad ja kõik ära panin, kõik sinna peale ülesse ja selle Räri joonistasid kõikud aeda 100 kuule, aedatus peale ja kõik said siis sealt postkontorist, kus oli post, sealt tulid siis igaüks sai vineeritüki gaasiga puhtas selle jaoks vanad nivaline üks anamissi sülgas käele ja tõmbas klaasida kri õhkrauget, vineer puhas ja sinna peale siis kirjutas kõik üles ja siis hakkasime tegema kõik ja siis tuli üks Saksamaa Saksa Saksamaalt tuli sajaliikmeline etapna vange vange ja tuli saadik naisi või mehi-naisi-mehi oli, aga mehed läksid meeste laagrisse meilegi Takaks laagerdatud. Et Saksamaalt toodi kanalisi Ja 100 tükki toodija. Ei tea, milles nemad süüdi olid. Milles tõitmesiidi olime vaikses hammasid, käin kähku ikka kommunismivastased ikka. Ega midagi, tsüüdid ei ole tarvis teada, peaasi, et töölised said, sai priid, teha iga kõik, aga kõik need ametnikud ja lasid oma kõik ära kudeda risti õigete naiste nad kõik ära. Isegi ooperiooper, vana ooper käis, kuma ta pojale ära, tegin ilusa kampsuni, siis tuleb sinna, et ja siis saad tasakesi. Viimaks mulle ka ei tee. Või ükskõik kelle moodi. Peralisis laagriülem üle. Ja tuli tassi lasid ja siis viidi meid ühte teise tuppa, kus ülemad koos olid ja seal me siis saksa prouaga prepro Harmsiga friigi Harns, see oli üks niisugune saksa misjonäri sealt Iraanis pärit, kus ta oli, rääkis huvitavaid asju, tema oli seal, misjonär oli, oli misjonäri koolipärlid, aitäh, isa oli pastor. Nad tahtsid ju ka, jumal hoidku, omale riideid saada ju prii. Ja mehed mehed tohivad villad ära sinna tõve ja ja see oli siis nii uhke asi, et, et seda naer umbes, ma olen ka naernikest naparletajalisele naer. Kui need kõik olid. Mõte terve 2000 kiluvill olid Skinny ära medanud, toodi sinna, tõmbad ära topsi topsnute ei, ei, seoga ei saanud Eesti ja me ei saanud siis teha rohkem kui ma ei tea, mitu-mitukümmend paari me saime sellest, hakkame kordama ja. Kas te jäitegi siis kudumise töö peale või? Aga mis tööd siis teid tegema pandi? Mis ma siis tegin, siis viidi teise laagrisse jälle ja minule anti jälle midagi ant, mida te heegeldada, järjeülemad, Tõivad jälle mulle korjamised ja mina tegin jälle kindaid ja natukene aega ja ikka käsitöö, aga siis viimaks male, pandi mind kööki, läksin kööki keetma, mispärast ma kööki sattusin, ma läksin kööki, mina olin Soomes ja Soomes oli suur talu, aga seal oli ikka seal, ega kärbes lendas seina peal. See tuli kinni püüda. Et kärbsemustus ei tohtinud olla ja laagriköök oli niivõrd kärbseid täis. Mustlastütarlaps olin soomes juba minagi Buraidlased kärbele nendele ja mina võtsin kohe selle liblikavormis on kepi otsas kott, nagu need on ka võrk ja pritsin kärbsed ära. Ühtegi kärbest talus ei olnud kõik see aeg ja mina vaatasin, kus seal tegid pirukaid pirukate sisse, panni kärbseid, kaavil saab ühe juvad, nad tegid pirukaid ja muutub sinnale Piuga neid, siis me ütlesime, et homme saate kärbsepirukaid, ütlesin nende läbi naistel seal, mina ei tea, mis nemad seal Nemad kestrist haiglasse ja kartuleid koorima ja järgmisel hommikul tuleb koka minu juurde, et tulge te, kuidas te kärbsed ära võtate. Mattuge, mul oleks kaks meetrit varred, siis võtan ära kärbsed, aga mul tuleb juurde teha üks ring, nüüd pitsa rind. Lähen ühe mehe juurde, sakslane, tehke mulle üks ring ja sakslase soendus, trump väetistanist, maakad, mina seda tühja asja ei hakka tegema, teie teilevil vitsa ringisine. Aga vene üks vene mees tuli, tegi mulle ilusa ringi ja see tõi kaks meetet Mallet ja tegin hea poti. Aga kui ma siis läksin ikka kööki, kast, tead, selle päeval oli just silmapesukausitäis oli kärbseid kui laagriülem kutsuti sinna, et vaat kus Lauri püüdis järgsel ajal just silmapesukausitäis. Aga maimuke viitasin teese kausi veeler Ādažis esimese korraga Saimida. Pott oli ikka nii täis, kohe sedasi jännina Pärtsid püüdma. Ma ei tea, mis ma siis peale hakkasin, mulje enam meeldis, aga seal ikka äramiste käisin kärbseid püüdmas. No oli küll ja eks seal rai kõiki näe sääre surnuid pestud ja haigla põetaja, ma olin operatsioonide juures, olin, ma olen nii palju rääkinud, et muuseas ja te võite hulluks minna, minuga võid naerda. Jobu. Mul on ju 10 aastat selja taga ma palju asju rääkida, seal.