Tänased keskjutud on Buenos Aireses. Esmalt saame tuttavaks Peet Pullisaarega Eesti aukonsuliga Argentiinas ning seejärel on mu vestluskaaslaseks doktormaela viirsoo, kes on 45 aastat töötanud Argentiina tuumaametis. Kaks keskustelu kahe eestlasega, kes lahkusid Eestist väikeste lastena, kuid kes on selles kauges Lõuna-Ameerika riigis suutnud säilitada oma eesti keele ja meelemina. Olen Neeme raud. Väravulizar te olete 14 aastat olnud siis Eesti riigi kõige otsesem esindaja siin Argentiinas. Jah, niimoodi on, see hakkas peale 26. aprillil 1994 asi oli niimoodi tee, Eesti välisministeerium palus Eesti seltsil Argentiinas. Võtku kolm kandidaati, kes tahavad olla konsulid Eesti kirikus, siis 93. aastal olid valimised, mina olin, sain kõik seal rohkem hääli, kui tihti te peate komsomoli pintsaku selga panema, siin? No ikka üks kord nädalas ja vahest on rohkem ka ikka kutsutakse ka see euroopauunionise või mõni Euroopa riik, on vabariigi aastapäev või riigipäev ja siis olin tulemas, aga otseselt Eesti probleemidega eestlaste probleemidega tegelemine on paar-kolm korda ikka kuus on, kas keegi tuleb külas, mis on väga hea tulemast, siis saab rohkem eesti keelt rääkida ja vaata, mis Eesti uued uudised on üks asi, mis häälil ees lugeda ja mis saab vahest raadiost kuulata, aga teine asi kuulsa silma silmapada, mis need uudised on ja saab rohkem otse jutule rääkida, mis igaüks oma mulje vanasti oli vaja viisat teha, siis olme eesti passis ei teinud, aga nüüd Eesti Argentiina vahel on piisav, vabad, ütleme, paar korda kuusi, keegi tuleb, kas ta midagi Eesti siis osta või Eestisse müüa, nii et on ikka midagi ikka tegemist, aga ma olen õnnelik, et saab ikka eesti tajad. Seda ma tahtsingi küsida mikspärast, võtsite endale selle kohustuse eesteritele otseselt mingisugust toetust ja palka selle eest ei maksa. Muidugi aukonsul siis tähendab, et ta nagu iga asja pääl, ütleme, Auete raha ei saa ja au on ka minu jaoks, et ma saan Eestit esindada. Minu naine on argentiinlane ja minu palju sõpru Argentiina siiani eestlased küsivad, et mille pärast ma olin konsul ja mina alati ütles, niukseid lasi, kui palju eestlased Sargend, filosoof, kes eesti keelt räägivad, mina arvan, et on ligi 100, võib natukene vähem, aga alati, kui eesti seltsis olime vaes koos ja ikka küsime, et kuidas Eesti elu käib Argentiinas. Ja vaata ikka ütleb, et see suri ära ja väga raske ütelda, et vaata nüüd sündiseks uus eestlane Argentiinas seal väga raskelt Testlaseni ol Argentinas elanud ju väga pikka aega. Ütleme, eesti selts Argentiinas on 1000 924. aastal ja siin meil oli ka konsul kuni 1947, mis oli härra Kuutmann. Ja peale selle, kui Argentiina tunnistas Venemaa Eesti okupatsiooni, siis see konsuli töö lõppes ära ja ütleme, et 1000 950. aastal siin oli ligi 1000 eestlast ja isegi olme palju asju siin eestlastega teinud. Eesti seitse oleme teinud, Eesti kiriku oleme teinud ja skautide kool oli, me ei teinud ja isegi oli kuskilt said eestlased õppida, aga 55 aastat juba sellest mööda läinud suurem osa eestlased on Kanadas ja Põhja-Ameerika rootsi ländi, Austraaliasse. Ja tänapäev võime ütelda, et eestlasi, kes räägivad eesti keelt, oleme umbes 100, sõitsime just eesti kirikust endisest eesti kirikust mööda, need on se argentiinlaste krik. Asi oli niimoodi 1952 krunti, ostsime siis eestlased. Me oleks Beatigma juriidiline seltskond ja Eesti asja, mis saaks ikka hakkama, et ega me nii palju paberit. Kakskolm vaest on piisava hästi, oli mituks eestlane, nii et see kirik ütleme, eestlasi on üles ehitanud, eestlased on seda aitanud ja toimetanud ja viimane pastor oli proua särgava, mis ta suri neli aastat tagasi ära ja pärast pandi üks Argentiina pastori igasse. Kas tal on väga hea pastor, aga paljud vanad eestlased, kes käisid kirikus Nad ütlesid, jah, see ju enam ei ole Eesti kirik, selle siin räägitakse hispaania keelt. Olgu, Etti, laulan eesti keeles, aga nemad tunnevad nagu Eesti kirik on ära kadunud. Kahju küll, aga vaatame teie oma poegi, kas või teie abikaasa olla, argentiinlane? Nad ei ole ju, eestlased on OK nuia eesti säädvusele, muidu nad on eestlasi, nende risti Pacia, minu pojad, minu pojapoja del on ka Eesti passi, Argentiina pass, näed, eesti keelt ei oska, minu isa ja ema elasid siis minu pojad muidugi õpetasid eesti keelt, aga see oli nagu võib-olla nägid paar korda nädalas ja siis mõned sõnad ikka oskasid ja minu naine juba me olime käinud, mina olen 15 korda pääli 92 käinud Eestis ja minu 11 korda ta mõnede sõnalist saab küll aru leiba ja küsis ta seda ja teist süüjaga ega, ega temaga seda eesti keeles juttu isa pidada. Ütle nagu eesti midagi, pühitseme ikka kõik meiega koos ja ja ikka katsume Eesti asja edasi viia, see Eesti rahvusikka ära ei kao. Argentiinas sa muidugi hämmastav, et pärast teist maailmasõda niivõrd palju eestlase Argentiinas seal olid paljud õlid Argentiina, sellist igaüks, kes tahtis Argentiinast tulla, võeti kõik vastu, ükskõik kus ta tuli. Kas ta tuli Eestisse tuli Hispaanias või Itaalias, tulid ka väga palju ja, ja Euroopast iga riigis, nii et siin ei olnud mitte üks piireid, keegi, ütlesite. Ah, see inimene ei saa sisse tulla, paljud inimesi tuli, mis lihtsalt isegi dokumendis ei olnud. Kuidas teie perekond Argentiinasse sattus? Me tulime välja Eestist 1944 septembrikuu sees, kui sakslased ära läksid, venelase viimase momendil sisse tuli, läksime Soome Soomest, läksime siis Rootsi, Rootsis olime ligi aasta aega ja seal minul oli kõrvapõletik, üheksa kuud olin raskelt haige, Stockholmi haiglas. Õnneksid, seal momendil tuli penitsilliin välja ja muidu ma ei oleks tänapäeval seal teiega rääkida. Ja sealt rootsis siis aasta pärast läksime Taani, Taani, Saksamaa oli Saksamaalt, läksime Šveitsis, Šveitsist, läksime Itaalias. Itaalias võtsime Argentiinale Eva ja jõudsime 31, jaanuar 1947 Veronas tulisi lähedal merel olme ligi kolm kuud tulime Argentiina, sest minu isal täditütar elas juba siin 1000 927. aastal ja ikka oli väga ja vahekord iga põgeniku aeg ei olnud palju valida, üks üks nägid, kus üks auk oli olnud, eks iga igaüks katsus sinna sisse minna. Kolm kuud merel seal väga pikk aeg, millised on esimesed muljed siis sellest, kui hakkas paistma Argentiinasse saabusite, ütleme, elus on meelistähtsad momendid ja minul on elumomendid tähtsad, kui mina olin Rootsis haiglas ja teine moment oli, kui ma jõudsin Argentiinasse, siis kui me tulime suure lava pealt maha ja hakkasime vaatama, kus minu isa täditütar on, see oli symbol säilist sadamas ja oli kirjutatud niimoodi, et tema on ühe palgi seelikuga ja talgi suure kübaraga ja me vaatasime kohe kolle laeva peal, olime. Vaata, see on see ja see on tänapäevani, Meelis ja kui me jõudsime siia, no ei saa, Eesti seitsme oli kaunis palju inimesi juba siin oli võib-olla. Tere, siin ikka eesti perekonnamajas, esialgu, enne kui me maale läksime elama. Aga ikka laupäev püha mic hästi seltsi ja seal ikka olime Parsa tähistas ikka, olime koos ja rääkisime oma eesti juttu siia eesti keelt ja õppisime eesti keelt ka. Kõik need, kes välismaalt tulid, Argentiinas kõikidel Euroopast on üks elukutse ja see oli väga tähtis asi, sellepärast eestlase Argentiina elu oli väga sobiv, sellepärast seal oli kutse ja sai hästi ära elatud, minu isa oli agronoom ja siis me olime suurte taludes, ütleme kui Eestis ütleme 10000 hektari, ütleb, et see on võimatu, siin on talud, mis on 100000 hektarit ja tänapäeva teil on veel neid on olemas, nii et minu isa oli agronoom ja tema leidis väga kergesti töö ja heade taludest, nii et meil oli, kui ma olen olnud, oli väga hea elu ja teise oleksite ka piimanduse peale. Nojah, veri on paksem kui vesi, minu isa oli ka, kui tema oli taluvalitseja, siis temaga oli lüpsi piimalehmad ja ja mina hakkasin siis töötama piima majandus juba, kui ma 17 aastal oli, nii et siiamaani ma käin juba 47 aastat sama, et ma majanduses töötanud, mina hakkasin töötama laboratooriumis piimalaboratooriumis ja siis hakkasin Ruuksjoni pääl tegema juustu ja võid ja piimapulber jogurti ja kõik produktid, aga viimased 10 aastat. Mina töötan rohkem tenniga müügi peal, nii et ütleme iga Pabrikalt mastaabi eri produktisi, kas juustu või piimapulber või piima moosi. Siin on üks väga erinev söötmis on imetakse piimamoosid küll härra Raudkas nad seda proovida, kui ta ei ole proovinud, et proovinud juba kuldse Tulsedeledzee, see tähendab piimamoos, see on üks nagu vedelik, kom kõiki eesti rappaskis tuli siia ja töötas, kes oli elukutse, siis sai väga hästi, väga hästi. Ütleme tööle ja head palgad ja sai eitada ikka oma maja ja võib ütelda, et Eesti rahvas on ikka rahva siiamaani. Aga samal ajal Argentiina enda elu oli nagu mägedelt üles-alla sõitmine, kord tuli üks valitsus, sest oli sõjaväeline valitsus, siis vahetasid presidendid nädala jooksul mitu korda. Kuidas see kõik on teil meeles, Argentiina poliitika ajalugu oli niimoodi, et oli tsiviilvõimul ja paras ikka. Argentiina käib niimoodi, et on väga raske ütelda. Argentiina riigide programm, see programm muudetakse väga tihti ja see demokraatia käe käib nii, ütleme niimoodi, et ta lonkab, Natickeni nüüdses viimane kriisime oli 2000 tükk Kaksotaks vaata, see debalatsioon oli kolmekordsed, inimeste võti, rahad ära ja siis kellel oli tolerantne peesot üks kolmede kaudu taga ja ja see oli Maidma proovimi ja tänapäevani veel on need probleemid edasi, see, mida räägitakse, on aastast 2001, on ikkagi tavalisele Eesti inimesele, kes meil võib olla, kuulab, mõeldamatu, et sul on pangas raha. Korraga öeldakse, et seda raha on kolm korda vähem, ühel oli võib-olla raha pangas, ütleme 1000 dollarit. Pangas oli järve pääl küll, aga igasse dollarid ei olnud pangas, see oli ainult paberite pääl. Te rääkisite, et teie poeg keeldus pangast välja tulemast, sellega ta saab päris raha kätte. Nojah, ükskord oli enne, kui see kriisis tuli, meil oli natukene raha, dollarid. Kell 10 võeti pangad lahti, läksime panka, mõtlesime, kuule, ma tahan need dollari kätte saada ja pank ütles mulle. Dollar disassimi, dollarid ei ole ja minu poeg ütles, ei ole probleemi, mina jään, jään siia ja pant pantakse kinni kell kolm õhta pooli ja minu põigutise mina välja näeb, lähevad, tal toodi kell seitse õhtul, aga ikka sai dollari kätte. Ma ütlen, et see on niukene asi, et vaatakis rohkem, trügis ja sai selle momendi, aga pärast läks asi niimoodi, et tuli säädus pääle ja keegi enam ei saanud kätte. Nad olid probleemid, lõhkusid pangad ära, Panti pangale pandi rauad, et jube asi oli, see oli nagu, nagu kodusõda veel on paljud organisatsiooni, mis iga nädal käivad seal, kus nimetame roosa maja ja plassade maju, see tähendab presidendipalee ja käivad seal protestimas, paljud ei ole veel raha välja võtnud ja seda ka palju rohkem ja mina isiklikult ei, mis mul ramp kapis siis ära päästa, aga, aga paljud sõpradel on jah, paljun isegi pankrotti läinud selle tõttu ja midagi ei ole teha. Valitsus otsustas, et raha läheb kolm korda odavamaks ja nii läks ja nii läks ja, ja ei olnud midagi teha. Samas muidugi tekitanud siinsete inimeste seas sellist pettumust ja küünilisust valitsuse suhtes. Ma olen rääkinud siin teemal, mis on Argentiina ja kes seal argentiinlased ja paljud ütlevad, jah, me elame siin riigis, aga me ei ole selle riigi patrioodid ja kõik lisavad valitsus ja poliitikud. Me usaldame. Harilikult on niimoodi, et enne kui valimised on ikka poliitika, mehed tulevad ja patsutavad õla pääle ja ma hakkan seda, et ega me Mcanteist tegema ja käivad ühes kohas ringi ja teises kohas ja lubavad ja aga kui on juba võimul, vaata siis täitsa see asi muutub, kui poliitikamehed on võimul, ega nemad ei tule enam nägu näitama. Lähvad kongressi pääst parlamendi ja lähvad tagant uksest sisse, sest inimesed ootavad ees ukses ja niimoodi häbenevad, et ei näita oma nägu. Ei, see on tõesti niimoodi, ükskõik, mis partei on nüüd võimul nagu minu isa ütles, et kuule, paistab, et need argentiina poliitika härrad ja prouad ja preilid on tehtud sama tainast, et nad on õppinud kiiresti ära, et kuidas saab võimule ja pärast elada oma elu, mitte mõtelda, kuidas oma kaasmaalselt elavad, mina olen ka pistnud mõnede torida inimeste pääs, et kuule, sina oled nii kangiärimees ja, ja Pabrikant ja suured vabrikud ja sina oskad majandust ajada, mille pärast sa ei ole poliitika, sellepärast just poliitika, mina ei oska valetada ja petta sellest Mõisa poliitik olla seal arvamus, siin poliitikud valetavad, võtavad õige täitsa õige. Mõned juhused on teada, aga, aga need harilikult ei jõua kõrgel kohal ja see on, see on raske ütelda, aga see on tõesti niimoodi. Kui minu käest küsitakse, mille pärast sai ja kuidas sai argentiina rõlla öö nädalaga viis presidenti, mõtlesin teadmilversaise version, Argentiina ikkagi räägitakse sellest, et elu on hakanud paremaks minema. Nojah, viis aastat tagasi, kui meil oli siin 25 protsenti rahvas ilma tööta, nüüd võime ütelda, et võib-olla on 10 teistkümne ringis rahvas ilma tööta. See asi on mitu korda paranenud ja Argentiina on rohkem eksportinud, import tuuakse välismaalt, tähendab sisse, teine asi, mis on palju Argentiina aitanud juurviljahinnad on tõusnud väga palju ja nisu ja oder ja soja ja, ja lihaained. Siin öeldakse niimoodi, et kui põllumaja kasvab, siis Argentiina rikka kasvab aga peab ütlema ka teistmoodi, et ega sellega üksinda ei aita, sellepärast Argentiinas juba elavad 38 miljonit elanikku. Nii et ikka peab vabrikud ikka töötama ja ka nüüd tänada. Palju eksporditakse, kas Eesti ja Argentiina vahel on ka kaubandussuhted? Eesti on siia toonud, ütleme kammis palju puitmaju ja harientiinov sportinud Eestis veini, oliiviõli Argentiina loomaliha võiks ju Eestis hakata, viimasest Eestis süüakse peamiselt sealiha, aga see, see loomaliha, mida siin süüakse, seal on ikka täiesti eriline. Venemaale viiakse siit palju. No Venemaale ja Venemaal on see kõik see rohkem, mis Argentiina liha impordi. Aga mina olen ju 15 korda käinud Eestist välja ja 92 ja ma olin Eesti loomaliha söönud, aga sunni kõva argentiina, lehmad kasvavad põllumaal, nad ei kasva kunagi laudas ja nad söövad ainult rohtu ja väga vähe antakse kõrvalt süüa, muudi, söögu, jääd värsket rohtu, sellepärast see liha on nii pehme ja, ja maitsega. Ja teine asi lihunikud, siin lõikavad liha välja iga muskli kaudu keegi saeliha. Eesti Ma vaatan, lähevad lihuniku juurde, panevad saekojal, lõikavad kõik liha läbi, siin on nagu nagu kirurghini, järsk liha võetakse siin väga, väga tõsiselt, liha võetakse väga tõsiselt asju niimoodi kuu. Argentiina on üks päris loomaliha, siis paistab, et ta ei ole elanud. Argentiinas süüakse aastas ligi üheksa kilo loomaliha nina, nii et seal peab mõtlema, et see on nagu sagedamini iga päev ja kõik inimesed, kes välismaalt, tule turistid siia, üks asi on, mis nad tulevad, sööma Argentiina liha, teine on, vaatame, kuidas tangot tantsitakse ja kolmas asin kohas, süüakse Tultsadeledzi, see piimamoos. Ma olen juba 58 aastat juba siin elanud ja paljud asjad juba sissekasvanud, aga minu juurde on ikka Eestis, kes on põgenik. Ega tema kunagi ei saa ütelda, kus ta elab näiteks mina, mina olen täitsa Argentiina ja seda ei saa ütelda, et siis siis ma ei tunne ennast niimoodi Ameerika ühendriikides, inimesed saavad ameeriklastega. Ma tean, et see ei meeldiks, kui siin öeldakse ameeriklased, sest te olete täpselt samamoodi. Ameeriklased, aga ütleme, jänkidaksis põhja vääriklasteks sulatuvad sellisesse suurde massi. Võib-olla asi on ka niimoodi, et võib-olla eestlased, kes tulid Argentiinasse, nemad on võib-olla näinud rohkem vaeva kui neid eestlasi, kes läksid Põhja-Ameerika Ühendriike sellepärast või Ameerikas. Võib-olla olidki kergem eluga Argentiinas ja meie, eestlased, hoidsime palju rohkem kokku ja oleme rohkem eesti seltsi üleval pidanud, olgu et nüüd hakkame väheks jääma, nii et need, kes Ameerika ühendriikidesse kolisid. Elu oli kergem, raha oli rohkem. Saidki ameeriklased. Nojah, see tuleb, minu arust tuleb niimoodi välja, et 50 aastat üle 50 aasta oletada siin olnud ikkagi see kauge kauge maa on ikka nii oluline. Nojah, ütleme kus igaüks sündis ikka, see on oma, ma ei ole midagi ütelda ja see, et elate siin-seal kodu praegu, aga oma maa on ikkagi täiesti maa. Muidugi eestimaal. Nii kõneles Eesti aukonsul Argentiinas, peet, pullisaar. Hetke pärast saame tuttavaks eesti soost tuumateadlase doktor Maela viirsooga. Doktor Maelaviir sooga kohtume ühes Buenos Aireses. Kohvikus te tunnete mu ära selle järgi, et ma kannan pükskostüümi ja Niguliste kiriku pildiga lipsu, ütles ta, kui telefonis vestlesime. Ma tahtsin alustada sellest, et teil on täiesti vapustav eesti keel ja te olete elanud Eestis kui palju oma elust. Mina uue Eestist käre tuline pealise käe siin Rootsis viimase 50 aasta Argentiinas Eestit koolis ma ei ole kunagi käinud. Rootsis ma käisin rootsi koolis, seal terve algkool ja keskkooli ei, kool on siin, Argentiinas muidugi oma eriväelane mujal maailmas käiendanud, aga tähendab töölt koolist ei ole õppinud? Ei, absoluutselt mitte. Ma olen eesti keelt oma vanematega rääkinud alati nii kaua, kui nad elus olid maalinud, artisti kirju, kirjutanud eesti keeles on muidugi, olen palju lugenud. Ausalt öeldes ma ei ole kunagi elanud sellistes kohtades, kus oleks suurel mäel eestlaste keskused, viimased 45 aastat orile ja korras häirisse linnas, kus praegusel ajal umbes 100 eestlast või nõndanimetatud eestlast elab eesti keelt ei räägi tõdev absoluutselt, mitte. Et see on üks mõistatus, teine asi, mis ma tahtsin öelda kohe siia algusesse, te olete esimene tuumateadlane, kellega ma olen kohtunud tuumateadlastega inimestega, kes tegelevad aatomite selliste keeruliste asjadega ei kohta just eriti sageli. No miks mitte ikka kui yle terve Väima võtta, sihitareid leidub. Meie karjäär on möödunud Argentiina tuuma. Kuidas selle ameti nimi täpselt on? Äge. Tuuma jäägonsion. Tähendab, on nüüd juba 55 aastat vana ja mina olen seal töötanud 45 aastat. Ma ei taha eriti kaugele ajalukku minna, et elul on ring peale, aga natuke siiski peab inimestele seletama, sa läksid Eestist Rootsi, siis tulite siia Argentiinasse. Siia kutsuti teie perekond isa pärast ja mina, isa äge on. Tartu Ülikooli lõpetanud. Eestikad peetakse Jõgeva sordi äratus. Ja hiljem oli Tallinna linna agronoom Rootsis olita töötas kahes sorti ja ärritusinstituudis ja argentiinlased tulid talle pakuti kleepinud lugu mannil ülikoolis asub 1300 kilomeeterite Buenos Aireses põhja poole Ülikooli erakordseks professoriks ja kuna tema eriala oli sordiaretuskartulitega siis testide pühendas terve oma elu sellele ja tuli Eestist, kust alustas kartulitega kartuli kodumaale ja nii see on elu küljes. Peamiselt selle peale väljeke Harryslemisi primitiivsete sortidega põlvenevad Põhja-Argentiina, Boliivia ja Peruus näiteks see inkarlikultuuri kartulid, nendel olid kultuurikartuli krono umbes 15-l 14.-st 13.-st sajandist, tähendab ennem Kolumbus uurist, milliseid, kuidas välja ärritades sortimis oleks ilmakindlad ja isa elutöö ongi Stockmanni provintsis, seal on nüüd ka ei saa nimeline sordiaretusjaam ja Argentiinas on teie isast märk maas ja kuidas agronoomi tütar hakkas tundma huvi Automi vastu. Just sellepärast, et võite ära ripu ilmastikust ja lapin vilja ei tahtnud tegemist teha põllumajandusega. Leiti ka, et on kasulikum tegeleda tehniliste alade, sellepärast et siis ei ole nii ära ripu kahest maast. Esimesed aastad, kui ma töötasin, siis me tegelikult sööme. Meie, ma ütlen meie, sest see on ikka grupid põhiteaduses uurimisega, tuuma, keemia, häälev, uut räägi, isotoopi, tee, otsimine-leidmine, leiutamine. Rakendamisele ja see on olnud siis minu eriala tähendab läbi isotoopide toodang ja kvaliteet, kontroll kui nüüd peab väga lihtsalt ühele väga tavalisele inimesele seletama, mida ta siis tuleb meeles pidada. Aga et kui on juttu tuumaenergiast, siis see ei tähenda mitte ainult elektrivaldustuse tootmist. Kartulikommide tootlus absoluutselt. Värvitakse nii põllumajanduses, tööstuses ja peamiselt muidugi arstiteadus. Näiteks võib öelda, et iga päev ülimaiivsel tehakse umbes 70000 diagnoosid, tarvitades radioisotoop ja mis on siis kõige suurem saavutus selles vallas aatomivallas? Doping, 20. Argentinas leiti kahega olete teie isiklikult seotud tähega. Huvitav kuulda, et Argentiina tuumaalal niivõrd suur ja võimas riik või räägime tuumariikidest, räägime ikkagi riikides, kus on kas tuumarelvad või palju tuumajõujaam Argentiinast kui tuumariigist me eriti palju ei kuule ja ei tea. Argentiinas on kaks tuumajõul. 58 ja see oli esimene Argentiinas esimene Lõuna-Ameerikas, esimene Ladina-Ameerikasse esimehe lõunapoolkera. Kas võib öelda, et teie elu ongi olnud suur teaduse tegemine? Jah, aga samal ajal olete ta väga aktiivselt ka kõige muu vastu huvi tundma, kui teiega rääkida. Kõik, mis siin Buenos Aireses toimub ja seal on väga suur kultuurikeskus, kõik on teada jah, seda väge hea meelega teatris, kontsertidel. Ja teiseks ma reisin ka kaunis pai ja selles suhtes võib ka öelda, et tõesti, niipalju kui vaen ringi reisinud, siis võib igal pool maailmas vähemasti üks või kaks eestlast leida. Arvamusmaailmas traadi räägime Argentiinast, Argentiinas teatakse Eestis ikkagi suhteliselt vähe. Argentina on väga suur mani Põhja-Argentiina väga erinev Lõuna-Argentiinast samuti tar-idele läänest ja selles suhtes ma võin tõesti rääkida painest, ma olen paljusid ringi reisinud võõras, Alice on väga. Sarnaneb ülejäänud Lõuna-Ameerika inimesed on tõmmuvad. Tuleb meeles pidada, et Argentiina oli poliitiliselt Hispaania koloonia. Maiendusliselt inglise koloonia. Ja prantsuskombed omaks võtta samal ajal seal on ka teisi gruppani palju. Itaallased on väga tugevalt oma jälje jätnud. Argentiina rahvas koosneb üks kolmandik. Sispaania järeltulijatest Is kolmandik täie järeltulijatest. Üks kolmandik, ülejäänud Euroopa järeltulijatest Jetlemisse. Kes siis on Argentiina? Seda on väga raske öelda. Kas te peate ennast Isargentiiluseks? Ei. Et on raske öelda. Äraski, miks see nii raske on, boss, orgentinovast. Aitäh tõesti väga raskes, kui hakkab mõtlema oma tuttavatele, see on väga-väga, segas seltskond. Väga paljud, kes on välismaal sündinud ja teised, kes on esimene generatsioon ja kes on teinud generatsioon häda on raske leida, et kellelgi oleks siis kõik neli vanavanemad samalt maa on väga meeldiv linn, kus elada. Et ta nii suur on ja kultuur elu väga rikkalik selle linna kultuuritipuks osesse kuulus teater jääb teatropolool, mis pidavat olema isegi uhkem kui Pariisi kuulus Carney ooper. Ma ei tea, kas ta on uhkem, aga tal on üks korrus rohkem. Suurem oleks. Ja kärge jää, liiga ta, et kõige suurem vain vastagubräsiivis, kohvikuid on see nii palju, ma ei ole kuskil vaalus, võib-olla peale Pariisi nii palju kohvikuid ainult ja see on küll täitsa tõsi ja kohvikukultuur on siin heal tasemel budistide kohvikus käidud. See küsimus tuleb ümberpöördult ja mitu korda päevas tõesti võib ka niimoodi olla. Õhtut süüakse väga hilja ja siis minnakse kuhugi mujale kohvi jooma ja siis räägitakse juttu edasi, jälgi kolitakse teisse kohvikusse ja siis lõpuks juuakse hommikukohvi ühes kolmandas või neljandas kohas venelased armastava kohvikutes istuda ja siis väga kirglikult vaielda. Ma ütleksin niimoodi, et kui kaks inimest kohtavad päeval ja tahavad midagi rääkida, siis esimene asi, mis öeldakse, kuhu ma lähen, meie istume, joome kohvi ja isee Kiva või lisad teist asja. Pihli majandusliku kriisi, siis see puhtkultuure Mu elu on ju saanud ühe taassündimise, see ei ole minu sõnad, vaid seda mitmed silmapaistvad kultuuritegelased nimetanud arvatavasti just sel põhjusel, et kui on kriisi, siis vajab hingelist rahuldamist. Eestis on väga selge näide sellest, et kui puuduvad mõned teised, kas jääd, siis on kultuur väga tähtis, sest minule torkas silma, et Eesti kodudes kõigile oli väga-väga palju raamatuid. Kas sinuga inimeste raamatus põlv, ma ei tea, kas nii palju, aga Eestis just torkas silma see lihtsamates koduses kah oli palju raamatuid, ma mõtlen sellele, kui ma külastasin Eestit esimest korda peale seda, kui me ära tulime aastal 1980, see on ajal, kui paljud välismaal elavad eestlased veel Eestis ei tulnud. Jää oli teisi, kes käisid veel varem, mis pritsivad orased, umbes uudishimu. Nagu öeldud, mul meeldiv preisi käia. Et kui võimalus avaneb, et kuhugi sõita, no nii nagu näiteks Antartis, siis miks mitte sinna sõita? Sõda tulude teiste reisi väga palju? Jah, ma olen paar korda olnud Eestis, olin kord eesti teadlaste kongressil aastal 96, siis esitasin üheks tuumatehnoloogia Argentiina käes ja teinekord oli aastal 99, see oli neljas Välis-Eesti kongress, siis ma rääkisin tuumateadus, tuumakeel, eesti keel. Djopi, Eestis veel tuumateadlasi. See on Räski esim. Mina külastasin Sillamäe, et aastal 96 pealiseda mul erildist kontakti ei ole olnud. Nii palju, kui ma olen lugenud, siis ma jään tammikus oli üks õnnetus ja inimesi sai surma. Aga eriti mul sellega tegemist ei ole olnud, Argentiinas muidugi Eestis praegu Eesti Vabariigist üldse kuulanud midagi, vahel tõsises meedias võib väga harva siis midagi natukene on muidugi minu tuttavatel nimetavad mullin, kuidas pidanud, on mõnes ajalehes lugenud Eesti kohta. Eks minu tuttavat jäävad, kui COM Märtin. Juhtis autot, see oli ikka neid jääda või kui või kui mõnikord kirjutaksid midagi Tallinnast kui turismilinnas tihti juhtub seda et kirjutavad, kirjutavad Tallinn Ühe enniga. Või näiteks ükskord oli üks pilt skandinaavia päev ja pealinnadest artikkel käsitles Stockholmi ja pilt oli Tallinna raekoja platsist, mis olid kohe ilusti äratuntav, aga eriti sellist päikse värvib kohvikutes peale oli kirjutatud Saku Õlletehas võltsitud tegelikult juba elu nautida, lõpetada üldsusele töö, aga seal on nii kiire kogu aeg, aga ta muidugi sellepärast, et siinne elurütm ei ole niukene. Ühest kohvitassi juurest teise juurde jätkata, seda jooksmist, aga ta muidugi aspekte. Nii rääkis Maela viirsoo tuumadoktor Maelaviir soov, kellega kohtusin Buenos Aireses Argentiina Juppé jätkame kuu aja pärast, siis saame tuttavaks Eestis keskkooli lõpetamise järel Buenos Airesesse õppima siirdunud Laura Alvini ja Federico moreenoga, kes on enda jaoks oma ema sünnimaad Eestit just avastama hakanud. Mina olen Neeme raud. Peatse kuulmiseni.