Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänasest päevast, stuudios on Kai Vare. Riigikogu alustas järgmise aasta riigieelarve arutelu. Opositsiooni ja koalitsiooni põhilised erimeelsused on maksude asjus. Euroopa parlament kiitis heaks järgmise selle aasta eelarve, mis on ligi kuus protsenti suurem kui tänavune. Liikmesriikide valitsused soovisid, et praeguses kokkuhoiu olukorras eelarve nii palju ei kasvaks. Suurbritannia valitsus avaldas saatusliku kärpeprogrammi, mis näeb ette ligi poole miljoni töökoha kaotamise avalikus sektoris. Kuigi sektori kulutuste olulise vähenemise. Navarro soovitab Eestil teha avalikud teenused kakskeelseks ja vähendada trahve keeleseaduse rikkumise eest. Keeleinspektsiooni kinnitusel määrataksegi karistus vaid 10-l protsendil juhtudest. Võrus alustas täna esimene grupp noori tööotsijaid praktika tööpuuduse vähendamisele suunatud projektiga raames. Noorte peamine mure on see, kuidas saada esimest töökogemust, sest tööandjad ei soovi täiesti kogemuseta inimest tööle võtta. Meil kõigil said valmis esimesed kaks munejate kanade lindlad, mis on täielikult viidud vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ja kus on arvestatud ka linnu heaolu. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on rahul ettevõtte investeerimisplaanidega. Järgmise aasta noorte laulu- ja tantsupeo üldkujundus on valmis, aga oodatud on head ideed nii rongkäigu, lauluväljaku väravate kui näiteks esinejate puhkeala kaunistamiseks. Mul on ettelugemise päev, oli pühendatud lasteajakirja täheke 50.-le aastapäevale. Peatoimetaja Ilona martsoni sõnul on läbi aegade püütud järgida tähekeses, kirjutaksid parimat lastekirjanikud ja soov on need tähekesed toetaksid ka lapsevanemad, sest laps-le jääb lugemise juurde ikka siis, kui vanem teda suunavad. Ilm on meil öösel ja homme vihmane, sooja on kolm kuni seitse kraadi. Riigikogu alustas täna järgmise aasta riigieelarve arutamist. Uku Toom teeb ülevaate. Eelarve arutelu algas nagu ikka rahandusministri ettekandega ja jätkus küsimuste esitamisega, see protsess kestab siin juba kaks tundi ja esialgu ei ole lõppu näha. Põhi vastu. Koalitsiooni ja opositsiooni vahel on teadagi põhiliselt kahes suunas. Esiteks, kust tuleb eelarve ehk vaidlus maksusüsteemi ja maksukoormusele edasi, kuhu see raha siis edaspidi eelarvest paigutada. Eelarve sisust on ju tegelikult palju räägitud. Jürgen Ligi toonitas täna, et riigi tulud kasvavad üle kahe protsendi. Et prioriteet on haridus ja investeeringud kasvavad 16 protsenti, aga nagu öeldud, oli põhiteema ikkagi maksusüsteem. Minister ütles, et me ei pea tõstma makse, sest me pole võtnud ülemäärast võlakoormust. Jürgen Ligi. Eesti maksukoormus isegi langeb tuleval aastal 35-lt protsendilt 34,9 protsendile SKP-st. Hea meel on tõdeda, et ka meie maksupoliitilised valikud tööjõu ja tulude maksustamise asemel pigem tarbimise maksustamine on leidnud Euroopas väga palju järgimist. Oluline on tulevikuks tagada meie maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus, pelgalt eristumine, tool Riigikogus ei saa olla kellelegi õigustus Eesti eeliseid lammutada. Lootused, erandid, mida siinile tellitati sõnaga poliitilised valikud tähendavad tegelikult ebaefektiivsust, ebaõiglust, maksudest, möödahiilimist, sellist korruptsiooni ja igal juhul võimatus rahastada edaspidi sotsiaalselt hädavajalikke kulusid. Nagu kuulsite, asus rahandusminister ka ise kohe pealetungil, aga loomulikult, ega see opositsiooni küsimusi ei muutnud ning üks näide mõlema poole seisukohtadest. Marika Tuusi küsimuse, Jürgen Ligi vastus. Kuna peaministri optimismist võib lugeda välja, et, et meil on ka natuke, läheb juba paremaks. Kas te siiski ei kaalunud eelarve juures soojusenergia käibemaksumäära langetamist, see on praegu võib öelda, et peaaegu, et kõige teravam küsimus ja pea iga päev meie juurde, selles küsimuses pöördutakse. Teie kui südametunnistusega poliitiku kohustus on siis küsijatele selgitada, et selline samm oleks Tänapäevaste probleemide juures lubamatu, sest et energiamaksusoodustused enamasti on tegemist fossiilse energeetikaga, ei sobi, need on inetud ja kui me tahame sotsiaalseid probleeme lahendada, siis tuleb neil lahendada teistmoodi. Selline arutelu siis ja üldiselt ma toonitan, üldiselt on õhkkond olnud siin rahumeelne ja isegi konstruktiivne, olen näinud teravamaid vaidlusi, aga arutelu jätkub tompelt praegu kõik. Aitäh uku toomile eelarve teemal ka jätkame ka euroga Papa liidu eelarve teemal. Euroopa parlament kiitis heaks järgmise aasta eelarve, mis on ligi kuus protsenti suurem kui tänavu, kuigi paljud liikmesriigid olid vastu, et eelarve ehk karmi kokkuhoiuajal nii palju suureneb. Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar ütles, et tegelikult parlamendi liikmed ei suurendanud järgmiseks aastaks varem kokku lepitud summasid aga Euroopa Liidu nõukogu liikmed oleksid soovinud, ent need oleks jäänud madalamaks, kui headel aegadel kavandati. Nõukogupoolne ettepanek polnud ju, et järgmise aasta eelarve kasvaks 2,85 protsenti. Saadikute poolne ettepanek oleks see, et eelarve kasvaks 5,85 protsenti. Tegelikult siis kusagil kolmes ja poolest miljardist eurost on siis see erinevus mõjuvõimsaid riike nõukogusse, minu talle seitse riiki, kes on väga selgelt selle taga, et kulutused järgmiseks aastaks peaksid olema väiksemad. Vaidlus järgmise aasta eelarve üle on aga alles eelmäng lahingule, mis ootab ees järgmise, 2014.-st aastast käivituva seitsmeaastase eelarveperspektiivi kinnitamisel, ütles Padar. Kui me võtame kasvõi põllumajanduspoliitikat, kui tänasel juhul näeme kusagil 42 protsenti ühtsest eelarvest on põllumajanduspoliitikas võtan üleval, kas sellises mahus on see õigustatud ja milline peaks olema siis põllumajanduspoliitika reform, et seda vähendada pool eelarvest ja, ja selge, et, et selle peale läheb omajagu aurue vaeva, seda enam, et uute reeglite järgi, mis nüüd pärast seda Lissaboni lepingut tulid, on nii, et kõik põllumajanduspoliitilised otsused saavad lõpliku heakskiidu, kui nad on ühiselt kokku lepitud nii nõukogu kui parlamendi poolt. Kui varem oli nii, et nõukogu ehk siis 27 ministrit leppisid omavahel kokku, siis alates nüüd juba sellest aastast ilma parlamendi heakskiiduta ükski Lille'i liigud Euroopa parlament kiitis heaks ka eelarve ja personalieeskirjade muudatused, et tegevust saaks alustada välisteenistus. Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ütles, et välisteenistus loodetakse käivitada juba tänavu detsembris. Saadikud suurendasid parlamendi kontrolli teenistuse üle ning saavutasid selle, et personali värbamisel peab olema tagatud geograafiline ja sooline tasakaal. Parlament on endale välja võidelnud selge järelevalveõiguse nii välisaktsiooni tegevuse kui ka selle rahastamise üle ja see tasakaalustamine on toimunud tänaste laienenud Euroopa tingimuste alusel. Liikmesriikide diplomaadid, arstid, kes välisteenistusse võetakse, neid saab olema umbes 30 protsenti. Neid on täpselt samad õigused kui juba komisjonist ja nõukogust tulevatel diplomaatidel ja nad tuleb valida võimalikult laialdase graafilise tasakaalu alusel. Välisaktsiooniteenistus hakkab katma ligemale 130 Euroopa Liidu ühist delegatsiooni välismaadele. Tal on oma kindlad eelised, eriti väikeriikide jaoks, et me saame kasutada just Euroopa diplomaatilise teenistuse teenuseid seal, kus meil ka Eesti esindajad ei ole ja neid kohti on väga palju. Tõnissõnumid võtab nüüd kokku Vallo kelmsaar. Suurbritannia valitsus avaldas oma kärpeprogrammi, mis näeb ette ligi poole miljoni töökoha kaotamise avalikus sektoris paarikümneprotsendilise tegevuskulude vähendamise, peaaegu kõigi ministeeriumide haldusalades ja pensioniea tõstmise praeguselt 65-lt aastalt 66-le aastaks 2018. Samuti on kavas piirata toetuste maksmist ja kehtestada pankadele uus maks. Kärped Vaba Suurbritannias siiski kõiki valdkondi ühtmoodi, näiteks riiklikele tervishoiuteenustele on kavas suunata igal aastal üha rohkem raha ning suurematest kärbetest säästetakse ka koolisüsteemi. Suurbritannia ametiühingud ja opositsioonis olev Tööpartei on nimetanud kärpeid vastutustundetuks. Keenia peaminister José Luis Zapateero tegi muudatuse valitsuse koosseisus. Muudatused hõlmavad ka kahe ministeeriumi, võrdõiguslikkuse ja kinnisvara ministeeriumi likvideerimist. Hispaania peaministri sõnul on ümberkorralduste eesmärk vähendada valitsuse tegevuskulusid ja riigieelarvepuudujääki. Portugalis otsustas parlament järgmise aasta riigieelarve põhimõtete üle hääletamise kolmandale novembrile edasi lükata, sest opositsioon esitas valitsuse kavade toetamiseks tingimusi. Demokraadid seadsid sotsialistide vähemusvalitsuse koostatud eelarve toetamise tingimuseks käibemaksu kavandatust väiksema suurendamise, suurtest infrastruktuur. Struktuuriprojektidest loobumise ning avaliku sektori rahastamise sõltumatu monitooringu. Prantsusmaal jätkuvad aga protestiaktsioonid valitsuse kavandatud pensionireformi vastu. Täna oleks pidanud parlament pensionireformi arutama, kuid see arutelu lükati edasi. Viimaste arvamusuuringute andmetel on üle 70 protsendi prantslastest pensioniea tõstmise vastu ja ligi 60 protsenti toetab streikide jätkamist. Isegi juhul, kui senat peaks reformi heaks kiitma protestiaktsioonide ja streikide tõttu, on tõsiselt häiritud kütused, on need. Täna öösel avas prantsuse politseijõudu, kasutades kolm blokeeritud kütusehoidlat. Meeleavaldajate arvates kujutab selline jõukasutuse ohtu demokraatiale. Prantsusmaal. ÜRO soovitab Eestil kaaluda rassilise diskrimineerimise vältimiseks avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ning mitte määrata trahve keeleseaduse rikkumise eest. Keeleinspektsiooni kinnitusel ongi karistamine üha vähenenud. Margitta otsmaa jätkab. ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee tunnustab oma viimases raportis Eesti integratsioonistrateegiat, kuid leiab, et eestikeelne selle ülemäärane rõhutamine ei ole vajalik. Samuti soovitatakse lõpetada karistuste määramine eesti keele mittekasutamise eest, sest see võib tekitada pahameelt ja olla diskrimineeriv. Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul eeldaks karistuste määra Vene keeleseaduse muutmist. Haridus- ja teadusministeeriumil ei ole aga kavas uues keeleseaduses rikkumistega seotud sanktsioone muuta. Edaspidigi on ainus riigikeel eesti keel. Küll aga nähtub keeleinspektsiooni järelevalvepraktikast karistuslike meetmete kasutamine. Keeleseaduse täitmise järelevalves on vähenenud. Ilmar Tomusk. Noh, siin võib näiteks tuua kasvõi praegu Tallinna linna haridusameti ja keeleinspektsiooni koostöö õpetajate keeleoskuse parandamisel, kus meie teeme oma ettekirjutuse ja linn siis omalt poolt korraldab keeleõpe, et sellisel juhul on mitte karistuslikud tõhusamad ja nende karistuslike meetmete kasutamine on tasapisi vähenenud, aga see nüüd sõltub sellest, kuidas keegi suhtub, kui üks inimene või üks asutus ütleb, et ta mingil juhul eesti keelt õppida ei taha ja, ja selliseid on tulnud ette, siis tuleb meil kasutada karistuslike meetmeid keskmiselt. Me kontrollime aastas umbes 3000 inimese keeleoskust ja seitsmel kuni 10-l protsendil juhtudest, meil tuleb siis karistuslike meetmeid kasutada. ÜRO komisjon soovitab ka kodakondsust andes vähendada keelenõudeid ja pakkuda tasuta keelekursusi ning leiab, et Eesti peaks kaaluma avalike teenuste pakkumist kakskeelsena. Eesti on rahvusvahelise konventsiooniga liitudes võtnud kohustuse likvideerida riigis igasugune rassiline diskrimineerimine. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk Eesti keele oskuse nõudeid ei kehtestada kellelegi lähtuvalt rassist, emakeelest, soost või sotsiaalsest pärit torust vaid ikkagi seoses tema tööga näiteks etnilised eestlased, kui nad on oma hariduse omandanud mõnes muus keeles, peavad samuti keeleeksami sooritama, nii et diskrimineerimisega siin meie keelenõuete puhul ei ole mitte midagi pistmist. Aktsiaseltsi talleegolmis valmisid esimesed kaks munejate kanade Lindlat. Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele on ümberehitusel silmas peetud ka lindude heaolu, jätkab Riina Eentalu. Tallegi juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et püsti jäid ainult farmi seinad, kõik muu ehitati ümber. Kõik põrandad, profiilid, katused, ventilatsioonid, elektrivool, sõnnikukäitluslinnupuurid, kõik on vastavalt ehitatud renoveeritud vastavalt Euroopa Liidu nõuetele vastavalt looma linnu heaolu. Nõuded on täidetud nendes Lindlatus nüüd kui Euroopa liit on ette kirjutanud meile, kuidas erineb varasematest tingimustest kõige suurem erinevus on see, et lindudel on olemas nüüd munemis ala lindel olemas siputamis alalindudel on olemas küüneviinide kohad, lindudel on olemas ka õrred puurides. Ja kui varasemal ajal olid meil kolm lindu puuris, siis tänasel päeval on üle 40 linnu. Ühes uuris ja jätame, linnud nägid välja puhtamad ja tõesti, pilt oli hea piltilus. Seda, et pilt oli elus, ütles ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kindlasti kohe olen rahul. Ma käisin vanas kanalaskuueskonnalasi ja ütlen, et ka kanade väljanägemine on erinev. Talleeg on viimastel aastatel päris palju investeerinud ja nad üht või teist tootmiskompleksi uuendavad, nii et nad on igal aastal viimased kolm-neli aastat avanud uusi kompleks renoveeritud uusi kompleksi üle Eesti ja Moody soovivad nad jätkata ka järgnevatel aastatel. Talleggi põhitoodang on linnuliha ehk broilerikasvatus 85 protsenti ja ainult 15 protsenti. Munad, linnuliha tarbimine masu ajal pigem suurenes. Küllanostjad märganud linnuliha kallinemist, aga sellele vastab Teet Soorm arvudega. Meil olemas lihtsalt numbrid, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on muna hind 92 protsenti ehk munahinnad on turul kukkunud, on kaheksa protsenti munahinnad langenud ja teine aga number on see, et kui tallegi broilerilihatootmismaht võrreldes möödunud aasta sama ajaga on umbes 15 20 protsenti olnud suurem ehk Me oleme linde rohkem kasvatanud, siis tallegi netokäive on jäänud samal tasemel, mis möödunud aastal, järelikult mittelinnuliha- ja munaimedele kasvanud turul, vaid pigem linnuliha munahinnad võrreldes aasta 2009 kukkunud turul. Mina ei ole see, kes peaks rääkima nagu jaekaubanduse seest, aga ma arvan, et selle taga ei ole tootjahinnatõusu taga. Võrus alustas täna kümmekond noort tööpraktikat, et täiendada oma oskusi läbilöömiseks tööturul. Tegu on osaga Võru linna ja valla ühisest projektist, mille raames on kavas järgmise aasta suveks tagasi tööle aidata 90 noort või lühiajalist töötut. Igor Taro annab teada Auväärne teine koht Ida-Virumaa järel töötuse kõrge taseme poolest on Võrumaa jaoks aastatega kujunemas justkui paratamatusega, seetõttu sobist tööpuuduse vähendamiseks suunatud projekt siia kui rusikas silmaauku. Pikaajalist tööpuudust ei suutnud Võrumaal ravida isegi kinnisvarabuum ja nii on sihtgrupiks valitud kuni 24 aastased ja lühiajalised töötud. Esimesed üheksa päeva noortega veetnud koolitaja Terje paes nendib, et noorus on küll vooruseks, kuid kaugeltki mitte iga tööandja silmis. Tööandja tavaliselt ootab sellist valmis töötajat universaalset, kes oskab tal teha seinast seina erinevaid tegevusi, aga samal ajal ootavad ja varasemat töökogemust küll, aga mitte keegi neist ei ole päris valmis kohe olema esimeseks töökogemuseks noorele, et noorel on nagu küllaltki raske saada jalga ukse vahele. Jala ukse vahele saamiseks annab projekt noortele juurde enese väljapakkumise oskusi. Noored ise tunnistavad, et siiani on nad tööturul aktiivsemaks toimetamiseks vajanud innustust ja julgustamist. Enda puhul on jäänud julgusest puudu, et julgus edasi minna, et siit on väga palju julgust tulnud. Kindlasti ma jätkan selle koolituse raames veel ettevõtluskoolitusel, et mul on mõned plaanid ja ma loodan, et need lähevad ka ellu. Tahan olla kõige kiirem õhus maaline soolavees välikäimla järjekorras, teistest sammu võrra ees. Taan kärestiku jõge, mul ei ole vaja paati. Andke ainult veidi hoogu, kui ma istun oma vaati. Tänasest alustasid noored kuni kaks kuud kestva praktikaga, mille jooksul saab end näiteks klienditeenindaja juhiabi või lasteaia kasvatajana proovile panna. Nii on üks kogemus juures ja väljavaated kodumaal tööd leida paremat, kui pooled neist selle tulemusena töökoha saavad, loeb Võru linnapea Ülo tulik projekti juba õnnestunuks. Ja kui vaadata neid noori inimesi, kes siin on, siis ma julgen öelda, et selle projekti üks suur pluss seal ka see, need laevad, mis Tallinnast Helsingisse esmaspäeval meil hästi palju noori inimesi viivad ja, ja reedel jälle kodumaale tagasi toovad, siis need laevad jäävad läbi sellise projekti tühjemaks. Kui läbi projekti 90 noorte lühiajalist töötut ettevõtluskoolituse käigus valminud kolme parima äriplaani autorid saavad tegevuse alustamiseks starditoetust. Igor Taro rahvusringhäälingu uudistele võrust. Järgmisel suvel Tallinnas toimuva noorte laulu ja tantsupeo visuaalset poolt saavad kõik huvilised aidata ise kujundada. Selleks korraldab laulu ja tantsupeo sihtasutus terve rea konkursse. Täna tutvustati seda ettevõtmist Järvamaakunsti ja käsitööõpetajatele. Olev Kenk räägib lähemalt. Järgmise aasta esimesel kuni kolmandal juulil Tallinna lauluväljakul toimuva noorte laulu ja tantsupeo üldkujundus on valmis. Olemas on peo logo, märkija plakat, kollektiivideni on jõudnud ka noodid ja tantsukirjeldused. Ometi ootab laulu ja tantsupeo sihtasutus jätkuvalt abi kõigilt koolinoortelt ja teistelt huvilistelt. Laulupeo sihtasutuse juhataja maatee ütleb, et noortepeo õnnestumisse saab panustada mitmeti. Oodatakse ideid rongkäigu, lauluväljaku ilma väravate ja esinejate puhkeala kujundamiseks. Samuti võib luua rahvarõiva juurde sobivaid rahvusliku lainesel põhinevaid ehteid, saata pilte kunstivõistlusele. Üks eesmärk on tegelikult see, et utsitada pisut kõiki vaatama just nimelt oma kodukoha pärand. Näiteks Tallinna lastel on selline konkurss, et nad saavad kaunistada ilmatult väljakule pääsuke, kõik maakonnad ise mõtlevad välja, milline on nende rongkäigu kolonni kujundust, mitte ei tellita seda kellegilt kunstnikult, vaid, vaid seda tehakse nagu rohkem ühistöös. Paide ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Kristi Teder tutvustas konkursside mõtet Järvamaakunsti ja käsitööõpetajatele ja tunnistab, et tagasiside oli igati positiivne. Esimene tore uudis oli see, nüüd on siis lõpuks ka laste käeline looming saanud kokku koos laulu ja tantsuga. See oli tore. Millistes konkurssides teie plaanite oma lastega kaasa lüüa? Kindlasti ehtekonkursil ikka läheneme sellele selle mõttega, et laps, noor, täiskasvanu, kes tahes, kes läheb laulu ja tantsupeole, ta on ise üks suur ehe. Konkursside juhend koos ajakavaga on üleval laulu ja tantsupeo sihtasutuse internetilehel www punkt. Laulupidu punkt ee. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. 20. oktoobril tähistatakse Eesti kodudes, koolides, lasteasutustes ja raamatukogudes ettelugemise päeva. Margitta otsmaa käis lastekirjanduse teabekeskuses. Ettelugemise päeva seekordne juhtlause tähekese tähed kutsub üles uuendama tutvusta lasteajakirjaga, mille esmailmumisest täitus tänavu 50 aastat. Tähekese peatoimetaja Ilona Martson tunnistas, et täheke ei olegi selle pika aja jooksul eriliselt muutunud. Viie aastaseid kuue aastaseid seismas kaheksaaastaseid, lapsi leidub jumala abiga siiamaani Eestimaal ja neil on vist ajakirja on nagu läbi aja tehtud, samaks on jäänud formaat samaks on jäänud rubriigid nagu postipaun, mille nimi on praegu poiss vara loomulikult käsitöölehekülge, mis on igastahes tähekeses samaks on jäänud see ideoloogia, et meil kirjutavad parimad eesti lastekirjanikud ja neid illustreerivad professionaalsed laste illustraator. Aga loomulikult me ei kirjuta enam onu leinimistega koledast elust välismaal ja kui meelsasti lastekirjanikud kirjutavad teil ohaga meelsasti õugude järg on nagu ikkagi mitme numbri küll painte Arnold mõeldud, aga mida lapsed ise lugeda tahaksid kõige populaarsem lehekülg on meil nagu alati naljalehekülg. Kus on siis enamus laps, alustab vähekese lugemist anekdootidest. Aga kui ma olen nagu lugejate käest kohtumistel küsinud, et mis see kõige lemmikum on, siis on, kuulab väga erinevaid vastuseid ja tegelikult nagu iga ajakirja puhul ja ajalehe puhul ju tegelikult seal jõgi, mis on multifunktsionaalsus, eks ole, et ma olen ikka seda meelt, et, et selles vanuses laps raamatu ju ta ikkagi enamasti siis, kui tal valm lapsevanem, kes teda suunab ja nii ongi. Lastekirjanduse keskuses lugesid Tallinna koolide neljandate klasside õpilased ette lugusid tähekesest läbi aegade. Tüdrukul oli valge muna? Ei ka vaene. Keskuse juhataja Anne Rande õpetas, kuidas lapsi lugemise juurde tuua. Meie läheneme lastele täiesti uut filosoofiat pidi, meie majas ei pea kohe otse raamatu juurde minema ja, ja laps, kes üldse ei taha lugeda teda me kohe kindlasti sinna ei lükka, on võimalik raamatu juurde tulla läbi kunsti just lasteraamatuillustratsioonide poole pealt läbi muusika. Lapsed tulevad, esinevad, vanemad kuulavad, pärast laugud võtavad raamatuid, ise olen väga palju seda näinud. Ilmast öösel sajab mitmel pool vihma, puhub edela-lõunatuul kolm kuni kaheksa, hommikul saartel põhja- ja loodetuul kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel kolm kuni seitse kraadi paadi. Ka homme päeval sajab aeg-ajalt vihma, puhub edela-lõunatuul õhtu pooles lääne ja loodetuul viis kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on homme oodata neli kuni seitse kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.