Tere ja mõnusat õhtupoolikut kõigile. Kui üks mees saab 80 aastaseks, siis võib tema puhul öelda küll juba vanahärra. Kahjuks Uno Veenre juures ei saa seda väljendit kasutada, lihtsalt et see oleks isegi natukene solvav, sest mehe olemus ja tema teod räägivad millest, ehkki muust. Niisiis, härra Uno Veenre saab kaheksakümneseks ja mulle tundub, et mõnede inimeste juures on tõesti see sünniaasta rohkem vajalik. Statistikaameti jaoks. Inimese olemuse määrab tema hinge kerksus ja hingevärskus. Ja mõlemat. Uno Veenre jagub. Tavaliselt küsitakse juubilari käest ikka, et kui oleks võimalus, mida teeksid teistmoodi Uno veenda, kui sa vaatad oma 80-l eluaastal tagasi, mida sa ei teeks teistmoodi, mida sa täpselt samamoodi kordaks. No see on niisugune väga-väga raske ja, ja pikaldane küsimus, aga ma arvan, et et see seos, mis mul on muusika, kolmandat seda ma küll ei oleks teisiti teinud või tähendab, mul oleks väga kahju, kui ma ei oleks sattunud sellele sellele muusika tegemise alale. Tavaliselt tahetakse niimoodi öelda, Sa oled juba varajases lapsepõlves ja nii edasi aga tõepoolest sellel oma tõdega sees, sest et ma tean, et meie perekonnas minu ema tegeles laulmisega ja koorilaulmisega ja ma tean, et ta esines ka solistina. Vahest nii väikse poisina on meelde jäänud, et ja muidugi noh siis tol ajal kui oli niisugune võimalus ka, et siis pandi lapsed tihti nii-öelda eratundidesse klaverit õppima natukene noh, eks siis sealt see esimene õpetus algaski. Aga muidugi peamine muusikaline äratus toimus koolis käimise ajal. Ja ma pean ütlema, et et juba algkoolis meil olid väga tugevat lauluõpetajat Meil oli seal August kiis Tartu Õpetajate Seminari Algkool ja hiljem ka tuntud tuntud muusikategelane back kes muutsid laulmise tunnid niivõrd huvitavaks, et kui vahest mõeldi, et noh, et see on miskine viilimise naljategemise tund, aga nemad oskasid selle nii huvitavaks ja meeldivaks teha, et ja nad moodustasid ka näiteks august kiis moodustasid valku vilepillide orkestri ja seal ma siis puhusin, see oli minu esimene instrument pidama siis või esimene tegevus orkestrandina. Ja back panime juba, tähendab, viiendas võis viiendas või, või kuuendas, võib-olla isegi neljandas ei mäleta kolmehäälselt klassis laulma hiljem Tartu poeglaste gümnaasiumis. Meil oli tugev muusikaõpetaja August Niiliendar, kellel oli nii vägev kooli orkester, puhkpilliorkester juba tol ajal meil olid puhkpilliorkestris saksofoni ja, ja rivi trummid ja niuksed asjandused, mis, kui me läbi linna marssisime, siis oli ikka nii, et päris uhkust täis oli rinded. Ja kõik, nagu imestasid, mängisime igasuguseid avamänge, näiteks Kalev ja Linda ja, ja ooperit, java mänge ja, ja igasugust muusikat. Mina mängisin ess passi seal. Sa oled Tartu poiss, nagu jutust selgus? 20 aastat oled sa ka esimest Eesti vabariiki saanud maitsta? Mälestused sellest ajast raske öelda niimoodi noh, mälestused on niimoodi olnud väga mitmesugused. Aga ma ütleksin, noh, selle praegu väga aktuaalse sõjaväeteenistuse kohta võib-olla, et et tol ajal oli küll nii, et see teenimine oli seal noh, täitsa nii iseendastmõistetav ja ja ma arvan, et isegi siis oli niisugune asi, et ütleme, see poiss, kes ei kõlvanud, sõjaväkke, see selle peale tüdrukud ka ei vaadanud. Võib-olla praegu on see hoopis vastupidi tüdrukut vaatavat niisukese poisi peale, kes ei oska ennast vabaks osta, vaatavad selle peale nagu nänni punni peale, aga tol korral oli vastupidi politseiga skaudiliikumisega seotud noorkotkaste kaja koolis oli noorkotkaste oma oma rühm ja mina olen isegi selle rühmaülem. Noorkotkaste olid just väga huvitavate suvised laagrid olid mitmel pool ja mul on veel meeles, kus, Viimsis toimus üks niisugune üle üleriigiline noorkotkaste juhtidel laager. Ja seal oli, moodustati ka niisugune tore orkester Savipillidest okkariinodest ja seal siis sai seda pilliga mängitud, see oli Pärnu helilooja meri, tema valmista siseseid okkariinosid ja siis seal olid need kaasas ja peale selle olid mingisugused suupillitaolised asjad ka veel suupilli bassi moodi nihukesed. Nii et noh, niisugune vägev orkester oli ka nii et niisugustel õhtustel koondustel ja rivistumistel ikka oli laagril oma orkester, niiet muusikat tehti igal pool ja igal võimalikul viisil ja igal võimalikul juhul ega siis tolle aja nooretki ei oldud kõrvalseisjat, ütleme tantsumuusikast ja, ja, ja jazzist ja ja meil oli koolis ka oma nisugune jäts, bald mille nimi oli boika. Kuna meie paiglasse gümnaasiumi hüüdnimi oli ka boika, siis meil olid oma omandisse noodipuldid ja kõikidest sametist riided olid ees. Ühel oli, igale oli üks täht, kokku oli paika. Ja muuseas, kes seal mängisid praegu tuntud muusikut, tuberik, kes oli hiljem siin puhkpilliorkestri juht, siis oli üks riige temal igavesti Nendes ansamblites ja filharmoonias, hiljem tegutses vennad just Sukid, Joan ja tema, kes mängis klaverit ja siis tema vend oli mängis akordioni. Siis Kaljo Liblik kes hiljem töötas siin helirežissöörina televisioonis ja nii et niisugune noh, niisugune huvi muusika vastu oli matta siia oma, see oli puht enesealgatus, niiet mängisime koolipidudel, käisime mängimas ja saime väikest taskuraha ka kinoraha teen esimene sealt. Ja siis ma mäletan ühe väikse pundiga käisime mängimas veel uisuteel, puhkpillipundigaks, kuuekesi, siis ma ei tea, kas me saime vist kas 25 senti või või isegi 50 50 senti, saime õhtu pealt ja aga koolipoisile rahas või kaks korda kinos käia. No Ülo Vinter, sinu hilisem kolleeg Eesti raadios tõmbas ja omal ajal kontrabassi mitmes džässansamblis, kas sina jule džässi mänginud olen küll. Ja ma olen kuldses seitsmes ka mänginud, üks hooaeg avasalu oli oli haiglas oma oma, oma kopsudega vist ja siis ma ei mäleta, kes mind sinna kutsus kõlar või või oli ojakäär või? Igatahes ühe uuema mängisin siis seal. Ja muidugi ma olen mänginud ka veel John pori orkestris. Ja mitmetes ansamblites niimoodi noh kohvikutes ja restoranides, kas muusikat ka teinud? Mul esialgne kavatsus oli hoopis õppida majandusteadust, muusika oli nagu hobi kõrvalt. Ei olnud kindlat plaani elukutseliseks muusikuks hakatagi ja tahtsin astuda majandusteaduskonda, aga majandusteaduskond komplekteeriti ümber polütehnilise instituudi juurde Tallinas ja selle tõttu sisse, aga see lükkus edasi normaalselt, teised teaduskonnal hakkasid juba tööle, aga majandusteaduskond oli vist mõni kuu hiljem või noh, seoses üleviimisega, kui ta toodi ja siis sisseastumiseksamid toimusid ka. Tähendab, hiljem ja ma tegin sisseastumiseksamid ära ja ma mäletan, et Georg Otsaga koos tol korral tema astus ka muuseas politseiinstituut ja ka ma ei tea, mis teaduskonda, aga aga nüüd ma, ma mäletan, et tol korral oli juttu sellest, et noh, hiljem, et näed, et sel ajal oli nagu, ühes tegime veel eksamit mingisugust. Kas sport ei tõmmanud sind, sul on väga hea korvpalluriga. Loomulikult kõik sport sai kaasa tehtud ja nii korvpall ja võrkpall ja ja olin ka koolimeeskondades ja, ja, ja siis veel jalgpall ka. Tartus oli jalgpallimeeskond olümpia ja see tuli vahepeal Eesti meistriks isegi ja selle juurde moodustati noorte noortemeeskond. Noortemeeskonnas mängisid nii, et me pidasime sealgi mitu võistlust ka maha. Diplomeeritud helilooja sa ei ole, kuid sa oled õppinud nii siit kui ka sealt ja saanud igalt poolt tarkuses Ivasid. Nojah, tegelikult ma olen muusikat õppinud. Tallinna konservatooriumis siis kui ta oli veel niisuguse nimetuse all, seal õppisin kontrabassi siis Tallinna muusikakoolis teooriat ja sealt siis viidi kohe üle konservatooriumisse, seal ma õppisin koorijuhtimist ühe aasta ja siis veel Mart Saare juures kompositsiooni ka aga nii-öelda niisuguse võib-olla lõplikuma või täielikuma. Täielikumalt muusikalised teadmised, sain heliloojate liidu juures moodustatud noorte ja algajate autorite seminaris, mille lõpetasin 58. aastal. Kes seal õppisid veel sinuga seal õppisid, seal oli Evald Vain, oli siis ludi kehala Neeme Laanepõld, Enn Vetemaa oli teisi ka veel. Nii et meil oli noh, päris niisugune tihe ja korralik õppus. Viis aastat kestis kohe pidevalt, meil olid siis eriala kompositsioon siis muusikateooria alates kõik harmoonias diakuni, kontrapunktini välja. Mõjutas seminar ka sind selle rahvaliku muusika suunas, sest noh, Edgar Arro oli ju teada ja tuntud rahvamuusika propageerija ja ümbertöötleja Kahtlemata, ja ma arvan, sealt see, sest ma tean, esimene asi, kui, kui ma esimesse tundi Arra juurde läksin siis ta ütles kohe, et vot nüüd teeme nii, et me ei hakka enne midagi tegema, nüüd minge muuseumisse muusikamuuseumisse ja kirjutage seal üks omale üks üks vihiku, paar vihikulehekülge või parem veel pihiku täis igasuguseid pilliviiside ja ja laulu laulumotiive ja, ja hakkame neid siis vaatama ja uurima oma kultuuri ja oma rahvakultuuri edasiviija oli selle kaudu, et, et seda rahvalikke intonatsiooni kasutada kõigis heliloomingus, lauludes ja nii edasi Harroli selles mõttes ise kõige suurem eeskuju. Ja, ja sealt võib-olla see külge jäigi, nii et need, need laulud ja asjad, mis tol ajal tehti, seal oli ikka niisugune mingi rahvuslik maikas väiksem või suurem, oli juures tunda. Ja kas sellest johtuvalt sündis ka siis ansambel Vikerlased, mis on nüüd tänaseks 35 aastat vastu pidanud? Jaa, seda küll, aga ma ütleksin nii, et ennem seda oli veel. Eesti Raadio rahvamuusikaansambli sünd. Ma läksin Eesti raadio muusikasaadete toimetajaks siis seal tol korral muusikasaadete peatoimetaja Ants Sõber. Ma tegin niisuguse ettepaneku ja mõte, et me võiksime teha raadio juurde ühe rahvamuusikaansambli. No tulge, pasunapoisid olid olemas, kes mängisid puhkpillimuusikat, aga oleks tarvis niisugust rahvuslikku ansamblit ka, kus oleks kannel ja ja viiul ja ja, ja siis noh, see ansambli moodustamine jäigi minu peale ja niimoodi õieti ma sattusin selle ka seda ansamblit juhatama, kuna me otsisime sinna juhti koosseisu. Ma sain juba kokku, need olid kõik täiesti kõrgelt professionaalsed muusikud. Ja kuna aga juhti pakkusime teisele Uno Naissoo ja Harri otsale kõik, keegi pik ütlesid ära ja lõpuks siis ma ei tea, kas ma puistasin niisuguse, et mis nüüd teha, et hakkab ise. Aga ma ei mõelnud selle juures seda, aga, ja siis sõber ütles, aga miks ka mitte? No vot, ja niimoodi ma sattusingi ja nagu öeldakse, et tee tööd, siis tekib armastus ja nii seda rohkem sain sellesse asjasse süvenenud ja ja sealt tuli oma oma praktika ja, ja sellest õppisid ise ja ja niimoodi see asi hakkas minema. Müügil on nagu ja aga, ega küll üks genees. Üle laupäeva õesa täna Meil on selline tuju, et kivis ja ta võib ka ju suustuna, hüüavad. See oli väikene valik Uno Veenre viisidest. Viimasena kõlas valss, heas tujus ja akordionil mängis Aarne Oit Muloveendoriga ligemale 10 aastat Eesti raadios tööl ja see oli aeg, kus tuli ikka kavade tegemisel arvestada rahvaste sõprust ja vennasrahvaste muusikat, kõlas kaunis sageli ja kõik pidi nagu balansis ja proportsioonis olema. Ja Uno meelron siiani Meeles üks Ülo Vinteri. Kena soovitus, kui ta tööle tuli. Ta näitas mulle, kuidas kavade tegemine käib ja tollal oli nii, mitte nagu praegu on kõik elektroonika, siis olid niisugused suured kartoteegid ja kastid, kus olid iga autorite järgi ja žanrite järgi need lood sees. Ja siis näitas, kuidas see töö käib ja, ja niimoodi ja siis lisas sinna juurde. Aga kui sa nüüd mõtled, et, et sa hakkad Eesti raadiokava parandama paremaks tegema, et siis sa küll väga, eks ära seda küll hakka mõtlema. Aga praegu võib täiesti üks neli-viis korda päeva jooksul kõlada, aga siis oli ikka jälgiti, et võimalikult lai oleks see muusikaline skaala ja iga kaardi taha siis pidi toimetades kasutame selle kuupäev, millal see lugu. Ja tähendab, iga kord, kui selle kaardi võtsid, märkisid kuupäev ära ja siis oli ikka reegel oli noh, reeglit kui niisugust ei olnud, aga aga oli ikka noh, vähemalt mitu päeva parem kui nädalaga vahet pidada või, või vähemalt paar-kolm päeva, et mitte ei satuks ühel päeval üks ja sama. Aga muidugi ma räägin siia juurde ühe väikse huvitava loo. Kuna minu minu valdkonda kuulus ka operetimuusika, siis muidugi ma, ma tundsin päris palju ka operetiliteratuuri kuna olin mänginud ka kohvikutes ja restoranides varem, nii et seal sai läbi mängitud kõik niisukene populaarsem repertuaar. Aga mõnda asja muidugi ei teadnud ja seal oli terve rida neid Nõukogude operette, mida lihtsalt ei tundnud. Muidugi toimetaja oleks pidanud ennem, kui ta ühte asjatundmatut asja eetrisse paneb läbi vaatama või läbi kuulama, et mis asi see on, aga kuna seal taga olid juba näha, et kuupäevad olid taga märgitud, et ta on eetris käinud, siis mis kahtlustes enam oli, ja siis tuli ükskord nii, et et oli üks mingisugune duett, ühest operetist menetletakse, Nõukogude opert oli. Ja aga pealkiri oli saatel niimoodi, et muusikat, operettidest või midagi igatahes sõna muusikali sees. Ja siis hiljem tuli, ühel päeval tuli saatejuht minu juurde ja ütles, et teadet tead selle, mis seal oli seal muusikat selles, et seal on üks jama teadet selle ühe looga, mõtlesin, mis jama. Tead, seal on üks duett on, aga see on ainult sõnaline, üks viis minutit kestab vene keeles, kaks tükki omavahel räägivad, operetist võetud, katkenud, eks ole. Jah. Et ta ütles, et ma kuulasin, kuulasin, olles üks trummi Pauki tulnud või, või kuskilt midagi, et oleks võinud ikka noh, muusika ka, aga et seal ainult sõnal ja ta oli varem seal juba mitu korda käinud, huvitavat keegi märkus siin saatejuht vaikselt ütles. Ja siis ma tegin kaardi peale märkused, ainult möla. No praegu on meil klassikaraadio on raadio kaks, eks ole, kõik on nagu laiali löödud, aga siis oli see Eesti raadio muusikasaadete toimetus, üks suur mesilase taru, eks ole, kus olid kõik erinevad need nüansid ära toodud ja sul olid toredad. Kolleegid ja, ja väga tore ja meil oli nii tore, nii tore. Noh, niisugune seltskond olid väga hästi, nagu mõistsime, sulasime ühte mõnikord mingeid intriige ega tore. Ma mäletan ka, et omal ajal räägiti palju Ülo Vinteri pintsakus, mis tal suviti oli toolideenil, kui ka ülemus tuli küsima, siis kolleegid said öelda. Eks ta siin majas käib, aga Ülo oli, võib rannas selle. See võis ka olla ja ja siis oli, isegi vahepeal oli niisugune tekkis nagu seal ma õelalt oleks, niisugune juhus oli, et keegi tähendab kuskilt ülemustest tõstis küsimuse üles, et niisugusel kesk päeval, kui väga ilus ilm oli, et raadiomaja on väga tühi. Aga siis ma ei mäleta, kes oli, tol korral oli. Isegi täitis parturgi kohuseid, noh, ega see partorg oli ka teinekord niisugune, ta ei pruukinud olla ei tea, mis ideeline nuhk või? Registrist tuli ja võttis isegi kuskilt sõna Kuusalu ütles, et kuulge, et aga mis sellest siis on, kui lõunavaheaeg võib ka olla tunni asemel kaks ja inimesed saavad Käia ennast värskendama, Saltavad uut tööjõudu ja nad teevad õhtul selle võrra, siis rohkem töö saab ikka tehtud. Ja selle tööga oligi nii, et mul oli ka vahetevahel ära käimist, sest mul oli siis juba ansambel veel Vikerlased ja ja nii edasi. Aga teinekord tuldud õhtuti siia vahest oldud õhtul tead päris 10-ni kümne-üheteistkümneni tehtud siin oma kavad kõik valmis ja, ja siis tegite. Sest tol ajal oli üldse nii, et nädal aega tuli kavatkik ette teha. Tänu Eesti Raadio rahvamuusikaansamblile ja siis ansamblile Vikerlased said sa ju suure praktika ansambliga tööks ja ka praktikat oma loomingut kirjeldada. Ja kahtlemata, see oli ikka suur suur töö või tähendab niisugune suur. Õppimise ja enesetäiendamise periood ja ma ütleksin just selle tõttu, et Eesti raadioansamblile kirjutasid tol korral niisugused niisugused mehed kõik nagu, nagu Arvo Pärt ja ja ja Jaan koha. Jaan Rääts, Heino Jüri salu, Ülo Vinter. Gennadi Taniel kõik niisugused tolleaegset, need noored heliloojad, net, katsetasid kõikkades rahvamuusikaansambli pääl oma niisuguseid miniatuurset, väikseid asjakesi ja muidugi Nende läbimängimine ja nende nendega nende lindistamine ja salvestamine, eks see andis mulle endale ka palju kogemusi ja ja näitas palju võimalusi. Nii et selles selles mõttes oli ja kokku puudu ja meie tippsolistide ka nagu Tiit kuusikuga, Georg Otsaga, Anu Kaaluga ja Urve Tauts oli seal Teo Maiste ja ühesõnaga tolle tolleaegse tippsolistid, nendega sai kõik tehtud, neid rahvamuusika seadeid ja rahvalaule sai lindistatud ja avalikkudel kontserditel esinetud nii raadioansambliga kui ka hiljem pikerlastega. Nojaa, nende ansamblite juurest oli ju loomulik edasiminek nende rahvakunstiõhtute ja kontserdite juhtuks. Nojaa, sest et rahvatantsupidudel hakkas esinema ja sellest osa võtma mitte ainult rahvatantsusaal, täna, mis me varem lindistasime lindimuusika, selles on ka suurem osa, ma ütleksin, valdav osa, kõik sellest saate muusikast on vikerlaste poolt sisse mängitud. Aga siis oli ka niisugune. Tekkis juba niisugune võimalus, neid ansamblid, orkestrid oli üle vabariigi tekkinud juba juurde ja oli vajadus niukse koondi esinemise järele ja tahtmine inimestel kokku tulla, ühiselt mängida. Ja siis leiti hiljem ka võimalus, et me saime rahvatantsupidudel esineda koondorkestriga mille juhiks sul on siis mina ka olnud algusest peale. Meil toimusid nihukesed, suvised seminarid rahvamuusika alal. Ja seal me siis muidugi põhiline tegevus oli ka koosmäng ja ansamblimäng. Ja siis tekkis niisugune mõte, kuna oli, moodustab vabariiklik koorijuhtide segakoor, et miks te, miks mitte teha ka siis rahvamuusikaorkestrite niisugune vabariiklik ja see sai siis alusaluseks pandudki 1964. aastal juba, nii et sellel on ka tükk tegemist. Ja muidugi, mis oli veel? Päevad hakkasid siis ka peale? Tähendab, see oli just niisugune stiimul kõikide nende väiksemate kapellide ja, ja ka üksikmängijate kokkutulekuks. Ja need on nüüd toimunud juba regulaarselt ja saanud päris traditsiooniks. Kui mitut torukübarat sul kodus on, sest nendele üldjuhtidel anti vastavad kostüümid kos, torukübarat. No ja nihukesed pärise ametlikke tähendab nii-öelda üldjuhi üldjuhi kostüüme oli üks oli valge niisugune fraki moodi kohe sinivalge kübaraga. Ja siis hiljem oli üks niisugune Muhumaa pruun rahvariie, kus oli siis pruun kaabu. Aga vikerlastel oli meil veel oma hall kaabu ja siis mul oli üks väike kapell veel seal rooliratas autobaasi juures, seal oli must kaabu, nii et et torukübarad on päris mitut värvi olnud. Rahvamuusikast on arvatud nii ja naa, vahepeal ei tahetud küll teda nagu tunnistada noorema põlvkonna poolt, aga ta on ikka üks pärisosa meie kultuurist ja meie arusaamast ja meie. Identiteedist ja kahtlemata ja ma ütleksin nii, et võib-olla see mingi pärast eelarvamus on, et noh, ega see noortele ei lähe, aga aga nii palju kui me, me oleme esinenud ka noore publiku ees, ma pean ütlema Küll sa oled mitte ainult Johan ta, aga ka kaasa mänginud ansamblites kontrabassi, oli juba juttu, millised Pille sa veel oskad, oled mänginud kaasa? No ma olen mänginud akordioni episoodiliselt ümaroobilly Olev Roomet kinkis mulle 70.-ks juubeliks omavalmistatud roopilli, mida ma olen siiasaadik nii vahetevahel kasutanud. Ja noh, põhipill on mul nüüd jauram, see on niisugune lõõtspill, millega ma siis ühtlasi nagu annan ka, ütleme selle ansamblil takti. Ning käte sinuga seoses peab tõesti see vanasõna paikat, käbi ei kuku kännust kaugele. Sinu poeg Margus on ju nüüd tubli rahvamuusika propageerija, käib koolides, tutvustab pilli ja see on väga tore. Jah, eks ta ole, aga see, see tema sattus ka niimoodi selle juba, kui ta juba nii päris koolipoisina, eks ma võtsin teda kaasa oma esinemistele ja lasin tal seda karjapasunat puhuda ja ja hiljem näitas endale kontrabassi not kätte ja, ja nii, et noh, nüüd on siis sealt ise edasi väga palju õppinud ja uurinud ja ja tema nüüd on pühendanud just nendele vanadele rahvapillidele Sa oled tõesti kirjutanud palju rahvalikku muusikat ja töö teema, nagu algul rääkisid, sa kirjutasid sinna heliloojate liidu seminari astudes Revalsi jah, väga populaarne väikesena sellise humoorika alatooniga sinu. Olen uhke, et olen kaevur ja. Ja see oli niisugune lugu, et seal on isegi nagu pooleldi tellimise lugu. Ma mäletan, siin raadiomajas oli üks niisugune mingi üldkoosolek oli ja ja siis siin peeti kõnesid ja räägiti sellest ka, et neil puuduvad niuksed laulud, mis näitaksid nagu töö uhkustjatet, et ollakse uhke oma ja niimoodi mulje see sõna uhke pääle, sest ma sain kaugveri, kus kokkuma ütles, et kuule, teeme väikse väikse nalja, tead, et et ma annan sulle kätte selle Nonii sõnad, et olen uhke, et olen kaevur mõned värsid, et teeme sellest ühe laulu. Ja siis nii me tegimegi, ega töö on töö, et ega seedan töö ei anna naerda, aga, aga noh, muidugi see situatsioon oli niisugune, et võib-olla see väljend kohe, et ja kuidas dollaja tingi, dolla ja niisuguses miljöös, aga noh, see oli nagu väikse niisuguse tagamõttega. Minu ansambel Vikerlase, ta on 35 aastat vastu pidanud. Kuidas sa neid koos oled hoidnud, piitsa või präänikuga? Noh, ma ütleksin, et piitsaga küll mitte, aga omal ajal oli meil, Me olime niisugune esindusansambel ja meil oli täitsa nii, ütleme professionaalne tase siis meil oli võimalus väga palju esindada, ütleme Eestit nii tolleaegses Nõukogude liidus kui ka välismaal. Kuna me olime ära proovitud selles mõttes, et meist keegi ära ei karanud, nagu tol ajal tihti juhtus, siis me võtsime omavahel ka niisuguse vande vastu, et keegi ära ei karga. Et muidu on veel edaspidist sõidud läbi, siis me pidasime vastu ja muidugi see oli suureks stiimuliks, tol ajal Paljudes riikides Vikerlased on mänginud. Oi, neid on pest päris palju, ma mõtlen, et, et need, need sotsmaad kõigepealt, mis olid kõige esimene, oli meil Tšehhoslovakkia tol ajal, kui see veel koos oli. Aga siis muidugi Ungari ja, ja ja, ja siis. Saksa DV aga ka niisugused maad tulid hiljem juba nagu Norra ja Soome ja Rootsi. Küpros. Aafrikas, ja nüüd üks kõige suuremaid oli meil viis aastat tagasi Ameerika lääneranniku Eesti päevadel, kuhu meid kutsuti, igal pool võeti hästi vastu ja suurepäraselt nii et ja ma ütleksin, et just Ameerikas ka, et, et see Eesti muusika leidis niisukest toredat vastuvõttu, seal koosseis on muidugi vaheldunud selle aja jooksul ja ja materjali oleme isegi kaua vastu pidanud, sellepärast et noh, eks ole nüüd aeg võib-olla pensionile minna, sellepärast me ju teame kõik, et kui juba oled 30, oled vana, et ega siis enam sind tööle ei võeta ja sind ei vajata enam. Me oleme isegi 35 vastu pidanud. Mis firma all te praegu mängite või olete mittetulunduslik ette? Me oleme siiski isetegevuslik kollektiiv ja töötame Tallinna toomklubi juures. Ja see on suurepärane, suurepärane juhtkond, kes on väga mõistvalt meile suhtunud ja tahtnud nagu hoida seda, seda, seda Henryt. Ja oleme nüüd juba aastakümned olnud tema tiiva all. Suur täna Uno Veenre ja mürtsub trumm ja pillid hüüavad. Ja muidugi, millise pilguga sa vaatad praegu meie rahvamuusika olukorrale? Siiski päris optimistlikult. Kuigi ma ütleksin, et praegu võib-olla jah. Niisugune tümpsmuusikaperiood on praegu väga võimul, aga see, see mitte ainult rahvamuusikat, vaid igasugust muud muusikat ju tõrjub nagu kõrvale. Aga ma arvan, et see läheb üle ja siiski rahvamuusika on eksisteerinud ja, ja ta on juba kindlalt jalad alla saanud ja ja kahtlemata elab edasi.