See on raadio kaks. R2 punkt. Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänast ülekuulatavad on süüdistatud kunagi sellest, et peaministrina olles pidas ta oma tagatuba. Nüüd on ta viimased neli aastat olnud ise oma partei tagatuba. Tänane ülekuulatav Mart Laar. Toimik number 147. Mart Laar. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Markla Saar on sündinud 22. aprillil 1960. aastal Viljandis. Alates 1992.-st aastast on ta kuulunud kõikidesse riigikogu koosseisudes. Vabariigi valitsus tallaari juhtinud kahel korral aastatel 1992 kuni 1994 ja 1999 kuni 2002. Alates 2007.-st aastast on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Aga Mart Laar, ajaloodoktor olete te nüüd, eksju, juba tiitel doktorina? Teile meeldivad kindlasti täpselt numbrid täpselt aatomid mistõttu nendest alustasime 2007. aasta riigikogu valimistel 9237 häält kokku nimekirjas Eesti ulatuses neljas ja Isamaaliidu selgelt parim tulemus ja testi saanud peaministrit täna peaaegu neli aastat hiljem oligi see suur viga. Valitsusse ei saanud. Ei noh, Erakond sai valitsus, ma arvan, et ühe valitsuse heaks oli seal juba peaministrit küllaga, nii et ma arvan, et üks põhjus, miks pärast see valitsus on suutnud tegelikult püsida ja töötada, ongi, et me oleme suutnud suuri konflikte ja vastuolusid vältida selles suhtes ma arvan, et tegelikult see otsus mitte minna valitsusse, vaid jääda parlamendi poolt, et siis seda asja parlamendi peavad tegema ja vedama oli tegelikult väga õige. Et see oli lihtsalt niuke osav personaaliat läbikaalumise küsimus, et lihtsalt Mart Laar ja Andrus Ansip ühes valitsuses see oleks olnud kaks kivi, mis head jahu ei jahvata. Väga võimalik, ei või ütelda, vaadake Igalühel, kui sa oled seda tööd tükk aega teinud, tundub alati ju, et keegi teine võiks seda valesti teha siis sellele, kes seda tööd teeb, tundub, et, et see, kes on seda tööd varem teinud, õiendab liiga palju. Ja selle tõttu noh, ma arvan, et see, et me just selle asja niimodi jagasime üks põhjus mikspärast me oleme suutnud teha, nüüd võib seda ikkagi ütelda Eestis midagi suht midagi täiesti ainulaadset, ehk tegemist on esimese valitsusega, mis püsib valimistest valimisel. Ühesõnaga püsimise tingimus oligi see, et Mart Laari tuleb. Ei olnud mingit tingimust, ma arvan, et see oli praktiline, sellepärast et see oli meie üks eesmärke ka, mille mõtlesin kohe, kui me valitsuse moodustasime välja. IRL-i eesmärk on olla nüüd valitsuses ja olla ka omalt poolt garantii, selleks et valitsus tõesti neli aastat püsib, sest et tavaliselt on alati läinud valitsused lõhki selle teise Nad ei peale. Ehk kes on siis öeldakse suuruselt teine, kuna sellel suuruselt teisele tundub, et jõle vahva oleks olla hoopis esimene, noh, see on minu endaga juhtunud peaministrile, see on juhtunud Juhan Partsiga peaministrina, nii et selles suhtes on, on see olnud loogiline, eks see oli ka arvatuks Savisaare, Edgar Savisaare lootus, et kui tal on varem alati õnnestunud valitsused sellel kombel ära lammutada siis oli ta kindel lootus, et tal õnnestub ka see valitsus ära lammutada. Aga see tarkuse teadmine tuli siis pigem Reformierakonna poolt, kes selle välja luges või saite ta ise aru, ühel hetkel pikal pimedamal kevade õhtul mõtiskledes asjade üle, et ma ei tohi sinna valitsusse minna, vastasel juhul asi koos ei püsi ja savisaarel on suur võimalus teha ennem valimisi valitsusremont. Ei ole mõtet tekitada asjatut stressi ega konflikte eriti noh, me veel ei teadnud, milliseks ja kui rängaks olukord tegelikult läheb. Aga jah, see on minu otsus, et ega peaminister mind korduvat valitsusse kutsunud, nii et et selles suhtes ei ole sealtpoolt küll olnud probleemi. Aga ma olen tõesti olnud peaminister mitu korda varem üsna keerulises olukorras näinud neid asju ja mulle tundub, et ilmselt üsna üsna täpselt prognoosida, milliseks need poliitilised pinged või jõujooned jooksevad, sest et eesmärk oli selge, anda Eestile poliitilist stabiilsust, seda me suutsime ja see on, ma arvan, et üsna nagu ma juba enne ütlesin, üsna vaid see on täiesti siiski ainulaadne saavutus. Ja see läheb kindlasti ajalukku, kunagi kirjutatakse sellest raamatut, aga vaatame seda valitsuse koosseisu hetkeks ja, ja seda, mis siis tegelikult ikkagi on vastu 2011. aasta riigikogu valimisi IRL-i saadikute poolt siis valitsuses ära tehtud, no ega tegelikult oleme ausad, on Reformierakond saanud IRL-i ka nagu päris hästi hakkama. Kui välja jätta nüüd selline mõningane selline sära, mis on langenud Juhan Partsi Auksin viimase aasta paari viimase kuu sees, siis ega üldiselt on suutnud Reformierakond ikkagi IRL-i suhteliselt maadligi hoida. Ma küll ei saanud aru, millele see väide tugineb. Kes mõned suuremad algatused, kasvõi see kurikuulus haldusreform, mis siiamaani on läbi viimata, mida, mida teie minister Kiisler pidevalt muudkui aga räägib ja ajab ja, ja tal on selleks ka oma meeskond ja, ja noh, nii-öelda tükike maad ehk ministeeriumi ka antud selleks ometigi tulemusi meil ei ole ja pidev selle tõrjuja on olnud Reformierakond. Probleem sellega on olnud pigem selles, et see probleem hakkas pihta juba koalitsioonileppes on punkt, mida ei suudetud kokku leppida koalitsiooni moodustades. Ja see oleks olnud küll mõnes mõttes positiivne ime, kuigi väga vajalik ime, kui see oleks õnnestunud õnnestunud kokku leppida, siis valitsuse töö käigus ei õnnestunud, pole midagi parata, kuigi oleks väga tahtnud. Samal ajal nüüd teistel aladel on meie ministrid paistnud silma ikkagi väga, väga selgelt algatustega kui sellega, et seal on suudetud ka läbi viia. Kui me vaatame kas või kas või neid mõningaid vaidlusi ja vastasseise, mis on olnud, siis on küll IRL selles valitsuses oma programmi küll väga tugevalt realiseerinud üles suhtes võin oma ministrit tega valitsuses olla väga rahul ja ma olen ka seetõttu rahul ka selle koostööga, sest et ega ilma partnerite seda aga ei realiseeri, hakkame pihta kas või haridusest. See, et Tõnis Lukas on suutnud haridusse niivõrd palju panustada kriisi ajal, vaatame nüüd, ega seda ala, kui Eesti eelarve läks kärpesse, siis praktiliselt ainukene kaks alamis jäid tegelikult kärpest suhteliselt välja, üks neist oli haridus ka kõik juba enne seda käinud suured kaklused, õpetajate palkade, kõrgharidusreformi kõikide nendes küsimustes on need, kus kohas viis minister Lukas oma tahtmise läbi. Teine ala, mis jäi ka puutumata kallabi vägagi ägedate valitsusi. Ühte vaidlust ei hakka algavat eriti tollane valitsuskoosseis oli vähemalt üks erakond kes nõudis nende kulude tugevat kärpimist, olid kaitsekulud. Need olid kaks meie prioriteetsed ala kogu selle protsessi vältel. Eesti on tulnud kriisist välja, neid alasid kärpimata, kui me vaatame seda, mis on toimunud, kas on meie naaberriigis Lätis, kus need mõlemad alad tõmmati halastamatult maha Läti armee olukorrast, ma parem ei hakka rääkimagi. Aga hariduses tehti 50 protsendiline kärbe. Ma ma pean ausalt öeldes üsna suureks probleemiks Lätile, kuid noh, need kõik tehti täiesti teistsugune olemuslikult ja kui võtta kolmas asi, siis minister Parts, kes on olnud mitte ainult viimased, võib-olla kuu taga, kes on olnud kogu selle paketi läbisurumisel, mis puudutas ettevõtluse, ettevõtluse toetamist ja ettevõtluse ettevõtluse käivitamist selles kriisiolukorras, ka selle üle, kui vaadata natukenegi tagasi oli tegelikult üsna tõsised vaidlused ja, ja see sai kõik tehtud ja see on ka üks põhjus, mikspärast on tegelikult hakanud asjad paremini minema. Samas ärme eelarve tasakaalus, ma ei hakka üldse rääkima, selge see, aga, aga samas. Ütleme näiteks nii Partsi kui kui Lucase puhul on riigikontroll viimastel aegadel tulnud välja siiski üsna hävitavate hinnangutega, ettevõtlustoetused ei ole andnud siis piisavalt tulemusi ei ole piisavalt toonud uusi töökohti juurde samane Lukase valdkonnas, siis täiskasvanute hariduses on on suured probleemid, mille probleeme need, mida riigikontroll ette heidab oma auditites. Reetselt ette heitis täiskasvanudharidusele, hariduse peale on ma lihtsalt mainin seda, et, et Eestis on täiskasvanute haridust osakaal tõusnud Euroopas sisuliselt kõige kõrgemale kohale ehk kas selles positiivne kindlasti võib haridusministrile üht-teist nagu igale ministrile mulle või kellelegi teisele ette heita, kuid vabandan, täiskasvanute haridus on küll ala noh nagu kus, kus on tegelikult suutnud minister ja Eesti väga tõhusalt. Selge on ka see probleem muidugi, et ta peab ära kulutama siin paari aasta jooksul need Euroopa fondidest saadud miljardid, millega tegelikult praegu midagi peale hakata ei osata ja mis tegelikult ootavad mingeidki ideid. Keegi tuleks ja küsiks ja ütleks, kuhu tahab rahasid panna. See on ilmselt aidanud tegelikult sedasama olukorda vee peal hoida, millest me praegu hariduses rääkisime. Ei, ma küll kuidagiviisi ei ütleks, et keegi ei tea, mida selle rahaga pihta hakata, ma just lasin valitsuses läbi pika ja põhjaliku nimekirja nendest objektidest, mis saavad finantseerimise. Eesti on teinud tegelikult nende aastatega tõsise hüppe, et me oleme suutnud neid rahasid vägagi hästi kasutama hakata, mis on Euroopas tundnud ja, ja see on ka üks tegur, mis on loomulikult aidanud Eestil seda kriisi tegelikult, et üle elada ja noh, vaatame nüüd IRL-i Ministrite hakkamasaamist siis ka nii ajakirjanike kui avalikkuse meelest on see olnud väga hea ja ma olen selles suhtes oma oma erakonna ministrite tööga väga-väga rahul. Aga protsentides ja see kuidagi ei konverteerunud, see, mis praegu vaata tabelitest vastu, on ikkagi kollase ja rohelise tulba omavaheline selline mõõduvõtmine kord kollane all siniroheline peal ja, ja nii edasi, see sinine tulp mis teie parteid võiks tähistada ja tema toetus püsib selle enam-vähem sellesama taseme juures ja vahepeal on madalam, vahepeal on kõrgemaga, kusagile ta sellele kollasele järgi ei liigu. Noh, vaadake, selles suhtes on selge, et kui valitsusel läheb hästi, see edu kandub paratamatult peaministrile ja peamisse erakonnale. Eda, noh, partnererakonna on tegelikult juba ette teada, nii see läheb, aga see ei tähenda seda, et me peaksime siis sellepärast tegema mingeid lollusi või kellelegi kätt taha panema. Meie huvi on Eesti edu ühine edu ja see, kui see läheb peaministri erakonna arvele, siis ta läheb rohkem. Samal ajal nüüd vaadates meie poliitilist olukorda ei ole IRL-ile see kunagi olnud nii hea, enne valimisi minnes, noh, niimoodi nüüd siis kuus, kuus kuud enne valimisi. Praegu pole kunagi läinud ühte leegi valimistele nii kõrge toetusprotsendiga, nagu me praegu läheme. Me oleme selline erakond, kes on ajanud tihti ja peaaegu alati selliseid suuri küsimus, on see nato eelarve tasakaal, makromajanduslikud küsimused ja noh, eks see, ega see leiabki täpselt nii palju toetust, kui ta leiab, millega meie oleme küll üsna rahul, kuna see ongi nagu meie taseme kohta. Parem kui see varem on olnud. Teiselt poolt, eks me üritame ennast parandada, seesama inimeste kuulamine, millega me oleme agarad pihta hakanud, mis on siis Eestis selliste ettevõtmistega esimene peaks ka, nii nagu ka meie saata vennasparteid põhjalas ja mujal maailmas on seda kasutanud. Et jäädes kindlaks oma konservatiivsetele, parempoolsetele põhimõtetele räägime me rohkem inimestega sellest, mis teemad, mis neid kõige vahes Dumalt puudutavad ja üritama just nendele teemadele omad siis oma maailmavaatest lähtuvad lahendused pakkuda. See täpselt on see, mis tõi edu näiteks Rootsi moderaatide viimastel valimistel ja eks me siis üritame kah vaadata, kuidas sellega Eestis võiks edasi minna. Selles mõttes on eeskuju on õige, sellepärast et Tallinnas tõi keskerakonnale ka ilmselt seesama isegi küsitlus edu mäletan väga hästi, kuidas oli kõigil linlastel võimalik valida, kas Linnateater või, või kultuurikatel, et, et selles mõttes ma saan aru. Päris eduga ei toonud ja meie inspiratsioon pärineb ikka väga teistsugusest allikast, sest et Edgar Savisaare valijaskond on paraku küll selline, keda ei huvita ei linnateater ega, ega kultuurikatel. Nii et selles suhtes see küsitlus. Ma arvan, et Keskerakonna valimistulemust ei mõjutanud võib-olla kartulid või või midagi, sellised asjad, aga sellest midagi selle laadimisega me tegema ei hakka. No ma saan aru, selles mõttes tuleb teiega nõus olla, et et nii Aaviksoo kui, kui Lukase puhul Luukase puhul tal on õnnestunud vähemalt üks ka suur initsiatiiv läbi viia, eks ju. Põhikooli gümnaasiumiseadus on selge, loob mingi vahe mingi uue tasandi selles, mis varem oli ja mis mõne aja pärast on Aaviksoo puhul tõesti ilmselt kõige suurem teene on see, et ei ole midagi juhtunud dramaatilist kogu selle perioodi jooksul ja kui seda õnnetut samba asjadel kaelas ei oleks, siis olekski tegelikult Aaviksoo nagu erakordselt hästi hakkama saanud. Saanud ministriga ühes ministrid jätsite täiesti nimetamata ja ma saan aru, et see oli nüüd väikene hinnang siiski Marko Pomerantsi tööle, sellepärast et siseministrid, ma ei ole kuulnud rohkem, kui ta oli üks ööpäev kusagil pritsumeestega koos ja, ja vaatas, mismoodi pritsumehed töötavad. Aasta tagasi umbes oli umbes aasta tagasi ja ülejäänud asjad kõik ongi kadunud, isegi tema luuletused Pomeriinagi ei ole enam kusagilt lugeda. See, et, et vaadake, ma ei jõua kõikides ministritest korraga rääkida ja nüüd ma kardan, et mõni ministri välja Ta ei ole üldse nimetada ei lase. Ja te küsite vahele, aga tegelikult Marko Pomerantsi ka natukene nagu üsna tabavalt ütlesite kaitseministri kohta, et tegelikult on tema tööle kõige suurem tunnustus, et mingeid jamasid pole, tegelikult toimub ja see on ministrid ja selles suhtes käia ja särada ja mingeid ladusid lahti murda või kerge käerauda panna. Ma arvan, et see ei ole ka. Tal ei ole võimalus sambaid ei maha võtta. Ja ma, ma arvan, et see on tõesti väga hea, et, et see, see nii on ja teiselt poolelt on just see, et, et ta on suutnud sellel alal ka jälle sellesama kriisiolukorras tegelikult korraliku töörahu tagada ja peale selle on siiski ka sealt ministeeriumilt, kui keegi pole tähele pannud, tulnud üsna oluline initsiatiiv, kui me räägime kogu aeg Ida-Virumaaprobleemidest ja nendest siis lõppude lõpuks paika saadud, see üldine programm, mille osasid juba täidetakse, kasvõi selleks, et et mõned inimesed on hakanud Eesti õiguskaitseorganite tegevust selles regioonis on märgatavalt elavnenud, kui ma ütleksin, nii tagasihoidlikud ja see on kindlasti kahtlematult väga positiivne, aga mul on ainult põllumajandusministri juurde ja ta noh, praegusel hetkel tervitatakse kuskil siis keskerakondlikule konverentsil paides ilmselt igasuguste sõnadega, siis siis ka tema puhul. Esiteks kehtib sama reegel, kui me vaatame sellest kriisiolukorras meie maa elus ja põllumajanduses toimub siis saavutada olukord, kus sellele alale suunatud summad on suurimad läbi kogu Eesti ajaloo on ikka ka omaette saavutus ja ka seal on koitu, stabiilsust ei ole mindud nagu loomulikult lolliks ühegi asjaga, kuid salaon saanud tugevalt ja stabiilselt areneda, mis, pluss jälle nüüd üks, mille eest tuleb põllumajandusmilliseid eriti kiita, mida võib-olla Eestis ei panda nii tähele. Nimelt on just põllumajandusminister see, kes on võib-olla saavutanud meile Euroopa suunas Eestile kõige tugevamad opositsiooni. Väga vähe on tähele pandud seda, et praegu arutatakse Euroopast kogu Euroopa põllumajanduspoliitika reformi, mis tähendab noh maakeeli öeldes seda ja see ebavõrdne olukord, mis on vanade liikmesriikide ja uute liikmesriikide vahel, läheb likvideerimisele ehk need konkurentsieelised, mis on teistel riikidel veel osadel aladel püsti, need võetakse lihtsalt ja selgelt ja üheselt maha. Seesama paber on juba Euroopa komisjonist nüüd aluseks. Need on võetud tööle läinud praegu mulje, et härra seeder isiklikult Kui teinud aga vaadake, juhuslikud täpselt ongi selle paberi teinud, see on väga vähe teada, et see paber seal esimene nüüd ala, mis on väga suur ala Euroopas, mis lähtub Euroopa Komisjoni ettepanek meie ekseedee esitatud ettepanekust, millele on saadud taha vastav alla Komisjonäär, kes ei hakka salgama, on ka härra põllumajandusminister isiklikult hea sõber, ehk endine Rumeenia põllumajandusminister taha saadud Saksamaa. Ma ei hakka ütlema, et sellel oleks taha saadud Itaaliat, paaniat või Prantsusmaad veel, kellele see paber, noh nagu aga väga ei, meeldiv või ei hakka kui väga avameelselt. Kuid see oli esimene kord, kui Eesti on saanud sellisel poliitilisel alal oma seisukohad Euroopa Komisjoni seisukohtade aluseks. See on ausalt öeldes üsna kõva. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas Marju Lauristin. Materjal, elulooline raamat pealkirjaga punane ja sinine, lehekülg 149. Sisu. Kirjeldades Laari valitsemise päevi 1992. aastal, ütleb Lauristini järglast. Paari puhul oli nii hea kui halb asi see, et esimeses valitsuses juhtis ta meeskonda, kus ükski ei olnud professionaal kamina mitte. Ei saanudki olla, sest kogu professionaalsus pärines eelnevatest rutiinidest. Aga just nendest taheti lahti saada. Mart Laar kui kõike seda kuulata praegu ja panna silmad hetkeks kinni ja, ja unustatud tühi kõht ära, siis sellest ma usun sellest soojast ja jõust, mis teie sõnades on, jätkuks kõigile vähemalt pooleks aastaks, enam-vähem, aga selge on see, et, et elu nagu väljaspool kõiki neid häid asju keeb nagu omasoodu edasi. Seda, mida te kohalike omavalitsuste valimistel lubasite, viitekümmend tuhandet töökohta ikkagi päris hästi realiseerida ei ole õnnelik, ehkki ma tean, kohe te vastate, et ei, on realiseeritud, uued töökohad on tekkinud. Ega loomulikult on ta ju teate need numbrid ise, numbrid on väga-väga selge asi maailmas noh nagu niimoodi ja need näitavad, näitavad väga üheselt asju, kas see meeldib kellelegi seda uskuda poliitiliselt või mitte. Ja ma arvan, et kui ka Eestis on tööpuudus langenud noh, nagu madalale tasemele ehk ta sinna, kus ta tegelikult peaks olema, kus ta loomulikult veel ei ole, siis leidub kindlasti Eestis inimesi piisavalt, kes ütlevad, aga tegelikult ta pole sinna langenud. Reaalsuse ehk numbrite ignoreerimine on, on väga, väga lihtne asi, sest et seda on väga raske ümber lükata nagu ütlete, kuna ma tõesti võttes need numbrid ette, sealt vaatavad vaatavad need töökohad, need töökohad leidnud inimesed üheselt vastu ja seal nad on, mis ei tähenda seda, et, et ma kohe otsa ja ütleks, et see tähendab probleemi lahendamist. See on probleem on endiselt liiga kõrge. See tööpuudus on langenud. Kui ma aasta algul erakonna kongressil selle välja ütlesin, et selle aasta sees pannakse tööpuuduse kas seisma ja pööratakse langusesse, siis ma vabandan, enamus ajakirjanikke naeris suhteliselt laginal selle peale, ütles, et tegemist on erakordselt populistlike loosungitega. Vaatame ümberringi. Läks, läkski täpselt nii. Ainukene asi, et nüüd on selge, et tuleb panna järgmine sihtmärk on see, et, et me, mille ma olen ka juba välja öelnud, see, et me saaksime tööpuuduse alla alla 10 protsendi ühekohalise numbri autatuseks see on, see on suur eesmärk ja see on suhteliselt suur väljakutse, milleks tuleb mitte lihtsalt teha sedasama, mida me praeguseks on teinud, vaid teha tegelikult rohkem. Aga mida te ütlete neile, kes ütlevad, et see, see langus on hetkel nii-öelda ajutine suvi andis siin hõlpu ja võib-olla sügis natukene ka hooajatööd veel, eriti põllumajandussektoris näiteks kas või jätkuvad, aga samas on ees tulemas talv, mis võib anda väga tugeva tagasilöögi. No ma ei arva, et ta annaks väga tugeva tagasilöögi, kuid on selge see, et kui me räägime nüüd tööpuuduse jätkuvast vähendamisest, siis saab see olema väga tõsine väljakutse, on, ma olen, selles suhtes ei ole olukord kuidagi niimoodi, et me peaksime ütlema, et ahhaa nüüd on asi möödas ja tööpuudus läinud ja, ja meil on majanduskriisist väljunud, Eesti võib ütelda, ma olen majanduskriisist väljunud siis, kui me suudame tööpuudust praegusest tasemest tunduvalt madalama, vähemalt noh, nagu poole võrra madalamaks tõmmata. Kogu selle kriisi eel räägiti ajal räägiti sellest, mismoodi rahvusvahelised majandused, Eesti majandus, nende hulgas peaks tulema mingi uue tarkuse või uue teadmisega sellest situatsioonist välja. Kas Eesti tegelikult kokkuvõttes on selles kriisis ka kuidagi muutunud või, või püüame me nii-öelda uuesti minna täpselt sellele samale ringile, et loodetavasti miski sisemaise tarbimise kaudu aitab meie majandusel kasvada? Seda me näeme nüüd ikkagi lähemate aastate jooksul, tegelikult lugedes just hiljuti mõned päevad tagasi tulnud välja ühe soliidse agentuuri, noh, nagu ennustusi majandusarengust siis kui need tõesti peaksid täide minema, siis näitab see, et me pole midagi õppinud, kui Eesti riik kukub jälle kulutama. Me paneme riigi jälle kulutus sallile. Riigiasutused kasvamal, hoiame eelarve defitsiiti, kasvatame võlakoorma kahekordseks. Need olid kõik need, mis seal selles siis näitab see, et me pole mitte tuhkagi õppinud. See on asi, mida me teha ei tohi. Kulutamise pool, see ei ole see, mis toob nii-öelda raha juurde, see, mis hakkab seda raha tootma. Loomulikult kulutamine on nagu arusaadav see, see peab olema. Vaadake kulutamisele kulutamisele on vahe, noh tähendab, kuhu kohta kujuta, niipea kui valitsus kukub ise oma kulutusi tõstma, siis see tähendab ettevõtlusele inimestele kulutamisele keerulisem olukord. See on noh, nagu selline ühendatud anumad maailmas. Kas meil meeldiv seda mõista või ei meeldi niipea, kui valitsus kukub raha noh, nagu huugama panema läheb, üldiselt inimestel halvasti. See on noh, nagu kahjuks selle kriisi kogemus maailmatasemel väga selgelt näha on elatud üle jõu on võetud endale liiga palju kohustusi, on pandud panustatud sellele, et meil oleks noh, nagu selline tõesti rohkem kulutamis ühiskond kui, kui osalemise või teenimise ühiskond ja sealt on tulemused tegelikult käes. Ja see oli Eestis ka täpselt samamoodi, et peaministrit me mäletame rääkimas, et kui see on kriis, siis ma saangi sellises kriisis elada ja, ja riigieelarve oli praktilise 100 miljardit, see oligi seesama. Eks me vaidlesime siis juba kah selle üle üsna kõvasti, nii et ja aga hea, et me oleme sellest välja tulnud ja ma väga ikkagi tahaks loota ja vaadates praegust valitsuse suunda, valitsuse hoiakuid ja need on, mida me oleme omavahel rääkinud tulevikku vaadates kasvõi eelarve tasakaalustada millestki muust, siis siis on mul tõsine usked, et see ennustus on ikkagi vale. Selleks peab tõesti valitsuse koosseis ikka väga otsustavat muutuma, selleks et Eesti lendaks nüüd noh, nagu täiel määral sellise uude kulutamist kallis sisse praegusel hetkel see, et, et me peame tasakaal, on selgelt tehtud poliitiline otsus ja ma küll ei arva ega usu, et seda oleks nii väga lihtne seda poliitilist otsust muuta. Meie oleme sellel otsusel üheselt taga mitte ainult taga, vaid me nagu nõuame kindlasti. See jätab mulje, et koalitsioon meil praegu on kindlam kui kunagi varem, ehk et üksmeel on, on väga suur ja leitud. Kui valimised on ees, te peate kuidagi erinevalt ja huvitavalt. Kombel no siis me peame hakkama paljudes asjades otsima neid kunstlikke erinevusest, et tegelikult nii nagu peaminister seda ka ise ütelnud, et tegelikult kahe erakonna koostöö valitsuses on olnud tunduvalt sujuvam kui, siis kui oli arvuliselt rohkem kolm erakonda valitsuses. Ehk me tegelikult oleme tõesti paljudes küsimustes leidnud üksmeelt. Kuid kindlasti tuleb enne valimisasju, kus kohas me ei leia, noh, tähendab seda, seda üksmeelt, kust kohast vaieldakse, aga mitte ei vaielda, sellepärast et me kindlasti tahaksime eristuda noh, mingis suunas ja me olemegi natukene erinevad erakonnad mitmetes küsimustes. Kulutuste rallis muidugi rääkida selles olukorras, kus, eks ju me teame väga hästi, et et noh, probleemid on inimestel inimeste taskust kinni makstud, see on täiesti arusaadav. Nii see on, et, et nende viimaste aastate sees tekkinud võimalused, mida riik kompenseeris, on inimesed pidanud pidanud lihtsalt oma püksivärvli või millegi muu arvelt, et endale võimaldama. Et, et kus me täna räägime ikkagi ju küsimustest sotsiaalsfääris, eks ju, arstid räägivad selgelt, et nemad on alarahastatud, kus kohas peaks nii-öelda see see raha tagasi tulema, ma tahaks ikka teada saada, mis seal riigis muutunud, kus kohas võiks see uus kasv tulla mitte kulutuste ralli siis mitte mitte võlgu võtmine, mida me ju ka tegelikult ikkagi uue riigieelarve juures teeme järgmise aasta eesmärk ja, ja seal on ka sees ikkagi sedasama euroraha, mida nii ütleme paari-kolme aasta perspektiivis ei ole kindel, et need summad täpselt samasugused massid on, kuskohast tuleb see see tulude tulude kasv? Kas Eestis on kaks asja, esiteks majandus läheks käima, läheb käima läbi investeeringute, kui need hakkab tulema, siis on selge see, et, et on tuludega teined tulude kas on läbi hariduse, kus koha kohta on panustatud tõesti ka selle kriisi ajal, kus koos on õpitud mitmeid asju, eriti noh, näiteks sellest, kui oluline on kutseharidus ja siin on kõvasti raha pandud tegelikult ka läbi selle sõltumata kriisist või mitte, mis tegelikult on see alus, mis paneb, iga haritud inimene teenib rohkem kui harimata inimene. See on tegelikult väga selgitatud nii maailmas kui ka Eestis ja see on teine alus. Hea hariduspoliitika on kõige parem majandust. Kriitika ja kolmas on loomulikult, ega me peame majanduses. Mina tahaks ütelda seda, et, et nüüd riigi juhtivat rolli etendama, kuid kuna ma pean just minema järgmisel nädalal Pärnu juhtimiskonverentsile kõnet pidama, Eesti tulevikuvisioonist rääkima ja sealt soovitati, enne kui ma sinna lähen, vaadata läbi peal natuke rohkem kui 10 aastat tagasi samas Pärnu konverentsil peetud kõne siis üheksakümneüheksandal aastal, kus oli tegelikult mõnes mõttes olukord väga sarnane. Ja, ja kus saigi tegelikult, kui ma ise oma kõne lahti võtsin vana powerpoint esitluse, siis ma avastasin, et et tegelikult on väga paralleelne jutt, mida tuleks rääkida ehk seda, et on mitmed alad, kus kohas tiik peaks ja valitsus peaks käituma, kui ma nüüd ikkagi aktiivsemad. No mis, mis aladel on, aga hakkame pihta, välismajanduspoliitik, nii välismajanduspoliitika Eestis ütleme niimoodi ei kuulu kõige suuremate aktiivsete prioriteete. Väga viisakas olete nii palju, kui ma olen aru saanud, valdkonna esindajad, erinevad, üteldud poliitika puudutaks üldse. No ma kasutasin viisakat väljendit ja, ja see on kindlasti alaku kohta Eestis peab oluliselt rohkem panustama. Aga aga, mis ei lähe, toome näite sellest, et poliitika prioriteete. Väljal see räägime näiteks. Noh, välis välispoliitilistes uudistes, mis on meie välispoliitika, millega meie välisministeerium tegeleb ütleme. Tahtsingi seda küsida, see on siin kirjas, et mis on need välispoliitilised asjad, millega tegeleb, aga räägime majandust. Kõik näinud, vaadake, need ongi tihtipeale see, et selleks, et olla edukas ka välispoliitikas maailmas nähtav, see tähendab autoriteeti on tark toetada meie ettevõtlust, see ei ole noh, nagu, kui ma ütleks, et Eesti teeb oma ettevõtluse toetamiseks läbi ka meie välisesinduste vähem mitte sellepärast, et öeldakse, et inimesed, kes ei oska või ei tea, aga ütleme avamas, et see ei ole olnud riigi selge prioriteet ja, ja inimesed, kes ka on välispoliitikast tegelenud, on selle üle mitmed üsna tõsiselt mures. Tegelikult oleme oma majandusega natukene jõudnud samasse kohta, kus oli Soome noh, ütleme peaaegu kaks aastakümmet tagasi ehk üheksakümnete aastate algul, kui Soome oli valik, kas ta tuleb majanduskriisist peale majanduskriisist, väljatulekut, tollast, et mida siis saab edasi ja oli selge, et Soome on jäänud Soome ettevõtlusele juba väikeseks ja selleks, et tegelikult kasvada, tuleb minna välja ja täpselt see on see, mida Eestist tuleb teha, me peame minema välja ja selleks riik saab teha täpselt, hakkame noh, ütleme esiteks on välismaal, teine on kindlasti näiteks küsimus sellest, millised on need rahvusvahelised organisatsioonid, kui kohtame, me kuulume, mis tegelikult tegelevad koha peal, siis ettevõtluse tellimuste esitamisega, eriti mis puudutab e-majandust ja kõike muud. Näiteks me astusime vägedas klubisse OSCD esse. Analoogsed klubid eksisteerivad Aafrikas, Aasias, sinna Eesti millegipärast pole pidanud vaatamata Eesti ettevõtjate korduvatele palvetele Talle vajalikuks astuda ega sinnapoole liikuda, mistõttu ettevõtted, kes tegutsevad näiteks Aasia turgudel selleks, et pakkuda neidsamu kuulsaid e-lahendusi on olukorras, kus kohas nad peavad tegutsema läbi Lichtensteini või listist. Vabandust, see seal ei ole mingeid poliitilisi juht läbi, aga see oli läbi listilisteni registreeritud firmade selleks, et nendel hangetel osaleda. Et see on tegelikult absurdne olukord, see on asi, kus riik peab väga selgelt paika panema, meid huvitavad need turud. Me läheme nendele turgudele ja me ei, me ei tee valikut, kes pääseb meie, otsusta ära, milline ettevõte tugevam või nõrgem, see oleks juba tõesti majanduses liiga palju sekkumine. Kuid me loome nendele ettevõtjatele võimalused, et neil on sinna minna. Ja see on noh, teine asi, kolmas asi on noh, loomulikult näiteks nendesamade, mis on selgelt, millel on tugev ekspordipotentsiaal, seal on meie lahendused, praegusel hetkel ripuvad nad kuskil nõnda ministeeriumite kappides pole suudetud ära otsustada, mis nendest saab. Mis on nende staatus näiteks milline on nende litsentsid, kes võib neid kasutada, kes võib neid müüa, et asjad on tegelikult siiamaani üleval, aga ministeeriumite vahel segamini ilmselt on, vajab tegelikult kogu meie IKT, mis on minu traditsiooniline IKT keskus suuremat korrastamist, kuidas seda juhib, tehakse selleks, et see kooskõlastuse tase, koordinatsioon, valitsusasutuste sees oleks märgatavalt suurem, võimaldaks nendel samadel ettevõtetel juba eraldi võtetel minna, neid tooteid arendama mujal maailmas, minna eksporti, sellel on noh, kõikide selle järgi olemas väga selge, võimul sinna otsa, neljas asi kohe on nüüd üldsegi, räägime nüüd majandusest ka, mis puudutab mitte ainult väljaspoole minekut, vaid sees pole minekut. On selgelt kui teha noote ka näiteks ettevõtjate seas küsitluse, et mida nad ise loovad selliseks kõige tugevamast kasvupotentsiaalist, kus nad ise tahavad tegutseda, kus nad arvavad, et Eestil on mingisugune eelis, löögi olukord, kust edasi minna siis kogu IKT on, on see sektor järelikult on see sektor, millel on mõtet Eesti riigil panustada rohkem see ei ole küsimusele tihtipeale sellest, et sinna tuleks mingit tohutut raha panna, vaid tegelikult tuleks teha lihtsalt koordineeritud kõik otsused ja ütelda, jah, see on asi, millega me tegeleme ja. Kes seda peaks ütlema, seda peaks ütlema ju valitsus valitsusse kommertsJuhan, Parts või Urmas Paet või siis peaks seda ütlema Kesbleemsus Drow probleem. Ja sellest, et kas on valitsus, ei ole võimalik, et üks minister seda otsustab, sest et kõik see ala on noh, nagu niivõrd jaotatud erinevate ministrite ja kõikide alade, vaat see on tõesti valitsuse kollektiivsed otsused, mis on vajalik, mis eeldab esiteks, nagu ma ütlen teatava koodi senisest tunduvalt suurema koordinatsiooniolemasolu, miks need tegemata on need otsused? Noh, eks need on ministeeriumite vahelised eriarvamused, milline ministeerium, kes kus mida teeb, see on küsimus, millest tegelikult räägiti juba eelmise koordinatsiooni või koalitsioonilepet siis selles kokkuleppele jõutud, sellest on räägitud praegusest tunduvalt rohkem. Mulle tundub, et järgmise valitsuse või kes tuleb märtsi juba koalitsioonileppes, on üsna selged kokkulepped, kuidas sellega asjaga edasi minnakse. Noh, ma ei hakka rääkima sellistest oma vanad noh, omaette, minu hullumeelsus siis kui ma vaatasin oma ettekannet, oli IT kolledž käidi sedasamast Pärnus esimest korda välja, siis oli oi-oi-oi, see küll ei tule välja, see töötab nii, mis mühiseb, minu järgmine hullumeelsus on IT-Akadeemia. Mis ei tähenda seda, et see peaks olema kuskil betoonis või vormiliselt püsti pandud mingi uus ülikool, seda annab teha tegelikult praeguste kõrgkoolide ühendatud tegevuse baasil üsna hästi. Aga selleks, et luua Eestis ikkagi selge klaster ja kui ma räägin veel Klastel praegu on ju tegelikult selles mõttes Aga sisse ainult, ega ta lähebki. Ja selles suhtes, kui ma räägin ikka tegelikult lasta, siis ma räägin sellest, mis töötatakse ikkagi väljapoole, tootas tõesti eksport ja töötaks mujale. See on natukene teistsugune klast, samal ajal eeldused selle tegemiseks on loodud läbi sellesama et meil on olemas oma küberkaitse keskus, milleks tuleb tänada paljuski kaitseministrit, et see on saanud teoks tõesti teiseks, rääkides siseministrist jälle tema positiivsetest pingutustest küljes tööd ja ma enne ei räägi, on see, mis on üsna lähedale meile hakanud tulema, on meie Euroopa IT-agentuur, kui me kogu selle laste siia kokku saame, siis on selge see, et, et sellel on noh, tugev kasvupotentsiaal majandusse. Uut kuulda prantslased on leppinud sellega, et seal tuleb Eestisse. Ma ma kiirustasin sündmustest ette, kui ma hakkaksin väga täpseks minema. Aga esiteks on Eesti saanud enda poolele mitmeid maid, kes olid varem teisel poolel. Ei hakka salgama, olen ka ise selles suunas teinud. Kas see tähendab reaalselt ka seda, et seal mingit nii-öelda kaupadega millestki loobuma? Ehk kui sul on head sõbrad, siis sa ei pea nendega kaupa tegema, see kaubategemine tegelikult tihtipeale tapab selliseid läbi, läheksid ära, kuna osad riigid, noh, mõni aeg tagasi mõned eelmised valitsused võib ütelda, mõnes riigis käitusid viisil tehti Kaupo prantslastega ja võeti need mingisuguseid toetusi, siis tehti kampa eestlastega, võeti need mingeid toetusi ja kokkuvõttes ei liikunud asi ühes ega teises suunas. Tegelikult selline poliitika ei ole pikas perspektiivis väga lendav ja nagu mõnel maal on sellest väga hästi aru saadud, alustatud asi läbi antud, sellega toetus ja ma võin olla rõõmus lihtsalt, et see toetus on antud meile. Arusaadav, me loeme ridade vahelt ära, enam-vähem, saame aru, millest siin jutt tuleb, ma loodan, et see uudis õige pea ametlikult ka saabud, vaatame nagu seda välispoliitilist otsa Eestiga ongi juhtunud, see, mida ennustasid need, kes ühe argumendina Euroopa Liiduga liitumise vastu seda esitasid. Ma ei tea muidugi, mis olukord oleks siis, kui Eesti ei oleks liitunud Euroopa Liiduga, aga Eesti välispoliitika on ikka praegu suurem kui üks kõige suurem välja mõelda. Null vähemalt nende asjade osas, mis loeb, mingeid puudutab mingeid initsiatiive, enda oma ambitsioone ja nii edasi. Hiina saatkonda suudame hakkama hakata ehitama ainult seetõttu, et kusagil mingid Euroopa rahad on üle ja neid võiks seal ära kasutada. Mis Eesti välispoliitikaga juhtunud on, peale esimest jaanuari 2011, kui on euro käes, kaob isegi selle nii-öelda suunaline liikumine ära ja, ja see kauss, mis kunagi kees üsna aktiivselt vaikimisega lõplikult konnatiik. Ma arvestada sellega, et, et, et üks nendes kohtades, kuhu minust valitsus seoses räägiti, oli välisminister, siis ma pigem hoiaksin oma suu natuke sellel alal siiski kinni, muidu ma See on märk sellest, et ei ole siiski praeguse raamatuga. Noh, ma ei ole päris seda ütelnud, kuid ja sellest näiteks, et ministeerium mõnel alal vajaks juhtimist aktiiv semaia, selgema suuna, poolasedama kajutit. Peaksin ütlema küll, jah. Ja samas ma julgen ütelda, et Eesti pole midagi nüüd teinud, kui ma räägin, räägin sellest samast kas või seedritööst millestki muust, siis see tegelikult on üsna tähelepanu väärne töö. Kuid jah, kui me räägime välispoliitilistest algatustest sellest tööst, mida peab tegema, siis on Eesti olnud pigem selline usina viks koolipoiss, kui küsitakse, siis tõstab kätt või tahab, äkki ta räägib alati väga õiget juttu, aga ilusat juttu täpselt juttu on kõikide õpetajate üldine lemmik. Aga ma tundub, et sellised koolipoisid, kui me ise mälutame, ei olnud just kõige kõige populaarsemad ega armastatud, sest et maailmas jääb rohkem meelde see, kes on natukene, vabandan väga, on selline natuke nagu Tootsi tüüpi, et me oleme. Me oleme natukene nagu, nagu aeg-ajalt siukene, üritame Euroopas käituda kiire kombel, aga aga ma ei arva, et siis kõiki neid tükke tasuks teha, ehk siis ehk ehk Kösti köstri saunaakent puruks lasta Mossadi laudadega. Aga kuid natukene. Nagu selliste värvikust või iseloomuaeg-ajalt oleks hea näidata Täitsa külje pidi, muudkui ma mõtlen, kui Eesti välispoliitika peale tervikuna siis sellesse perioodi sattunud 2008. aasta ja, ja kaheksas august, loomulikult kui siis oleks Mart Laar olnud Eesti välisminister, siis, siis tõenäoliselt oleks Eestiga nii-öelda sõda olnud ikkagi väga lähedal. Venelane. Ei, ei noh, tähendab nüüd nii, nii hullud ei ole asjad kunagi, aga ma arvan, et Eesti selles kriisiolukorra, selle käitus väga ilusas korralikult, need igati nii ühte kui teistpidi täiesti parajasti siis ma võin ainult kõiki kiita kõiki kõiki osapooli, kes selles osalesid täpselt paraja, me ei olnud vait. Me näitasime sellel korral küll oma iseloomu. Presidendi aktiivsus oli vägagi kõrge, vägagi positiivselt. Samal ajal me ei läinud kuskile jälle ka liiale, ehk noh, täpselt see on minu meelest nüüd näide see, kuidas Eesti peaks tegelikult paljudes küsimustes käituma. Tooge mingi näide, mis võiks olla see teine küsimus, milles veel Eesti võiks olla natukene reaktsioonilisi. Kus võiksid reformierakonnal olla mingid konkreetsed ideed, mida teostada? Ei, ma ei arva, et tegelikult oleks mõtet välispoliitikat nüüd konkreetselt ühe erakonnaga kõigepealt siduda, ma arvan, et noh, see on niisugune süsteem, mis loksub niimoodi ühte või teistpidi paika, välisminister on olnud väga palju välismaal, ta on sõitnud mööda maailma ringi, väga positiivselt on arendatud meie konsulaaresindusi, kõike muud, mis on tegelikult inimesi selle väga oluliselt, seda ei saagi talle sihukeste. Vastupidi ma tahan ütelda, positiivne, ega see ei ole kõrvalt ütelda, on väga lihtne ütelda, näpuga näidata, kui ise seal sees ollakse, olles ise ka peaministriametis töötanud, on noh, nagu ühe või teise asja tegelikult mõne võitegemine noh, tihtipeale tunduvalt keerukam ütelda niimoodi rapsti, et, et, et ei ole hakkama saanud või ei ole seda või teist tehtud oleks ülekohtune tegelikult. Aga ideid on ikkagi puudu, neid initsiatiive silma paista, neid on ikkagi puudu. No ma arvan, et vahetevahel on ideed Yellega liiga lennukad ega selles on alati oma ohte ega Maida ütelda, et minusugune inimene, kes need ideed tihtipeale purskab välja suhteliselt arvukas koguses, et see peaks olema nüüd see täpselt õige sti, kuidas asju ajada. Ma vabandan väga, tuletades ka iseennast meelde, on olemas omad ohud, tuleb ka endasse kriitiliselt. Mart Laar 9237 fänni 2007. aasta riigikogu valimistel ei tunne teid enam ära, vaatame natuke, mis toimub partei sees peale seda, kui majas väikene selline revolutsioon toimus. Olete uut meeskonda suutnud koguda enda ümber Margus Tsahkna poliitsekretäri, seda enam ei ole kuulda midagi praktiliselt ja kõik on libisenud Res Publica meeste käpale. No vaadake, minu meelest on ka IRL-ist rääkides viimane aeg hakata sellest lõputust rääkida sellest, kes on minul, hakkab juba meelest ära. Ma ausalt öeldes, kes on mingist erakonnast pärit, on Katzactory, Isamaa või, või, või, või Ene Ergma oli Res Publica või? Sest et meil on erakonnas juba vähemalt kolmandik liikmeid, kes on astunud erakonda peale seda ühinemist Tallinnast vist enamus meie erakonnast on juba astunud peale erakonna, siis nemad ei ole Res Publica, nemad ei ole ei endine Isamaa Nadon, IRL ja selles suhtes on üks positiivne selge asi, mis on toimunud, et see arusaamine on selgelt kasvanud ja igas erakonnas on omad vastasseisud, omad erinevad arusaamad, erinevad temperamendiga inimesed, aga tundub, et tihtipeale nende seletamist joon ei jookse enam mööda erakondlike piiravaid jookseb kuskil noh nagu hoopis mujal, nii nagu see tegelikult jooksma peatse valu, erakondlike piire, ma mõtlen nüüd, aga nagu on ka näha, üldiselt oleme omadega üsna hästi hakkama saanud. Erakond ei ole kakelnud, erakond ei ole avaliku kogemusi. Tähendab, vaadake, kui see erakonna ikka tõsiselt kaklema lähevad, siis läheb avalikkusesse. Kui arvatakse, et erakond suudab enda sisemised, kui need vastuolud on tõesti tõsiseks kasvanud vastuolud kuidagi alla õuda, siis see on küll suur eksitus. Seda oleme seda rahvaliidu puhul praegu, eks ole, ja see on liiga ekstreemne näide, noh nagu see on juba see toimub juba nii avalikult, et hoia ja keela, lihtsalt kui ikka tõsine tüli on majas, siis seda avalikkus näeb ja küll sellest siis ka kirjutatakse. Ütleme vaadates IRL-i aastat, siis midagi sellist tegelikult ei ole olnud, järelikult seda lihtsalt polegi olnud peasekretäriga rahul, et ma olen küll rahul, peasekretäri töö on olnud seesama küsima ütleme, meistritöö on olnud selli töö, kui nii-ütelda on seesama küsitlus ja no kuulge, no vaatame tõele näkku, kui me sellega pihta hakkasin ja meile öeldi, et kui poisid 10000 umbes kokku saata, siis te olete jõle kõvad mehed. Siis on ikka väga hästi pandud, noh nagu siis, kui ma kuskil 25000-l olime jõudnud, siis me mõtlesime ise nüüd kui 30000 tuleb, et noh, siis on siis on ikka no tõeline noh, nagu selline kõva sõna. Me oleme praktiliselt 60-st 1000., mis on noh, niimoodi, et sellega ei oska nagu selle teadmisega suurt midagi pihta hakata, seda on ikka niivõrd Nad ei peagi selle teadmisega midagi pihta. Hakkame sellest paania enne valimisi, kõik, kes osalesid, saavad need sallid, kotid, mütsid, kindad, kõik, mis nii-öelda oli võimalik tellida. Ost imelikku juttu nagu osa noh, nagu nii-öelda poliitpolitoloogia lektorid või kuidas neid ametimehi oli täpselt et vaadake, meie jaoks on selle kampaania küll saab olema hoopis teine tähendus ja algusest peale on olnud meid tõesti huvitavad need vastused ja see, mida me praegu teeme, ütleme nii kiiresti sisestama neid kui võimalik ja me tuleme ka nende andmetega kindlasti välja. Nende enda inimestele anname teada, kes selles kampaanias Vaid inimesed ei saa salle. Sallid, nad saavad ka noh, nagu toimub enne valimisi, ühtlasi ka seda loomulikult tunduvalt rohkem, kui me arvestame. Seda peab tunnistama, et igal heal asjal on oma halb küsimus, ega erakonna rahaline seis ei ole kõige parem, eks ole, erakonna rahalisel seisul pole nüüd enam midagi viga. Me oleme kõvasti tööd teinud, ei, praegusel ma seda hetkel veel kommenteerida ei oska, aga sellel ajal Oleme tegelenud tõesti ammu juba, sest et kui poleks tundnud seda kinnisvaravahepeal trahvi ja siis mul oleks ta juba ammu müüdud, sest et maja jäi erakonna jaoks selgelt pisikeseks. Ja noh, nagu on ikka suur vahekassat. Olen majas, mis on mõeldud 3000 liikme erakonnale, võis olla majas, mis on mõeldud 10000 liikmega erakonnale. See väikseks jäämine oli täiesti täiesti selge, kuid sellesama kampaania juurde tulles siis siis see informatsioon praegu vaatad kõige kiiremini saab mingisuguse informatsiooni kätte, nendest, mis on tulnud elektrooniliselt, need on, neid töötatakse kiiremini läbi, teiste sisestamine võtab paratamatult aega. Siis on juba praegu ikkagi näha need teemad ja paljud küsimused, mis on inimesed seal arvanud ja ma küll ütlen, et, et erakond, nii nagu me seda tegelikult algselt esiteks me saame tohutu hulga infot ja teiseks, me saame, nagu kavatseme seda infot ka arvestada. Sest et ei ole mõtet minna kampaaniat tegema siis teemadel, mida, mis kedagi ei huvita, vabandanud. Aga mis on see põhiline teemade umbes küsimus üks seal oli see, kui ma õigesti mäletan, et mis on Eesti elu kõige põletavam probleem ja siis läheb enam-vähem see, et kui me Võtame tööpuudus on, selle ma oskan, ma arvan, et, et see on ka, see oli sellel nüüd esimese osa ankeetide enam-vähem tulemus, mis on küll väikene osanud veel tervikust, aga ma ei usu millegipärast, et see muutub, tööpuudus oli, on ja jääb kusjuures on see, et, et inimestele just tundub olevat sobiva mitte see tööpuuduse probleem selles mõttes, et andke mulle, tõstke minu toetuse või midagi muud, vaid selleks, et Eesti riik saaks oma majanduse korda. See on noh, nagu see selge siht, teine või kohe teise äramis tundub, teine on haridusinimestel on nagu selge mure selle pärast muuseas väga erinevatel põlvkondadel vanematel täpselt samuti ja noh, kuna olen küll isegi mitte ukselt uksele kulgenud paljudes kohtades inimestega, ehkki noh, sedasama ankeedi teemal ja niimoodi ise tulevad ju ei olegi tarvis otsida. Siis just vanemad inimesed ütlevad, mis ütlevad, et nemad saavad Eesti riigis hakkama. Et loomulikult alati võib raha rohkem olla, kui nad saavad hakkama, need on peamised probleem, see, kuidas nende lapselapsed saavad endale hariduse maksta. Makse on noh, nagu väga raske ja kui lapselapsi on palju, mis on ju suurepärane, siis läheb see v vastu. No siis on võib-olla igal juhul sellel vastustel on nii-öelda näha juba reaalsele poliitikale mõju, ma saan aru, et Lukase ettepanek seetõttu võetigi kiiresti kohe päevakorrast maha elukas sai pehmelt öeldes vastu näppe ka sellise ettepaneku tegemise eest, et et tuleb hakata kusagilt maksu tõstma. Juba on nagu reaalne tagasiside olemas. No natukene liialdate, aga ma ei hakka natukene Urmas, aga ma, ma ei hakka salgama, et kindlasti hariduse teemal käib meil erakonnas praegu väga tõsine arutelu. Sest see idee oli ju tegelikult hea ja lihtsalt ta tulin valel ajal selle ettepanekuga välja, kuidas saab rääkida maksule. Ei vaata küsimusena mitte maksude tõstmisest, see noh, tähendab oli selle ettepaneku tõesti ainult üks võimalusena tegelikult, millest räägiti rohkem sellest ütleme mis on üks võimalus tegelikult hariduses väga lihtsalt on see, et, et maksavad inimesed ise sellel ajal, kui nad õpivad täpselt siis nende vanemad või vanavanemad, teine võimalus on see, et makstakse hiljem, ütleme siin Tõnis ettepanek oli, tegelikult, maksab hiljem noh, nagu selle sissetuleku pealt, mida inimestel siis peale haridus seda kaotas Austraalias näiteks. Sisuliselt Oscarite järelmaksuga, kui sa saavutad peatavalmas Ja kolmas noh, nagu probleem, võimalus on siis see, mis oleks andnud praegusel hetkel noh, nagu tasuta õppimise võimaluse inimestel selles suhtes ma julgen küll kinnitada, haridusministri selge eesmärk on see, et vaadates praegust olukorda on noh, nagu noortele anda võimalus tasuta õppida, ehk riik tasub noh, nagu ühel või teisel kombel praegusele äral ärand, selle õppemaksu summa ja kolmas võimalus on see, et kui see on ühiskondlik hüve, siis on ta ühiskondliku õppemaksu summa, mis muuseas on tunduvalt väiksem kui võib-olla arvatakse isegi kokku makstaksegi riigi poolt ära ja on tagatud sellest, et nendel kohtadel, kus siis ülikooli astutakse avalikes kõrgkoolides, saavad üliõpilased maksuta õppida, mis ei tähenda seda, et see oleks jälle odav. Teine probleem on, selle otsas on ega paljudel noortel on see ikkagi võimalus õppida nagu lõppe maksan küll makstud, aga ülikoolis õppimine nõuab väga palju. See on hea idee välja tegi seda täiesti valel ajal, ma olen sellega nõus. Ma ei, ma ei olegi vot vot küsimus ongi. Kõigepealt peab arutama, kas on hea idee või on või on võimalik veel paremini teha, seda parajasti teemegi ja, ja ma arvan, et sellega Lukase soolo oli seal lausuda, leppinud parteiga kokku, ma tahtsin küsida ühte teist asja. Mart Laar, teie ettepanek selle osas, mismoodi kirjutada põhiseadusesse sisse olulisemaid võin öelda täpseid kriteeriumi teatud asjades on pannud mõtlema, et sinna põhiseadusesse võiks kirjutada teel asju siis, mis, mis tegelikult kas abstraktsem all või konkreetsemale tasandil on praegu määratlemata. Erakordselt paljusid puudutav teema on praeguse taastuvenergia toetuste maksmise süsteem ja kui mu mälu mind ei peta, vist teie olite ka 2008. aasta alguses see, kes selle poolt hääletas nii-öelda selle suurema suurema tasu piir. Mul on, ma pean selle küll üle vaatama natukene kahtlane, aga ma julgen ütelda, et ma seda ei teinud seda, sest et muidu ma järsku ületan ületan, noh, nagu ületan nagu oma oma oma mälu ma just hiljuti mõtlesin, ma pean selle üle kontrollima, kuidas seletus läks, sest et see oli tollel hetkel oli konsensus ütleme noh, nagu suhteliselt moodustunud riigikogu. Enne enne valimisi oli tekkinud arusaam, et roheliste energia toetamine on jõle vahva asi tunnistama, et ega selliste arvutustega liiga palju ennast nüüd, kui nüüd takkajärgi vaadata juht ei ei vaevatud, ütleme noh niimoodi mina mäletan, mispärast ma ütlen, et ma ei ole kindel ehmasele Bootrasse. Ma mäletan teatavat klõbinat. Sellel hetkel ma mäletan teatavalt krõbinat, kas võbin realiseerus selles, et minu häält selja taga ei ole või mitte, seda ma ei oska nüüd kindlalt ütelda, aga krõbinat ma mäletan küll. Aga see võbin kahjuks jah, on realiseerunud. Noh, väga ebameeldival kombel me käisime Ida-Virumaal kaks päeva. Me kuulsime praktiliselt ainult ühte juttu. Tegelikult kahte juttu, mis on seotud ühe sama asjaga. Esiteks rääkisime me ettevõtjatega just Ida-Virumaal asuvad ettevõtted, kelle noh, nagu juba algselt peale on olnud, elektritarbimine on nendes ettevõtetes on see püssi, on see sell noh nagu noh, sellised ettevõtted, nad on ikka noh, nagu nagu üsna meil eetikas olukorras, kus on iga aastaga 100 protsenti praktiliselt elektri hind kasvanud, siis see ei ole nagu naljakas, seda enam, et need elektriarved kirjutatakse seal mitte nagu 10-le 1000-le seal kirjutatakse, et elektriarved miljonitele ja kui see sellises tempos kasvab, siis tekib küsimus, kuidas need ettevõtted üldse pinnale ja ja selle kasvõi üks protsent on olnud, noh, nagu see taastuvenergiakomponent, jõuline jõul jõuline ja üsna jõuline komponent teine ja, ja teine on siis inimesed, kellega me rääkisime keda see ettevõtete huvid nii väga, isegi huvitanud, neid huvitas hinnatõus. Sest iga inimene, kes võtab ette nagu noh, ei alustanud sellist ebamõistlikku juttu, et lihtsalt valitsus pangu, pangu piir peale ja tõsta see ei ole võimalik, aga mis on, aga kelgelt valitsusel võiks olla võimalik arutada, kuskohast tulevad need püsikomponendid sinna hinnatõusu ja siis me jõuame täpselt samasse kohta tagasi. Püsikomponent on olnud elektrihinna tõus tegelikult kõikidel tasanditel ja noh, sealt oli ka loogiline, et kabinet tegelikult täiesti selgelt andis majandusministrile, kes on nagu üksinda sinna tanki lükatud 1000 nende selle küsimusega tegeleda mitte selleks, et rikkuda siis noh, nagu kokkulepped, need investeeringurahu või midagi muud, aga jõuda siis mõistlikule lahendusele, kus kohas sa, Eesti tarbija, Eesti ettevõtlus ei kannataks, sest et tegelikult selle töö nimi, mida Juhan Parts teeb, on väga lihtne, see on elektrihinna alla lükkamine ja mulle tundub, kui me räägime tõusust. Peaminister on muidugi sellele käsipidurit tõmmanud, nüüd vaikselt. Noh, vaiksed ütleme niimoodi, eks me, see on nüüd üks teema, mida me hakkame väga tõsiselt arutama, sest et kabinet andis Juhan Partsile ülesande ja meil siis nüüd ka juba erakonna esimene huvitab, et et mis siis on nüüd vahepeal juhtunud, et et et selle ülesanded nagu ei ole korras kuidagi enam noh, nagu nagu kõik põgenes ja nemad nagu nagu eemale sellest asjast. Järgmisel nädalal seisavad need arutelud õige tõsiselt ees, et kuidas siis selle asjaga edasi minna, sest et ma nõustun selles suhtes, et et ühtepidi on olukord tõesti niimoodi, et ükskord ma seda enne valimisi tegime, nüüd kipume jälle enne valimisi tegema. Paralleel on noh, nagu kahjuks olemas, kuid ta ei ole siiski noh, nagunii tugev kui eelmisel korral, kuna suund on nagu täpselt vastupidine. Ja kui kabinet juba nii üksmeelne oli selles küsimuses, et see ülesanne Juhan Partsile panna, siis tuleks vähemalt tõsiselt arutada seda tegelikult tehaksegi ka lähema nädala jooksul, et kuidas siis selle asjaga edasi minna. Ülekuulamise toimik number 147. Mart Laar. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine. See on kaks.