Tere, head kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänan üle kulatoon, mees, kes möödunud suve suure pauguga tuli Eesti tipp-poliitikasse ja asus juhtima peasekretärina parlamendierakonda. Kas Lauri Vitsut on lihtsalt väike vemp poliitikas või konkursi rahvaliit otsib superstaari selle hooaja võitja. Selles on küsimus. Kuulamine. Ülekuulamise toimik number 149. Vitsut, Lauri ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Lauri Vitsut, mis teie amet hetkel hetkel olen ma Eestimaa rahvaliidu peasekretär. Kas see partei on üldse ikka reaalselt olemas, Austrias? Andke andeks, ma panen käe südamele ja tõsimeeli ütlen teile, mina kahtlen, et selline partei tänasel päeval veel olemas on ja partei selles mõttes, mis koondaks inimeste mõtteid, ühiskonna ideaale ei tahaks realiseerida, siis võimu juures olles. Vaadake, see partei ehk siis Eestis erakonda on kindlasti olemas 9500 liiget. Tee võib olla hinges, ei tunne seda sellepärast, et te olete siin Tallinnas ja Tallinnas seda eriti tihti väljas ei käi, aga Eestimaa ei koosne ainult Tallinnast, vaid ka muust Eestist ja me oleme kindlasti pildi peal. See viimane on, tõsi, ma Tallinnast üleliia tihti välja ei satu, nädalas võib-olla korra siiski ikka. Aga kas tõesti need 9500 liiget on nõus teile ka praegu nii-öelda truudust vanduma ütlema? Jah, me oleme rahvaliiduga. Ütleme nii, et isegi mitte 9500, ma olen tänase päeva seisuga kindel, et meile on toetust ka teistest Eestimaa paikadest ja me saame riigikogu valimisteks oma hääled kokku. No riigikogu valimisteks hääled võib-olla tulevad, aga kas, et europarlamendi valimised vist, kus rahvaliidu esinumber nagu mäletan, sai vist kokku vähem hääli, kui üldse erakonnas erakonnas nagu tegelinskid, selline fakt ju ka ometi oli. Tõsi, seal oli, seal oli ka üks tundmatu, ütleme tulnuka välimusega selline ilma juustuta, eks ju, noormees võib-olla lihtsalt maainimesed tundnud ära, kes see on, aga hääl ikkagi ei tulnud. Te arvate, et riigikogu valimistel on hoopis teistmoodi? Ma arvan, et me oleme oma read natukene sirgemaks saanud ja, ja ma ei usu, et juuste olemasolu või mitte olemasolu on määravad kogu valimistel. Aga tuleb mõelda, et niisugune fakt oli ja me oleme tõesti mitte edukad olnud paaril viimasel paaril viimasel valimisvoorul, aga see ei tähenda seda, et meid olemas ei ole või et meie sõnum Aga härra Vitsut, mis ajast, täpsustame sellega ära, nüüd, partei tulihingeline liige, olete te hetkest, mis kahetuhande neljandast 2004, eks te olete nüüd näinud ju kuus aastat, seda ka ma jään, mis on nagu rahvaliidu ümber ja sees toimunud, mis see põhjus oli, miks nagu vahepeal asjad niimoodi mädaks kätte läksid, et et igaüks, kes rahvaliidu nimel püsti tõusis ja rääkima hakkas, tahtis, tahtis pageda, kuhu, kuhu avaid jalad viivad. Vaadake ka, ka kõige paremas perekonnas on tülid ja ega me ei ole püüdnudki neid tülisid kuidagi ära peita või ära summutada. Et rahvaliidul on häid ja halbu aegu olnud, aga ma üldkokkuvõttes, mida minu mindon imponeerinud kogu selle asja juures on see, see sõnum ja see ideoloogia, mida rahvaliit ajab, ehk siis konservatiivne ideoloogia, mis on, mis ongi ühele keskmisele tavalisele eestlased. Näiteks olemas ka Isamaa ja Res Publica Liidul konservatiivne ideoloogia. Ütleme niimoodi, et aga kõik need parteid, kes on täna kaardil, neid on kindlasti vaja. Ja rahvaliidu aga räägime edasi hetke pärast sellest konservatiivsest, ideoloogiast vabariigis, praegu on programm selline, mis peab välismaal töötavaid andekaid noori tagasi tooma, teil oma talendid koju on programm olemas rahvaliidu sees ehk neid vahepeal peast lihtsalt hetkeks nagu ära pööranud või maailma asjade suhtes pimedaks jäänud liikmeid andekaid selliseid tagasi ootate või mitte? Aga loomulikult ootame, aga kui te nüüd vaatate, et millega rahvaliit tegelenud on, siis tegelikult need, meie andeka liikmed on ju jäänud Eestile truuks ja ustavaks ja nad on ääremaadel maarajoonides ja ootavad valitsuselt konkreetset tegevust selle jaoks, et Eesti edasi läheb. Need tüübid, kõik, kes on nüüd sotsiaaldemokraat sära pagenud Karel Rüütliga eesotsas need tegelikult oligi üks ballast ja, ja raske kivi Rahvaliidu õnnelikku tulevikku nii-öelda jala otsas. Ma ei ütleks ballast, aga eks siniiga inimene lõpuks teeb oma ideoloogilise pale selgeks ja saab aru, et kas ta on sotsialist või liberaal. Teie olete ikkagi liberaalne ja sotsid läksid minema, ongi rahu majas. Ma olen pise pigem konservatiiv. Selge kuulge, aga ikkagi rahvaliidu nii-öelda vormilise oleku kohta praegu, kas te olete pigem võttes arvesse, kui te nüüd tõesti panete ise käe südamele ja arvesse reaalset situatsiooni ka rahva toetus teile nii-öelda liikmete arv, olete te siiski nii-öelda suur partei ja partei, mis katab Eestimaad, mis, mis ei ole nii-öelda nishi surutud natuke veel alles olevat. Ei ma julgen teile öelda, et me oleme ainuke erakond, kes omab regionaalvõrgustiku üle Eesti ja on kaetud üle Eesti nii liikmetega kui ka algorganisatsioonidega ja see on see, mis eelkõige tagavedu. Kui me vaatame teisi erakondi, näiteks sotsiaaldemokraate, siis on nad hädas sellesama võrgustiku loomisega, no pigem on neil neil puudus see, et ideoloogiale eestlase jaoks võib-olla kõige vastuvõetav on sama häda Reformierakonnale ka Reformierakond toetub ainult võib-olla kahele 12-le suurele rahakotile mitte millegile enamale. Aga millele teie toetate, viimased küsitlused näitavad, et vähemalt praeguse seisuga, kui täna toimuksid valimised, jääksid teda ju ilmselgelt välja riigikogust, kui me arvestame veel juurde, et teie toetusprotsent on umbes seal kolme-nelja protsendi kandis, kui me arvestame sinna juurde, et nendel küsitlustel tihtipeale see nii-öelda statistiline kõikumise viga võib olla kaks protsenti, siis kohati võib-olla nii, et tõid vaevult nap üks protsent toetab. Ega meil toetusprotsent üle kolme ei ole mitte kunagi olnud isegi siis, kui me 13 kohta riigikokku saime. Järgmisel päeval öeldi, et meie toetusprotsent on jälle kolm protsenti. Ma ei ole kunagi näinud ühtki küsitlejad, kes oleks maarajoonis traktori järgi jooksnud ja. Ja teevad seda tänapäeval telefonitsi ja traktoristid on telefonil tulemuses. Mind. Aga ma olen selles kindel, et meie toetusprotsent on suurem ja, ja me ei peaks neid toetusprotsenti. No ma olen seda ise ses mõttes uurinud, on rahvaliit nii-öelda tellinud mingit mingit uurimust või see on lihtsalt teie enda sisemine hääl, mis ütleb teile, et see protsent on suurem, sest kohtute inimestega, kes on siis teiemeelsed Ma olen viimasel ajal läbi sõitnud kõik niinimetatud ääremaad ja kõik regioonid ja kohtunud inimestega ja inimesed on öelnud, et see sõnum, mida me edastama ja see on õige ja sellele Mis see sõnum on, see, mis teie edastate, et Juhan Aare ei tohiks olla. Kuna juht ei, küsimus ei ole juhis või mittejuhis, küsimus on ikkagi erakonna ideoloogias. No räägime sellest toetusprotsentidest, mul on need asjad väga meeldivad, sellised protsendid on need, mis, mis on paberi peal ja paber, paber, tõde, eks ju, nagu me teame, trükimust ei valeta kunagi. Kui protsendid kahtlemata üle Eesti on nii suured, nagu te ütlete, siis raha need protsendid nagu erakonda kuidagi sisse ei too. Kolmas kvartal sirvimisid natukene, Lauri Vitsut, teie isikus, kõige suurem annetaja, kõige heldem, 4500 krooni, Mai Treial edasi 1000 krooni ja siis leiab sealt veel nimekirjas Sven Köster 800 krooni rohkem aruande järgi annetajaid ei olnud, see kuskile rahaliselt takerdus või, või need, kes siis tegelikult erakonnas peaksid rahastajaid olema, erakonna liikmed, erakonna toetajad unustasid erakonna ära, millest siin küsimus on? Ega raha ei ole ju Eestimaal otsa saanud ja kindlasti need, kes meid toetavad, meid ka rahastavad. Aga nad ei ole. To ja rahvaliidu rahastamisse, siis me oleme täna ainuke erakond, kes sisuliselt kellelegi võlgu ei ole. Me oleme teinud rahvaliidu seas väga konservatiivse eelarve ja elame täpselt sellest, mis meil on, erinevalt teistest erakond ehk siis riigi toetusest elate. Et kellel ame riigi toetusest. Ma olen selle raha kokku 6300 krooni ära annetustest, ma arvan, et isegi parteid, mis jäävadki permanentselt kuskile piiri taha saavad kamba peale rohkem raha kokku, kui, kui teie terve kvartali jooksul kolmandas kvartalis aasta. Ja aga ega see raha hääli ei too. Hääli toovad ikkagi inimesed. See on idealistlik jutt, valimistel toob raha just Eestis. Hääled. Sellele traktoristile nii-öelda põllu peale järgi joosta, peate te ju sinna kohale sõitma ja see bensiin maksab. Jah, aga meil on see bensiin olemas ja me selle traktoristi ka suhtleme ja see traktorist on oma arvamuse välja öelnud, kellele ta oma hääle annab. Aga erakonnal selles mõttes mul ikkagi mure likviidsuse pärast, et selles mõttes, et raha on arvedel lihtsalt reaalselt seisab, siis saate varasematest aegadest võtta. Et isegi kui kolmandas kvartalis ei tulnud see aasta juurde rohkem kui 6300, siis ikkagi saate hakkama kuidagi. Jah, me saame hakkama, meil on vastavalt siis seadusele riik toetab meid ja viimases kvartalis elandas meile riik miljon 250000 ja me oleme ka vastav eelarve teinud ja kulutame täpselt nii palju, kui meil raha on ja mitte pennigi rohkem. See on väga õige, mida te ütlete nendele skeptikutele kriitikutele, kes ütlevad, et peale seda, kui rahvaliidus ongi toimunud, need protsessid, mis siin viimasel ajal olnud on, ehk sisuliselt, ütleme, partei juhtkond jookseb laiali olemasoleva sees käib selline kodusõda. Et tegelikult see partei püsibki püsti ainult tänu sellele, et võtta ära sellel aastal veel riigi poolt pakutav raha ja järgmisel aastal pakutav raha sellepärast et lihtsalt rumalus oleks jätta ju see raha riigi käest välja võtmata, kui see on ette nähtud, need miljonid ja mitmed miljonid kroonid. Vaadake, kui te mulle otsa vaatate, kas ma olen seda inimese nägu, et kes tühja tööd teed, et ega me ei ole ju selle raha pärast seal ja, ja meie, meie palganumbrid, mida me saame konnast, on minimaalselt väiksed, et me tegelikult ju töötame ikkagi selle erakonna jaoks ja, ja, ja, ja entusiasmist. Aga mis puutub sellesse raha kulutamise, siis on, ma arvan, kindlasti teisi otstarbeka maid viis raha teenimiseks, kindlasti ei saa see olla erakondadega. Erakonna rahastamine. Ajakirjandus on levinud numbrit, nüüd te peate kommenteerima, kas see vastab tõele või mitte. Et peasekretär Lauri Vitsut saab 35000 krooni kuus palka erakonnast, on see see miinimumtasu, mida te nii-öelda saate? Ei ole, Lauri Vitsuti palk on juhatuses kinnitatud 29000 krooni, millest maksud maha lähevad. Et 35000 kindlasti mitte. Mitte puhas bluff ja mingeid lisatasusid ja see ei ole nagu see Koht, kus ei, see ei ole see koht, kus lisatasusid saada. No selge, no vaatame natukene seda, mis tegelikult rahvaliidus sees toimub. Peab tunnistama, et see, selles mõttes ma olen teile tänulik ja ma arvan, et paljud suhtekorraldus, raamatute planeerijad, seda ka nagu väga on, sellepärast et kus sa ainest ju õpikute kirjutamiseks ikka võtad kui mitu elust enesest, eks ju. Te ju saate ise ka aru, et, et see, mis on rahvaliiduga viimase noh, võib-olla natuke vähem kui aasta jooksul juhtunud, et see on puhas, puhas, ütleme koomusk tegelikult sellest tuleks kirjutada sellist külajant, laadi näidendeid, olete nõus sellega? Ei, ma ei ole sellega nõus, ma olen teie lause esimese poolega nõus, et sellest võib tõesti ühe õpiku kirjutada, sellepärast et mis selle rahvaliiduga siis lõpuks juhtunud on, Juhan, olen Marko. Oli grupp seltsimehi, kes arvasid, et sotsialistlik ideoloogia neile pigem ja nad võitlesid selle nimel, nelja partei tegi oma valiku, siinsed läksid ära. Siis tuli esimees, esimees ei ole võib-olla nii populaarne, kui ta olla võiks. Teatud asjaoludel tuleb kongress, kes valib uue esimehe, ma ei näe siin erilisi probleeme, küll on tõesti jah, tänuväärt me võib-olla peaksime võtma honorari nende nende õpikukirjutajad. Teie käest ei ole absoluutselt ka kuskil ei tee sa üldse, Juhan Aare idee oli, kindlasti mäletate või teate, mina olin suvel sellel hetkel puhkusel, lülitasin ennast välja ja tulen tagasi. Buala, saan kuulda selliseid suurepäraseid uudiseid, kus kohas Johan Aare kandidatuur tekkis? Alt tuli, siin on see tõsiasi, et kunagi ei tohi puhkusele minna, nii alati peab olema, nagu öeldakse. Muidugi on välja jagada elu kõige olulisemad sündmused. Jah, Johan Aare kandidatuur tuli allorganisatsioonidest. Kuskohast, mis piirkond see siis teda toetas, nii aktiivselt? Aga teate, ega ma täpselt seda ei mäleta, aga see võis olla võlaHarju ja võis olla Kesk-Eesti. Aga teie kogenud rahvaliitlasena aastast 2004 juba parteipilet taskus ei näinud, et see Johan Aare tee võib olla tupiktee. Jah, ma ei näinud seda sellepärast, et minu jaoks oli isik suhteliselt karismaatiline ja ma ei näinud probleemi. Ta oli käinud, eks ju üritustel kohal teinud, seal intervjuusid, oli, seal on meeldiv situatsioon temaga pidevalt. Jah, tal olid liider, eeldused, või on liidrid? Aga mis nüüd siis juhtus järsku, mis tema liider eeldustest nagu sai peale seda, kui ta sattus partei juhtimise tulisele pannile, mis siis järsku, mis siis järsku nagu teistmoodi osutus teie jaoks? Vaadake, eks 9500 liiget ei ole niisama lihtne, et suur hulk rahvast ja seda rahvast on vaja väga täpselt juhtida ja on vaja sellest ideoloogiast kinni pidada. Ja tõtt-öelda, ega me ei olnud ju suhteliselt ka kerges situatsioonis, et meil oli see niinimetatud sotside sõda just äsja lõppenud ja ja, ja, ja piltlikult öeldes kogu see grupp, kes seda sotside sõda pidas, oli ka nagu väga väsinud ja, ja uus liider tuli ja noh, ütleme nii, et uue liidri suhtes peab ka nüüd kongress andma oma hoiaku, et mada isikuomadustele ei tahaks täpsemalt peatuda. See on nagu igaühe enda hinnata, et meie, meie, meie erakonna siseelu on siin piisavalt ajakirjanduses hinnatud, et, et ütleme nii, et seda on tehtud põhjalikult. Aga selle koosoleku juures kindlasti olite, kus nii-öelda arutati ja vaagiti siis, et kas Juhan Aare sobib või ei sobi, mis argumendid esile kerkisid, millest räägiti? Kui ta sai erakonna esimeheks No kui kandidatuuri kandidatuuri üldse hakati nagu nii-öelda mõtlema, et Juhan Aare pakuti välja ilmselt oli mingi koosolek, kus inimesed kokku ahaa, miks mitte nii-öelda, aga mis need argumendid olid siis, mis tema poolt, mis tema vastukõlasid? Poolt olid need argumendid, et ta oli tuntud isik. Ta oli inimene, kes on analüüsivõimeline ja vastuargumendid olid just needsamad, et kas ta suudab nii suurt organisatsiooni juhtida, et selle, selle, see oli nagu otsustamiskaalu gaasi pealt. Aga see juhtida, tähendab te ütlesite siin enne ka, et on vaja 109 tuhandet viitesadat inimest väga täpselt juhtida, tähendab seda, et rahvaliit on ikka harjunud sellise kindla käejuhtimisega, et et peab olema kindel kord majas ülevalt tulevat sõnumit ja käitumisjuhised. Ei, ma ei ütleks nii, ma ütleks nii, et rahvaliit on üks demokraatlikumaid. Seda ütlevad kõik muuseas, selles osas ma arvan, Eesti partei inimesed küll maailmameistrit. Kuidas uue peasekretäri, kes ütleme meie partei tõepoolest demokraatia osas on meil nagu puudujääke veel šampuse välja kõige kallima, mille leiate. Ma mõtlen muidugi parlament, mine võta kinni, kuskohast te leiate? Aga konkreetselt Te ju saate aru, et, et selles küsimuses peitub iva sees, kas rahvaliit on erakond, kes kes ootab nii-öelda ühe ikooni staatuses liidri sõnumeid juhtnööre, kuidas me otsustame, kuidas me käitume, kuidas me küsimustele vastame? Ütleme nii, et Eestis ei lähe need ühe ikooni erakonnad hästi läbi. Kui me tuletame siin meelde Näiteks Keskerakond rohelist ristikheina mõtlen ma alati ühe konkreetse mehe peale, siin ei ole üldse mingeid teisi mõtteid. Aga olete te kindlad, et see isik võib ka nendel tulevastel valimistel nii edukas? Olla paremini, ma pigem arvan seda. Et tänapäeval löövad läbi erakonnad, kellel on hea juhtim olemas ja loomulikult ka esimees, kes suudab seda juhtimi ohjata ja seda juhtida, pigem ma arvan, et niisuguste isikute erakonnad või suured tere, erakondade aeg on Eestis läbi, see oli mingisugune aeg, oli mingisugune kasvuperiood, ütleme niimoodi, et ega meil ei ole ju täna peale kasvamas uusi, Mart Laar, Edgar Savisaare ja, ja, ja kuidas teie olete. Aga sinna läheb veel aega. See kongress oli, mis kuupäeval. 20. kandideerite muideks, kusjuures pigem ei kui ja ma arvan, et mul ei ole nii häid liidriomadusi, kui võib tulla meie erakonna seest. Aga mingid inimesed Järvamaalt, Raplamaalt koerustükid toetavad teid, siis olete nõus seda tööd tegema. Aga me oleme nõus oma erakonna eest igal ajal lahingusse minema. See on väga õige, aga mis ikkagi Jukul nagu valesti läks, et mis nagu selle juku nõrkus oli, et, et partei esimehena siis Juhanist asja saanud. Jah, eks need juhtimiskogemused võib-olla ja, ja, ja oskamatus seda meeskonda koos hoida, et, et ütleme nii, et oli välja kujunenud teatud juhtgrupp, kes, kes suutis väga kiiresti edasi minna ja küllap ta siis ei suuda sammu pidada, aga kogu sellele küsimusele 20-st Aga see oli periood, kus Juhan Aare näiteks ei vastanud kõnedele või, või oli kättesaamatu, ei saanud temaga suhelda, sest ma ei tea, kas ta viibis välismaal või lihtsalt ei soovinud nii-öelda olla liider ja vastata kõnedele protsessi, juhtida. Ütleme nii, et niisugune omadus olla kogu aeg kättesaadav, peab olema juhile ja, ja tal ei olnud seda niisugusi probleeme võis meile ette tulla, kas võis või oli siin vahe sees. Võis ette tulla selles mõttes, et ega ma pead täpselt pandiks ei anna, kuna mina olen peasekretär, mul on natuke teised funktsioonid ja mina olen kõigile kogu aeg kättesaadav, 24 tundi. Need rahvaliitlased, kellega ma aeg-ajalt koos saunas istun, seal siis päeval lastud kuldi pead sügan ja, ja elu üle järele mõtlen, on kurtnud nagu seda, et nende arvates võib-olla nagu küsimus selles, et, et Lauri Vitsut pani nagu meelega sellise sellise mehe nagu pukki, kes tegelikult asjaga hakkama ei saa, et siis nii-öelda isa tapjana silma paista ja, ja pärast seda head parteikarjäär teha. Ütleme nii, et see ei ole otstarbekas niisuguse skeemi läbiviimine, et kui te siin ennem väga põhjalikult lahkasid neid toetusprotsente, siis pigem käitus üks mõistlik inimene niisuguse kombinatsiooni puhul natuke teistmoodi. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, 2004. aastal ilmus Harri Mägi Lauri Vitsuti sulest 108 leheküljeline suures formaadis ning ümbrispaberiga kõvas köites Raamat konkurentsiluure käsiraamat, mille üksikeksemplari hind küündib järelturul pea 2000 kroonini. Räägime mõne sõnaga ka nendest asjadest, mis, mis teie karjääri puudutavad, peasekretärina te olete, te olete igal pool inimeste inimeste silme ees on ka elu, on nagu selles mõttes juntinud ja ja mõtteid erinevatel erinevatel võimalikel viisidel. Ja kui ma vaatan neid lugusid, mis, mis teiega seotud on, siis meenuvad mulle koheselt endise rahvaliidu juhi sõnad, kes kes teatas, et kusagil on kallutatud jõud. Kas teie olete ka sedasama asja näinud, et kusagil ikkagi on keegi, kes, kes muidu tublile inimesele, nagu te olete, kaikaid kodarasse loobib? Vaadake, mina ei ole kunagi niisugust arvamust väljendanud, et kuskil on kallutatud jõud. Ma olen ausalt võidelnud ja. Alati on võimalus, on teil nüüd öelda, et on kuskil kallutatud jõud? Ei ma seda. Ütleks ma ütleks seda veel korra välja, et ma olen alati ausalt võidelnud ja alati võitnud ja võidan ka tulevikus. See on muidugi tõsi, süüdistused on olnud ju teie suhtes nagu suhteliselt jõhkrad aga ühtegi sellist noh, pikemaks ajaks nagu pinnale jäänud süüdimõistvat otsust vist ei olegi tulnud päriselt. Jah, ma olen minu suhtes on algatatud kriminaalasju ja need on jõudnud kohtusse ja üks neist on riigikohtusse välja jõudnud ja seal on tõdetud, et Lauri Vitsuti näol on tegemist ausa seadusekuuleka inimesega. Ehkki on eksju, süüdistatud on ju miljonite kroonide ja nii edasi väljapressimises ja nii edasi. Kuskohast need süüdistused tulevad, kas keskmine eestlane on lihtsalt õiguslikus plaanis lamp loll, et ta ei saa aru, et ta läheb tegelikult endale tõmbama kaela häda. Vaadake, ma läheneksin asjale natuke pragmaatilisemalt, ütleme nii, et üks korralik hea poliitik noh, ta vähemalt peaks olema korra kohtu all olnud, võtke kas või siin Siim Kallas, eks ole, ja temal olid summad märksa suuremad. Noh, mul ei ole au nii suurte summade eest kohtu all olnud, olla. Püüate järele, ma saan aru, ei püüa järgi, jätaks selle etapi vahele, praegu see tapp on nagu läbitud juba võtaks järgmised etapid ette, et ma ei näe selles. Probleemi pigem on küsimus selles, et, et täna on minu isik niivõrd läbi hekseldatud ja hammustatud ja ja kriminaalasjades läbi käinud ja mu jälitustoimik on nii paks, et sellest võib raamatu kirjutada. Kindlasti ma ma ka seda oma pensioni mina teen, et on vähemalt, mille peale toetuda, kui see Eesti riik oma pensionisammastega välja ei pea. Et Mu isik on olnud avalikkuse ees ja ajakirjade ajalehed on sellest kirjutanud, nii et ma ei näe sellest praegu mingisugust probleemi, et pigem on see poliitiku jaoks ehk võib-olla kasuks tulnud, et ei ole mitte tulevikus tulevaid kriminaalasju, aga on nüüd nagu kõik juba ära olnud ja isegi Riigikohus on saanud kokkuvõte, statistika, palju on siis teie vastu olnud üleval kriminaalasju? Ma olen olnud kahe kriminaalasjaga, kohtun. Nii, ja kus praegu midagi on kuskil käimas. Mingi menetlus, keegi uurib, täiteteateid jälitatakse, näiteks kuulatakse pealt teie kõnesid, sest kuskil keegi võib-olla on kaevanud. Ei, vaadake ma seda jälitada. Tussimaaniat ja pealtkuulamismaaniat ei põe, teil õnneks ei ole, see on hull, on nagu öeldakse, minu elu on avalik ja, ja kõik, mida ma telefonis räägin, on, on, on nagu nagu kõikidele kõrvadele, et ma seda ei põe ja ja minu suhtes küll praegult kellelgil mingisuguseid preteni See on selles mõttes hea, te olete nagu paremas seisus kui näiteks Mart Laar, eks ju, keda osad põllumehed siiamaani süüdistavad, eks Eesti põllumajanduse põhjalaskmises, aga samas tema suhtes sellel teemal ühtegi kriminaalasja algatatud ei ole. Järelikult ta ei saa ka näidata, et ma olen puhas mees, eks mehed saavad siiamaani osaliselt sisi seda laar lasi põllumajanduse põhja, lasi põllumajanduse põhja. Te olete tegelenud Lauri ennem partei tublit tööd ka asjaga, mis, mis ongi väga paljuski rahadega seotud ja ja selline noh, nii-öelda võib-olla lihtsa inimese jaoks selline väljapressimise ja võla tagasisaamise maailma selged piirjooned on väga väga. Kuulge, te olete ju kindlasti ise seda tõdenud, eks ju, et inimene ei mõistagi või ei saagi sellest aru, kuidas ta psühholoogiliselt suutsid ennast kindlameelsena rööpas hoida, eks ju, kui olid sellised keerulised olukorrad, kus tuli inimest kruttida nii kaua, kuni ta ise tegelikult võla tahtis ära maksta, noh, see on enam-vähem nagu teie tsitaadi selline väike parafraseerida. Ma olen juristina töötanud 15 aastat ja õigusbürood juhtinud ja selle õigusbüroo põhiliseks tegevuseks oli tsiviilvaidluste lahendamine. Kui te peate seda võlgade sissenõudmis silmas, et võlgade sissenõudmise näol on tegemist ka mitte õigusliku terminiga ja tõesti, me lahendasime 15 aastast neid ja see, kes võlgoli kodanikuga viisime läbi profülaktiliste vestluse, mille tulemusena kodanik oma võla tasunud. Sahtleid ja näpud ja need asjad olid ikkagi omavahel nagu pidevas, nagu noh, nii-öelda koosnes. Ma saan aru, et poksiklubi number hoidel kiir valikkuseks Ei poksiga tegelenud ei ole, küll aga, aga ütleme nii oleme kehalist vormi pidanud oma töövahendiks, mida meil kunagi ei ole tarvis läinud olnud kasutada, aga samas ei ole me nagu ka ja mitte kunagi üle piiri läinud, ütleme niimoodi, et seda üle piiri minekut peetakse madalaks professiooni tasemeks, et, et pigem on olemas muid õiguslikku võtteid. Kuidas on võimalik neid tsivilistid? Laeval turjakad, mehed on ikka teie palvel jalaga ukseluku lahti löönud, eks ole? Ei ukseluku lahti löömine ei ole kuigi seaduslik tegevus ja uksest avatud uksest on võimalik niisama ka sisse minna, selle jaoks ei ole vaja teda lahti lüüa, sellepärast üldjuhul. Jätkates kolleeg Sildvee retoorikat, siis ütleme, turjekad, mehed aia taha, te olete saatnud, lihtsalt seisaksid, teevad seal paar suitsu ja siis sõidavad minema, vaatad maja niimoodi, noogutavad omavahel selliseid asju olnud on olnud. Mul tuleb tunnistada, et me oleme tegelenud küll aktiivselt tsiviilvaidluste lahendamisega ja seejuures oleme ka võlgnike külastanud, kõik kõik on jäänud seaduse piiresse. See on väga tore, aga te mõistate, et kusagil on see nagu inimlik piir, alati nad need võlgnikul siis ei pruugi olla kaabakad, eks sellel hetkel meil tõepoolest võibki olla rahaline raskus, aga samas on vaja lapsele osta koolikott, eks ju, uue hooaja alguses ja nii edasi, et seal, kuidas te nagu enda jaoks need probleemid lahendasite ühest küljest klient nõuab oma, teisest küljest näete, et on andekas, tubli, aga natukene raskustesse sattunud ja vähese majandusliku majandamise kogemusega inimene, eks ju. Vaadake, ma reedan teile oma ühe töösaladuse, mu endise töösaladuse, et küsimus ongi ju selles, et kui tegeleda võlgadega, isenesest võlgade tasumine on ju seadusega tagatud, eks ole, ehk oma kohustusi tuleb alati täita, eks ole, see on võlaõigusseaduses kirjas ja seda me peame kõik jälgima tavakodanikena. Ega võlgnikku näol on ju tegemist isikuga, kellel on mingisugused probleemid. Ja meie töö edukus seisnes ka vahest selles, kuidas võlgnike probleeme lahendada. Ütleme niimoodi, et alati tuleb läheneda inimesele inimlikult ja saavutada temaga kontakt ja, ja vahest tegeleda tema probleemide lahendamisega. Ega niisuguse kurja näo tegemine või kurja häälega rääkimine. Kinnitan teile see edu, edu. Pigem te leidsite inimesele töö kuskil soomes ehituse peale, et see raha kätte saada, kui lõite tal nii-öelda siis silma siniseks later raks. Ei silma siniseks me ei ole kunagi löönud töödne, oleme isikutele leidnud ja päris tihti ja mitte ainult Soomes, vaid ka Eestis. Aga kõige selle tegevuse juures, kui palju te olete ise isiklikult pidanud algatama inimeste vastu kohtumenetlust, mitte ka jälle, et see on väga halb oleks, eks ju. Eesti on õigusriik ja kohus mõistab, siin mõistaksin õigust, et kui palju teil on selliseid kohtuasju, mis on parasjagu menetluses või mida te olete pidanud ajama ja tegema? No kõigepealt pean ma ütlema, et tegemist oli minu endise tööga, et et ma ei, ma välistan selle niisuguse koha peal, nagu ma praegu olen, et ma saaksin töötada või tegeleda tsiviilvaidluste lahendamisega. Aga mis nüüd puutub tsiviilvaidluste lahendamisse, siis tegelik see struktuur on aja jooksul muutunud, et kui meil olid ennem nagu kohtuväliseid keisse kuskil 70 protsenti hiljuti 30 protsenti, siis tänapäeval on täpselt see vastupidi, et pigem 70 protsenti kohtuvaidlusi ja 30 protsenti kohtuväliseid. See tuleneb tegelikult sellest, et ega see õigussüsteem iseenesest on korrastanud ja kui, kui, kui, kui täna tuleb klient uksest sisse, siis me ütleme talle, et pigem on kasulik kätte saada ühte jõustunud kohtulahendit, mis on väga pikka aega jõus ja ja fakt on see, et seal seda täitmisele pöörates ka lõpuks selle raha kätte saab. Nii et teie jaoks noh, te ütlete, Ma saan aru, et, et see on partei põhjusel, aga, aga see, et see maailm on muutunud teistsuguseks, et enam ei taheta väljaspool kohtut kokku leppida, et mitte sellepärast ära tulnud sellest Pinesist, et lihtsalt kohtus käimine on pikk ja tülikas töö, eks ju, et lihtsam oleks tõesti nii-öelda surve kaudu rahad kätte saada. Mitte see ei ole põhjus, vaid äris loobumise põhjus on see, et te olete parteis. Ütleme nii, et äris loobumise põhjus on see, et ma soovisin poliitikas kaasa lüüa ja ma olen ju nende õigusküsimustega juba pikka aega tegelenud ja olemas vaata õigussüsteemi või justiitssüsteemiga väga kriitiliselt ajalehes kritiseerinud. Ja, ja, ja pigem tõesti on praegu niisugune olukord, et ärme räägi nendest pik katest, kohtujärjekorda, see on nagu omaette üks aspekt kogu selles justiitssüsteemis. Iseenesest kogu see justiits ja õigussüsteem töötab, ta on õieti üles ehitatud täna kaitseb seda kodaniku, on küll mõningaid puudujääke, millele ka maole Kirjanduses väga kriitilise pilgu pööranud, kuid üldjoontes me liigume õiges suunas ja kodanikuõigused ja huvid on kaitstud. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis andis rahvaliidule kõige rohkem raha võlgade sissenõudmisega tuntuks saanud Lauri Vitsut, kes annetas 4500 krooni, selgub aruandest. Mai Treial andis 1000 krooni Nonii ja Sven Köster 800 krooni. Rohkem annetajaid ei olnud aruandest riigi toetust, intressitulu ning liikmemaksude laekumist. Samuti ei nähtunud. Lauri Vitsut, teeme nüüd protokolli huvides ühe asja veel selgeks, milline on teie nii-öelda majanduslike huvide seis, millised ettevõtetele kuuluvad, kus on teil osalus, et mis on see nii-öelda ärihuvid jätkuvalt vaatamata sellele, et olete poliitikas partei peasekretär? Minule kuuluvat Rosa ühingut, mille käive on väga väike, kuulub seesama majanduskaitse büroo kus ma olen ainuosa omanik ja kus ma tõesti ka vahest omanikujärelevalvet teostab, kuid ma ei ole täna seotud ühegi ühegi ettevõtte aktiivse juhtimisega. Mis need kaks väikest o ööd on, millega nad tegelevad? Üks on jäänud veel Ajast, kui me tegelesime või kui mina tegelesin tsiviilvaidluste lahendamisega, kusjuures ma asusin sinna juhataja koha peal võlgniku asemel selle jaoks, et pank selle võlgnikule liiga ei teeks. Ja kõik need asjad on otsapidi kohtus, oli selle jaoks vajalik, et võlgniku huve paremini kaitsta, nii nagu ma ennem rääkisin, eks ole, et see, see süsteem on nagu mitmeastmelise na üles ehitatud, et me peame vahest ka siis suurema ja tugevama ees seda võlgnikku kaitsma. Niimoodi sisulises mõttes. Ja teine ettevõte vist on küll registreeritud väärt väärtpabereid keskuses, kuid sellel hetkel igasugune majandustegevus puudub ja see on ka kõik. Aga maad ja majad, autod. Ei, ma ei ole nii varakas inimene, et omada kuskil hispaanias korterit või maja kuskil kuskil soojasaare peale, et ma pigem panustan inimestesse. Aga nii-öelda Eestis te olete majanduses mõttes killustatud? Jah, Mul ei ole probleeme. Kas seega võib ka siis nagu väita või, või uskuda, et teile või tekkida probleeme nii-öelda erakonna juhtides mõnelt omaettevõttelt teenust ostate? Ei, mul niisuguseid probleeme ei ole, et ma olen 15 aastat juristina töötanud ja, ja omale paksuna juba selga kasvatanud, et ma ei pea niisugusi lükaid tegema. Selle teema lõpetuseks, kas te kuidagi olete ka partei sees, noh, peasekretärina asju käes ja nähes arvatavasti ka seda, kui nadilt tegelikult laekub liikmemaks. Kas te olete kuidagi kas seespool nii-öelda parteile võlgu olevate inimestega suhtlemiskorraldanud, kas või ma ei mõtle muidugi, et nüüd peaks jälle ja siis hakkab mehed, eks ju rahvaliitlaste koduaedade juures seisma, aga, aga ma ei tea, kas mingi meilisüsteemi või meeldetuletussüsteem. Kas midagi selles vallas muutunud on? Jah, ma olen väga kavala süsteemi sisse viinud, mis on aidanud meil liikmemaksud korda seada, nimelt oleme allorganisatsioonidel andnud õiguse seda liikmemaksu ise koguda ja see raha ja kõik allorganisatsioonidesse ja seetõttu on hakanud maksuga paremini laekuma, nii et meie keskkontoris seda, seda seda ressurssi kasutada. Aga see on imetee, härra Vitsut, sellepärast et niimoodi tekivad varsti kohalikud pisikesed parteid, kes seal rikkamatu keskis on rikkamad kui keskkontor. Kui me vaatame neid annetuste numbreid, siis ma arvan, et nii mõnigi piirkond võib rohkem raha kokku korjata. Jah, kusjuures kui ma eile vaatasin allorganisatsioonide kontoseisu, siis ütleme nii, et see ei ole sugugi halb, neil on vahest rohkem raha kontol kui. Jõgeva piirkond ikkagi kogub kõige rohkem maksu veel kokku. Paikus Villu Reiljan siis nii-öelda tugev ja, ja kus tema toetajatega rohkem. Ütleme nii, et ega Jõgeval istunud Villu Reiljani peale, et Jõgeval on meil väga tugev algorganisatsioon olnud läbi aegade ja mitte ainult Jõgeval, ka Lääne-Viru ja Ida-Viru-Peipsi-äärsed vallad on olnud see koht, kus rahvaliit on võimul ja jääb järgmiseks 100-ks aastaks. Nii et seal võivad ka siis Reformierakond, IRL, Keskerakond käia, siis kohalikult rahvaliidu kontorid natukene lihtsalt vahendeid laenamas kui aeg-ajalt endal mingil põhjusel v arve tasumata, näiteks jääb. Ja asi ei ole võib-olla vahendite laenamisest, et asi on võib-olla selles, et häid mõtteid on puudu, siis me jagamine. Palun väga surve, kuulge rahaasjades, et oleks veel nii-öelda protokolli mõttes meil sots, selge, kas ma saan aru siis, et need allorganisatsioonid, rahakontod, need kuskil nii-öelda avalikus kohas jälgitavad ei ole see, millised annetasid, sinna tehakse, millistes hulkades ja kes neid teeb? Ei, ma pidasin seda silmas, et mismoodi alaorganisatsioonid isemajandavad vastavalt seadusele me peame kajastama oma internetileheküljel ka avalikult kõiki annetusi, mis on erakonnale tulnud vastavalt erakonnaseadusele. Et selles mõttes, et ei ole meil kuidagi peidetud kuskil salaarvetele, seda nad lihtsalt majandavad suhteliselt hästi ja, ja ja ütleme nii, et see maainimene oskab seda raha lugeda ja raha hoida ja rahanumber on tema jaoks natukene teine. Aga et oleks selge, ühesõnaga, kas need allorganisatsioonide, ütleme Jõgevamaaühendus või, või Tallinna-Harjumaaühendused on eraldi MTÜd? Ei, nad ei ole. MTÜ nad on ikka üks erakond eraldi MTÜ täna meil on olemas noorteorganisatsioon, naiste organisatsioon ja, ja siis ka eakate organisatsioon, aga nad on niinimetatud struktuurivälised, aga, aga kuuluvad ka meie ühtsesse parteisse. Nii et ikkagi, kui keegi kuskil Jõgevamaa organisatsiooni tuleb 100 krooni näpus, lööb letti ja lauda, siis tegelikult peaks kajastuma ka avalikes andmetes. Kajastub avalikes amets, selge. Kolmandas kvartalis väga palju, vist neid ei tulnud, raha, toojaid ei olnud külakartulitest, ma ei tea, kuidas näiteks tehtakse. Tuleme parteiteemade juurde tagasi. Lugesin teie endise kolleegi juttu selle kohta siis julgeb Silbergist. Härra Silbergist väitis seda, et rahvaliit on jagunenud normaalseteks ja kriminaalse taustaga tegelasteks teiste hulgas, seal olid nimetatud Viljar jaamu, kriminaalse taustaga tegelane ester tuiksoo. Olite teie, Lauri Vitsut. Ei ole kunagi mõelnud, et, et selliste avalduste jõustuks inimesi panna oma sõnade eest vastutama ja kohtusse kaevata. Eks iga inimene räägib seda, mida ta seestpoolt tunneb ja tahab rääkida, et ma ei pööraks erilist tähelepanu nendele sõnavõttudele, et mind, see nagu ei häiri, et et minu elu ja minu olemust on ajakirjandus, kusjuures nii ja naapidi lahatud ja kritiseeritud ka väga teravate ütlemistega, et ma ei näe, et me peame omavahel siin väga meeletutes kohtulahingutesse solvumise või millegi muudetava Aga muidu oleks ükskord õige seda siiski teha, et kui Silberg tahab öelda, et te olete kriminaalse taustaga, nagu ta ütleb, et võib-olla ta peaks siis tõestama oma sõnu, et seda sõnade vahtu poliitikas, mis tegelikult tapab järjest poliitikute mainet ja raske on täita presidendi teatel öeldud nõuanneteks suhtuda poliitikutesse suurema respektiga, kui teineteisele antakse sellist muda ja sõnnikut, et võib-olla oleks ühe korra vaja nagu luua pretsedent. Vaadake, demokraatia ja, ja kui nad on, niisugust tuld annavad, las nad niisugust tuld annavad. Küsimus on ju selles, kes sa ise oled ja mida sa teha suudad. Ja te olete demokraatia ohver, siis? Ei, mitte ohver, aga pigem ma ütleks, et demokraatia on ja võidab ja nii ta olema peab ja kui meil niisugused inimesed on ka ühiskonnas tervikuna ja ajakirjandus ka niisugust asja läbi laseb, no. Ajakirjandus on peegel sinna, mis lülitatakse, see kõik ka läbi läheb. Paraku ja me ise oleme õnnetud veed õhtuti alati. Kas teid ei häiri see, et teie kohta ajakirjanduses võib leida lihtsa internite otsiku, seda, kuidas te olete justkui inimesi nii-öelda siis tapmisähvardusega pannud, maksma need kõik need kriminaalasjad, mis tõsi teile on nii-öelda õnnelikult õigeks mõistvalt lõppenud, et, et selline inimene erakonna juhtorganites võimaliku juhi kandidaadina, et inimestel võib tekkida mingeid jätab mulje, mis ei ole väga soosiv ja. Kuna ta ei ole ära klattinud, kohtus neid asju just Aga vaadake, et eks need on ju korra välja öeldud ja neile ju mingisugust reaktsiooni ei ole ja, ja õigussüsteem on kõike seda kontrollinud, et mina võin öelda, et täna raudselt välja, et kui te tõite selle Mart Laari näite oma taaga ka elab ta elu lõpuni, aga ka minul neid probleeme ei olemas. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, kauaaegne rahvaliitlane Uno Silberg on teatanud, et rahvaliit on jagunenud normaalseteks ja kriminaal reaalse taustaga tegelasteks. Teise seltskonda kuuluvad endise volikogu esimehe sõnul peasekretär Lauri Vitsut, aseesimees Viljar jaamu, juhatuse liikmed Ester Tuiksoo ja Monika, kus mina ning halli varjuna erakonna asju suunad. Villu Reiljan. Räägime natukene rahvaliidule nendest ideoloogilistes küsimustes, te ütlesite, et te olete konservatiivset ideoloogiat kandev ja sotsiaaldemokraatlik erakond kannab sotsialistlikku ideoloogiat, siis mõtleme natukene lähemalt, et mis ideoloogia, kuigi see on praegu, mida rahvaliit esindab ja millise maailmavaatega inimesi te peaksite nii-öelda enda taha koondama, siis eelolevatel valimistel Riigikogus, mis, mis asjad need peamised mõtted. Meie põhikirjas on kirjas, et me oleme paremkonservatiivne erakond ja jääme skaalal paremale poole hetkel paiknemisel, võib-olla seal IRL-i kõrval Reformierakonna ees meist tsentris seisab Keskerakond ja vasakul tiival sotsiaaldemo. Kas see jutt on kõik väga ilus, aga see on umbes samasugune, kui ma saaksin oma perearsti käest faili, mis räägib minu tervisest ja öeldakse, et laias laastus terve inimene mõningate oma vigadega, millest ei ole võimalik välja lugeda mitte midagi, mis see ideoloogia on, kes need inimesed on reaalsed, kes peaksid praegu rahvaliidu poolt hääletama? Vaadake, kui me süüvima sellesse konservatiivses ideoloogias laiemas mõttes, siis konservatiivid on ju need, kes, kes seisavad vastu lausliberalismi reformidele et meie, ehk me ei toeta niisugust päris umbial turumajanduslikke reforme, samas me ei toeta ka niinimetatud kollektiivseid sotsialistlike ideolooge. Et kui, kui nüüd täpselt ikka küsida, et mis seal perearsti selle selle tõendi pealkirjas oli, siis kes on täna rahvaliitlane või kes toetab rahvaliitu täna üks täiesti tavaline keskmine eestlane, kes on sajandite pikku olnud konservatiivse mõttelaadiga, mis ongi meie eestlast edasi viinud. Ja ellu jääda, nagu toome väga praktilise näite, näiteks räägime sellest nii-öelda raha lennuki pealt, jagamisest, lastetoetustega, peretoetusest, eks ole, esimese lapse pealt 300 krooni, mis teie kui rahvaliitlasi ideoloogilise rahvaliidu seisukoht on, kas pigem peaks olema nii süsteem, nii nagu ta praegu on, et kõik saavad selle 300 krooni või pigem tuleks fokusseerida, suunata raha nendele, kes reaalselt seda vajavad, ehk need, kes on juba natukene jõukamad, ütleme, keskmisest või isegi toome lati veel allapoole, kes nii-öelda iseendaga hakkama saavad, juba neid ei peaks seda toetust saama. Ütleme niimoodi, et ühiskonnas peaksid need grupid toetust saama, kes seda toetust reaalselt vajavad, et me ei saa seda skaalat viia, nii nagu te ütlesite, et lennuki pealt raha loopida ja, ja seda toetust väga suurtes kogustes välja maksta isikutele, kus, kes seda toetust võib-olla nii palju ei vaja. Ja samas me ei saa ka minna niisuguse sotsiaalriigi mudeli peale välja, et meie inimest peamegi üleval ainult nendest toetustest. Et põllumajanduses pigem te toetate siis ikkagi põllumajandustoetusi ja selgelt seda, et, et riik nii-öelda maksab peale tootmisele. Vaadake, täna on olukord Euroopa liidus niisugune, et, et meie põllumees konkurentsis ei tule muud moodi toime kui nende toetustega. Ja ma tuletaks meelde, et see ei ole ju meie poliitika. No see on meie poliitika, sest me oleme Euroopa liidus, meie inimesed, meie ministrid käivad ja, ja otsustavad, räägivad kaasa, teevad ettepanekuid. Jah, aga. Eks nii nagu viimane maarahva kongress näitas, et ega see poliitika ei ole ka väga otstarbekalt aetud, et et ütleme nii, et ega see põllumees on ju see, kes tegelikult meie toidulaua katab või peaks katma, õigemini Eesti põllumees peaks selle katma, see raha jääks meile siia sisse. Et kui tuuakse alati näide seed, minge Selverisse ja, ja vaadake, palju seal Eesti toitu on. Arvestage sellega, et kõik, mis Eesti toit ei ole, see on raha, mis läheb välja, mitte ei tule sisse. See, mis on Eestis toodetud, ju see raha jääb iseenesest kõik sisse. Et pigem peaks soodustama ikkagi seda, et me saame oma regioonides konkreetsed jalad alla, saaks selle tootmise käima ja saaks selle põllumajanduse käima, nii et me ise oma rahvas ära toidaks. Suures ringis muidugi see raha liigub ka välja, sest põllumees näiteks ostma kütust, kütust Eesti teatavasti ju ei tooda, nii et et ka Eesti toitu ostes raha ei jää ainult Eestisse. Jah, ma olen teiega nõus, samas ma ei ole nõus selle aktsiisimääraga, mis sellele kütusele on pandud, aga mis on eraldi teema? Aga ikkagi põhimõtteliselt, millised, ütleme need majandusfilosoofiat, kui me püüaksime neid nagu natukene nagu Possulaatidesse saada, et mis need majandusfilosoofiat, rahvaliit ei ole lihtsalt majandusministeeriumit jupp aega juhtinud ja me oleme nagu lihtsalt ära unustanud selle mida te teeksite praegusega võrreldes konkreetselt teistmoodi. Astmeline tulumaks, jah, ei. Ei, ei, ega jah, võib-olla siis saab olla ei, ei, ega jah. Võib-olla oleks õigem alustada astmelisest sotsiaalmaksust, aga see on omaette teema. Aga tuumaks. Aga põhimõtteliselt olen ma selle astmelise süsteemi pooldaja, põhimõtteliselt nüüd, kui te küsite seda majanduslikke meetmeid, siis meil on Eestis praegu niimoodi, et noh, laias laastus maksusüsteem on see, mis reguleerib seda, seda, et see maksusüsteem olnud niisugune, et kõigile ühesugune, aga me oleme ju Eestis väga erinevad, vaadates Hiiumaast Narvani kuni kuni Peipsi ääreni välja, et ta peaks olema ka maksusüsteem, niisugune ta erinevates piirkondades, kes peaks olema taga erinevalt reguleeritud, vaadake, ega see maksusoodustuse andmine see on nagu antibiootikum organismile. Et põhimõtteliselt võib juurde anda kilode kaupa, eks ole. Suurendanud reaalsusega saab ka isik terveks, samas võib tüsistusi tekkida, et see, see on niisugune asi, mida peab õiges koguses õiges õigel ajal õigesse kohta andma. Nii ma saan aru, et ühesõnaga Tallinnas ja Viimsis kõrgem tulumaks natukene või kõrgema sotsiaalmaksuga Sakus näiteks juba väiksem, see on teemadel. Näete, et te saate aru. Ahah, ja siis edasi sealt Hiiumaal veel väiksem, Narvas veel väiksem ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja te kujutate ette, et selline süsteem võiks töötada riigi osas, kus kohased piirid jookseksid või mille järgi piirid siis tekiksid. Aga me peaksime ära hindama, me peaksime vaatama Eestimaad laiemalt ja peaksime ära hindama. Venemaal on see, kui me vaatame Eestimaad laiemalt, kui Eesti piirid on, me peame ikkagi eesti piiride sees vaatama. Ja me peame olukorda Eesti sees suutma ka majanduses kontrollida. Vaadake praegult on ju Eesti riik lõpeb, kus Eesti riik kipub seal lõppema. Kui te Tallinnast välja sõidate, on liiklusmärk tallini punane kriips peal. Ütleme niimoodi, et ega, ega sinna sinna sinna sinna liiklusmärgi taha kedagi see olukord ei huvita ja keegi sellega ei tegele. Praegu valib süsteem ka niimoodi üles seatud, et, et ju põhihääled saadakse, kus Tallinn-Tartu-Harju- ei olegi otstarbekas väga tähelepanu nendesse maapiirkondadesse pöörata. Siis mul on natuke väike seos anud elanike arvuga, eks ole, et kuhu on koondunud rohkem rahvast, seal on nagu rohkem mandaate. Jah, aga, aga vaadake, et ega, ega selle kunagi oli niisugune ideed, et Eesti riik peaks ainult Tallinnast nagu koosnema üks juhtpoliitik kunagi selle avaldas, et see oleks viinud täielikku ummikusse, et, et pigem on riik, õitsva oli heal järjel siis, kui ta on ühtlaselt arendatud kõikides regioonides, uskuge mind, see Eesti riik, et, et me ei saa seda, eestlaste öeldi, et on olemas mingisugune niisugune väga standartne keskmine eestlane, ta piirkonniti väga erinev ja ja piirkonniti peaks talle väga erinev valt lähenema. Tuletame meelde, et, et praegu ei suudeta ei haldusreformi läbi viia ega, ega, ega mida iganes ja ei suudeta ka seisukohta võtta, et palju meil neid valdu nüüd ikka täpselt olema. Teeme haldusreform ühel rahvaliidu poliitika järgi tuleks läbi viia, valdasid, tuleks kärpida, koondjõuga kokku lükata. Kindlasti tuleks haldusreform läbi viia, aga päris kindlasti ei tohiks neid jõuguga. Aga mismoodi see, mismoodi siis mida see reform siis tähendab, et veel kord öeldakse, et liituge siis kui tahate. Ei, aga see ongi seesama tuleks oma jutu juurde tagasi, et me peame kõiki piirkondi erinevalt, vaatame vaatama seda, mis millega annab üldse kokku liita. Arusaadav, kas põhimõtteliselt, kuidas teile tundub idee näiteks nii nagu on räägitud, et Eestis võiks olla näiteks kaks häält inimesel kellel on näiteks kaks last või kolm last peres, ühesõnaga laste järgi tuleks Sa oled, et võib-olla siis oleks õige, et elu Maal hakkaks edenema näiteks tõesti Narvas, Ida-Virumaal, kus on raske seal elaval inimesel kaks häält Hiiumaal neli häält ja Tallinna seal siis üks ruum on seal võib-olla 10 või 12 jah, et siis saaks ääre ja regionaalpoliitika nagu paremini käima. Ma hakkaks sellest peale, et need on õiguslikud meetmed, et meie näol on tegemist konservatiivid, ega et see õigussüsteem ise on stabiilne, et hakata siin praegu midagi väga muutma. See õigussüsteemi stabiilsus iseenesest on väärtus omaette. Ja ma olen selle seisukohal, et, et seda ei saaks teha niisuguste häälte andmise meetodiga, et see on ikkagi majanduslik mehhanism, et seda tuleb nagu piirkonniti kõik väga eraldi vaadata. Vaatame vaatame korraks teemat ja räägime välispoliitikast, kas rahvaliidul on olemas oma ideoloogiline seisukoht ka välispoliitika osas, kus me peaksime, oleme aktiivsemad Euroopa liidus, mida tegema või sealt välja astuma. On selgunud tõsiasi, et see, mida Rüütel soovitas, ei olegi õige, et hääletage poolt. Vaadake, ega me Eestis ju välispoliitikas oleme enamuse erakondi hoidnud suhteliselt head konsensust. Et meil ei ole ju välispoliitilistel teemadel nagu, ütleme, niisugusi, erilisi lahkarvamusi, et me oleme Euroopa Liidus, me oleme NATO liikmed ja maine, näe siin mingisuguseid erilisi niisugusi, loomulikult meil on oma oma vaatevinkel sellele välispoliitikale, samas on aga Euroopa Liit ja NATO täpselt nii nagu kõigilt. Ühesõnaga, kõik, mis on saavutatud, on, on saavutatud, on tehtud, on tehtud, nii, on ja nii jääb. Nii on ja nii jääb ja ja ma ei näe peale Euroopa Liidu perspektiivi. Välismissioonid on need rahvaliidu mõttes okei, kas meie mehed peaks sõdima Afganistanis olema muudes konfliktikohtades? Me peaks olema afganistani manis ja muudes konfliktikolletes, aga me peaks kõike seda väga mõistusega tegema. Vaadake see Afganistani sõda kui niisugune, see on omaette teema, eks ole. Kui nõukogude aeg Nõukogude väed olid Afganistanis sees, siis siis ka seal sõdisid eestlased. Ja mul on niisugune tunne, et kui me statistiliselt vaatame, siis ohvrida arv, mida me praegu oleme kandnud, hakkab juba ületama seda, mida me sellel Nõukogude perioodil nagu kandsime. Et pigem teeb muret see välismissioonide niisugune, ütleme nii juhtimisküsimus. Et, aga, aga loomulikult. Me peame olema seal esindatud. Me oleme NATO partnerid ja, ja, ja ma ei näe, niisugustel üleskutsetele toome jõuludeks mehed koju nagu olulist sisu. Kas teie vend on sellega päri, olete rääkinud selliseid asju oma vennaga, arutanud parteides toimuvat Toomas Vitsut. Mul on alati sellele üks hea vastused, et miks Lauri Vitsut ja Toomas Vitsut erinevates erakondades on, et ma olen sellele nagu sihukse tüüpvastuse kujundanud, et tuleb aeg, et millal Lauri Vitsut ja Toomas Vitsut istuvad koos ühise laua ääres keedavad kapsasuppi ja jagavad ära valitsuse piruka omavahel. Et loomulikult. Aga see hetk ei ole veel käes, kus ühest parteist sest ei ole mingit lõuapoolikud, ütlevad, et te saate küll palka rahvaliidus, aga töötajate keskerakonnas. Ei, see ei vasta selles mõttes tõele, et tegelikult ei ole ka ju otstarbekas puhtpoliitilises mõttes, et miks me peaksime Lenin teineteisele poliitilises mõttes konkurendid olema. Et meil on suhteliselt ühesugused maailmavaated ja suhteliselt ühesugune arusaam elule. Me oleme natukene erinevad inimesed, aga kindlasti on Toomas Vitsut minust kogenum poliitik ja andekam poliitik ja, ja päris kindlasti on ta ka see üks isik, kes, kes võib tulevikus peaministri kohta täita. Aga te olete oma vennale helistanud ja küsinud, kui te selle ameti saite, et hakkasite, peasekretär ütles, et kuule, Toomas, kuidas teil erakonnas asjad käivad, anna hea nõu, mida üks peasekretär peaks tegema. Ütleme nii, et, et me vennaga oman häid suhteid ja väga tihti taga konsulteerin ja ta kiitis ta ta käest nõu ja tema on heaks kiitnud ka mu osalemise poliitikas. Aga partei esimeheks saamise kohta, mida ta ütles võimaliku sellest on juttu olnud. Ei, meil ei ole sellest tõtanud. Ülekuulamise toimik number 149. Vitsut Lauri toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.