Näinud, kui jalgratas kuskil paistab, siis peaks olema ka Jüri Aarma siin. Ta on nii vist tagasihoidlikuks muutunud, siin kaunis paigas, ta närveerib väga palju. Ma tean, sest, et tänapäeval raadasse tulles ta ütles, et täitsa lõpp, et niisugune sabin on sees. Esimest korda oled selle armoonima, kes väljas, kas sellepärast? Ja harmoonium on esimest korda väljas. Ja sina esitamas ka esimest korda ühte kava on nii-öelda suurema avalikkuses vä? Kavaks ei saagi seda praegu nimetada ja avalikkus õnneks nii väga suur ei ole. Ma leppisin ennem ähmaselt proov ilmaga kokku, et kui tarvis, ta vajutab õigel ajal nupule ja kõik see nüüd laia publikut ei lähe. Ja selle publikust mul õnnestub ehk andeks paluda, juhul kui miski asi päris nii ei saa olema, nagu ta peab olema. No kus sa sellise vahva pilli said, see on tegelikult väga praktiline, terve suur pill ja, ja nii-öelda nagu kohver kaasa võtta ja tulla ja teha, see sobib väga hästi vist niimoodi linna muusikat tehes ja linna linnamuusikat ajades. Seda saame täna näha, see on teatri oma, nii et puhtalt küsitud ja pärast ausast ei ole tagasi viidud jalgratta peal kõige lihtsama vanalinnas just nimelt selle riistaga liikuda. Ma olen seda ise kogenud. Seal ta nüüd seisab ja ootab mind iseasi. Repertuaar, mida ma lugupeetud, olles jäänuile julgen esitada oleks mul selline ilus hääl, nagu näiteks Mülleril. Võiksime neid laule pikemalt laulda, aga aga jumala kõigile andnud ei sepatööoskustega häälitsemise võimet. Aga mõned jäävad mu sõnad pähe ja eks ma sellega püüangi täna edvistada siin. Tervist ja siis on mul noodid kaasas, nii et mees, kellest täna tahaksin teile laulda ja pearõhu temalegi panna kuulub ka, tegelikult pakub õigemini väga hästi tänase õhtu teemasse kasutada seda stagnaaegsed sõna elu võimalikkusest linnas. See mees, kes need laulud ja viisid ja sõnadki lõi, elas kogu oma teadliku elu linnas. Täielikus linnas tõmmates ja kannatades kõiki neid linna rõõme ja muresid. Ja muresid oli tal palju, sest tema oli oma elukutselt joodik. Ja laulud lõida ka, võib-olla siis joomatuuride käigus, mine tea. Aga asi paraneb ruttu, kui seletada, et ta oli rahvuselt rootslane, elas ilusal kuldsel Rootsil Gustav kolmanda ajal, seega siis 1700 ja veel millegite aastate jooksul oli ka kuninga lemmik. Ja mina kui oma vaadetelt realist leian ka sel puhul põhjustada ette kanda siin tema armastas ka kuningat ja kuningaid ja kuningas teda. Aga tema lõi oma laulud. Ma arvan, mõõdukusest lähtudes. Ehkki need lood, mis ma täna teile julgen, ettekande räägivad kõik sellest, kui kuidas veini või viina joodi, kuidas ilusaid tüdrukuid kallistati on 300 aastat möödunud ja Rootsi riik on uhke rikaazi võimas. Ega see nüüd ei tähenda seda, et joodikut selle riigi püsti panid. See tähendab pigem seda, et igas ilusas asjas siin maailmas peab mõõtu pidama. Võib juua, võib kallistada. Kõike muud teha ei tohi minna välja inimlikkuse piiridest ja olla inimene. Aitäh minu. Intervjueerimise kogemus on päästetud Jüri Aarma, nagu te aru saate, selle jutu ja, ja kogu selgituse põhjal on sügiseks leping teatris taskus, niiet leivata jää. Nüüd siis Jüri Aarma Bellmanni laulud on veel pikemad kui Johansoni omad. Sellepärast ma ei teagi, kas nüüd neid epistleid kõiki täiel kujul ette kanda, sest epistlit eks nimetas Carl Michael Bellmann poolest oma oma laule. Aga proovime. Algust teha, kui tuul nüüd nii väga segama ei hakka, et noodid valesse suunda keerab, nagu ta praegu teebki. Nüüd hääl, sea viiul, hea pillimees, ei kullakallis neid ära, ütle, ei ütle ja siis tõuseb tuju. Ei komplacinri Entaktis kiiguta, poognad, liiguta käte viibut, aed, pidu, mõõdaks kuju. Peamäel ürgSull, mis sa varsti viina suhu ju, kus. Kõik väeti soojo. Hinna taas rõõmu tunda hingav kõrv, silm või. Ma selle laulu lindistamise, kui sa midagi välja tuleb ja ongi parem. Iga salmi äärel peab nooti keerama, kui tuleb mõni kallis leidmas jääki lehte hoidma. On teil ka, mida vaadata? Vello ise või? Neiu mõõtu välja. Olgu peale, me ei ütle, et see neiu ei ole. Hoia näppu umbes siin, et see lehte pööraks sinna. Teine sall. Kus on seal oled tehtud, mees, sul on teiste ees suured kasud sees. Oskan kyll. Veenvuse nobe, poogen, mäng, meil tuju, Lovovi jaga-meelne toobed, kohus täis, kuigi käärib. Siis pruugib pilk Vaitheida keelie kuis õhtu peida sumpa. Son fontomaaganna tulla, Nonii hullavjaadule nägu. Pean tüdrukut kalliks, kuid veini rohkem v kiidab neid, mu keel naudib iga meel Koidu vahendeeenneli. Ma üks neid, kes mind salliks ja veini sobilgerkla mõnu mõlemad joobunud aasia naasniku, Rola poognad, sekka ka kolonn siin Me peame pilumi laualasega lasega. See laulude ette käisid alati teatavat motot, sellepärast puuduvadki neil pealkirjad. Selle laulu moto või, või eessõna oli Fred, mõned pisted number kaks, Bergile viie viiulimängu ajal järgmine lugulaul. Ma kordan, taas on kirjutatud 300 aastat tagasi ja tõlgitud väga adekvaatselt ja väga täpselt meie lugupeetud literaat Mati Sirkeli poolt ärgu täitsist teksti kohatine Frivoolsus häiringu. Tegemist on tõesti ajalooga ja elu võimalikkusest linnas. Kõlbab täiesti siia praegu või vastupidi, see laul selle teema juurde. Fredmani Empister number 23 monoloog, mille Friedman ma katkestan hetkeks Friedman oli üks Carl Michael Bellmanni lemmikkujusid välja mõeldud kuju täiesti aga muutudes omal ajal lauludes sedavõrd populaarseks, sai ta täiesti ihu ja vere endale külge, nii et rootslased olid kindlad, et Friedman kusagil olemas ja tegelikult ongi olemas ja mitte ainult rootslased ei arva nii. Seega siis Freemani pister number 23 monoloog, mille Friedman pidas ühel 1768. aasta suvel lamades kõrtsi eesnimega krüptin, roni sisse. Just pangamaja vastas. Kes küll saatis sind mu ema, mu isa voodisi kui panid seal minu idanema? Oh mina vaene Me. Ja sain mõnu. Mul pole sõnu. See heinumusta, mure. Kirg sinus lõõmas entusiast mõõnas. Suveri minus. Ja sululoos. Kui seda poodid puudu, milles ta testi kui singi puus, häbeme. Kui sinisilmi õlvimi sla läätsi tõmmu no. Kui seda tunni meil kiresundi kuulda võttis veel muigasin jalgu nomees, siis olgu, säng Vaiduvad seal. Või oli laule see min? Kus põlgan ma küll kõike truusid siingi. Kui ema. Siin rents Malin, uurin oma kingi. Nii kaua. On alles, oota. Võta või jäta särk. Kui mul. Uuesti jäänud varuks sans säru jalga pääl ja tool. Rin sain Sämi. Lamp kontol on olnud Kui põlgan, ma küll köitjate nuusid, siingi. Kaevaimu külmi kuivatan käsi. Ärimees aiva see otsekui ära pehkinud oksa räsi. Näe, siin, Valgsiis vajun lubjas stanud aju, oman puhustele ja tina selles ventika meeles, mis on ilmad, vead. Ja ja ma ei sa ka trump olla tooli. Küll kasutaksite keelt selles kuulutuses. Hindu miskit muud. Pagan, ma olen teenil peekritustes südant, suud, Lacardia heris siin selles kõris ammu aardepaik. Mis ka ei oleks, surm, poleks ees veenima. Ja viimsel tunnil veel. Lurri lamp murrad. Kõrts avab uks, luugid lööb vald. Tänab on veel vann. Punataevasta hätid omal Aade neelabil päeva. Päikene torn säratab morne. Õhk on äkki soe. Niisumuse ärkab treppi, kui märkan. Kui nüüd leiaks käsitoe. Ja ourmaaga. Käibefraasid tema nüüd jälle sinna voolu kus ootab laudja kruu. Taas hakkab käima, ei hangunud. Ja too juuda, oo, nüüd saab nalja nüüd nalja. D. Müüran range karjamänge, hirm, hurra, o käe, lööd sinna täna nõmme. Nüüd nad on maha täis puid, vilja KMS. Armumäng. Neid tänan. Jaga seda meest metsast välja, selle kuradi naine, säng. Tore Vaidzee kerge Saverge, vana kallista. End veel jutt veereks hülgatuks saaks kui me loome ja omana. Väikene Plevisiit kas laulda pisut kurjemaid või lõbusamaid, pelmanni laule? Selge selge nutame, ei tohi ja ei taha ja ei tohiks ka. Freemani song number 11 õhtupoolikul sooviga kuningas olla. Portugal inglise hispaania. Ah, kui kroonid need oleks mul peas, täna õhtu silitaks kõhtu printsessi Emmakes hellusest. Koos vajuks punne Ahommiline on võlad kõik valeks. Täiell. Trummid planeerinud mõõdaadium ordineerida, hommikul haaratakse Meiniuminima sall kammerhärraga kõikjal meil perra mõlad, värvi kristall minutit, Prince seni saaks, käis välja siis pidu ja trall. Austreid maneelaks keelaks kaasaga reinveini hüüpalzin koos puni Roseemnevampleti too seen laualmine hobuse nuusktubakat lausa nuuskab Salaviaatriettimise, maksaksime ta praadid, kamraadid, generaalstaarid. Ka läinud onu raali. Hüvasti, printsess. Maid. Vaata ta on salmi Athose endavalmi kärtsjaan viin ja läinud. Ta on Portugali ja Hispaania roolid, olekside mul peas. Õhtuprintsessi Emmarke hellusehood, maju. Milline tunne oleksid käejälg? Oleksid ei. Minu poole, kas aeg lõpetama hakata veel, aga siis ma hoolimata härra Mülleri vastuseisust julgen teile ette kanda siiski kurvameelse loo. 300 aastat tagasi see seltskond, kellest mina täna teeb joonlauda sisustas oma elu tõepoolest alkoholiga. See oli enamasti põletamata viin, seda sai igast Stockholmi kõrtsist. Ja peale laulude on meile jäänud alles ka veel mõned pelmanni poolt välja öeldud mõtteterad või vanasõnad, ma mõned loendist neile ette selleks et veenduksite, et küsimus ei ole mitte vabatahtliku laulude tõlgendusega, vaid lausa filosoofi filosoofiaga. Mõistusest pole mingit kasu ja õpetusest kasvab ainult tüli. Vähemalt see, kes viina müüb, on riigile palju kasulikum kui mõni värsi treial või muidu mõtete kokku aja ja soovin, et võiksin elada selle päevani, mil kõik raamatupoed saavad kõrtsideks. Kõik autorid, kõrtsmik, eks, ja kõik lugejaid joodikuteks. 300 aastat tagasi kirjutanud ta ei elanud kahjuks selle päevani. Aga ta kirjutas ikka. See, mida vooruseks kutsutakse, pole sageli midagi muud kui suutmatus. Karskus on tihtilugu üksnes närvinõtrust ja kaines on peaaegu alati kas raha või krediidipuudus. Vaadakem endasse nende lausete juures. Tüdrukutega on minu arust samad lood nagu savi piipudega piibumees ei tõmba meelsasti piipu, mis on veel korralikult sisse suitsetamate. Ja üks veel neist joodiku silm seletab rohkem kui filosoofi oma. Mis aega ja vaeva on õpetatud meestele maksnud, tõestada, et maakera pöörle narrid tosin pitsi viina veenab sellest palju kindlamini kui kõik nendel demonstratsioonid. Ja nende vahel lausete juures ja aplaus pelmedele muidugi. Nende vahelausete juures lubage ette kanda üks natu-natukene nukravõitu. Epistel number 35 mis puudutab tema kallikest ja tolle kõikuvad meelde ei, vabandust, eksisin. Praegu tahan veel ühte kurvameelsemad. Fredonepister number 81. Riiukukk lööbrile tema naise matustel. Tanto Pommeri suri majas kirjutatud haua ääres, doktor plaadile pühend, et. Movitsamuv. Nii hauarüppe kaardes. Kuis kulg jabur formaalmootor? No. Ma haaran üle. Aga vaeva ja v2ga lõppsaidi u. Tule nüüd minna ei taha ja. Ma ja me. Said Uusest tülist ja peost riiukukele Meri sõna järele ei saa. Ise ka siin ja ei. Ujulas. Moodsa selle agoonia rajale kes peab nüüd puude neil. Ju ta siis. Ilmäeliga. Nii palju siis matustest ma ei tahaks nii kurva teemaga praegugi tema, aga enne mõnda lõpulaulu lubage ette kanda veel ka üks armuvalus tehtud laulu Friedman 35, mis puudutab tõepoolest tema kallikest ja tolle kõikuvad meeld näeks reporterist, peaks tellima praegu vaja. See on see kunsti mõju. Niisiis. Vahel teen ma veel. Kus Unkla, kuid kaartsi, juust aasta tale ei, ta. Maja on see viima ära joo, veli. Täitsa jõhker kuraas kauadzeweni. Kuna me ei peaproov saab siis käe siia ma ja müha taas. Mesi. Ei vända movitsem olla kallavee. Bly, linde, jäätise. Ööl ja päeval jaos Kurgja. Oh saaks sellest kergemad. Kulda ja karda, minu käest sai laps viidud toi ulu alla. Minu kulul, kui suri laps vai. Täis ennast süstida lõhutud lennu, nälgi valla mõniline siruli. Maas lamas. Või on ta neetud kurnama mu puuri või terra. Ja puurilin, mis nur sama kaasaks. Kalla veel veel, vahest aitab see kruus südapäeval volvo. Roosid silm tilgub ja nutumaik suus, kui ta ärkab taas lööte suus. 40 mul Jahalisele idioos ja ma söön abil kindlalt, võin väita, et kui mure on armus või muus, siis pal sama puskari, Stru. Oi, anna ta end nõelilt. Ja sajukülla lähen. Või peab selle leidma maas? Valavee. Ja teie lahkel loal üks lugulaul veel täpsemalt sisepistel. Vabandust Fredmani laule song number 21 söögi ajal mil ta toob surma külalistele. Meil kõigil, kordan, minegi jääb maha, mürgel pidu, möll, surm hüüab sulle häinaabrine. Aeg on ümber, sul kark käes, nüüd vana mu käsku, nooruk kuulas, kenal neiul lugenud ja kas ta Miia kui haud. No üks naps siis asja võtta üks või kaks või kolm aastat grammisi surma. Hei, sina seal kell käes on klaasmüts viltu peas ja lõõtka palb pea kinni, langeb kirstuga, jääb alles kõrtsi, võluv. Ja sina rammu lai ringlinte täis ja medaleid kirstu puusse valmis sain küll teinud. Ei tea või haud sulli k sügavne napsi võtta, võtta võtta kolmandik surmale. Ja sina laiskvorst, argpüks, seal Linjakus kiikesid nüüd iga päev. Sultuur on pealt liigusi tinasõdur, julm, karm, kes valab verd ja laastab maad kui sinoditel kallima armu mihkliga sängi. Ja kui sul ei ole, nad ei tea, et ta käib üks võtta katsuda kolmandi grammi Survalla. Kui rahule naabrimees siis täna nüüd ei suuda. Ja kui nüüdsama tee meil ees koos miinium, skoor kui ta enne tervist niikuinii veel perenaisele soovige õhtu tähe paistel hauda ka minge ja WHO klapid, aed ja üks kolmandik. Haud mulli, ka. Napsi võtta. See alla. Ma tänan karmigi Albelman 300 aastat vanad tekstid, laulud ja lood. Aitäh naermale ja võib-olla meil õnnestub teda täna õhtul veel kuulata, kui. Tal selleks lusti ja, ja tahtmist jätkub või kui me suudame ta kuidagi ümber rääkida, sest et Lea Velma ja Tiit Sinissaar tahavad veel natukene siin juttu puhuda ja üht-teist teada saada. Ta ja selle järel siis tõeline, päris lõpufinaal vast tulemas. Seda küll jah, sellepärast, et teadmatus on üks õnnis asi, aga tänu taas Jüri Arrakule sain ma teada, et jah, ma vaatan, et aeg on lõppeda. Ma tänan. Ma tänan Juhan mõistet intervjuu eest oma Kall kalleid kolleege, Tiit Sinissaar ja Vello randa, kes mind aitasid. Ma tänan kõiki täidete, siia tulite. Ma tänan kalleid sponsoreid, Ma tänan meeste restauraator, Eddie, Arthur. Okei, ja ma tänan komexit ja ma tänan kõiki, kes aitavad kunstisaadet teha. Praegu püsib kunstisaade Haate, see on börsitoetusel Jevgeni kliimov, kes on selle börsi president, kahjuks ilmselt ei saanud siia tulla. Nii et ma tänan kõiki ju vist ka Eesti raadiot, et ma saan seda saadet edastada läbi Eesti Raadio. Aitäh teile kõigile. Õhtu hakkab vägisi lõppema aga ta õnneks ei ole veel, päris lõpus. Võib olla Vello, ütled sina, muusikutele, äitäh? Mina ütlen aitäh Leale, et oli võimalus siin olla ja mikrofoni kasutada ja teie kõigiga koos olla. Ma loodan, et teil oli väga mõnus, sest ilmselt niisuguseid hetki, kus me saame natuke muudele asjadele mõelda kui igapäevasele tormamisele ja võib-olla ka rasketele probleemidele, tulgu nad siis või loomingust on lihtsalt tuvastamiseks äärmiselt tarvis. Eriti niisugusel kuumal suvepäeval ja niisugusel suvel, nagu me oleme siin aastal 1992 aitäh. Nojah, ja see esimene pääsuke on nüüd lendu lastud ja ja näete, kell on üle kaheksaga ikkagi vanalinnas juba midagi toimub, loodetavasti jääb see kena traditsioon püsima ja hakkab siin aina rohkem ja rohkem toimuma. Aga on, päris lõpuks tahaks jätta siiski taas sõna Kaarmale ja ma tänan kõiki esinejaid tänase õhtu jooksul, tingimused Jürilt ma Peilisin küll ühe loo küll välja, aga ma tean küll, mis on, aga ma jätan selle tutvustamised alla, kuna selle kohta ilmselt ka väike veel eestlasena. Ja eestlasena. Olen oma konstitutsioonile toodud rohkem rääkimiseks kui laulmiseks. Mullen üks väikene isiklik. Kuidas nüüd öelda? Kummaline mõte pähe, kui ma nägin alguses siin koori laulmas, kes laulis aastasadade vanuseid laule. Seda koori juhatas Vello Rand, kuulutanud ka tema välja Manimeli Jan Roosaar. Miks ma seda ma nimetan, ei ole isiklikud tuttavad ja praegu on ta siit juba läinud ka seepärast räägin Näen publiku hulgas istuvad enam-vähem endaealisi daamid muidugi nooremad. Kui te mäletate veel Entel-Denteli saateid kunagi, mida Georg Otsa, Kalmer Tennosaar koos ja vaheldumisi juhatasid siis seal lauliseks kolme või viieaastane poiss põdra maja. Teate, see ongi tema. Kui ma seda teada sain, ma sain sealt mujalt teada. Siis tekkis minus esimesed, kes õudus, kui kiiresti voolab aeg ja kuidas laulud jäävad. Kuidas nöörid küsivad, kuidas kunst ja muusika jäävad, aga meie irvituseks vanajumala ees vananeme hallineme ja kavaldume. Kuidas keegi? Nii et andke mulle Jaan roosa praegu andeks, ma kordan taas, me ei ole tuttavad ja ma tegin talle liiga, aga, aga tema oli teataval hetkel mulle üks märk, sellest on oma 20 või rohkemgi rohkem kindlasti kolmgümmendas. Aga praegu ei aja. Ma ei tahtnud üldse seda laulu praegu laulda, seda laulu olema mujal ja ilma mikrofoni ja teiste müüride vahel või all. Aga järgmisel järgmise viimase laulu, kas ma saan selle mikrofoni sulle anda, sealt edasi jätkata võib niimoodi, muidu ma jään nagu rääkivatesse. Seda, et me oleme tõesti midagi väga lõpetanud. Ja ja, ja sain vihjest aru. See ei ole pelmanni repertuaarist, sellepärast et ehkki need laulud olid pikad, ma ei julgenud teile kõike salme ette laulda, omadega ruttu-ruttu nagu maha ja praegu oleks tobe keset laule uuesti salm üles võtta, tuleb vahetada autorid vähemalt 100 aastat edasi. Ega see ka meile väga lähemale ei tule. Pärast Napoleoni vallutussõdu. Laulu autor on sakslane, aga laul räägib prantslastest. Kui nad seal omavahel siis niimoodi hakkama saavad, et võivad üksteisest laule teha. Ma ei tea, kas me oleme venelastest laule teinud või kui, siis selliseid milliseid siin laulda ei saa ja vastupidi. Ja kuna ma olen oma loomult ja hingeldus Ma tegelikult ei väsi kordamast reaalsete mõtete pooldaja, siis ka see viimane laul, minu viimane minut täna õhtul. Viimane laul on just nimelt sellest valdkonnast. Teadku siis kõik, et realistlik partei pooldab Isamaaliiduga ühist presidendikandidaati. Aga jäägu poliitikutena teiseks korraks. Nojah, kui sa kord juba siia mind lubasid, siis avatud mikrofon nagu Parlamendis öeldakse. Juhul kui ta on parlament. Kaks Grenoderi olid kord nad vabanenud peenema Neil härda. Saak samal rajal läks. Me kui mõtlesid kuuldu loole neil sakslastelt raba maas sõnumi sai, mis koormanaasi Et toom päägi vallu taas mais Ja sääred äranova. Nad nutsid ja tiik on kodu. Näed orjaatprans laas. Ma neist lausus üks mul H ja R-i. Ja Maa luusad jälle haava. Ja teine ütles käes. Ei ma sinu seltsis suure, eks KOVide laine laps mulluma Haasia. Kuid milleks? No ei näe laps ja ma suur mure Menningu. Jama, kui nailonjälg on käes. Säärmu käe. Ma. Kui suren. Nad on siin kümmendama. Vaid see vool mööda maad. Ja Branso draama. Aurest ja pael, mis meis üldse Rinnale mulle laod. Õõtsa ja tavaikusega piss mulle piskuva. Haua peal ma ootan, kaard puuri toob ja kui loos olla Puhasta ma söön ja uuesti arve ta seda. Siis ta hobuse ja. Lähen? V? V? Jüri Aarma ja surmani kahe. Grenovery lauluga siis tänaseks on see ametlik osa lõppenud, aga loomulikult on kõigil võimalus omal viisil ja oma sõnadega jätkata ja ja seda meeldivat õhtut, kas labane nädalas jalutamisega veel kinnitada veel kord, suur tänu ja aitäh kõigile tulemast.