Tere õhtust. Mul on väga hea meel, et teid just nii palju on kokku tulnud. Ei oleks tahtnudki, et siin rohkem rahvast on. Sellega ma ilmselt väljendan oma täielikku rahul valu selle koha suhtes. Mulle meeldivad Jürid ja mulle meeldib nende müüride vahel. Siin on täna õhtul selleks paariks tunniks elu. Mul on hea meel, et siia olid nõus tulema musitseerima vennad Johansoni, kes minu arvates siia müüride vahele väga sobivad. Ja ma loodan, et Te olete tundnud. Olete kõike järgnevat kunsti saate sõbrad, sellepärast et mina olen teinud Eesti raadios kunstisaadet. Aasta veel natuke 13. aprillil sai aasta täis, ma ei tea üldse, kuidas seda tehakse. Ma ei tea, kuidas seda peab tegema, aga ma püüan ja ma õpin kogu aeg. Ma arvan, et see saade saab ikka paremaks ja paremaks. Mul on hea meel, et minu saatele on nõus edaspidi kaastööd tegema Fanides, Siivers. Mul on hea meel, et Eha Komissarov pakkus mulle, et ta tõlgib Andy Warholi mälestusteraamatut ja võib olla kee, esineb kunstisaates Ants Juske. Ta istub siin laua taga, praegu monument, kelle arvamust avaldatakse. Mul on hea meel, et siia tuli Jüri Arrak, kes on mu lemmikkunstnik peaaegu et hea meel, et siin on Andres Talts ja mul on hea meel, et siin on teised kõik. Ja samamoodi on mul hea meel, et minu kõrval on minu kolleegid Tiit Sinissaar ja Vello Rand, kes aitavad mind sellest raskest olukorrast välja tulla. Ja moodi on mul hea meel, et firmad, kes mind on toetanud sellepärast et kõik see nõuab raha komeks. Eesti restauraator ja Arsi Kook ja teisedki veel mul suure pabinat ei tule kõik rohkem meelde. Arhitektuuribüroo Kalle küsimus, et need mehed on minusse hästi suhtunud ja need firmad ja need ei ole mind hoidnud mingisuguse paela otsas, et nüüd me toetame sind ja nüüd sa laulad seda laulu, mis meile meeldib vaid ma olen ikka saanud olla sõltumatu ja iseseisev, nii palju, kui ma ise seda oskan. Nii et tere tulemast. Kunstisaate aga teemasid on elu võimalikkusest linnas, kuigi tänane hommik selle kuuma pika suvehommik andis märku, et vist oleks pidanud nimetama selle tänase olemise elu mitte võimalikkusest linnas, sest täna 22 Julien ilmselt kõige kuumem päev olnud Teie kohalolek tõendab siin, et elu on siiski võimalik linnas ja see on väga meeldiv. Kõigele jutamistele ja teie omavahelistele vestlustele. Lisaks on täna ka päris palju muusikat selles kuntsi saate suve peos. Ja kui alustada kõige väiksemast kollektiivist, siis hakkan tagantpoolt ettepoole tulema. Jüri Aarma on täna siis lõpetamas meie suvepidu harmoonium ja see, mida tema hakkab esitama. Sellest räägib ta siis kindlasti juba lähemalt end oma esinemist. Ma palun siia siis Juhan Maiste sind kui niisugune truu kunsti saate austaja ja Sulev Mäeväli ka oma, palun siia. Võib-olla peakski kõigepealt öeldes muidugi sulemäeväljale suur tänu selle eest, et me saame olla tundma huvi, mis paik see on mis siin näha on, aga enne seda meile tundub siin praegu äärmiselt mõnus ja see paik tundub olevat loodud. Taoliste õhtu tahaks, mida annab sisestada ilmselt väga mitmeti. Mitmes sedalaadi ettevõtmine see sel suvel on, ma ei ole päris hästi kursis, ma tean, et varematel aastatel siin mängis ikka aeg-ajalt noorsooteatri, korraldati üht ja teist. Aga selles asjadega pole paraku kursis Sulev Mäeväli, mitmes üritus. Esimene. Oluline asi nõuab linnamuuseumilt harjumist ja nõuab harjumist, et siin on lauad ja et siin astutakse muru peale ja nõuatist harjumist ka see, et me saame endale midagi juua osta sellel palaval suveõhtul. Harjumused on muidugi nõuab, aga kõik oleneb sellest, mis paik pärast välja näeb. Ja kui see asi korras on, siis pole haridus eriti palju aega vaja. Mida see paik kujutab endast praegu ja mida ta on kujutanud endast läbi aegade? Pooleldi varemete park, aga ja olukord oli üks 100 aastat varem veel hullem, kui ta praegu on, sest siis ta ei olnudki vahendite parkija lihtsalt varemed. Aga tähendab enne seda, kuni ütleme kuskil 16.-te keskpaigani oli ta üsnagi korras, kloostri hoov. Ja, ja siis oli ta muidugi natuke teistsuguse olemusega, kui ta nüüd praegu on. Ja rahvakogunemisi oli ka tollal juba siin, sest me peame arvestama sellega, et rüütelkond viisama meespäevi siin läbi. Ja siis oli seesama kloostri joogia ristikäigud, mõningad ristikäikude äärsed ruumid rüütelkonna käsutuses, selle tõttu pidid näiteks mungad omale uue söögisaali ehitamise ja meie taha praegusel katoliku kiriku kohale. Et saaks kusagil süüa sel ajal rüütli kloostris oleid. No kui see paik sobis rüütelkonna le, küllap ta soovib ka siis kunstisaate suvepeo jaoks, need paik on oivaliselt valitud. Ja siin on selles mõttes tore, et siin siin saab üksi olla ja ka teiselt poolt see üksiolek on alati teistega seotud, on ju niimoodi. Ja ma ise mõtlen praegu, et, et siin vaikselt keskendudes kuidas need, kuidas Ave Mariat lauldi, kõigepealt hakkas ta peale kõige varem lauldi seda Narvas ja kellaajal ihkudes, siis võis olla Tallinnas ja siit edasi Rootsi ja jaa, jaa. Saksamaa ja Prantsusmaa poole, nii et iga tunni järel kõlas Ave Maria üle üle terve Euroopa. Ja selles mõttes siin kloostri hoovis võis ennast tunda nii üksi kui siis väga laia maailmaga koos ja siit mindi ja siia tuldi ja esimesed mungad, kes siin olid, olid ju ka väga mitmetelt maadelt Rootsist, Gotlandi ja Riiast ja, ja hiljem on nad siit dominiiklased olid väga haritud mehed võrreldes näiteks tsistertslaste ka, kellel on rohkem niisugune põllutöö ja kalakasvatus tähtis. Aga nemad suhtlesid siin OPA keskustega, Kölni ja Pariisiga ei olnud mitte midagi imestamisväärset, kui Tallinna prior oli, oli hiljem näiteks Viinis väga kõrgel ametikohale ja vastupidi, nii et see on rahvusvaheline paik ja leasin, tegi täna nalja ja ütles, et et täna me oleme kõik vähe rahvusvaheliselt, nii et selles mõttes, selles mõttes on tal õigus. Mis sa arvad, kas klooster kuluks ka tänapäeval ära? Kloostrit on hädasti vaja ja üks klooster tuleb Tallinnasse tingimata tagasi teha. Kus selline jumala sõna kõrval on, on võimalus, võib olla? Noh, kas nüüd terveks eluks, aga võib-olla pooleks aastaks uks enda taga lukku keerata ja unustada kõik see virvarr ära ja ja võib-olla mõni asi siin elus ka korda saata, sellepärast et elu ei olegi nii pikk, kui mõtlema hakata järgi pole hoopiski palju jäänud. Iga. Kloostri asi polegi nii üllatav, enne sõda, meil oli Tallinnas klooster nimelt tsistertslaste nunnakloostri vabaduste. Pühtitsa nunnakloostriosakond oli Tallinnas. See pidas vastu kuni kuni 61. aasta siis lõhutades kirik ära koos kloostri kongidega, mis seal kiriku all. Ja, ja tänapäeval muidu on arutatud päris tõsiselt kloostri asutamist katoliku koguduses Tallinna. Nii et ega ta nii nii haruldane asi ei ole, aga muidugi on arutada seda, mitte selle paigaldas suhtes paigale seoses. Kui meie tänase õhtu teema on elu võimalikkusest linnas, siis mida te, Sulev Mäeväli arvate, missugune koht peaks olema dominiiklaste kloostrile praegu Tallinna linnas sellisena, nagu ta on ja sellisena, nagu ta võiks lähiaastatel olla? Tähendab ta on olnud juba mitmed-mitmed aastad, omamoodi kultuuri levitajaks linnas, nii nagu see dominiiklaste ordu omal ajal Euroopas oli kultuurilevitajaks ja ilmselt jääb ka tulevikus selleks ma usun, et kuigi tähendab, selle kinnisvaraseaduse põhjal kuulub see kloostri hoogos ristikäikudega katoliku kogudusele, nad ei ole seda muidugi kätte saanud või nad selle kätte saavad, et me suudame siiski koostöövormi leida, et saavad nemad elada siin kui ka meie. Te võite siin kloostri hoovis vabalt liikuda ja Eesti restauraator on välja pannud siia oma näituse, nii et kes tunneb huvi, see võib ju vaadata. Arsi Kook, ole hea, tule võib-olla paari sõnaga, mida see näitas endast kujutab, et inimesed, kes juba julgevad ennast vabamalt tunda, lähevad kõndima, et mida nad siis seal näevad? Noh, seal pildi peal on hästi näha, seal on Eestis olevaid mitmeid ehitisi, millel on arhitektuurne väärtus mis sageli on olnud küllalt halvas seisukorras. Kuid mis siin viimastena aastakümnete jooksul on tehtud korda ja, ja võib öelda, et need on täna suhteliselt korras. Ja seal pildikesi siis üle kogu Eestimaa eri paikadest ja ka erinevaid erinevaid selliseid hooneid, on seal mõisaid, linnuseid ja kõike muud, nii et kellele see huvi pakub ja saab algul pildil, kui vaadata, kes kohal pole käinud, võib-olla saab ka meeldiva reisiideed, mida, kus vaatama minna. Nüüd aga palun lavale Jaak ja Mart Johansoni ning kunstis üldse, aga eriti muusikas viimasel ajal tahetakse väga palju lahterdada kõikidesse stiilidesse ja kõikvõimalikes žanrites ja seda, mida tehakse. Ma arvan, et kes on kuulanud Jaak ja Mart Johansoni leiab, et see on täiesti mõttetu ja, ja ülearu pingutatud, kui seda hakatagi otsima, sest nende väga luulelised sissejuhatavad tekstid ja kogu see sõnum, mis peitub lauludes, ma arvan, räägib ise enda eest. Aga et meil ühe läbiva teemani elu võimalikkusest linnast, siis ma kasutaks juhust ja küsiks nüüd kui muusikutelt seal laval, et kas on praeguses linnas muusikal elu võimalust, kuidas teie näete, te olete tegelikult ju vanalinnas ja ja mujal paikades esinenud ja kuidas te tunnete, kas muusikal oleks kohta linnas, sest et minule näiteks lööb küll silme ette pilt keskaegsest Tallinnast, kus noh, võib olla nii, aga, aga mille pärast mul mõte liigub sinnapoole, et et kui sa kõnnid ringi, siis ikka kuskil, kas keegi mängib või, või miks ka mitte võtab pillikoti välja ja, ja tuleb tahtmine, siis musitseerib. Kuidas teie näete seda muusika võimalikkust linnas? Mina arvan, et iga muusika jaoks Linnas mingisugune koht ilmselt on, et aga sagedasti on neid õigeid kohti, selle õige muusika raske tabada ja vaheldus. Õnneks läheb siis siis see muusika on, on seal õige, siis see muusika on ja vahel, kui on midagi valesti, siis siis seda muusikat seal linnas nagu ei ole, kuulame siis laulmas. Jaak ja Mart Johanson. Vana Jakob oli õhtul linna tuld, kus pold tema ammuilma on, vana Jakop oli tuul linna tuld, kus polnud tema ammuilma olla sees taast, kui linnas lärmata riigi ja keisri räkke värvarti sees taast kui lill naasev Mati ja käis väkke, värvati aga nüüdse Jakopoli linna tuld, kus polnud tema tõesti, ammu on taga nüüdse Jakopoli linna tuld, kus polnud hästi ammu olnud, teda nähti Toompeal kõndimas ja tead, uus k t i nähti Toompeal kõndi maas ja Sakk kaadeemi sema korjas kokku maa, siin haid ja igat suu kuude Nikaid, karjase kokk, kuhu maasi naid ja ei katsu uude nekaid, küll saani, siid ja sooni sihid ja Apple mäki tosseisi Köl saani, sihidiapasooni seedia. Mcintosseisi. Härra tramm või noh, ta, ta, ta, Ta ta, ta, ta, ta, ta on ta või. Ta. Riismed sa linna serva sinna sõõr ja paasi kõrva tehismetsa linna serva. Nojaa, baasi kõrva, kus kivi, aga ümber pihlakas ja kuusk ja kask Helma lakas, kus kiri aga ümber Arbi lakas ja kuusk ja kask Helma lakka, siis panin pillid kiivile ja juhtmed juureotste sees. Panime Belligidki ja juhtmed juureotstele. Laadid ümber tüüve ja klemmid koore ja traadi ümber tüve ja klemmide koore vahele. Ta siis hakkas aga asju juhtuma, et ei tea, kuidas puhuda sees hakkas aga asju juttu, ma ei tea, kui taastu Truda pihlakad, seal printi sihid ja kask lasi välja Linteesi neeti lakkatsiaal printi, siid ja kask lasi väljaalynteesi pea peaal vele pilvede pöörisiid, vana tamm oli täisjuht pöörisi reaalrele pill pööri see vana tamm oli täijuht riisi, tai. Ja. Rindel harjum tänari i lavamadena rindele Raigile. Kui päevavalgus oli välja tuld, oli kõik nagu endistviisi olla, kui päevavalgus oli välja tuld, oli kõik nagu endistviisi olla aga rohise riibuse ruumi, kui ta ka see mets võttis Gazarvui väga rohise riibuse roomikuid ja ka see mets võttis kaasarmui. Kas vaalitsuse aparaadid lasid laudade uued kaardid linnas, vaalid soose aparaadid lasid lauda. Lähe uued kaardid, uued kaardid, uued plaanid, vahvlid, suuse, aparaadid, uued Kaardi, Hiruu plaali, vaalid, suuse, aparaadi ühe põhilise säädus ja kooda. Lase Kont suuse, ühe põhilehise sääruse ja Oda. Lase kontsu. Vana Jakob oli ju tuu linna tuld, kus põld tema ammuilma on vana Jakopoli tuhu linna tuld, kus olnud tema ammuilma. On. Ma vaatan, et minus on ilmselt peidus potentsiaalne kunstikriitik sest kui ma mõtlesin Andres Taltsi ja Jüri Arraku loomingu peale, siis ma mõtlesin omaette just täpselt nii, et Andres Talts linnamees ja Jüri Arrak on loodusinimene. Andres Talts, räägime linnast ja elu võimalikkusest siin siis kuidas tundub linn kui elukeskkond, linn kui loomingu keskkond inimesele, kes loob, kes tõenäoliselt siis ka natukene eksalteeritud seisundis pidevalt. Viimase kohta ma pean ütlema, et ma ei salli, kui keegi On eksalteeritud seisundis, veel vähem ka ma ise olen, nii et ma, ma ei ole kunagi eksalteeritud seisundis veel vähemalt. Linn on täiesti normaalne keskkond loominguks, sest et kui me mõtleme kristliku euroopalikku kultuuri, siis see on ju linnakultuur, tegelikult, mida me tänapäeval kultuuriks peame just kujutavat kunsti ja ja ma olen alati linnas elanud ja alati linnas töötanud, et minu jaoks on see täiesti normaalne keskkond. Ma ei kujutaks ette, et ma maal elaksin võib-olla selle tõttu, et ma ei ole kunagi Maal elanud. Mida pakub praegune Tallinn just niisugune, nagu ta on, kas ta annab häid impulsse või käib mõnikord ka see protsess läbi negatiivsete impulsside? Seda on raske seletada, sest tihtipeale negatiivsed impulsid võivad olla väga heaks tõukas just loomingule. Ja ma mäletan Kuulamas käia kopli või mingisugustes, vaneral hoovides või niisugustel tühermaadel siis loomingule just oli üks impulsi andja. Aga selge on ka see, et et looming vajab ka teatud turvalisust ja rahu ja nii, et ega põgimeldasest afereid üles ei pane. Seal maalima. Eakad nüüd töötingimused, pead olema ikkagi soodsad loomingule. Ära kurat ka Võrno käinud suurtes linnades viimasel ajal. Millise tundega tuled sama linna tagasi, kas ka niimoodi vahetades, ahhetades, oh mis on neil? Ja kui vilets on Meil või kui palju sa võrdled oma kodulinna linna, kus sa elad, siis kui sa reisil oled? No mina oma sünnilinna Tallinna armastan, see on, ma ei tea kuidagi jäänud, olgugi, et ma sündisin Kadrioru kandis kahekordses puumajakeses kollasel tänaval. Aga suurlinnad, noh, suurlinnad on nii nagu nad on niuksed, suured ja ilusad ja kõik nii ja naa, aga ega ma suurlinnas elada ei tahaks. Muidugi need viimased kolm aastat, mis ma reisida olen saanud. Kõige rohkem on meeldinud suured katedraali gooti katedraali ja kuna Tallinn on k põhiliselt gootika ja keskaeg on üks minu lemmikperioode eelne saanud, see tähendab siis need olid muidugi kohutavalt tähtsad mulle. Ma ei tea, mul ei ole emigreerumise mõtteid olnud, nii et kui sa tahad seda teada ja ja siis ja, aga noh, nii pool aastat või aasta kuskile elada ja töötada, seda, seda tahaks küll, ainult et ei ole rahalisi võimalusi. Praegu. Kas loositsage oma linnas kuskil on sul mingid lemmikpaigad, kuhu sa võib-olla üksibeni sisse põikad? No kuna ma sündisin Kadrioru rajoonis ja kahekordsed puumajad, mullane tagulid on kohutavalt armsad, tähendab see, niisugune ma seal elada ei tahaks, sest seal need elutingimused lagunenud puumajadega ma seal, aga noh, ta niukene, romantiline ja nostalgiline ja lapsepõlvekoht. Ma olen küll kolanud jah, niisama nendes rajoonides. Ja siis vanalinn, kui ta on inimestest enam-vähem tühi, kas õhtul hilja õhtul hilja, ei julge enam, aga hommikul hommikul vahest olen sattunud, see on ka fantastiline, sest ma mäletan, peale lapsepõlves olid, kui need piimahobused käisid veel ringi ja, ja siis oli, tänavad olid enam-vähem tühjad ja mul on selline pilt nagu Tallinnast kuidagi alateadvusse jäänud, et tänavad peavad tühjad olema. Nii et see täis rahvast. Vanalinn see mulle ei meeldi. Kas kõnnid sina, Andres, on sul ka omad teed meie Tallinnas? No Jüri ütles, et talle need puumajade kandid meeldivate ja aguliääre linud ka mulle, sest ma ju tegelikult esimesed 27 aastat elasin suve tänaval, mida tänu Sheratoni plaanidele üldse pole enam olemaski. Paldiski maantee alguses tehnika tänava vahel seal ja see oli südalinnas, aga väga romantiline kant iseenesest. Ja sinna päris eelmise küsimuse kohta, mis Tallinna kohta üldse arvata ja suurlinna kohta tegelikult Tallinn on selles mõttes juba peaaegu et suurlinn, et on tegelikult ju mitu Tallinna olemas, on üks Tallinn, Toompead teine Tallinn on, mina olin kolmas, on, see ümbritsev, on, ütleme, Pelgulinn ja kalamaja ja need tegelikult on suurlinna võlu on just see, et suurlinnas on tavaliselt mitut linna, kui võtame Washingtonis Georgetown, on hoopis midagi muud, kui on see Kapitooliumi esilemaal seal või noh, nii et Tallinn on selles mõttes on juba natuke suurlinna moodi, et tal on täiesti mitut kohta. Ma ei pea muidugi silmas neid Lasnamäe, Mustamäe või Nõmme, näiteks Kadriorg, merivälja. Alati on ju niimoodi, et inimesed muudavad keskkonda ja keskkond muudab inimest. Nad on vastastikuses mõjus, eriti praegu on see mõju loovisikute puhul. Kuidas teile tundub praegu, kas teie jõud käib kiiresti muutuvast ümbrusest, keskkonnast üle? Põik kipub tulema vahel ka tunne, et on oht alla jääda. Linna, või siis selge see, et kunstnike või meie jõud sellest üle ei käi, siin mängivad hoopis teised reeglid ja suuremad rahad. Ja nii et aga ma selle allajäämise tunde peale pole mõtet, tähendab, sest esiteks on see ebameeldiv mõte, mida ei tasu mõtelda. Ja teiseks, kui väga palju negatiivseid mõtteid mõtelda, küll see siis negatiivne lugu ise kätte tuleb. Ükskord. Ja mul on kogu aeg juba aastate jooksul piltides mingisugused fragmendid, niukseid, vana Tallinna motiivid on olnud niuksed, lossid ja tornid ja eriti müürid. Sest noh, müür on niukene, ilus termin, möödunud aja kohtasin. Ja selles mõttes ma ei tea, mu pildid ei ole eriti muutunud ja ma arvan, et teise linn ega mina siin pole ka suurt mingit mõju, ei ole muutunud, omavahelised minul läheb, ma ei tea. Võib-olla viimase aja pildid on lihtsalt veel traagilisem, oleks läinud, kui ennem. Ma olen karjapoisike, vaatan mäe pealt, kaugel sealt näen, mine, palju ta luusi. Keelikute Orneesi, ma karjapoisike, maakarjapoisid. Siit vaatan mina metsa pääl, kus kostab rõõmus linde. Siit Valotaanüüle heinamaa ja Ülenurme nõmme k. Karjapoisike maakarjapoisilik. Küll uhke on siin üleval, kui sa uuega Tuulsin, tuhin all. Las tuul küll hõimsanalt uhise, mina laulan ikka rajamsasse, ema. Karjapoisike ma karjapoisike. Jah, olen karjapoisike ja vaatan pealt, kaugel. Siit näen mina palju talusid ja keerikute torni siil ma karjapoisike. Ma karjapoisike. Ei iial. Kima Rooma Rooma, ei iial ning Poolas pooda ei Koinima Pariisis puur. Ennem majonees. Ei mind ei hoia, käsirauad ei kaagid okastraat, taadi saua. Kõik see ilm on minul riik. Siiski veel ei lähe siit. Ei iial jälgima Rooma Rooma, ei klint hoolas Wooda, ei hooma Pariisi hooma. Ennem ma jään Eestimaale. Maarjamaa peal seistes, kaua hingetorutuules laulmas, taevapäike on, viib. Siiski veel ei lähe siit. Kõik nad looks röövikud ja käo. Kummaliselt tuttavlikku näod. Päeva tõus kui mustasõstramoos Selles kaoses hoiavad mind koos. Ei iial. Kima Rooma Rooma. Poolas poode? Ei hooma maa Pariisi hooma. Ennem ma jään eestimaale. On see ja Karin Halla, Mark kal, Hanno Kreis ja ülapäil. Milline vaikse saksa tulla meie linna päevik? Probleem on muidugi kahe otsaga, aga, aga kuni nii väga üldiselt öelda, siis mulle tundub, et nad nüüd nii väga karta, neid kõrgeid hooneid Tallinna pole ka vaja. Linn areneb ikka ja, ja ehitatakse nii ja varsti oleme me samade probleemide eestina. Maa maksab ja jõuame sinna, saame välja. Nii et, et sellist niisugust paanilist hirmu nende suurte kõrgete hoonete tõttu küll vist ei ole vaja tunda. Missugune on ilus maja, missugune on ilus linn. Mart Kalm. Aga tead, mina olen vist selle ideaali saavutanudki. Selles mõttes, et ma elan suhteliselt kesklinnas seal kant, kus ma olen elanud lapsest saadik ma lähen mööda Kentmanni minu jaoks küll geoksi tänavat pidi koolis käinud. Ma olen ükskord elukohta vahetanud, ehma käin mööda kaupmehe, aga minu jaoks ikkagi Pöögelmanni. Tänasest ma midagi ei ole teha, Ma olen. Lapselt 60 seitsmekümnendatel oli, pigem me täna seal kandis praegu mul on õnn kasutada oma abikaasa, vana ateljeed sauna tänaval. Ja see vanalinnas ja kui seal noh, vahest ajab küll katus läbi, aga see ei ole see probleem ja, ja see ongi nagu üksik, kus saab teha natuke natukene ohtlik küll, sest alles paar kuud tagasi täpselt meie ukse all Müürivahe tänaval peksti läbi Eesti ainus egüptoloog. Sergei Stadnikov, minuga nii ei ole veel nii halvasti läinud, aga aga mulle meeldiks seal, jah. Jah, ja me oleme arhitektuurimuuseumi olemas, kas arhitektuurimuuseum kaitseb ka meie elukeskkonda? Vaat arhitektuurimuuseumi olukord on tegelikult täiesti kahesugune. Muinsuskaitsjad süüdistavad mind selles, et ma tahan nagu kaitsta niisuguse 20. sajandi arhitektide loovust ja, ja, ja üritan ka nagu toetada neid projekte, mis on vanalinna tehtud ja mis iseenesest ei ole halvad prottidega, mis jäävad tihtipeale takerduma just sellesama muinsuskaitse taha. Ja öeldakse, et noh, et ma olen arhitektuurimuuseumi direktor, ma ei tohiks nii-öelda olla selle poolt, et arhitektuuri hävitatakse, hävitatakse seda keskaegset linna, aga samas ma olen ka selle poolt, et, et noh, on õigus 20. sajandi arhitektidele jätta oma jälg siia linna ja, ja elu linnas kujunema. Ma loogiliselt normaalselt, iga ajastu jätab siia oma jälje, kui me Tallinna vaatame, siis me näeme, et see kõik on aegade jooksul täpselt nii just olnudki. Ja nüüd selle nimel, et me kõike kaitseme ja kõike tahame säilitada, hakata ette veeretama suuri takistusi kahe praegustele kaasa arhitektidele ei ole päris õige, nii et, et arhitektuuri muuseumi ülesanne, et ma näen ka selles, et kaitsta muidugi kaitsta vana väärtuslikku, aga kaitsta ka kahekümned, me kaasa arhitektide õigust teha oma tööd ja õigust loomingule, millega tegelevad 20. sajandi arhitektid meie linnas. No siin võib väikse paranduse teha paar aastat tagasi, meil oli näitus nimega 21. sajandi Eesti arhitektid, aga eks tulevik näitab, mis saab. Jah, Karina, Mart, nende ajaloolastena, nende kohus on kaitsta ja säilitada füüsilist linna või olemasolevat seda linna mis saab ka ehitatud. Aga minu meelest ja üks probleem täiesti puudutamata jäetud, mis tegelikult linn koosneb vähemasti kahest olulisest aspektist, üks on see ehitatud linn, need hooned, vanalinnad ja muu. Aga teine on need inimesed, kes seal, kes elavad ja Tallinna probleemiks ei ole mitte see füüsiline linn, aga ka see, et need inimesed ei oska siin elada. Sest eile näiteks takso peale minnes gaasi näkku nagu muuseas öeldud, sest linnakodanikuks olemine on vähemasti sama oluline, kui kui oskad seda linna projekteerida või olla arhiteks selles linnas, sellepärast et see ei ole üks asi, mis, mis on kaasasündinud, seda, seda pead ka õppima. See tuleb aastatega ja nendes nendes maades, nendes linnades, mis on väga kiiresti kasvanud või kus on sotsiaalne struktuur väga kiiresti muutunud, neil on kõigil, kõigil linnadel, on täpselt samad hädad, tavaliselt need me siin rääkisime kristlikust euroopalikust linnakultuuris. Seal üks asi, mis on aastasajandite aastatuhandetega tekkinud ja Nad ei ole iialgi paisunud väga kiiresti ja seetõttu seal on inimesed elanud inimpõlvede viisi ja nad mõistavad, nad tunnetavad seda keskkonda, kus nad elavad, aga aga see vaatlik ellusuhtumine, kui linnatooduna sisse konflikt on seda teravam ja need tagajärjed on Tallinna pealt väga hästi näha. Mõtlen, et kas siis milles siis viga on, et kas vanalinnast tuleks kasutada keskaegseid relvi, et mitte mitte gaasi näiteks võib-olla mõõgad või midagi sellist, mina ise. Mul on siin kõik, inimesed on rääkinud sellest, kus nad elavad ja mina ise elan juba mitu aastat Koplis ja see on ju täiesti kurikuulus kurikuulus kant, et sinna ei tohiks nagu üldse nina pista ja nagu probleemid hakkasid alles siis tekkima, kui tead teatud. Ma arvan, et sa hakkad teda omandama, seda püüti hakata varastama. Noh, ma ei taha nüüd teatud inimgruppe kiita ega laita, aga ilmselt on see, et isegi isegi kuskil koplis sihukene täielik tehase lumpen, isegi need on mõnes mõttes tallinlased. Siin linnas linnas lõigub sellist liiga palju sellist sellist elementi, kes nagu üleüldse ei suuda ennast kuidagi paika panna. See, mis linnast heas mõttes linna teeb, on ju see, et võimaldab hästi palju erinevaid kihis hästi palju erinevaid, alternatiivseid kultuure ühes samas kohas koos, aga aga kui need proportsioonid väga paigast ära on nagu, nagu Tallinnas näiteks, siis siis need tagajärjed on kurvad. Mul on viimaste aastate jooksul olnud võimalik tutvustada Tallinna päris paljudele maailma arhitektuuriuurijatele ja teadlastele kõik nad kiunuvad vaimustusest Koplis, kui, kui neid viia liinidele. Sest noh, et veel on nii ehtsat töölise, arhitektuuri, töölisasumit kuskil Euroopas olemas, see on nende jaoks tõeline arhitektuurimuuseumide olla ei saa. Aga siis kui niisuguse väikse vihje kasutada ja näete, vot see maja vasakult teine seal seal elab Eesti Arhitektide ühingu aseesimees siis neil on kaks lahti, siis nad ei oska enam sihkaabledeks pind jalge alt ära, nii et see on niisugune väga kahe otsaga mäng. Ma olen isegi mõelnud, et huvitav, milline on see sotsiaalne grupp siin, meie linnas, kes saab valida endale elupaika, saab elada just selles paigas meie linnas, kus ta soovib. Mida teie arhitektide arvate? See on ikka meie ühiskonna parim kiht, ma arvan majanduslikust küljest. Mina arvan, et, et see, see on see seltskond, kes tegeleb korteri vahetustega, neil on suurepärane võimalus kõige vahel vahel valida. Ja siiski võiks uurida, kes elavad praegu roosikrantsi tänaval, näiteks. Poleks sellel täiendus, ma olen selle asjaga oma mõtetes ja oma tööga, kuna noh, ma olen nii paljusid Tallinna majadega olete vaadanud ja, ja noh, see ongi mu töö. Siis ma olin seal, pole väga palju mõelnud ja, ja kõige selle üllatus ongi mulle see, et tegelikult arvatakse, et jah nõmmel on väga palju peeneid inimesi ja, ja, ja kesklinnas on väga palju peeneid inimesi ja nii edasi. Teate, see ei ole üldse niimoodi, kui me tegime Eugen Sahhaviiase näitust, siis me pildistasime tõstuki pealt. Õõnsa fotograaf Peeter Särg, Eugen Sahha 500 projekteeritud neid 30.-te aastate lõpu esinduslike kõige nooblimaid Tallinna kesklinna majade paadi detaile ja siis nende akende alt puhub inimesena keegi kunagi sisse ei vaata. See, mida ma nendest akendest neid detaile pildistades sisse nägin, mul tuli sügav masendus peale, see oli niisugune noh ametus, vaesus, need läpa tallunud sussid ja need seene v ja ja, ja tähendab ma tundsin seda, et ja need majad ei ole iial väärinud neid elanikke, kes seal praegu sees on. Teadasaamine on teinegi kord üsna hirmutav asi, aga me oleme rääkinud nüüd linnast ainult kui elukeskkonnas siin, aga linn peab pakkuma ju võimalusi puhata, võimalusi, tööd, võimalusi lõbutseda, lõõgastuda, lihtsalt ennast hästi tunda. Mida te arvate Tallinnast sellise kandi pealt? Linnas peab olema lihtsalt ka mõnusat tänaval kõndida. See oleneb inimesest, minul on ikka lõbus põlvelt maju vaadata. Ja sellepärast, et kas seal, kas seal on baasiaga olemas ka kuskil kokakoola putka, see mind ei huvita, mina vaatan maju ja tunnen ennast hästi. Tänav, aga on jah, need lood sellised, et meil on see Tallinna vanalinn ta on juba niivõrd kuulus ja niivõrd nauditav, et seda saab reklaamida maailmas ja kõik need turistid siia kokku tõmmata ja ja ka ka kallavere inimesed tulevad nädala lõpuks Tallinnasse ja naudivad seda vanalinna. Tegelikult meil siin mitte midagi ei ole kui ka noh, ma ei tahaks nüüd kostitaja kostitada omale, mis sellele arhitektuurile juurde käib, muidugi ma vaatan ka maju, ma olen arhitekt. Aga noh, ütleme ma ei taha nüüd kostitada firma kohta midagi nii-öelda, aga siiski näiteks valik on ju väike. Tänasel õhtul või siiski tähendab sellise napi valiku kohta küllaltki kallis. Aga mööda linna liikudes on ju täiesti, see on lausa hullumaja, näiteks, kui suitsud lõpevad otsa vanalinnas, ma kujutan ette, kus võiks olla iga 10 meetri tagant vähemalt selline koht, kus saaks suitsu, asse tuleb joosta ka 500 meetrit selleks maha. Mina, kes ma tegelen 19. sajandi ja 20. sajandi algusega, tähendab mina vaatan natuke võib-olla teise kandi pealt üldse kogu seda vanalinna ja ma tahan öelda, et linna võlu ongi selles tema mitmekesisuses ja noh, siin on, siin on niivõrd palju huvitavat mitte ainult sellel turistile, kes tuleb vaid, vaid ka sellele linna oma elanikule, kui ta vähegi viitsib seda või noh, astuda sisse huvidesse või, või noh, hakata uurima, miks, miks üks mani maja on niisugune või teistsugune või? No see on tohutult huvitav ja, ja me võime küll ainult uhked olla, et meil on selline, selline tore ja mitmekesine linn. Ma küsiksin su käest, Karin paljus arvavad, palju inimesi tegelikult maju vaatab, kas siin linnas käivad, ma usun, see protsent on väga väike. Tõenäoliselt, eks see on see, et vaatavad need, kes, kes jah, tegelevad vahetult arhitektuuriga ja tavaline inimene näeb niimoodi, et kui mälu järgi küsida, rääkida talle mõnest majast, siis ta küsib, et oi, missugune see kaupluse vitriini aken on, siis ta kohe teab, aga, aga mis on seal üleval, seda ta ei ole märganud ja võib-olla see ongi niisugune asi, millele edaspidi igaüks võiks nagu hakata rohkem tähelepanu pöörama ja avastada niivõrd palju huvitavat ka niisuguseid täiesti igapäevased linnas käimisel. Mis selles linna välimuse puutub, siis mul on küll õudne soov, et see kapitalism kuidagi kohe sünnib seitsmepenikoormasaabastega edasi astuks ja kõik need praegused kündereid ja valutsi poe asutajad, et need kuidagi saaksid rikkamaks ja siis neil oleks oma maitse kujundamisele ja haridusele aega tähele palub pöörata ja, ja teine asi, et linnavalitsus võtaks ka asja kätte ja paneks reeglid ja seadused maksma selles mõttes, et väga toetades ettevõtlust, aga seda ka, et kui tehakse endale keldripood, siis hävitaks enda ümbert ära ainult ukse lähimat ümbrust, vaid tajutakse, et sinu pood on üks osa tervest majast ja sona arhitektuurne teavik ja, ja kas lepitakse, mina annan ikka kokku, et hakkavad levima siis sõjaväemaja ära või milline Vavi katus sellest võiks teha loenguid ja sirbi lehekülgi sellest, kuidas see esimese põlve kitš. Naiivne taidluskitš, millega need need keldripoed, mis keskLinda praegu püüavad, kuidas nad on kujundatud. Saadaks see vaheetapp üle sellest mööda, et oleks juba olemas need soliidsed jamad, mul tuleb meelde see, kuidas selles samas roosikrantsi tänaval kaheksa nii palju ihaldatud ja kihutud maja. Kuidas seal alguses tehti need eestiaegsete ümmarguste akend asemele pandi tõelised peletus, metall-liistud ja vanalinnaarhitekt Jaan sate midagi selle peale aktuaalses kaameras intervjuu. Praegu näeme, kuidas firma tosin on olnud tõepoolest soliidne ja millised ilusad ümarad nii nagu see maja väärid. Sellised nukk akud on seal taastatud, nii hakkab linn ilmet võtma. Nii aga nüüd, täna õhtul veelkord ja tänase õhtu jooksul viimast korda vennad Mart ja Jaak Johansonile, olge hea. Ära tulin, mina, Harr seda ära, tulin mena harra, käes ta Toompea tohteri tuua staadoom, peado, riid, Uuesse, härrade nihed jäid äärise Radeniedjaid riisema, tohte riideid, toorise Maado riideid tooriisema lukku panime linna luugi lukku, panin mina linnaluugid, pulka panin puuavad pulka, panin puu ära kaiks, linn jäi liiku vai. Kõik see linn jäi liikumai viru määrav vingu May Viru väärav pingu. Mai ja ära tulin mina härrade käes, ära tulin, mina, raadeegahestav Toompeatoht riidu osta toa püha koht riidu Vasta. Muu ju ma sain seal sa. Naa v? Mehhibe verre helt. See sunnib ka Kariidseevee, sa las suu. Kuuravadki ei kooli või mul ka. Hing ja meel ja mis mul veel, ega ma ole, eks võta. Ja. Sind ei kaeva, saab. See lill, oi kaugel Võrmu nõu au ei saa aga nii ju maa-alal seal see sel ainsal puudu.