Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 20.-st augustist taasiseseisvumispäevast. Stuudios on Kai Vare. Tallinna teletorni juures avati 91. aasta augustisündmuste mälestuskivi. Nii president Arnold Rüütel kui ka 20. augusti Klubi liikmed leiavad, et tollaseid sündmusi tuleks veel kord selgitada ja need korralikult jäädvustada, et vältida ajaloo sündmuste politiseerimist. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles kongressil peetud kõnes, et Eestis ei tohiks enama rõhutada majanduse liberaalsust peaks esile tooma majanduse seosed. Sotsiaal- ja hariduspoliitikaga on ettevõtjate sümpaatia üha enam kaldunud Keskerakonna poole. Puudega laps on väljakutse nii vanematele kui ühiskonnale, tõdeti puudega laste perede probleeme käsitlevat konverentsilt Tartus. Eesmärk peaks olema, et abi saaks kodule lähedalt, mitte ainult suurtest keskustest. Oma olemasolevad seadused tuleb toimima panna. Tartus toimub täna suur Olav Ehala loomingu kontsert välismaalt. Iraagi põhiseaduse koostajad sõlmisid kokkuleppe, mis tähendab Iraagis islamiriigi loomist. Ilm on meil öösel sademeteta, sooja on seitse kuni 15 kraadi. Homseks lubatakse mitmel pool hoovihma ja äikest. Sooja on 19 kuni 25 kraadi. Täna on taasiseseisvumispäev, sel puhul oli mitmel pool pidulikke üritusi. Tõnu Karjatse käis Tallinnas mälestuskivi avamisel ja 20. augusti klubi koosolekul. Päeva pidulikum osa sai alguse Pirital teletorni juures, kui kate võeti ligi kolme meetri kõrguselt mälestuskivilt 1991. aasta augustisündmuste meenutamiseks. Mälestuskivi ümbritseb metall-selt reljeefi täna sümboolne inimkett. Sellega meenutatakse neid, kes 20. augustil 14 aastat tagasi tulid kaitsma teletorni kui ainukest infosilda, mille kaudu teave pealinnas toimuva kohta levis. Linnapea Tõnis Palts. Tihti on arutatud, kes selle vabaduse autor on või kes on kõige suurema panuse andes. Kas need ülemnõukogu liikmed, kas tallinlased kesin, toetasid kaasrahvarin, kas muinsuskaitses Elts, tänane president pani oma õla alla ju tegelikult ju hakata öelda, miks nad kõik tegid nii, miks nad kõige julgesid teha, tegelikult tuli see sellest, et selja taga oli kogu rahvas, nad iga õhtu tunnetasid, et seda tahavad kõik, mõtlen sõna unikaalne olukord, kus kogu rahvas jälgis, mis tegelikult Tallinnas toimub essa jälgimise sisetunde kaudu. Ma arvan, et, et see asi nii-öelda tehti ära. Toompea lossi valges saalis kogunesid juba tavaks saanud pidulikule koosolekule toonased ülemnõukogu saadikud, koosolekut juhtinud Ülo Nugis paralleele 1991. ja 1918. aasta vahel. Samas väljendas nugisega nördimust ajaloo sündmuste politiseerimise üle praegustes võlakäsitlustes. Ühtlasi kutsus nugis üles toimunut uuesti avalikult lahti seletama. Heinz Valk ja Rein Veidemann tegid ettepaneku koostada tulevaks aastaks taasiseseisvumise 15.-ks aastapäevaks ka ülevaatlik raamat 91. aasta sündmuste kohta. Indrek Toome soovitas kutsuda kokku erakorraliselt riigikogu. Riigikogu spiiker Ene Ergma kavatseb ettepanekuid arutada riigikogu juhatuses ja vanematekogus. Minu meelest oli üks väga tore ettepanek, et tõesti need klubi liikmed käiksid rohkem koolides ja eks me siis arutame, siin oleks konsensuslik, tuleks arutada ju vanematega, kus, kus on kõik parlamendi fraktsioonid esindatud ja juhatuses, aga riigikogu erakorraline kokkutulek, see on asi, mida tuleb arutada juba vanematekogus, kui tuuakse ette, mida me hakkame arutama, võiks olla üks ideed, me arutame seda tulevikus esimesi, sest riigikogu ei ole ju, ütleme, ajaloo konverents. Küsimusi, kuidas ette näha, mis on Eesti tulevik, aga ma arvan, ka keegi ei osanud ette kujutada, et me oleme selle lühikese ajaga nii palju saavutanud. President Arnold Rüütel leiab, et Eesti ajaloolastele poliitilistel jõududel tuleb veel palju teha ajaloo sündmuste täpseks jäädvustamiseks. Loomulikult kõiki dokumente meil ka praegu ei ole võimalik kätte saada putši päevast ja sellega kaasnenud sündmustest on täiesti kindel ka see, et Balti riikides oli kavandatud samuti uued koosseisud juhtimaks neid riike, nii et neid dokumente ei ole senini avalikustatud ja me seda veel ei tea. Aga ma usun, et sündmuste käiku, kajastavaid ja millised otsused võeti vastu tolleaegses ülemnõukogus, nii et oleks õige juba nüüd peaaegu 15 aastat hiljem kokku võtta. Siiski päris kindlasti ma leian, et seda tähtpäeva on vaja ikkagi tähistada. Marika on vaja üle saada sellisest vastasseisust, mis kahjuks on ikka veel jätkunud ja minna ühist teed, nii nagu me läksime oma iseseisvuse taastamisel mitte ainult ja eestlased, vaid koos leedulaste ja lätlastega. Keskerakond peab Rakveres kongressi erakonna esimees Edgar Savisaar ütles oma kõnes, et poliitikud on oma kompetentsuse ja mõjukuse poolest alla jäänud nii ametnikkonnale kui ka ettevõtjatele. Poliitikud ei eristu enam üksteisest, parteid oleksid justkui suvaliselt kokkupandud võistkonnale, ütles Savisaar. Tema hinnangul on Eestil ja läbimõeldud ja täpset riiklikku majanduspoliitikat. Savisaare sõnul ei saa enam vaadata majandust lahus inimfaktorist. Ta hoiatas, et inimene muutub majanduse kitsaskohaks kõigepealt tootjana, kui tal ei ole kvalifikatsiooni ja seejärel tarbijana, kui tal ei ole ostuvõimet. Kongressil käis Ago Gaškov. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, nagu ma aru saan, peate te kõige tõsisemaks konkurendiks Reformierakonda. Kõik erakonnad ju tegelikult püüavad eristuda ja enda eest seista ja selles mõttes muidugi valimistel kõik parteid on konkurendid, aga kui vaadata avaliku arvamusi, küsitlusi, siis reform on meile kõige lähemal, ütleme siis niimoodi häälte arvult pärast seda väga palju tähelepanu oma kõnes sellele, et ka Keskerakond on nüüd ettevõtjate erakond, Keskerakond on alati olnud ka ettevõtjad terava. Ma pigem pidasin silmas seda, et reformil ei ole enam monopoli ettevõtjate esindamisele, sellepärast et Keskerakonna suhted ettevõtlusringkondadega on ajast aega tugevnenud. Meie olime 93. aastal see partei, kes oma kongressil tuli välja üleskutsega kaitsta rahvuslikku kapitali ja kaitsta Eesti ärimehi. Tollal kehitab selle peale õlgu ja öelda, et meil on liberaalne turumajandus, igaüks peab oma asjadega ise hakkama saama. Tänaseks on lõpuks aru saadud, mida see tähendas ja, ja see on meil ettevõtjate hulgast toonud muidugi toetust erakonnale edu valitsemises. Minu arvates see seostub selle valitsejate juhitav omavalitsused eduga. Tallinnas on sellisel juhul Keskerakonna edu vahelduv Narvas. Ma ei julge öelda, et Keskerakond oleks edukalt valitsenud, kuna linna areng ei ole just see, mida ta võiks olla ja Kohtla-Järvel ei ole Keskerakond üldse toime tulnud. Ma võtsin praegu suuremad linnad, kus Keskerakond on võimul olnud pikka aega. Olete nõus sellega? Ma arvan, et nii Narvas kui Tallinnas valija otsustab ja mitte kuigi kauges tulevikus jäänud on veel ainult kaks kuud, aga ma ise usun, et mõlemast linnast, nii Tallinnas kui Narvas, on Keskerakond ka sel sügisel edukas. Olete nõus minuga ja ma olen sellega nõus, aga mis saab Kohtla-Järve, sest ma saan aru, et teile ei meeldi Kohtla-Järvel see Eesti ühendatud Rahvapartei ja Keskerakonna valimisliit. Eks me veame Kohtla-Järve seltskonnaga läbi rääkima. Asi ei ole mitte selles, et meile ei meeldiks ühinenud Rahvapartei. Aga Me peame õigemaks seda, et kõigest valimistele lähemalt läheksid oma nime all nii-öelda oma lipu all. Meil ei ole midagi peita, meil ei ole midagi varjata ja me arvame, et ka Keskerakonna sellises tantsis nagu Kohtla-Järvel peab olema inimestel võimalus hääletada keskerakonna poolt, mitte mingi valimisliidu poolt, ainult. Keskerakonna valimisplatvormi üks väljatöötajatest oli riigikogu aseesimees. Toomas Varek, Keskerakond selle valimisplatvormiga püüab tuua võimu kodukohta, see tähendab seda, et me lähtume Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast. Et kohalikul tasandil oleks rohkem demokraatiat, rohkem rahvaalgatust, see on meie, meie, meie põhilause, me peame rohkem tähelepanu pöörama üldse kohalikule võimule pealinnast väljas. Me näeme, et on vaja riigikogu tasandil vastu võtta pealinna seadus ja sellega siis panna raamid pealinnade paika, et mitte elu areneks ainult pealinnas vaid et areng tuleks ja investeeringud ja ärimeeste huvi tuleks pealinnast väljapoole. Välismaalt Iraagi põhiseadust koostava töörühma liikmed teatasid, et on jõutud kokkuleppel, mille järgi Iraagi seadused lähtuvad islamist ja parlamenti järgib oma tegevuses usupõhimõtteid. USA diplomaadid on siiani rõhutanud, Need konstitutsioonis peavad kajastuma võrdsete õiguste ja demokraatia põhimõtted. Šiiitide sunniitide kurdide tänast kokkulepet USA kommenteerinud. Üks koordi ilmalik poliitikaga kinnitas, et kurdid ei poolda seda, et islamit nimetatakse põhiseaduses Iraagi seaduste ainsaks aluseks. Tema sõnul on uskumatu, et uues ka sellise järeleandmise tegi. Kas nad on valanud siis palju verd ja kulutanud palju raha selleks, et loodaks islamiriik, imestas kurdide esindaja. Iraagi põhiseaduse projekt peaks valmis saama ja parlamendi saadetama esmaspäevaks. Iisraeli üksused on Gazast evakueerinud rohkem kui 85 protsenti Sonikest. Sel nädalal alustati nende juutide jõuga väljaviimist, kes määratutest tähtajaks polnud vabatahtlikult palestiinlastele tagastatavatelt aladelt lahkunud. Sõdurid olid sunnitud nutvaid inimesi majadest ja sünagoogidest välja tassima. Politsei hinnangul lõpeb asunike väljaviimine esmaspäevaks. Palestiinlaste äärmusrühmitus Hamas teatas, et kui Iisrael on Gazast lahkunud, alustab Hamas võitlust juutide väljaajamiseks läänekaldalt Jeruusalemmast. Hamasi esindaja ei täpsustanud, millal rühmitus relvarahust loobub. Amazon president Mahmoud Abbasiga kokku leppinud selle aasta lõpuni peetakse relvarahust kinni. Palestiinlaste parlamendivalimised on 25. jaanuaril. Ratas president tabas. Esialgu pidid valimised toimuma juba sel suvel, aga Abbas lükkas ja siis öeldakse, et kõigepealt tuleb selgeks vaielda hääletussüsteemi reformimine. Äärmusrühmituse Hamas sõnul lükati valimised aga edasi seetõttu, et peaministri huvitavas Fatah liikumises on suured erimeelsused ja see oleks võinud valimised oluliselt vähendada. Viimastel kohalikel valimistel läks hästi Amossil ning parlamendivalimistel ennustatakse neile kolmandiku valijate toetust. Ja tagasi Eestisse Tartus arutati nende perede probleeme, kus kasvab puudega laps. Vambola Paavo teeb ülevaate. Puudega laps on väljakutse vanematele ja ühiskonnale Eestis on probleemi lahendamiseks teha veel palju. Eeskujuks on Skandinaaviamaad, konverentsi, puudega lapsi ja perekonda. Peakorraldaja Tiina Talviku kinnitusel on olukorda 10 aasta jooksul muutunud. Ühiskond hakkab oma puudega laste ning nende vanemate muredest aru. Kõik saab aga alguse teadlikkusest. Kuna oleme rohkem teadlikud, saame palju rohkem ka ettevõtte ja tegelikult ma arvan alati, et Eesti riigis võiks olla piisavalt palju inimesi, kes kokku istuda ühiselt mõeldes omale probleemi selgeks teeks, saaks olukorda Eesti riigis parandada olemasolevate rahasummade piires praegu riiklik poliitika ongi selline, et suunata rohkem raha just nimelt maakondades. Tegelikult peaks sa nii-öelda abiarendusravi ja kõik need teenus ainult kodu ligidal ei saa loota ju, et sa kas on ainult suurtes linnades, nii et kindlasti suundumus on ikka sinnatas kodu ligidal. Tiina Talviku sõnul peame harjutama tervete ja puudega laste koosolemist juba maast madalast. Et see puudutab üldse kõiki lapsi ja, ja väga tähtis, et need kõik lapsed, koosni, puudega lapsed, kui ma niinimetatud tavalised lapsed oleksid koos ja harjuksid üksteisega koosolemist ja üksteisega arvestamist väga varases lapseeast peale ja siis oleks üsna tähtis, et see muudaks siis kogu seda meie ühiskonna suhtumist puuetega inimesed, kui nad näevad osa ongi teistmoodi, et mul on õigus olla erinev. Konverentsil rääkis oma muredest lapsevanem Maie Sild. Tema on kaheksa-aastase poisi ema. Seadused, mis on lastevanemate poolt ellu kutsutud, peaksid hakkama lõpuks toimima. Kui minu poeg sai kooliealiseks, siis ma lihtsalt tegin talle kooli, kus ta sai õppida. Olen ise väga palju vaeva näinud seadused, mis on juba vanemate poolt ellu kutsutud, et need ka toimima hakkaksid, et tegelikult on juba olemas kõik süsteemid loodud, aga need saaksid siis nagu rakenduse ja muidugi minul nagu täiskasvanud poeg, mina ootan seda, et tuleksid grupi kodud, kus ta saaks elada iseseisvalt, nii et mina võiks rahus surra. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Teil on Tartus suur Olav Ehala loomingu kontsert. Viimased viis aastat on huviline saanud Tartu laululaval augusti teisel poolel kuulata head muusikat, pole erand. Tänavunegi õhtul tuuakse publikuni päikeseratas, kus keskne kuju on Olav Ehala. Kontserdikorraldustoimkonna liikme Ants Johansoni kinnitusel on pealkirja Varikult kaks põhjust. Üks kõigepealt, et, et see on Olav Ehala üks üks tuntumaid laule kõik vast teavad, et see on Karoliine hõbelõngast, sellest mängufilmist või muinasjutufilmist või lastefilmist. Teine põhjus on see, et Olkut ennast nimetatakse päiksepoisiks, et ta on selline päikseline ja rõõmus ja abivalmis inimene, see ütleb eestlasele, kellele see kontsert eelkõige mõeldud on, ütleb kõige rohkem muusikuid koos orkestri ja kooriga. Kokku saab olema üle 100, et juba Tartu noortekooris, mida siin on selleks kontserdiks ette valmistanud Kadri Riho Leppoja, et seal on juba 60 noort väikese koosseisuline orkester, siis linnateatri noored näitlejad ja Ugala noored näitlejad Tõnis Mägi tuleb üle 100 inimese sinna lavale. Esitamisele tuleva kava pani kokku muusikajuht Riina Roose. Kava sisaldab nii Olav Ehala esimesi heliteosed, mis on kirjutatud kuuekümnendatel, kui ka viimase aja teoseid. Paremad palad kaotajate etenduses, mis sai valmis aastal kakstuhatkolm. Kogu Olav Ehala repertuaar on läbi käidud Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sademeteta ilm, paiguti tekib udu. Puhub lõuna ja edelatuul üks kuni kuus meetrit sekundis, sooja on seitse kuni 11, rannikul kohati 15 kraadi. Homme pilvisem, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel ja põhjarannikul viis kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on homseks oodata 19 kuni 25 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.