Tere tulemast kuulama Vikerkääru, aga ette aastaaeg on selline, siis mõtlesime teha erandi tavalisest ja enne tänase külalise sissejuhatamist tahavad Valter ja Jaak Ojakäär soovida teile kõigepealt häid ja rahulik jõule ja mängida ühe kauni jõululoo, mis minu teada on vist üks Valteri lemmiklaule juba noorpõlvest saadik. Küll see nii on. Christmas Song ja autor on kes. Meil Dormee, aga esitajaks siin James Morrison, trompetist Austraaliast koos saksaorkestriga. Tõesti kaunis jõulumeloodia, aga kui mõni kuulaja hakkas sind oma kukalt kratsima, kuidas nüüd siis trompetis seimis Morrison, et siin mängisin tegelikult terve pala tromboon siis võin öelda nii palju, et kuigi trompet on Morrisoni põhiinstrument mängita ka trombooni, AlPhorni lüügel, Horni tenorsaksofoni, Piccolo trompetit, marimbat hämmanud orelit ja mida kõike veel sellel jõuluplaadil, mis on siis koos selle saksa orkestriga tehtud. Aga nüüd tänase saatekülalise juurde ja see on Soome harrastusmuusik, mat juudi lainen, kes räägib muide üllatavalt hästi ka eesti keelt, niiet tõlget ei olegi vaja. Ja Valter Ojakäruga saime temaga jutule mõned päevad tagasi. Siis on see intervjuu tehtud. Muusika, mis ei, ma olen. Olin õpetaja, elukutselt, praegu. Ja kui, kui vana soomlane saab pensionile? Maali 60 aastaselt plaan, ma olin põhikooli õpetaja, mul oli sellised võimalused, ma saan 60 aastaselt olen taietajad vaevata Äntšesseni, saan 60 aastaselt pensionile aastal 97. Ja nüüd kus kohal sa elad? Ma elasin kaavil koobuja maakonnas ka või asub umbes 60 kilomeetrit Kuopio linnast, aga vaipa peab edaspidi minema need ma umbes 85 kilomeetri kaugusel meie konnapoja linnast Kuopios elan ja. Kus ta eesti keele ära õppisid, ma saan aru, et sinu abikaasa on eestlane. Kui ma olin aastal 68 Turu Ülikoolis, olenes pasjaliseerumas seal soome keele õpetajaks põhikooli õpetaja juba valmis, aga selline spetsialiseerumine emakeele õpetajaks olid. Olin millise ja muusikalaagris kohtusin seal Teed Pauluselt ja Swann kulleri kupuga. Ja. Ma olin huvitatud, tegelikult mõtlesid uuesti teha seda ja tulin külla ja oli siin ja mul on väga palju praegu sõprusein. Sina oled selles mõttes erandlik soomlane, kes räägib eesti keelt. Eestlasi räägib väga palju soome keelt, tänu millele, mis sa arvad, mis pärast eestlased oskavad soome keelt rohkem kui soomlased eesti keelt? Lindude keelt räägib, aga siis peab soomlased ootamatult, eestlased ikka oskavad. Soomekeelse suurem vend. Räägi, kui näed, et maja ei ole vaja, aga ma ta minu arvates see on selline asi, etapp peab nagu austama inimesi ega pooleli, kui oskab. Kui tuleb külla Eestisse, ei peaks rääkima. No ma võin sulle ühe saladuse küll öelda, kui sa ise selle peale ei tule, miks eestlased rohkem soome keelest aru saavad ja rohkem soome keelt räägivad tänu Soome televisioonile, sest me oleme juba kuskil 55, hakkasime neid katsesaateid vaatama, kui tuli veel vilgub, vilkuv pilt oli mingisugune ja, ja see oli ju meie aken Euroopasse, väga pikka aega oli aken Euroopasse mäda, seda olen kuulnud, härrased, mis te arvate, kas me läheme lingvistiliste probleemide juurest ka muusika poole peale noole meil nagu muusikasaade ikka põhimõtteliselt hea mõelega mõeleni Celse. No lähme võib-olla selle juurde, et sa oled toonud meile päris huvitavat muusikamaterjali. Soomest. No ma näen, et sa oled siin trummimängija. Ja alandajat, sinul selline fin-est voodet. Teised arvavad finist. Ja sõnademäng meie jaoks seal fin. Kui arvata, et selleks, et siin on olnud Eestist belli mehe samuti Soomest ja selline rahvusvaheline ühistöömail normaalselt on. Aldo Mareesto mängib klaverit ja Toivo Unt on olnud bassimängijaks, aga sellel hetkel tal ei olnud võimalust tulla kaasa. Meil oli väga hea Sooma bassimängija vada emikuma ja Äsco hardikaanen. Ajutiselt nii, et aastate jooksul korra-paar aastas olema saavad kokku ja mänginud sellised mõned kontserdid. Ja mida sa soovitad siit selle, see on üks demoplaat. Siin on kvarteti mängitud. Kaks palajakaks pala on lauluga. Kuulame võib-olla instrumentaalina. Nõnda mängib siis siin Est-kvartett trummidel meie külaline Mati juudi lainen klaveril eesti pianist Aldo Meristo kitarril Esko Upsi hardiga ainen ja kontrabassil atro Wade Mikola. Läheme nüüd siis tagasi jälle meie salvestatud intervjuu juurde. Ainuke niisugune suurem muusikaüritus, millest mina olen osa võtnud Kuopios olid mõned aastad tagasi. Mis oli see haitari? Ja ma mäletan seda, olid ka seal või ma olen ka seal me kohtusimegi seal. Seal oli nii palju rahvast, et ma olen juba ära unustanud, keda ma kohtasin. Tiit kalluste oli, oli seal. Aa, siis samad mehed, kes siin praegu mängisid ja osaliselt osaliselt ja see oli väga tore üritus ja ja kuidagi nii väga kodu, selles mõttes, et see mingisugune vana talumaja oli sisse läksid siis üks mees magas voodis seal ja aga see ei olnud päris meest, see oli uju või tehtud, oli. Ühe hotelli juures seal ja ja selleks oli seal nagu üks, üks istub seal ja või lib saagid teravamaks. Eks magab seal, näed. Varem oli nii kaua jahute autosid, nii palju inimestel, nii need metsad tõeliselt läks metsa käes, kel oli sellised ehitatud majad, kus nad ööbisid seal need elasid nädalat ja pühapäeviti läksid, käisid kodus ja tulid tagasi jale hakkasid massiliselt tööle, kaugel soomaal. Aga palju metsad on, aga need olid nii kaugel, seal pidi olema võimalus, tuleb koju. Nii palju siis sellest Kuopio kämpest ja, ja aga nüüd kuulame natuke seda muusikat, mis on, on Esko hardiga haisen seal veel kontsert D ja kontserti Eskohardiga ise helitöödest ja mida sa soovitad siit kuulata, alustame lauluga või, või alustame lauluga? Puhub ja et see on ärriti hea, hea laulu sõnum. Tiino, Niskanen, see lauluõpetaja, kes, kes õpetab, on uputanud nendele seda laulmist. Kas nad õpivad seal Kuopios Kuopio konservatooriumis? No osa seal konservatooriumis sellel hetkel nad õppisid seal gümnaasiumis muusikagümnaasiumis, kus Esko hardikaani, õpetaja, õpetaja kitarrimängu õpetajaks ja ja siis see on üks üks aia Pala, Pala, et see on nagu sellelt liid stiilis mingit džäss ja, ja ka osa sellest plaadist on džäss palad kus nad moorat, noored, põllumehed mängivad ja jalavodka. Ma ütlen kuulajale vahel, et meil seda sõna kasutatakse vähem liid, stiil, see on soololaul ja, ja niisugune mitte mitte keeruline aaria, aga niisugune, ja mitte ka väga lihtne ja nii ja seda laulab Tiina Niskanen. Ja siin on erilt eraldi välja toodud Sanna Roosperi. Nii löörid flöödimängijana ja ka see nagu või vee hulk on 10 liikmeline viiuliansambel ja kõik need seaded, Äsco SKP tehtud kõik palad on ta ainult ise ja ise on ta ainult näed sõjatelt nende jaoks. Mul oli juhus. Tol samal korral, kui ma olin seal haitari, otsi külaline Käia Kuopio kontserdisaalis ja kuulata ühte kontserti, mida juhatas meie dirigent Arvo Volmer, oli vist. Ja, ja ma pean ütlema seda, et see on, see on üllatavalt ilus, suur ja moodne kontserdisaal, kas see on vana seal juba? Ei. Mitte eriti vanad. Kui vana sa nüüd uueks ov. Aastad, paarkümmend paar, Keemalt mõte rohkem ja mitte rohkem paarkümmend aastat. Ta on väga hea koha peal linnas ja, ja, ja tõesti kui palju Kuopios on elanikke? Praegu seal elab umbes 80 võistuvad. Siis vähem natuke kui Tartus, Tartus on üle 100000 ja aga kui jutt juba Kuopios on, siis see on ju teatavasti see Savo kant ja on kõik teavad väga hästi, et soomlastel on väga hea huumorimeel ja kas tuleb mõni selline samonaliga võib-olla meie tänasesse saatesse. Ja sõna. On raskelt nüüd tõlkida, aga üks tuleb selline jutt, kui ükskord juhtus, et keegi maalt tulnud Mões. Tuli raudteejaama. Taas kui tee ja pööran sealt vasaku käte ja lahen Ei pruugi veel midagi, aga. Ma ei tea, kas see jutt on ka ühte kohta käinud või mida siin Eestis räägitakse, et et kui räägid talle õhtul nalja või anekdoodi, siis on see oht, et ta järgmine päev laupäeva õhtul räägid, siis pühapäeval hakkab kirikus valju häälega naerma, vaat siis ta saab aru sellest naljas? Ei, need on vist need Hämelased sama aeglaselt ja. No teil on Soomes ju hästi, palju neid, me oleme ka, meil on mulgid ja saarlased ja hiidlased ja setud ja võrokesed ja väike väikemaaga, aga teil on ju kohutavalt pikk ülevalt alla. Teil hakkab saamid seal üleval ja siis alla välja, need Helsingi omad on väga uhked, et nemad on, mis nad siis on, Hesarid või? Või Hazari on see suur ajaleht, seal Asso staningundlit ladimkondid, linna poisid, linnapoiss. Aga see, seda on küll nii, et kui näki tuli mu ära sealt roomagne sealkandis, kus elame, oli 20 kraadi pakast ja ma kuulsin, et Lapimaal oli umbes 30 kraadi. Nüüd Laana saamas oli taitse vihma. Ja no nagu Tallinnaski Jõutakse on üle 1100 kilomeetrit pikk ja ja seda on väga paljus on lai, pikk ja lai. Enne kui järgmise muusikapala juurde läheme küsin veel Kuopio inimese käest, kas on ka selline nimi tuttav nagu Pauli Halman, kes muusikaga tegelenud aastaid. Tal oli olnud tulnud suur südamega seda südamega raskuse ja aga ta oli juba kodus ja tal oli vahetatud sel südamast osa pandud selline protees sisse ja reipama häälega oli Paule seal ja rääkis küll vaga tarvitab kõik tuttavad seal siis nüüd ma toon need tervitused. Pauli Pauli on hea tuttav. Aitäh, mis sa arvad, millise palaga võiks Pauli Holmanit lehvitada? Eira haardikaane Esko naine Esko haardiga, see naine on sõnad teinud ja Esko on ise muidugi autoriks. Äsco Hardi, kas õpilased olnud ja väga-väga head andekad poisid? Mulle jäi kõrva, et meie tänase saate külaline on ise pillimees ja mängib trumme ja mul on eluks ajaks meelde jäänud meie Eesti ühe löökpillimängija Kalju terasmaa ütlus, et kunagi ei tohi öelda trummilööja vaid trummimängija jaa. Trumme ei ole mitte selline filmida, lihtsalt lüüa, seal on ikka ka oskust vaja. Kuidas sinu puhul see tuli, see just see löökpillikarastus siis või? Ja oli trummilaja, oli minu suureks iidoliks. Ma mul oli võimalus sellel ajal saamas neljakümnendatel, kui ma olin Soa järel seda võimalust kuulata nii palju kui praegu. Ja mul oli võimalus istuda seal vaadata. Kolmed harjutasid ansambel, see oli hea ansambel ja Nad mängisid sassi. Assoo ja seal ma vaatasin ja imestasin, et kuidas nüüd laev ase ja oli selge, et ma tahan trummi lööks ja sealt läks ja ma pean seda harrastanud tantsumuusikat olen mänginud. Seal on minu selline. No minu ees minu ees on praegu tell ilmub sealsamas jällegi Kuopios jazzrütmid ja väga tore leht ja alati mul lõikab öeldakse niimoodi, et eestlane et meil ei ole sellist, kui naabril hästi läheb, siis nagu kreissaega lõikab, et mis, mis neil nii hästi läheb ja meil ei ole. Kui ma vaatan juba siin aasta siin 2000, tähendab, siin olid veel novembrikuus olid veel valda Kunnalise teads päivad ja noh, hea küll, meil on praegu jõulujad jõulu ja mis on ka väga tore üritus ja kestab nüüd õieti terve detsembrikuu. Aga siin, kui hakkad vaatama juba tuleva aasta plaan 2000. Ja noh, siin on, mis siin on üks 30 üritust, igal pool. Ma usun, et üks inimene ei ole suuteline neid kõiki läbi käima, seepärast väga palju langevad neid. Ja samal ajal toimub ka siin on, siin on tunduri pluus, see on seal üleval kuskil mägede poja, seal Lapimaal ja. Ja Maarja Hamina Vaasa forssa. Ma ei tea isegi, kust kandisse forza on tuttav nimi. Varsa seal asub seal. Tambre Tambara ja mida siis siin lähedal mõtteni? See asend, hame, hame maakonnas. Ja nii et siin on kõik Kovola kajani jõvers küllaltki ärava Imatra Imatral ka käinud ja see on ka tore festival, oled seal käinud? Meie seal tavaliselt on eestlasi ikka olnud ja muide vaat siin oli see kaamos, heads oli hiljuti novembrikuus vist? Saarsalu oli vist ka seal. Akordionist ja nende ansamblis Äsco oli nagu külaliseks nende ansamblis mängimas kaamust, jazzil. Ja ja üks huvitav huvitav nimi on Rabujatsid, Rabon vähk soome keeles. Ja tähendab, aga see on selline üritus, mina olen seal alust alates esimene kord, kui oli neli aastat tagasi. Nii juhtus nii, et Toivo Unt oli tulnud tule mulle külla ja Taali mängimas, passid seal ja Mikko pasanem. Ja. Oli laol lauljaks esimene kord, see oli seal näolo tammi nimelises kohas, seal esinesime üks ainult kontsert oli. Aga järgmisel aastal tuli tuli jälle. Tuli jälle, näed. See läks suuremaks ja igal aastal me oleme oma perega olnud, siis ma elan, lapsed kaasas, mul on naine ja lapsed seal kaasas, ma saan nagu puhkus ja seal jama. Osa nendest ansamblites on nagu valdamaid, need esinevad aga väga palju. Säämses. Ja mis kohapeal teha? Seal on Eestist ka vist käinudki, on käinud minu teada? Aastal alles hiljem oli seal seal lõpu võistlustel ja Margot Kiis oli ühel aastal maletan. Daisy ehk ei olegi seal yld, kolmandat korda oli nüüd. Äärmisel suvel nüüd ei olnud kedagi eestist. Üks nimi jäi mulle meelde, mis on meie vestluses läbi käinud lauljatar riita Kerenen. Ja meil on siin üks, no see on tegelikult vist demoplaat, siin on lugu peal, on aga kahel neist ta laulab ja ma arvan, praegu oleks väga sobilik koht ühte neist mängida. Kumma välja valida? No mulle meeldib see ledi, singistub luu olgugi, et reeta on 20 aastane, tal on juba selline küpsa tunnetus, loositunnetus. Öeldakse, et pluusi väga noorelt ei saa laulda. Aga seda on talle rääkisime, et seal on vaja, et jõuab väga palju, Veski läheks, aga ta on väga tubli tüdruk ja. Väga palju tuleb muusikat kuulata, võib-olla nõus ei kuulata, et see ka aitab. Siis mulle mõeldis kohe ja mahlama ühistajalt ainult selle reeta, kerra näolima ja üheks solistiks eelmisel kevadel, kui meil oli selline kosk pall, kontserdit kus Aldo Morris tooli, Toivo Unt, mina ja siis oli ärkki Räsalen taimel. Ja selle pala taustaansamblis mängisid siis Aldo Meristo, Esko, Hardi kainen, attromic olemaati, juudi lainen ja riivi Ta keranen, laulis Mati uudilained, meie tänase saate külaline pidi jooksma juba kiiresti-kiiresti laevale, et sõita tagasi kodumaale sinna maale, kust väidetavalt ju see jõuluvana pärit on. Kuigi ma tean, et nii mitugi riiki ihaldavad seda au ja hiilgust ka endale. Aga jääme siis selle juurde, et ta on ikka sealt Soomest lapimaalt. Ja ta jättis meile veel ühe pala, mida ütles, et võiks sellisel jõuluajal mängida. See on väga õrn ja südamlik laul nimega magava lapse hälli juures. Sõnad on ruune pärilt ja soliston, Heidy Kärkainen, klaveril saadab Emil luukonen. Valter ja Jaak Ojakäär soovivad teile veel kord Häide rahulikke jõule. Kohtumiseni jälle järgmistes saadetes.