Tere õhtust, kell on kuus, 23. oktoobri Päevakaja toimetaja Tarmo Maiberg. Ja kui nad panustavad riigikogu valimiste eel oma ideede tutvustamisel inimestele, kellel pole kindlat lemmikut, sääraseid valijaid on aga ligi 40 protsenti. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et nii suur hulk valijaid, kes ei ole otsust teinud, pole tegelikult demokraatia jaoks hea. Roheliste frakt jooni. Juht Valdur Lahtvee hinnangul ei ole neid inimesed olukorraga rahul ja seetõttu võib valimistest osavõtu protsent kujuneda varasematest aastatest suuremaks. Iraagi võimud lubasid uurida salajasi dokumente, mis materjali avalikustanud. Wikileaksi teatel tõestavad, et USA armee ei pööranud tähelepanu Iraagi sõdurite korraldatud vangide piinamisele. Vormsi saarel on tänasest taas avatud toiduga. Kaupluse poepidajaga on leping sõlmitud viieks aastaks. Tallinna kunstihoones avatakse praegu rahvusvahelist näitust. Kättemaks. No teatris esietendub täna aga etendus, millel peal kiri puudub. Ilm püsib meil vahelduvalt pilves, sajab vihma ja lörtsi, öösel langeb õhutemperatuur null kraadini, päeval on sooja kuni kaheksa kraadi. Ja kõigest lähemalt erakonnad jälgivad valimiste eel tähelepanelikult populaarsusküsitlusi. Eile Postimehes avaldatud BNS-i tellitud TNS Emori läbi viidud küsitlus näitas, et 39 protsenti vastanutest ei omanud kindlat erakondlikku eelistust. Indrek Kiisler jätkab. Erakondade esindajad tunnistavad, et ennast reklaamida tuleb eelkõige inimeste seas, kellel pole kindlat lemmikut. Välja kujunenud poliitiliste vaadetega inimeste mõjutamine pole nii kerge, ütles riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Hannes Rumm. See osa inimesi ka valimistevahelisel ajal ei oska seisukohta võtta, aga kes tavaliselt valimistel osaleb, on märkimisväärne ja nemad tavaliselt teevad oma valimisotsused suhteliselt valimiste eel ja siin on sotsiaaldemokraatidel kindlasti päris suur lootus oma toetust tõsta eelkõige just nende inimeste arvelt. Sest et need inimesed, kellel on omad väga selged aas, püsivad erakondlikud eelistused neid ümber veenda, on palju raskem. Hannes Astok Reformierakonna fraktsioonist aga kinnitas, et ka Reformierakond jätkab pingutusi nende inimeste häälte püüdmiseks. Eks nendega ole ju niimoodi, nagu me teame, kas inimesed lõpuks, kes ei ole otsustanud, kalduvad pigem otsustama nende poolt, kellel on suurem enamus, kui, et hakata protestima kellelegi suure enamuse vastu, kui ei ole väga head niisugust protestikandidaati nähtaval, nagu ütleme, europarlamendi valimistel oli oli Indrek Tarand, nii et selles mõttes ma seda nagu väga ei usu, et et need, kellel täna eelistust ei ole, need väga ühte auku hääletavad, et eks nad jagunevad ka pigem samasuguse normaaljaotuse järgi nagu erakondade toetajad üldisemalt. Need, kes on oma otsuse juba teinud Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et nii suur hulk valijaid, kes ei ole otsust teinud, pole tegelikult Eesti demokraatia jaoks hea. Üldine nii et riigivalitsemise kultuur, tuul on sellised, mis, mis muudab kõik selles valdkonnas osalejad kuidagi poriseks ja, ja see näitab seda tülpimust ja noh, mõnes mõttes võib see jälle tuua kaasa olukorra, kus ükskõik millise sõnniku peal kasvav protestikandidaat lihtsalt kogub mõnes mõttes teenimatult palju tähelepanu, mis taaskord pärast võib kaasa tuua tagajärgi, mis ei ole küpse demokraatia jaoks soovitud tagajärjed. Riigikogu roheliste fraktsiooni juht Valdur Lahtvee kinnitas, et need inimesed tulevad ikkagi valima ning ennustas, et seekordsetel valimistel tuleb kõrgem osalusprotsent kui varasematel aastatel. Kõige suurema osa moodustab grupp inimesi, kes on poliitikast võõrandunud, kes kas arvab või kardab, et nende hääl nende taha ei jõua otsusetegijateni mitte mingil juhul, kui kõvasti seda häält teeksid. Aga noh, see on ekslik ja igapäevasest tegevusest sõltub meie elukvaliteet siin riigis. Pigem ma näen, et nendel valimistel osaleb rohkem kui varasematel üleriigilistel valimistel, sellepärast et peetakse vajalikuks kaasa rääkida ja praegust valitsust veetud kurssi muuta. Ja jätkame sõnumitega välismaalt. Iraagi ametnikud lubasid uurida süüdistusi, mille kohaselt olevat politseinikud või sõdurid sooritanud kuritegusid riigis lahvatanud ususõja ajal kolm-neli aastat tagasi. Wikileaksi avalikustas 400000 dokumente, mis viitavad, et USA armee ei pööranud tähelepanuteadetele, mis viitasid Iraagi sõjale väelaste ebainimlikule, vangide kohtlemisele. Iraagi siseministri asetäitja kinnitasid selliste asjade puhul silm ei suleta ning kõikidele vastutavatele isikutele esitatakse süüdistus. Kuid nii tema kui ka siseminister Jovaadal plaani leidsid, et mitmed dokumentides mainitud juhtumid on vananenud. Muuhulgas näitavad dokumendid ka seda, et sõjas hukkuda aastatel 2003 kuni 2009 15000 inimest rohkem kui seni avaldatud andmed näitasid. G20 rahandusministrid jõudsid kokkuleppele karmimate reeglite kehtestamises pankadele ja ettevõtetele, mida süüdistatakse üleilmse majanduskriisi vallandamises. Uut reeglite kogumit nimetatakse baasel kolm. Nende reeglite järgi, millele üleminek algab kolme aasta pärast, peavad pankadel aastal 2015 olema oluliselt suuremad reservid. Ajalooliseks hetkeks nimetas aga valuutafondi peadirektor Dominique Strauss Khan otsust suurendada arenevate riikide sõnaõigust IMF-is. Tema hinnangul on kahe koha ja kuueprotsendilise hääle osakaalu andmine tõusvatele riikidele nagu India, Brasiilia ning Türgi valuutafondi ajaloo suurim reform. Prantsuse valitsus proovib riigis taastada kütusetarned ning üha rohkematest tanklates kütust taas olemas. Nii kinnitas transpordiminister Dominic püstroo. Ta kutsus riigis panud 12 päevase koolivaheaja alguses kütust liialt mitte tagavaraks ostma. Riigi raudteefirma teatel on kiirrongiliinid peaaegu kõikjal taastunud, teiste liinide teenindamine. Täismahus võib veel aega võtta. Kütuse puudujääkide põhjuseks olnud streigid ei ole läbi. Ametiühingud on lubanud järgmisel nädalal taasseisakuid korraldada streikide põhjuseks oleva pensionireformi, kiitis senat eile heaks. Nüüd on jäänud veel kahe parlamendikoja, ühiskomisjoni ja valitsuse hääletus ning eeldatavasti on see protseduur läbi kolmapäevaks. Neli Talibani enesetaputerrorist ründas afganistani erati provintsis asuvat ÜRO esindust. Rünnakus ei saanud ükski ÜRO töötaja surma. Üks terrorist õhkis autopommiesinduse värava juures. Hoonesse tunginud kolmest mässulistest kaks lasid end õhku. Viimase neljanda mässulise tappis politsei, enne kui ta jõudis end õhkida. Vastutuse rünnaku eest võtsid endale Talibani islamiäärmuslased. Ja tagasi Eestisse Vormsi saarel on tänasest taas avatud toidukauplus. Poepidajaga on leping sõlmitud viieks aastaks. Lähemalt kuulate Vallo kelmsaarelt. Vormsi ainuke Toidukauplus pani uksed kinni 20. septembril. Kuigi poepidajal oli vallavalitsusega sõlmitud viieaastane leping, otsustas ta isiklike põhjuste tõttu ennetähtaja lõppu lepingust lahti öelda, ütles Vormsi vallavanem Urmas Pau. Rohkem kui kuu aegapidi saare rahvas kohaliku poeta hakkama saama. Meil väga suurt muret ei olnud, et milleks tulid sinoppi-Läänemaal tegutsevad kaupluse autopidaja, kes kaks korda nädalas käisid meil kolmapäeviti laupäeviti saare peal ja ega tegelikult ju Haapsaluga meist väga kaugel ei ole, et praamiliiklus toimib ja Haapsalus saavad ka inimesed, nõukäijad. Naabrid aitasid naabreid ja mingisugust katastroofi, nagu varasemalt on siin natukene kirjanduses kajastatud. Ega tegelikult sellist seisundit ei olnud. Vormsi uus poepidaja Anne Salupõld on kaubandusega seotud olnud pikka aega ja 1900 üheksakümnendatel aastatel Harjumaal ka oma poodi pidanud. Viimased viis aastat on ta töötanud raamatupidajana poepidamist Vormsil peab ta ekstreemseks väljakutseks. Selline piiratud ala, noh juba see kaubavedu ja ülesaamine ja, ja kui torm on ja ja kõik sellised asjad, ta on nagu ekstreem, midagi uut ja huvitavat. Väljakutse. Kas te palkate sinna müüa või, või lähete te ikka ise kohale? Müüjad on tööl olema, võtsime vana firma üle juhatajana olemas kaubavedu, kõik on organiseeritud, ise oleme Harjumaal. Nädalas korra kindlasti, kas mina või abikaasa, et hakkab kaupa vedama. Vormsi vallavanem Urmas Pau usub, et majanduslikult on võimalik saarel poodi pidada, ilma et see kahjumis oleks. Vormsil aga pole juba aastaid olnud ka meditsiinitöötajat. Perearst on nagu ikkagi pikemat aega juba niimoodi käib paar korda kuus, aga meil oli tööl nagu õde, kes oli kogu aeg Saaremäe niuke perearsti käepikendus, natukene tema lahkus, kus 2007 vist kiirabi siin. Suvel oli juhus, et parimal juhul jõudis kohale 40 minutiga brigaad siia kannatanu juurde, mis on nagu väga halb tulemus ei olegi suurem mure, on jah, sellise kohapealse meediku puudumine, mida riik praegu meie tugeval pressingul püüab sättida niimoodi, et need saared vähemalt, kus on olemas päästeamet. Et siis päästeametimehed saavad vastava koolituse ja suudavad ka sellist erakorralises meditsiinis abi kohe nagu anda. Tallinna kunstihoones avatakse rahvusvaheline näitus kättemaks. Näitusel käis Riina Eentalu. Näitus käsitleb emotsioonijõudu nii inimese elus kui ka ühiskondlikes protsessides. Miks valis kuraator Kirke Kangro kõikidest võimalikest emotsioonidest näituse teemaks just kättemaksu. Kuna see emotsioon on kõikidest emotsioonidest võib-olla üks ohtlikuma kaliibriga emotsioone ja ma arvan, et oluline oleks seda emotsiooni ära tunda mitte mitte ainult iseendas või igapäevaelus vaid ka suurte poliitiliste ja sotsiaalsete otsuste tegemise juures ja mitte nendega kaasa minna. Poliitikas peaksid lugema hoopis teistsugused printsiibid, kui, kui tagasi teha tahtmine või just nimelt selline kättemaks. Kihk kättemaks ei ole väga lihtne ja üheülbaline, ta on ilmselt keeruline nähtus. Kättemaksuta oleks meil olemata hulk põnevat loomingut, teisest küljest aga oleksid olemata ka vägivallateod. Nii et selle üle arutleda on huvitav ja praegu tehakse seda kunsti kaudu kasvõi selleks, et ära tunda, kätte maksta seal, kus seda eeldaks. Hääleõiguse on saanud siin väga erinevad tegijad, mulle isiklikult väga meeldivad Marco Laimre teed kes oskab vist kodust kättemaksu ja ühiskonna standardite pealesurumist, mis lõpuks kätte sinu oma lähedastele nagu väga hea rakursi alt välja tuua ka sellise vaimuka lahendusega. Taavi piibimann esitleb fotoseeriat, kus pildile püütud sümbolite taga tajusin varjatud ähvardust. Taabibemann. Noh, iga pildistamine nagu mingis mõttes veidi sisaldab agressiivsust või vähemasti inimesed, keda pildistatakse sageli, kogevad seda nii, et pannakse käsi ette, otsekui löödaks neid. Et see, see konkreetne seeria oli minu meelest ka nagu, ehk ehk veidi selline agressiivne ja, ja sellepärast sobis siia No teatris on täna esietendus Lauri Lagle, lavastuse peategelaseks on muusik. Lavastusele ei olegi pealkirja Vallo kelmsaar, jätkab. No teatri uuslavastus on pealkirjata, teatri kodulehelt võib lugeda, et see on mehest, kes tegi enne surma ära kõik, mis ta oskas teha. Räägi kellegagi, aga tema kirg on muusika ja tema kirg on elu, on öelnud lavastaja Lauri Lagle, kelle sõnul on selliseid inimesi maailmas elanud palju. Selliseid nagu Jimi Hendrix nagu Chenishoplin, nagu nik, treik. Depressioonis inimesed mingis mõttes tajuvad reaalsust palju reaalsemalt, tegelikult kui sellised terved inimesed või nemad nagu elavad narkomullis, nii peas kõik korras kõmu, normaal asjanad, Juusku pigistavad silma kinni, et nad ei näe nagu seda, mis tegelikult elus. Kurbus tekitab. Aga need inimesed, kes talle suitsiidimõtted ja seest depressiivsemakis tajuvad kuidagi elu kõige tervislikumalt sõlmad, mingis mõttes. Meie muusika on väga üksik, aga ma ei tahaks küll mõelda nii, et, et seal on ainult selline muusiku probleem, et mees võiks olla ka keegi teine, mitte selles muusikas ei ole asi erinevates nendes süsteemides ja reeglites, milleni me oleme kuidagi rõhku asetanud ja muusika meie etenduses on pigem selline poeesia äss. See on väljamõeldud lugu seal õutrit läbi erinevate tegelaste ja erinevate tegelaste maailmade, reeglite ja süsteemide, sellest, kas on võimalik isegi mitte luua uut süsteemi, vaid ilma mässamata, alustada kuidagi nagu puhtalt lehelt või noh, mingis mõttes Tühjusesse. Peagi. Publik ei oska Ellerend korraks mingis teises maailma läbi teiste silmade kunagi. Ja saate lõpetuseks siis ilmast ka eeloleval ööl ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vihma, öösel ka lörtsi. Öösel puhub edela ja lõunatuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Päeval puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12 meetrit sekundis ja sooja on viis kuni kaheksa kraadi. Maanteeinfokeskus palub. Aga liiklejaid valida sobiv sõidukiirus, sest libeduse oht teedel on õhtutundidega üha suurenemas. Ohutut liiklemist siis teile ja kuulmiseni.