Hiljuti hoidsin käes köidet, milles oli raamatumärk. Eks liibris mõtte kõneldajaks liibrusest tuletada, meelde, eks Liibüas ajalugu rääkida. Eks liibilise tegijaga ja kogujaga teemegi siis seda tänases saates koos Silvi Väljali Rein loodusaja endale ringis saarega küsitlejal aveel maja muusikat mängib olev Herlis. Ma olen siin Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis küll sääraseks. Torres Ren lahutuse juures, et küsida, milline on, eks liibrisse ajalugu. Ajalugu on küllaltki pikk, küllaltki kirju, tänapäevases mõistes, eks liibris tekkis koos trükikunsti arenguga, umbes 500 aastat tagasi on esimesed, eks viibisid Saksamaal loodud puugraviris. Eks liblise areng laienes teistele maadele järgmisel sajandil. Siis hakati kasutama juba vaselõiget ja teisi tehnikaid. Eks liiblise arengusse lülitusid ja siis teiste maade kunstnikud, nii see areng toimus. Möödunud sajandil laienes asi veelgi, möödunud sajandi lõpulist tekkisid eks liibise kogujate ühingud esiti Inglismaal ja siis margi. Nii et eks liblis väljus juba oma algsest mõistes, tähendab raamatu omandimärgist kujunes juba niukses kunstikogumise objektiks Eesti alal. Eks liibis tema algust võime lugeda küll juba seitsmeteistkümnendal sajandil, 19. mandril oli eks liiblis Eesti aadlike hulgas juba üsna tavaline, nimelt appi, eks liiblis. Mitmedki tuntud baltisaksa kunstnikud, nagu folkersam ja kruunevalt on väga nii põhjapanevalt tegutsenud eesti rahvusliku eks liitrise sündi loeme möödunud sajandi lõpul. See oli siis 1000 898900 Mil. Uudo vask ja Kristjan raud lõid oma esimesed eksliblesid, mis kujunesid Kazis esimesteks eesti Libristest üldse kostipärasteks libistaks. Samas oli teatavasti silmapaistev raamatuteadlane ja eks liblisse teadlane, kes koostas esimesed, eks liiblisena alased koguteosed Venemaal aastast kolm köidet 1905 kuni 1918 tähendab vene, eks liibliste kirjeldused kolm köidet need siis oli, eks liiblise teaduse aluseks Venemaal. Uudeyvaskisel õiekstiiblised k 10. aastal ta opteerus Eestisse oli siin Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja asetäitja nimega on seoses ka esimese raamatunäituse korraldamine Eestis, kus esitati ka kogu eks liibliseid Udo Ivaski ja Kristjan Raua järele hakkasid loobaga teised kunstnikud. Nendest võiks nimetada Rudolf lepikut, Gustav moodset, Märt Laarmani, Richard Kivitit. Ja 1900 kahekümnendatel aastatel oli eks liiblise loomisega hõivatud juba terve rida kunstnikke, sealhulgas ka Günter Rein tor. 1900 kolmekümnendatel aastatel, mil Eestis hakkas levima puu kra vööritehnika, hakkasid eks liblise ka tegelema meie tuntud ukra vöörimeistrid, Ando mugastu raadiolaigu Ernst Kollom ja mitmed teisedki. Võib öelda, et kolmekümnendatel aastatel saavutas eks viibrisse kunst Eestist täiesti iseseisva ja olulise osa meie graafikas. Eriti suurt osa mängis siin 1935. aastal läbi viidud raamatuaasta, mis paljuski tegi ära. Eks liiblise propageeris järgmisel nii et 30.-teks aastateks oli meil juba eks liiblise kogud paljudel inimestel nii intelligentsi hulgast kui ka isegi trükitööliste. Aga kuidas on olukord praegu, enne seda ma tahaks veel öelda, et 1939. aastal asutati Tallinnas raamatusõprade ühing ja kohe samal sügisel loodi selle ühingu juurega, eks liiblise sektsioon mis hakkas korraga varaselt iga kuu tegema koosolekuid, millest siis arutati. Eks liblis olukorda meil kui ka välismaal sõda muidugi katkestas selle arengupaus kestis palju aastaid alles 1900 viiekümnendatel aastate teisel poolel, kui tekkisid, nagu vabamad olud kogu kunsti arenguks hakkas. Eks liiblise asjandus elavnema Eestis palju tegi ära selleks suur entusiast fanaatik heas mõttes, Paul Ambur, kes hakkas, eks liibrist propageerima nii meil Eestis kui väljaspool Eestit. Jah, välismaal Paul amburi teeneks on see, et Eesti Nõukogude eks liibris tutvustati noh, väga tihedasti väga paljudes välismaa erialaajakirjades siin Põhjamaadest kuni Portugali nii välja. Ja selleks oli ka põhjust, sellepärast et Eesti eks liibis oli arenenud tõesti tublisti. Sel alal töötasid sellised rahvusvaheliselt tuntud meistrid nagu Richard Kaljo, Esko Lepp ning Evald Okas kelle looming kujunes laialt vägagi populaarseks. Ma olen siin raamatuühingus Endel ringis saare juures ja põhjus on see, et teil on Suureks liiblese kogu kui inimene alustaksime sellest, et kus huvi üldse alguse sai. Huvi sai alguse sellest, et üldse kujunes kuidagi kujutava kunsti vastu sügavam huvi. Algas võib-olla sellest, et kuulasin Kulsi loenguid hääldaatus Niina Raidi esituses, neid loenguid peeti Tartus klassikalise muinasteaduse muuseumis. No ja muidugi vastav kirjandus aitas kaasa, kunstinäituste külastamine on mulle alati huvi ja elamust pakkunud. Ja küllap üheks niisuguseks stiimuliks oli ka 1958. aastal trükivalgust näinud Paul amburi tuntud eksliidese propagandisti taas eesti kunstipärastest, eks liitumistest. Ja pärast seda oli mul tuttavaid seal, kes valmistasid ekseeveeseid ja mõned ka kogusid neid. Ja niiviisi pisi tasase huvi suurenes. Muidugi tekkis huvi ka selle vastu, et endale saada püsigraafikateos pisikene, eks leebris, sest kuna mind köitsid raamatud ja mul oli päris korralik raamatu soetatud, siis oli vaja neid raamatuid nagu kuidagi kaunistada või kägistada kunstilise vahendiga ja selleks ongi raamatu märk. Ehk eks liibris võttis päris tükk aega, enne kui ma sain oma esimeseks viibise valdajaks. Millal see oli. Ja sellest tuleb oma paarkümmend ohkem. Ja aastat tagasi. Mäletan, et kunagi kohtusin Elva päevil omaaegse Otepää ajakirjaniku kunstihuvilise kiviga ja siis meil oli juba juttu sellest, et mis oleks, kui ta teeks. Raamatumärgid oli endale teinud ja seal mõnele tuttavale prooviks. Aeg läks ja tema selle märgi tegi alles pärast seda, kui ta aastaid palju aastaid hiljem oli lõpetanud kunstiinstituudi, siis tegi väga kauni linoollõike. Aga siis vahepeal oli mul veel üks tööga kaaslane, hea töökaaslane Tartus. Kunstihuviline ja, ja andekas taidluskunstnik Arno Lipplapp oma siis 1966. aastal kujundas legaa mulle esimese eksnaise ja see sai ka paljundatud ning sellega panin siis aluse oma öeldakse, eks liigesekogule 100 aastat koguda ei ole enne võimalik, kui ei ole pakkuda vahetus materjali, nimelt eks liivõ ostjatega müüda vaid neid ainult vahetatakse, see on niisugune traditsioon selle kogumisharu juures. Ja ilma oma eks liibist omamata või seda lähtematerjali omamata ei saa kogu täiendada. Niiviisi oligi siis vajalik esimene eksliides olemas ja võis hakata tasapisi ka täiendama võis teiste huvilistega kontakti astuda ja, ja niiviisi siis saad uusi, eks liigeseid kui palju, eks liidrist, et teie ka, kus praegu on naaste algul küsisite, te olete suure kogu omanik, ega ma nii väga suure, üpris tagasihoidlik, arvan oma kogu vastu huvi on küll suur, aga, aga see on niisugune kogumiskirg või ütleme, nii suur ei olegi olnud. Paari 1000 ringis mul on, aga see on ju kogujaid, kellel on kümneid tuhandeid, Eesti suurim kogu arvestatakse, et on üle 40000-ks leebise, selles kogus isik kogus kes selle kogu omanik on, selle kogu rajasid abielupaar. Soomid nüüd küll valdab seda kogu siis üks inimene, leid, asu, tema abikaasa, möödunud aastal läks manalateed, aga see on üks väga hästi korrastatud ja tõesti tore kogu Eestis. Ja sealt on paljud kogujad, annab innustust ja otsest õppust, õpetust, kuidas kogu koostada ja vormistada neid töid ning samuti on nende kogus ka palju. Eks viibis alast kirjandust ja ma arvan, et ilma erialase kirjanduse, et ta ei saa ka midagi head ära teha, tähendab, avastavad kirjandust uurima ja ennast. Ütlesite, et teil on niisugune eri huvi mesindusega seotud, eks liibrised. Ma tahaksingi öelda, et koguda kõike ei jõua ja ei ole lihtsalt mõtetki, vaid tavaliselt ikka mingile kitsamale erialale või huvialale on suundumus, nii nagu filateelia näiteks on, paljud koguvad temaatiliselt, nii on täna Päeval käiks liiblise harrastuses väga levinud temaatiline kogumine kogutakse mingite kindlate kunstnike teoseid mingist tehnikas loodud taieseid või siis mingil teemal. No mina olen kirjandushuviline, siis alustasin kirjanikele ja üldse kirjandusteoste kangelaste teemadel loodudeks liibiste kogumisega. Aga üks kümmekond 100 aastat tagasi lisandus mu eks mobile k mesindusharrastusse sõnaga hakkasin tegelema ja kodune esindusega ja siis oli vaja jällegi erialast kirjandust ennast täiendada. Tekkis nagu väike erialane raamatukogu. Ja nagu tavaks veel on, et neid erialaraamatuid püütakse märgistada ka erineva, eks kiivrisega, siis ma hakkasin mõlgutama mõtteid, et huvitav oleks ka selle lõigu jaoks saada, eks liibist, õieti ma kelleltki tellinud, aga meeldiva üllatusena äkki meile väga ja sõber või meie eks viibis huvilistega tihedas kontaktis olev Läti rahvakunstnik. Peeter küttis Läti kunstiakadeemia professor kinkis mulle esimese mesindust eemaliseks liidese, mille ta oli minu nimele valmistanud. See oli muidugi meeldiv ja siis sai neid teoseid kasutatud raamatute märgistamiseks ja ühtlasi jälle uue kogumisharu rajamiseks. Nimelt hakkasin koguma mesindusteemalisi eksi poriseid, neid ja neid on tõesti Eestis, ma ei teagi kedagi teist. Lätis on mul veel üks tuttav ja võib-olla edaspidi on ka rahvusvaheliselt võimalik sellesse kogusse midagi saada. Nii, ja nüüd on mul kokku üks poolsada mesindusteemalist, eks, v võist. Seal on põhiliselt meil mul eesti kunstnike tööd siin nimetagem näiteks Jüri rakut pillima Pauli, Berta mägerit ja mitmeid teisi. Taidluskunstnikest on meil hästi tuntud Pärnu mees Johannes Juhansoo ja temagi loonud mitu mesindusteemalist, eks veebist. Minu kohus on ka veel. Isegi paar välisautorite tööd ühtasin, nimetaksin Saksa Demokraatlikust Vabariigist head poisse on loonud rahvusvaheliselt tuntud eks liibise kogujale Helmerfooget mardile väga kauni mitmevärvilise. Kus mesilane tähendab õitsva ristikheina kohal. Öelge Endel vingisser, mida see eksliitlase kogumine, mida ta teile andnud on elule juurde. Iga meeldiv harrastus aitab vaba aega sisustada kuid esmajoones ma leian, et see on niisugune tänapäeva tihti stressiseisundit tekitavatest linnus, üks nii-öelda mahalaadimise võimalus. Ja muidugi kõige laiemalt võttes igale kollektsionäärile pakub oma kogu loomine ja temaga tegelemine vaimset rahuldust rikastab teda vaimselt vastavat ala uurides peab ennast täiendama, lugema vastavat kirjandust ja nii et siin on mitmekülgne Mitmekülgne kasu sellest. Ma arvan, et ei ole küllaldane piirduda oma kogu täiendamisega, vaid iga eks liivõ sääraste aia ja üldse kolleks, näe, püüab ikka kaasa aidata, et see harrastusleviks ja, ja huvi selle vastu kasvaks. Ja jõukohaselt püüdnud siin raamatuühingus aidata kaasa meie eks liibise kogujate ühenduste, see on, eks Liivise klubide tegevuse elavdamisele. Meil on väga head sidemed kunstnikega Kunstnike Liiduga. Ja meie klubid eesotsas või õieti meie eksiibis harrastuse üks juhtiv jõud on just ka graafik Silvi väljal temaalne ja raamatuid Kristika nõukogu esimees ja ühtlasi ka Tallina eks iilise klubi president. Graafik Silvi väljal kas, eks liibris ei ole oma elu veel tänapäeval ära elanud. Ei eks liibilise ei ole oma elu tänapäeval hoopiski mitte ära elanud, vaid minu arvates, eks liiblise elu on täiesti tõusujoonel. Eks liibilise harrastus ja huvi, eks liiblise vastu on igati tõusnud. Aga samas on, eks liibris ka teisenenud, tähendab ta enam ei ole ainult raamatu märk, ta on ka juba iseseisev kunstiteos. Ja tema on tõesti muutunud väga kenaks pisigraafiliseks kunstiteoseks. Nüüd on ta saanud palju laiema tähenduse. Tema on väga meeldivaks kinkeobjektiks. Tan väga meeldivaks kogumisobjektiks ja Ühe pisigraafilise kunstiteosena saada kingituseks, eks liibris. See on tänapäeval juba väga suur. Meeldiv harrastus. Ja tihti tellitakse. Eks liiblist, nimelt kinkimiseks. Ja siis on tal juba hoopis teine tähendus kui ainult raamat märgina. Te rääkisite ühest toredast juhusest, kus, Kõik kogu raamatukogu tahate ära märgistada, siis raamatumärgiga ja, ja tehase raamatukogu kingituseks. Ja mu meelest see oli väga ilus ettevõtmine, et üks vanaema tellis, eks liibrise oma raamatukogule ja ta tahtis sellega oma raamatukogu ära märgistada, et siis seda oma lastele pärandada. No teie Silvi väljal olete väga palju, eks kiiblisse jäid ise teinud. Ma vaatasin, et siin see nimekiri, mis on minu ees laual, on siin on üle 300, aga te ütlesite, et need tunduvalt rohkem üle 400? No kuidas, eks liibrise tegemine käib. Ma mõtlen. Tuleb vist tabada selleks liiblise omaniku olemust. Eks libise tegemine on ühelt poolt keeruline teiselt poolt ehk võib-olla ei olegi nii keeruline ja see on väga mitmesugustest põhjustest tulenev. Näiteks kui ma tunnen inimest, kellele Mäiks liidrist teen siis on teda tunduvalt kergem teha kui sel juhul, kui eks liibilis on tellitud ja ma peaksin selle tegema täiesti võõrale inimesele. Ma pean uskuma selle tellija sõnu ja Ma iseloomustus selle inimese kohta. Ja kui kuivõrd nüüd see teine inimenegi seda kõike täpselt nüüd tabaks, et mis selle inimese olemusesse kõige tähtsam on siis minul on muidugi Kaagem tee selleni jõuda, et seda õiget lahendust leida. Ja kõige meeldivam muidugi, eks viibiliseid teha sel juhul, kui inimesed on andnud mulle vabad käed, et seal ei ole väga kindlalt ära soovitud midagi niisugust konkreetselt selle inimese kohta, no kasvõi elukutse kohta või midagi taolist. Olen püüdnud jälile saada. Ma olen püüdnud selle jutuajamise sees nii nagu tabada. Olen isegi küsinud, nii et huvialad tal on ja üldse mille kuule ta nii meelsamini vaatab, mille poole. Loodab, mille peale loodab, et kas tal on mingisugused meelisobjektid, meelis, asiaat meelis on võib-olla kasvõi ja noh, väga palju on inimesed siiski soovinud või kuidagi väljendavad nii looduse läheduse. Kunnas Nad armastavad tõesti, et nende eksliidri seal oleks siiski rohkem ehk loodusega seotut. Kui ma mõtlen midagi. Kas elukutses, võib-olla ta elukutse on hoopiski küllaltki tehniline siis võib-olla see on täpselt lisandiks või täienduseks sellele. Vastas täienduseks sellele, mida ta iga päev teeb, et vahiks liidilisel soovib näha niisugust niisugust hoopis looduslähedasemat ja kenamat ja midagi armsamat, võib-olla armsamat oma joonistustest. Ja seda ma olen siis püüdnud tabada. Te ütlesite väga toredasti, et kriibilise tegemine on täpselt sama tõsine kunsti tegemine kui suuremate piltide tegemine. Tähendab, et sa oleneb ainult tegijast, kes seda tõsiselt võtab oma tööd. Ma arvan niimoodi, et ma ei ütle ka teiste kunstnike nimel mitte valesti, kui ütleksin, et tõesti need, kes armastavad oma tööd ja Kunski suurte graafiliste tööde tegemisel siis täpselt samasuguse tähelepanuga suhtlema, vaid nad ka eksliitrisesse. Kuid on ikka tõeline kunstnik, kes oma tööd hindab ja oma tööd austab. Ja samas, kas teil on meelde tuletada mõni oma viimane meeldiv töö, eks liibrisse alal. Ma tahaksin öelda seda, et oli mul võib-olla üks mitte üks, vaid neid päris mitu. Õigemini seeria oli mul meeldivaks tööks Kalevala teema, mida nagu kogemata hakkasin tegema ja ma selle paksu teose olen tõesti mitmekordselt edasi-tagasi läbi lugenud ja ja püüdnud sealt neid neid neid sündmusi menetleda. Ja mul on tehtud 12 eksleiblist Kalevala teemal on nii-öelda seeria päris ja see pakkus mulle päris suurt naudingut, nii et siin, kui ma nüüd räägin oma töös, siis minul ei ole väga palju olnud nii. Tõsiselt, et tõsiselt inimeste elukutsetega tegemist Et mul on olnud meeldiv teha terve hulka, eks liibiliseid, kas kirjanduse või muinasjutu teemal ja ongi mul üks seeriaga muinasjutt, võix liibliseid, aga siis Kalevala on üks ka nendest, sellepärast et ka temas on nii palju muinasjuttu. Ja see oli jätkuks sellele, kui ma alustasin muinasjutu, eks liibriste tegemist ja muinasjutte, eks liibriste juurde ma tulin õieti niimoodi, et. Headele tuttavatele tahtsin lihtsalt rõõmu teha ja kinkisin neile siis ühe muinasjutu, eks libise kujul. Ja see sai nagu päris kenaks suguseks võtteks või kui seda nii võiks nimetada. Aga Ta tõmbas kaasa ka neid, kes pealt vaatasid, kõiges kõrvalt vaatasid ja ka need, kes, kellel mul ei olnudki kavatsust otse muinasjutte, eks liibris tihanud ekstras soovisid, et ühe muinasjutt on, nad sooviksid endale kaiks liiblise kujul. Need jääb meil üle Silvi väljal koos teiega soovitajaks kriibrisele elujõudu. Ma tänan ja ma loodan, et eks liiblis ikkagi sammub oma oma auväärset teed mööda ja, ja kõigile eks liiplise harrastajatele soovin kõige paremaid eksiilis.