Igal lilledel on oma kodulinn. See on linn, kus ta elab, kus on ta töö ja perekond linn, millega seotud tal hulganisti mälestusi ja millega ühendab ta oma tulevikusoovid linn, milles ta vahel tüdineb. Kuid kuhu ta ära olles jälle tagasi tikub. Üle poolte Eesti Malinlastest peavad oma kodulinnaks Tallinnat. Usun, et tõeline tallinlane huvitub linna ajaloost ja soovib teada, milliseks saab tema linn edaspidi. Millised kohustused on peaarhitektil oma linnaelanike vastu? Tallinna peaarhitekt Jüri Jaama. Sellele küsimusele on päris raske vastata, kohustused on suured. Tallinna linna peaarhitekt või õigemini ütleme, arhitektuuri ja planeerimise peavalitsus peab kindlustama linna ehitustegevuse projektdokumentatsiooniga planeerimise dokumentatsiooniga. See tähendab seda, et meil tuleb läbi vaadata kõik Tallinna kohta koostatavad planeerimise projektid, see on siis alates gen plaanist lõpetades juba väiksemate rajoonide planeerimisega. Käesoleval ajal on väga tähtis just meie linna keskosa planeerimine, samuti siis ka juba teiste kesklinna ümbritsevate rajoonide planeerimise kavasse võtmiseks. Peab ütlema, et hea meel on märkida, et meil siiski mõne rajooni kohta on olemas detailplaneerimise projektid, mille järgi me võime tulevikus linnaga toonestama. See on siis lilleküla ja äsja valminud nõmme, mille kohta Me tahame veel saada täpsemaid lahendusi üksikute kvartalite kohta. Plaanis on pirita regiooni planeerimine. Ja muidugi, nagu ma juba mainisin olemasolevate tulevikus rekonstrueerimisele tulevate rajoonide projektide koostamine. Öelge, kas tegevarhitektina olete ka meie Tallinna projekteerinud? Jah, sellest on palju aastaid tagasi, on siiski mõningaid objektid, millega ma olen Tallinnas tegelenud. Võiks nimetada siis raadiomaja ja ka Glehni lossi, TPI taidlejate klubi projekteerimist mõned väiksemad asjad veel suuremalt jaolt olen siiski teinud tööd Pärnu linnas ja üldse võib-olla vabariigi maaehituse alal varasemalt. Aga praegune ametikoht vist nõuab nii palju energiat ja jõudu, et projekteerimiseks aega ja kas niisugune tahtmine vahel oleks? Arhitektina jah, peab ütlema, et, et see on vast selle töökoha kõige suurem puudus, et ei saa praktiliselt projekteerida, kuna selleks aega jätku. Tahtmine muidugi on suur, mõned pisikesed asjad, haruharva õnnestub siiski teha. Kas üksikprojektid satuvad ka teie kätte? Arhitektuuri ja planeerimise peavalitsuses vaadatakse läbi kõik projektid, mis puudutavad Tallinna linna, sealhulgas siis ka individuaallahenduste järgi projekteeritavad hooned ka individuaalelamud. Nii et need käivad läbi meie aparaadi. Ja kõik muidugi ei jõua arhitekti nii, sest võimatu oleks seda mahtu vastu võtta, kuid ühiskondlike hoonete projektid me siiski vaatame läbi komisjonis või linnaehituse nõukogus. Milliseid hooneid meie Tallinnas peate viimase aja õnnestunumataks? No meil on ehitatud õige mitmeid toredaid hooneid. Vanalinna vamaste puudutakski, siin on palju ära tehtud, vanalinna heakorrastamiseks on meie pärl ja seda meil tuleb hoida, kuid võiks mainida ära purjespordikeskuse linnahalli need on vast sellised silmapaistvad hooned, mis meil on. Kas te olete rahul Tallinna planeeringuga? Sellele on nüüd muidugi raske vastata. Tallinn iseenesest on tore linn. Tema eripära seisneb rajoonide mitmekesisuses. Nende erinevuses. Peaks ütlema, et seda kõike, mis meil on, tuleb edasi arendada ja viimastel aastatel ongi sellele väga suurt tähelepanu pööratud, et see kõik, mis on head, et see nagu jätkuks, sellel oleks järjepidevust. Kui tallinlane vahel midagi on tema silmale valus vaadata ja kas ta siis mõtleb õieti, kui ta ajab selle kõik arhitekti süüks tähendab, kui midagi on meie linnaplaneeringus viltu või mis isegi talle silma võib hakata? No kõik, mis nüüd viltu on, ei ole alati mitte arhitektide süü kuid kui planeerimises midagi viltu on, siis võib seda küll pahaks panna ja kirjutada arhitektid arvele. Ja eks selle planeerimise küsimustega on tegeldud ju aastaid. Pidevalt muutuvad tõekspidamised, nii et me ei saa. Ma siiski eeltehtust, nagu lahti öelda, peame arvestama seda, mis varasemalt on nagu tehtud. Mida on projekteeritud. Ja sellesse töö keerulisus vast seisnebki, et mitte ainult edasi ei saa vaadata, vaid tuleb ka vaadata seda, mis on meil juba varasemalt, mida on enne plaanitud. Samas teie töö paigasin läheduses, Pärnu maanteel on ilmunud üks grillbaar. Kuidas te sellesse suhtute? Sellest on väga palju räägitud, et sa sinna tänavafronti nagu ei sobi. Ja see sobi tõesti sinna tänavafronti ja on ka kavandatud selle koha peale siiski ikkagi sobiv hoone. Kahjuks ei ole me seda veel suutnud ehitada ja grill-paviljon on ajutise iseloomuga. See kaob sealt siiski lähemate aastate jooksul. Öelge on teil rääkida millestki huvitavast, mis on meie Tallinna lähim tulevik. Tähendab, võib-olla on mingid huvitavad projektid teoksil. No peab ütlema, et kõige tähtsam töö, mis on teoksil, on uue generaalplaani, õigemini Tallinna generaalplaani korrektuuri koostamine mis saab alguse lähemal ajal ja mille kohta tehnilis-majanduslikud põhjendused on nagu juba valminud. See on alus Tallinna edasiarendamiseks, sealhulgas siis põhiliselt muidugi ehituse edasiarendamiseks. Sellele järgnevad siis juba üksikute rajoonide detailplaneerimise projektid, millest juba varem juttu oli. Mida küll praegu teostatakse nagu osaliselt ennem ken plaani, kuid siiski arvestades juba seda, mida uues generaalplaanis tahame näha see on vast kõige tähtsam ülesanne saada valmis uue generaalplaaniga, et meil oleks perspektiiv juba järgmise sajandi alguseni olemas. Tegemisel on ja tulevad tegemisele ka selliste hoonete nagu poliitharidusmaja projekt asutakse koostama ka raamatukogu, Kreutzwaldi nimelise raamatukogu projekti. Need on sellised suured objektid, mille projektide valmimist me ootame ja mille ehitamist väga pikisilmi ootame. Kui palju on neid arhitekte, kes tegelevad meie Tallinna projekteerimisega? Seda on isegi raske öelda. Eesti projekt on suur kollektiiv ja suur osa sellest kollektiivist tegeleb Tallinna projekteerimisega. Palju täpselt seal arhitekte on, kes momendil tegelevad, on raske öelda, kuid Tallinna projekteerimise küsimustega tegelevad ka veel teiste organisatsioonide arhitektid ja projekteerijad. Kuidas teile tundub, kas nad mõtlevad kõik ühtemoodi? Kas nad peaksid ühtemoodi mõtlema? Vast ehk mitte alati ei mõelda ühtemoodi, kuid ega see vast ei olegi kõige parem, kui kõik täpselt ühtemoodi mõtleksid, diskussioonid, arutelud, need vast viivadki sellise optimaalse lahenduseni. Mul on hea meel just nimetadagi siin seda, et sidearhitektuuri ja planeerimise peavalitsus see on siis linnaarhitektide ja projekteerimisorganisatsioonide nende arhitektide ja kõigi teiste projekteerida Heatega on muutunud aasta-aastalt tihedamaks. Nädalal toimuvad meil Meie Tallinna peaprojekteerija Eesti projektiga dispetšer nõupidamised, kus kõik momendi tähtsad küsimused saab läbi vaadatud, läbi arutatud. Ja sellest on linna projekteerimisealaste küsimuste lahendamisel suurt kasu olnud. Jaa, olen küll, kuigi vahepeal olen töötanud ka mõned aastad Pärnus. Milline on teie elurajoon meie linnas? Käesoleval momendil, kesklinn, aga olen elanud Kadriorus ja lillekülas. Ja ei oskagi praegu öelda, milline rajoon, see kõige toredam on olnud. Ma just mõtlesin, et ma küsin teie käest, et milline on teie jaoks eelistatum rajoon Tallinnas. Ja eelistatumad ma ei nimetakski, mulle meeldib, mina olin omad võlud on ju kõigile rajoonidele. Ja selle tõttu vast iga tallinlane leiab Tallinnas midagi endale sobivat, kus oleks tore elada. Milline meeleolud talle meeldiks. Ja nagu varasemalt ütlesin, et Tallinn on mitmekesine linn tänu just oma erinevatele rajoonidele, erinevatele piirkondadele ja ma usun, et, et see on nii meie inimestele kui ka kõigile külalistele just huvipakkuv ja annab võimalusi valida endale sobivat. Nagu kuulsite, linna peaarhitekti jutust koostatakse Tallinna uut generaalplaani, mis näeb ette linna arengu aastakümneks. Nüüd aga heidaks pilgu aastakümneid tagasi. Missugune oli Tallinn ja tallinlane, siis? Meenutab põline tallinlane. Tallinnat on ikka peetud kauniks ja omapäraseks linnaks et linna oma nägu nüüdsel kiirel massehituse ajal säiluks. Selle eest hoolitsevad peale arhitektide veel ka kunstnikud. Marje Lenk küsitleb Tallinna peakunstniku asetäitjat. Tallinna linna peakunstniku asetäitja Silvia Erembus. Öelge, milline mood valitseb linnakujundus ja kõik see on moodne, mis on ka ühtlasi funktsionaalne. Linnakujunduses muidugi kõiget, ainult funktsionaalsusest me rääkida ei saa. Ja siin on, saab juttu teha ka sellisest puhtvälisest dekoratiivset kosmeetiliselt küljest, võib-olla linnakujunduses. Selles osas on suunad sellised, et võiks olla rohkem see kujundikeel värvikam ja sümboleid kasutav. Ja võib-olla selline geomeetrilise kujundus, keel on üldse läbi löönud rohkem. Vähem sellist natuurilähedast ja noh, jutustavat laadi kasutada linnakujunduselementidel suundunud teha rohkem ruumilisi elemente ja mitte kasutada ainult selliseid tasa pinnalisi taset või pannoosid või mis Tallinna linnas on moodne Tallinn olla võib-olla olümpia meile meile jäänud ja üles pandud purjekonstruktsioonide üle. See oli uudiseks ka paljudele külalistele, kui ültse linna koondises esmakordselt kasutatav võte, sellised õhulised konstruktsioonid ja ja veelgi õhulisem tekstiil, mis linna paigaldatud oli. See on muidugi maitseküsimus, kas igale ühele meeldib, aga ta oli siiski uudne võtta, kui meil just need moest juttu on, mis on linnapilti uuendanud, on moodsama konstruktsiooniga kioskid. Ja muidugi nende paigaldamisel on probleem see, et kui neid panna, siis on sobivam neid kõrvutada omavahel. Aga mitte nende meil juba olemasolevate vanadega, mis, nagu siis pildi võib-olla Sassile, linnakujundus, viimane on meil siin üsna mitmeid, on valminud linna jaoks dekoratiiv ja monumentaalskulptuuride perspektiivi skeem mis näeb ette linna rikastuda, skulptuur idega lõbusamaks muuta puhkepaiku siis purskkaevude osas oleme ka koostanud plaane. Et need linnad rohkem oleks üks kõige lähemat on vastvalminud perekonnaseisuaktide büroo ette kavandatud purskkaev, mis peab tulema siis skulptuuriga vastama ka selle maja iseloomule. Linna värvikamaks muutmise osas on meil olnud mõtteid Õismäelasteasutuste värvimisel, supergraafikatehnikas on siis teiste sõnadega monumentaaldekoratiivmaalid kogu hoone osas. Aga kahjuks see hea mõte on meil nüüd pisut toppama jäänud, kuna on probleemid värvidestamisel, olümpiaaegsed värvid on kõik otsas ja nüüd seisavad muret selle taga. Kas seda nüüd päris moeks võib pidada ka üheks uueks võtteks küll linnakujunduses, et enne olümpiat. Me püüdsime linnakujunduses tellida linna jaoks ülelinnalisi kompleksseid kujundusprojekte, mis haaraksid linna tervikuna ja ühtlasi arvestaksid ka linna kujunemise perspektiivi. Milline on tänane päev teie jaoks olnud kõige aktuaalsem asi, mis mul on vaja ette valmistada, on krossijooksukujundus, mis algab siis, seitsmendal mail. Et see on mul üks põhiülesanne, siis selle kõrval on plaanis tänava tele mis on isikunimelised paigaldada selliseid mälestustahvlid nende isikute kohta. Ja selle töösse saamine on ka praegu ettevalmistamisel. Siis on paljud sellised üksikud ettevõtmised, mida tuleb koordineerida. Et asi saaks õigeks ajaks. Valmis Metsakalmistule on plaanitud 84. aasta septembris avada uusfašismiohvrite monument selle töökäigu koordineerimine siis veel võidu väljaku rikastamiseks on plaanis üks näitagitatsioonilement ruumiline selle koha peale, kus praegu on Kiirovi müügikiosk. Ja kui meil on võimalik murda seda senist tõket seal Tallinna linnas üldse vabakohvikute puhul olnud peaarst peab Tallinna linna liiga tolmuseks ja ebasanitaarseks selles mõttes vabaõhukohvikuid sinilaialt praktiseerida. Kui meil see tõke õnnestub murda, siis saab ka selle nurga sellisena kujundada. Kes teie plaane aitavad ellu viia, kes on nende tööde teostajad. Osaliselt kombinatars osaliselt dekoor, ateljee, mis allub kultuuri valitsusele. Ja kõige suuremat Abime loodaksin muidugi ettevõtetelt. Aga kuna linnakujunduse tööd ja kaunistustööd ei kuulu ühegi ette plaanilistesse töödesse, siis siin osas on meil suuri raskusi. Ja kunagi kavandatud plaan et Tallinn oleks oma võib-olla ka vabariigi jaoks, siis omaette linnakujunduse kombinaat, kes otseselt täidab ainult meie tellimusi. See plaan ei ole kahjuks tänaseks ka veel realiseerunud. Eks osaliselt aitab linna kujundada ka kalurikolhoos majaka juures eksperimentaalbüroomaa, eks. Ja neid siin-seal üksikuid väiksemaid kombinaat on, aga see ei lahenda meie kõige suuremat mure probleemi. Just tootmisbaasid puudumist linna kunsti jaoks ära. Kui nüüd. Võrrelda Tallinna kujundust, meie maa teiste linnadega. Millisest paigast oleks meil kõige rohkem kogemusi saada? Meie joon kiinakujunduse suunamisel on olnud selline et eks ikka igalt poolt midagi head võtta, aga iga linnal peab ikka olema oma nägu. Ja selle tõttu Need projektid ja kavad, mis me oleme saanud oma hinnakujundusgrupilt. Me leiame, et need on olnud küllaltki omanäolised. Et meil ei ole isegi seda mõtet olnud, et hakata kuskilt kopeerima midagi. Aga see vastumeelt on küll väga palju, isegi otseselt jooniseid tahetud ja kopeerida meie äsja siin me oleme jälle kasutanud piiramise praktikat, et liiga laiali ei leviks see mõte, et kõik linnad on lõpuks ühte nägu, on tahetud väga palju just väikevormide projekte, pingid, lillevaasid, prügiurnid, kõikvõimalikud olmedisainielemendid, kagi, OSCE, autobussiootepaviljone, no absoluutselt kõike, mis meil olemas on, mida me külalistele näitame. Tahetakse kohe ka omal teha, kui suur on meie noorkunstnike huvi linnakujunduse vastu ja üldse uuenduste vask. Päris nüüd omapoolseid ettepanekuid ei käida tegemas, aga kui me midagi tellime kuskilt, siis noor kunstnik ja me oleme kasutanud küll selliselt, et tellime Kunstiinstituudist semestritöödena omale projekte. Nii. Me saime Väike-Õismäelasteasutuste supergraafika jaoks sealt just kavandid. Ja ennegi oleme sealt saanud linna üksikute objektide jaoks nagu see vanalinna jäätise reklaam ja siin võidu väljaku kõrval. Näitagitatsiooniteemaline kui tihti teil aega Tallinna linnas jalutada, eks seda tuleb ette ka seoses tööga otseselt ikka on vaja käia ühelt objektilt teisele vaadata, kuidas on olukord. Saab käia ning pargid üle vaadatud ja minu isiklik mure, probleem on skulptuurid ja parkide ilu. Nii et saab käidud. No kui teile külalised tulevad, millisesse parki te need inimesed kõigepealt viite? Meil on juba kindlaks kujunenud marsruut nendega. Nii et parkidest muidugi ime nad läbi Kadrioru pargi alati sealt edasi maarjamäele näitame ära oma purjekompositsioonid Pirita teel. Tavaliselt imega. Näitame esimest seni veel ainukest supergraafikat, mis meil seal valmis. Siis linnapeamagistraalide ääres paigaldatud näitagitatsiooni elemente on tahetud vaadata. Ja muidugi vanalinna olümpiast saadik on nüüd kena väljanägemisega. Kas vanalinna suhtes on ka kunstnikel mingid plaanid? Me tellisime arhist ja on ka juba käes. Raekoja platsi komplekssem, fassaadi reklaamib projekti. See on, nagu ma ütlesin, siis abiks kõigile nende hoonete valdajatele. Et kui nad midagi oma majal le tellima hakkavad, siis selle projektiga näidatakse ära, missuguse iseloomuga reklaam just millisel majal sobib panna või siis milline ajalooline riputuselement. Või siis riputustahvel ja see saab aluseks olema siis ka edaspidisele, projekteerijale. Enne olümpiat sai tehtud Viru tänava osast analoogne projekt aga nüüd jätkame Raekoja platsi Asas sellele suubuvate tänavate kontseptsiooni projektiga veel. Meie vanalinn on loomeindu andnud paljudele kunstnikele nii kohalikele kui kaugelt tulnuile ja nõnda juba aastakümneid. Säilinud on maale, joonistusi ja krabüüre läinud aasta sadadestki. Peale ajaloolise väärtuse suudavad need enamikus pakkuda ka kunstielamust. Helgi Erilaid. Auväärt ant, värgid, untsakad ja matsid, rutaka, rutaka, ruttake, te saate näha imet, milletaoliste eluilmas pole näinud ja eluilmas enam ei näe. Õieti polnud pimedate eraldi kisa ja tulipunase kaabuga taevasse viipamist enam vajagi sest kogu suurest rannaväravast välja trügib ja köismäe poole valguv rahvasumm kis silmil nimelt üles pilvitusse. Kevad taevasse, vahtiski. Ränne väravast tuli raehärrasid prouadega, kaubasaksuja poodnike õllega õhulisi meistreid, tedretähnilise sell, elevil püürieli, tütreid tähtsate mammadega, õhkijaid, teenia, piigasid sinistes hammustes raesõdureid ja hallik tööväge. Ja kõik ikka siin muudkui üles, siia ülesse keerasid kaelu vasaku õla poole kõveraks. Kaugel paremal tulid Lübecki madrused trupis mööda laeva silda suure rutuga. Need sild kõmises. Vasakul tõttas kalamajarahvas seal kades Maakri nõlvast üles. Suured tolmupilved kannul. Kui väravast väljujad üle kraavi silla said ja nii palju eemale jõudsid, äärmiste linnamajade viilud üle müüri ära paistma hakkasid. Võis näha, et kõigi pööning, Aiteesi luugid olid valla ja luugi suilt vahtisid ümmargused silmad taevasse. Sinna üles 250 küünlakõrgusele, kus kiiskas Oleviste kullatud kukk ja kus täna nagu hõbedast juuksekarv ulatus pool kaldu kaugele linnamüüri taha enne olemas. Ja kõigile kõnetandev õhu komejantide ime käis. Niimoodi olid köietantsijad Tallinnas etendust andmas, kirjutati 1500 millegagi ning tolle võrratu pildi ammuse aegsest Tallinnast maalis oma lugejate kujutlusmaailma äratamiseks tänapäevameister Jaan Kross. Tema vahend on sõna ja täiuslikult vallatud vahend. Palju on ammusest Tallinnast igasuguseid pilte, nüüd mõtlen pintsli ja värvidega maalitud pilte. Neil on mitmekordne võlulinn, nendel piltidel on võõras ja tuttav korraga. Toompea müür ja uhked tornid võtavad või mida muutsin leidubki, heina ja karjamaad ning puudesalud rohetavad kohe linnamüüri kõrval. Mitmest suunast viivad linna poole tolmused maanteed, neil ratsanike vankreid. Praegu taandatav ka loss Kadriorus. Paaril pildil põleb Oleviste linnavalvur, suleb Toom väravat, punased kivikatused loojanguvalguses. Heinakoorem pikal tänaval ja majad on samad, millest pea iga päev mööda käid. Tüllad üllatavalt laial Viru tänaval turg Raekoja platsil ja jälle suur rannavärav linna vahtidega. Need kõik on hilisemad pildid, kui too esimene sõnadega maalitud rahulikud hetked kunagise Tallinna elust võluvad rohkem naiivsete jutustust enamast ajast kui kunstiteostele. Klassitsism oli tolle aja stiil oli 19. sajand aeg, kus Tallinnas võiks kõnelda hoogsast ehitustööst ja klassitsistliku ehituskunsti õitsengus kus aga maalikunst veel kuigi kõrgel järjel polnud. Maalimeistrid olid pea kõik sisserännanud, vaid mõni üksik, kohalikku päritolu. Näib aga, et Tallinna tornid võlusid neid sisserännanud meistreid, sest pilte Tallinnast on loodud päris palju. Jutustage täna siis ühest tollal loodud pildist, mida võid hommepäev ka oma silmaga näha. Leopold fon Petsalt sündis 1832. aastal Viljandis. Õppis Tartu ülikoolis algul usuteadust, siis ajalugu. Alles hiljem leidis kunstis oma kutsumuse, rändas Euroopas ringi, õppis Düsseldorfis, hiljem karsruue kunstikoolis. Tallinna tuli 1862. aastal maalis ja toimetas seitse aastat rõivasse saitungit. Leopold Petsaldi viimased aastad möödusid taas Kalsroues. Säärane on pildi looja lugu nii lühidalt kui võimalik. Sellest loost puuduvad tema unistused, rõõmud, nurjumised, kannatused ja lootused. Neist teame paraku midagi, ometi oli seegi elu neist tulvil. Nagu kõik elud. Tänasele dema aegadest meeletult muutunud Tallinnale on Leopold von Petson jätnud suurgildi väikese saali jaoks maalitud pildi maikrahvi sissesõit Tallinna. Praegu on tolles hoones ajaloomuuseum. Maikrahvi sissesõit Tallinna ajalooline pilt kusagilt neist samadest aegadest, millest jutustasin Jaan Krossi sõnadega Tallinna piltide luu alguses. Hansalinnades valiti igal aastal kevade sümboolseks kehastajaks maikrahv ja nii ta ratsutab nüüd uhkesti tuttavast suurest rannaväravast linna pärast kevadpidu väljaspool linnamüür. Maikrahv on enesele valinud kauni maikrahvinna, kes ratsutab tema kõrval rongkäigu ees kantakse lintidega ehitud pärga moose kandide rõõmus saatjaskond. Linnarahvas on tulnud majadest, ustele ja tänavatel kogu seda pidu vaatama. Mai krahvile kevade saadikule on antud õigus teha headega mõiste vabaks talle vastu juhtunud kurjategija paremal pildi esiplaanil põlvitab viguritegija käed palves üles tõstetud. Tema kõrval seisab triibulises puhkpükstes Helle pardiga sõdur ja terve tüüpidegaleri habemik väärikaid linnakodanikke, põlledega poodnik, käsitöölisi emasid, lastega lõbus ratsanik, sulega barretise kaunis neiu, keda püüab kõigest väest emmata uhkes rõivais kavaler. Maalil on eluvärvi ja loomulikkust. Hetk hammust maailma. Selle ajaloolise maali lõpetas Leopold Petsult 1869. aastal. Täna Tallinna piltide õhtul siis selline pildilugu aga sadu põnevaid lugusid leiab huviline Voldemar Vaga raamatust kunst Tallinnas 19. sajandil. Ja lõpetuseks tänase saate tegijad Mari Tarand, Marje Lenk, Helgi Erilaid Silja Vahuri oleverlis ja Lea Veelmaa.