Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kaunis ei ole täna üldse mitte aga üks vaid tõesti pärast eilset kaotust on väljas päike säramas ja ja päris tore on siin vikerraadio viienda korruse stuudios istuda ja vaadata aknast välja, nautida ilusat ilma ja mõtiskleda selle üle, mis viimane nädal meile olulist juuste laekasse tõi. Täna olen ma siin, vastakuti Eesti Ekspressitiimiga, Heidit Kaio. Sulev Vedler mina, Aarne Rannamäe rahvusringhäälingust. Tere, head kolleegid. Saadet ettevalmistamisel siis siis Heiditi ütles, et võiks ka natukene lugeritest ehk ehk AiPhaadidest ehk ärbaga arvutitest rääkida ja ma ei tea, kas sa panid tähele, et Postimees oli teinud sellise Online küsitluse sel teemal, et kas, kas õpikud peaksid minema ära kaduma paberikandja peal ja minema kõik sinna lugerisse. Ja 79 protsenti arvas, et kuigi sinu sinu artikkel oli nagu väga seda meelt, et see oleks väga tore ja lapse koolikott läheks kergemaks ja kõike. Aga 79 protsenti Postimees Online lugejatest arvas, et et ei, see on halb asi. Kas ta nüüd, kas nad nii arvasid, et halb asi suisa on, ma arvan, ei pooldanud, seda? Nendele tundub, ma arvan see mõte lihtsalt võõras. Et kõikide uute asjadega, võib-olla see, et, et võib tunduda esialgu natuke võõrad. Aga ma olen kindel, et tulevik on jah, nendest tahvelarvutitest, et kas me tahame seda või ei taha, aga aga nii nagu veel mõned aastad tagasi ma pakun, et viis aastat tagasi esimese lapse esimesse klassi minevale lapsele mobiili kaasapanemine tundus nagu siiski natukene selline võõrastav mõte, siis praegu on täiesti enesestmõistetav. Siis lähevad, küllap nende aastatega lähevad ja need tahvelarvutid koolidesse jõuavad. No kas te ise kasutate neid, kas sinu lapsed juba kasutavad neid? Ei, need on liiga kallid praegu või ei, aga samas laste pealt kokku ei ma jõe laste pealt kokku võimult tõesti sellist raha ei ole 10000 krooni panna praegu lugeri peale ja, ja see. Ja noh, selle mõttega ei ole see nüüd hommepäev kõige rikkamas riigis ei oleks võimalik homme jagada koolides laiali lihtsalt see protseduur, hanked, värgid, raamatut, mida see, mida seal sees lugeda, need nende tootmine, et see kõik võtab aega, et, et ma kujutan ette, et ka kõige kõige noh, ütleme, et rikas, riik probleeme ei ole, saaks kohe suuna võtta sinnapoole, et nende tahvelarvutite peale minna koolides. Ma kujutan ette, et see võtab vähemalt kaks aastat, võtaks aega ja see on juba päris pikka aega, et selle ajaga juba tehnoloogia muutuks uuesti. Pärast suvepuhkust ma panin tähele, et meie toimetusse on küll ilmunud märkimisväärne hulk igasugu uusi tahvelarvuteid ja muid selliseid vidinaid. No te olete ka Eesti ajakirjanduse ja infotehnoloogia eesrindlane, seda, seda võib lehtedes kogu aeg lugeda. No nüüd on ekspressile oma Aipäädi versioon ka, kas siis nüüd olemas on kohe välja tulemas, mina seda ei kasuta. Aga mul on ka mingi hai Aifjõuna mul näiteks olemas. Et noh, lähme kõik sinnapoole. Kui see riistapuu, mida ilmselt paljud ka meie kuulajad ei, ei tea, mis see on ja, ja ilmselt ka paljud juba teavad, mis on kui välja tuli siis öeldu, see pole ju mingi asi, mis tavaline värk, tavaline arvuti, et noh, mingi suur kobakas kaasas kanda, palju lihtsam on telefoniga või siis noh, ütleme nutitelefoniga läbi ajada, nüüd hakkab vaikselt juba ka funktsioone tekkima, nii et asjad asjad arenema. Ta lihtsalt on selle kogu selle vaidluse või noh, selle jutu mõte on see jube hästi, sobib koolitööks, et ta tõesti väga hästi ja ta võib, on palju asju, milleks ta ei sobi ja milleks ta polegi vaja kasutada, aga vot just selleks õppimismaterjali esitlemiseks ja selle Se võimalused seda töövihikuna kasutada, et see on seal jube hästi nagu et, et küsimus ei ole selles, et peaks kindlasti koolid nagu tehnologiseerima, et sinna võimalikult paljudest uusi vidinaid viima, vaid et, et, et see tõesti on võimalus, millega saaks muuta õppimise lastele põnevaks ja see on just see, et, et seal on võimalik teksti sisse tikkida videolõike, seal on võimalike kolmemõõtmelisi selliseid ruumilahendusi pakkuda mingisuguseid, ma ei tea, keemias või füüsikas mingisuguseid okkaid külje pealt vaadelda näidata lastele mingite jõud jõudude mõjumisi noh, nagu väga visuaalselt, et, et seal on võimalik nagu lastele, kellel on kehvem kujutlusvõime, kes teksti ainult teksti lugemise pinnal ei pruugi nagu seda sisust aru saada, siis nendel on võimalik see õppimine tõesti selle abi nagu hästi-hästi arusaadavaks teha, et et see on see, mis, mis selle Aipäädi puhul on hea ja, ja kusjuures ma tahaksin rõhutada seda, et tähtis ei ole mitte see Aipääd, vaid tähtis on see raamatud, need raamatud või ja see veel ei ole, mida veel ei ole just nimelt, et see aipad on siiski lihtsalt vidin vaid ja tähtsad. Oma loos ka ja, ja seal on ka teised öelnud, et, et see vidin aitab nii-öelda tõsta laste huvi õppimise vastu, et kui sa saad nagu näpuga näppida ja avada ja sulgeda ja suumida ja, ja mitte suumide, et, et see nagu noh, kuigi tänapäeva lapsed on ju tegelikult harjunud kõikidele Ma ma ei ole sellega täiesti nõus, et minu meelest ikkagi me vajame ka kirjutamist siis pastakaga või pliiatsiga kirjutamist ja seda seal raamatus ei saa teha, et töövihikusse tuleks. Kas tuleb siis välja printima. Seal ei tule välja printida ja Mails ei näe, kogu ei näe seda muret, et miks see kirjutamine ära peaks kaduma, et kirjutada võib kogu aeg, et sa võid endale suid selle selle aipadi kõrval hoida, hoida vihikut, sinna, teha märkmeid, sisse kirjutatud vihikut ikkagi kirjutamiskusjuures, noh, tegelikult töövihikusse väga palju enam ei kirjutata, seal on enamik teksti on ette kirjutatud, sa kirjutad sinna ühe sõna sisse, et täidad nii-öelda lünki, et ja samas selle töövihiku kõrval on ju eraldi vihik, kus sa, kus siis tehakse etteütlusi ja kus tehakse vajadusel mingisuguseid muid tekste, käsitletakse. Sest siin on täiesti üks konks olemas. Kas te olete head kolleegid, proovinud käsitsi kirjutada, viimasel ajal näiteks homoartikleid pikemaid tekste? Mina mina kasutan üsna palju käsitsi kirjutamist. Sulepead täites ei, see oli nali, aga, aga, aga põhimõtteliselt mina näiteks olen täiesti võõrdunud, et kui, kui nii-öelda töö teksti ei saa kirjutada arvutisse, siis no näete, mis, mis mul siin praegu ees on, eks ole, mul on siin mõned märkmed tehtud, tänasest. Mervistana ses mõttes kohutav, erineva spetsiifilise töö, et mina näiteks kirjutan kõik oma intervjuud, mida ma inimesega vesteldes teel, siis ma teen, märkmed alati kirjutas nii et mul on üsnagi suur professionaalsuse kiiresti kirjutamise ja märksõnade vahele tsiksimise suhtes, et ma kirjutan päris palju. Ja mina olen ka kirjutada, aga ikkagi ma tahaksin tulla tagasi sinna Aipeedi juurde, et see on selline vidin, mis sööb silmi. Et selleks, et nad võtta kasutusele kooli õpikuna, peab see tehnika edasi arenema. Et ta ei oleks selline, mis silmadele haiget. Kui ta läheb 10000-lt kroonilt 2000-le, ju seal siis on juba edasi arenenud, siis pigem asi ei söö. Kõige kõige parem on põllumehe tööpõllu peal käia ja, või metsas käia, sees silmi, eks ole, ega ka õpikud, need kribukirjad. Loomulikult on oluline on see, mis sinna sisse pannakse, et need õpikud oleksid head ja, ja kui me suudame oma lähiajaloos kokku leppida ja ajaloo õpik oleks selline, et see on nagu tähtis, mitte mitte siis eeskätt kandja, aga kandja loomulikult on ka tore, kui on. Minu meelest nagu eirame seda, et meie laste maailm on juba täiesti muutunud, et nemad, et neljaaastased, viie aastased lapsed võtavad tohutu enesestmõistetavusega näiteks arvutisse liikumist, nad taipavad seda väga kiiresti ja nad liiguvad väga enesestmõistetavalt seal. Lapsed mängivad väga meelsasti sellist mängu nagu endoviimis põhineb nagu intellekt interaktiivsel tegevusel siis telekaga või siis sellise pultidega seda nagu mõtte ja arusaamine tehnikast on hoopis teistsugune kui see, missugune oli meil lapsepõlves ja, ja nende tulevikus 10 20 aasta pärast see keskkond, kus nad töötavad, saab olema totaalselt teistsugune. Me ei suuda seda ette kujutadagi. Et mulle tundub, nagu, et neid väga Almadi rangelt hoides selle paberi ja pliiatsi juures on lihtsalt tagurlik. Nii on täitsa selge, ma vaatan oma poisi pealt, kes õppis inglise keele ära, nimede alguses hakkas arvutimängudest midagi midagi nagu lõikama ja siis edasi ettevõtetele, televiisorist lihtsalt inglisekeelseid programme. Ta on kümneaastane, ta enam täna sai just 11 hammast ja ta ei vaja lihtsalt enam tõlget kuidagi omandanud, mööda minnes. Just vot see ongi see selle just nimelt nendele tänapäeva tehnoloogiate abil õpivad hoopis hoopis teistes teistel mehhanismidele, et see ei toimu enam tingimata sõnade tööde abil või et et loe see peatükk ära, sihtimine sõnade, väga hea, see on teadmiste kinnistamiseks väga hea, aga tõesti need õppimisprotsessid toimuvad tänapäeval hoopis hoopis teiste mehhanismide järgi. Nonii jätame selle uued tehnikavidinad praegu sinna, kui meie saates oleks olemas kõva sõna rubriik, mis, mis ajalehtedes on täiesti olemas, siis siis see tiitel ja see kuulukse ilmselt sel nädalal Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile kes siis väitis sõnaselgelt, et multikultuurne ühiskond Saksamaal veel on täielikult läbi kukkunud. Selline tsitaat kontserdit endalt täielikult läbi kukkunud. Et see oli, see oli väga-väga-väga ootamatu, milles peitub nagu saatuse iroonia kontekstis meie saade siis ma mäletan, et ma kuulasin huviga kolleegide vestlusi siinsamas laua taga täpselt nädal aega tagasi, kus siis suhteliselt üksmeelselt noh, mitte päris, aga ütleme üsna üksmeelselt tõdeti, et Saksamaal on kõik need asjad ikka korras. Et, et ei ole selliste naginad erilist suure suure Türi kogukonna ja sakslaste vahel nüüd kantsleri enda suu läbi on siis öeldud, et et midagi on ikka väga-väga viltu. Ma tunnistan, et ma mõtlesin selle peale, et ma pole, ma pole oma elus kuulnud ühelt poliitikult nii ausat ülestunnistust, tõesti, ma arvan, et et paljud, mis miljonid inimesed on seda ammu mõelnud ja sellest aru saanud ja see on olnud kogu aeg selline poliitikute mäng, et ei, me teeme näo, et tegelikult on kõik väga korras, et ja see on tõesti väga aus ja väga-väga julge ülestunnistusse multikultuurne ühiskond on täiesti läbi kukkunud ja et, et sisseränne tuleb, peaksid minema saksa keelt õppima, ehk siis seda keelt, kus selle riigi keelt, kus nad õpivad. Noh, Saksamaal on seal varasemas olnud selliseid üsna karme juhte, kes on samasuguseid mõtteid väljendanud hoopis räigemalt, ainult et tõesti siis meid ei olnud veel olemas. Aga, ja minu meelest Merkeli sugugi esimene saksa, kes keskpanga nõukogu liige Thilo Sarrazini, see, kes selle teema Kus need siin on kaks erinevat? Ei, aga siin on kaks erinevat teemat. Merkel ei ütle seda, et, et moslemid on, mis, kes on süüdi ja just nimelt Merca ei ütle seda, et nagu seal Thilo Sarrazini ütles, et et on moslemid on laisad ja harimatud ja viskavad oma riiki. Merkel ütles, et see poliitiline suund, mida praegu viljeletakse, et et reaalsus ja, ja multikultuurse ühiskonna nagu propageerinud, see on läbikukkunud Taiuta kuidagi halvusta ju seda, seda, seda teist. Mis te arvate, mis asjad nad räägime ikka samast asjast sisuliselt küll, aga ütleme, vorm on ka mõnikord väga tähtis, eriti Saksamaa puhul, kui, kuigi sa arvad siin võttis jutuks ikka ikka juudid ja ütles, et, et neil on kõik nagu sama veri, eks ole, et siis siis see läks üle. Ta rääkis samamoodi ka rätipeadest, ehkki moslemitest seda küll jah. Aga hoopis teine asi, Merkel tegi seda nii-öelda noh, ütleme poliitiliselt korrektselt, aga ülestunnistus oli, oli, oli sama aus või mis iganes see põhjendus või põhjus on mis, mis, mis proua kantslereid seda sundis tegema? No minule jällegi tuletab kohe meelde meie sündmuse pärast pärast pronksiööd, siis me hakkasime järsku rääkima avameelselt, et eestlaste ja venelaste vahel on ikka täitsa tugevat lõhet. Ei ole mitte mingit integratsiooni toimunudki, jah, enne seda oli nagu kõik oli ju ideaalne, meil me mitte päris ideaalne, aga me siiski meil ei olnud selliseid suuri tülisid, aga siis järsku see avas meie silmad või avas pigem mitte silmad, vaid suud. Järsku julgesime öelda, et kõik on täiesti korras. Tähendab vabadust kõik, kõik ei olegi. Jah, riski pole tegelikult korras ja väga palju asju pole korras jah. Et seal, õigus küll siin, kui sai omal ajal ka välja öeldud, et aprill 2007 nagu nagu puhastas väga palju õhku, siis oli väga palju kriitikuid sellele seisukohale, et vastupidi, et see õhk oleks võinud jätta puhastamata ja kui see kuju oleks sinna jäänud noh, kui nagu kuju kujuks. Aga, aga kui siin ütleme, teie lehe peatoimetaja viimases oma kolumnis ütleb, et, et mitte mitte kala ei tule andavaid rohkem õnge võõrale kogukonnal, eks ole, siis siis see sunnid nagu seal õige muidugi, aga, aga, aga siis see sunnib ka küsima, et kus kaugel ikkagi meie nagu praegu oleme, kui, kui sakslased on, on, on sellises seisus nagu, nagu nad ise nüüd tunnistavad. Siin Priit Hõbemägi arvab, et, et meil on nagu lootust, et meil on võimalik veel nagu õppust võtta Saksa kogemusest. Ma kardan küll, et, et selles mõttes on nagu nagu hilja, et, et meil on see muulaste kriitiline mass ka tegelikult ja, ja, ja kordades rohkem üle, kui, kui ta Saksamaal on ja probleemid on, on samasugused, et vaatajal kohati veel palju teravamad. Nojah, siin on see vahe, et sakslased on isenesest türklased sinna kohale kutsunud. Meie jällegi eestlased ei ole muulasi nii palju siia, kutsa nagu need põhjused, on erinevad probleemid. Ei põhjus on erinevad, aga situatsioon on väga sarnane, eks ole, loomulikult sakslased, kas nad, kas nad tõesti omal ajal arvasid, et kui nad kutsuvad nii-öelda töökäsi musta tööd tegema oma riiki, arvasid, et need inimesed siis pärast sealt ka minema rahumeelselt kõnnivad, et kas nad olid nii sinisilmsed või või, või tegelikult mitte? Minu jaoks on tegelikult see see probleem, nagu avanes selle kuulsa Taani karikatuuriskandaaliga, mis oli veel enne pronksiööd ja kuna ma ise olen Taani ühiskonnaga mõne mõnevõrra Skandinaavia ühiskonnaga mõnevõrra olnud seotud juba üheksakümnendatel aastatel, siis ma olen kõrvalt näinud seda, selle ühiskonna katseid nagu seda dialoogi pidada ja see tohutu nagu selline ühiskonna valmisolek ja nii retoorikas kui majanduslikes ressurssidest neid sisserännanuid järje peale aitama, kusjuures Skandinaavias on väga palju nii-öelda poliitilisi põgenikke mitte mitte ainult siis nagu Saksamaa türklased, medmajanduslikud põgenikud, et et see ühiskonna selline retoorika mingisugune 20 aastat oli tõesti selline siidi läbisiidi ja selliste pehmete kinnastega, kuidas, kuidas, kuidas me kõik seal nii väga aitame ja siis järsku üks skandaal paljastanud seda, et see riik on tegelikult kõik need 20 aastat monoloogi pidanud. Ta on rääkinud iseendaga ja et sellele, et seal teisel pool ei ole olnud mitte mingisugust vastuvõtmist sellele kogu sellele siidi, kinnastele ja pehmele pehmele jutule Aga see ei ole ainult Saksamaal probleem, samamoodi Prantsusmaal on samamoodi Inglismaa. Me näeme kõikjal meie naabrite juures, Venemaal on vastu siis võõrastele eriti suur. Täiesti rassistlike, vaatame seda suhteliselt kurikuulsat niinimetatud ÜRO dokumenti millest on räägitud, et see justkui tooks meile kakskeelsust, ei nõuaks siis ka seal on üks punkt punkt number 19 mis ütleb, et komitee on siiski mures jätkuva varjatud vaenu pärast etniliste eestlaste etniliste venelaste vahel. Komitee on mures ka vähese kokku kokkupuutepärast etniliste eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Me oleme ka mures, aidata muidugi võrdlus Saksamaa ja meie olukorra vahel on selles mõttes täiesti vale, et, et Saksamaal põrkuvad kaks suurt jõudu, kaks kaks uut riiki, kaks suurt rahvast. Meil on, meie oleme ise noh, väiksed, eks ole, meil on, meil on sissetungijad, kes omal ajal, kes, kes siis algul okupeerisid ja siis koloniseerisid ja, ja, ja see viis nagu selle demograafilise balansi nihkesse. Aga, ja kõrval on seesama naaber, eks ole, kes, kes siis mõjutab kogu kogu aeg seda väikest. Nii et noh, need, need asjad on, on nagu võrreldavad pealtnäha, aga tegelikult ei ole ju ka. Kusjuures Eesti puhul on ka see, et, et me nagu väga hästi ei näe seda, seda teise poole tõrksust. Et me, mul on tunne, et me oleme jällegi samamoodi sellises monoloogis, et meiega räägime, et eestlased räägivad seda, mida võiks venelastest arvata, aga seda, aga missugune on venelaste suhtumine eestlastesse siin olemisse, siis seda me tegelikult väga palju ei tea, seda, seda on võib-olla mingid killukesed siit või sealt, et, et, et ma tunnen sellest puudust, ma tahaksin rohkem teada, aga see, kui ka kui see on ka vaenulikkust, siis, siis ma arvan, et meil oleks seda hea teada. Saksamaalt tegelikult ikkagi põrkuvad kaks suurt jõudu ühendanud sakslased ja teised moslemid moslemitest on ju viimase 10 aasta jooksul saanud siis lääneriikides vaenlase kuju. Kahjuks. Kui moslemid, siis juba kristlased ja moslemid praguvad põhimõtteliselt küll jah, aga ütleme noh, see on ikkagi puhas selline Türgi Türgi pragmatismi son toonud ja sinna ja minu minu kokkupuuted Saksamaaga ei ole nüüd nii põhjalikult, on, on pigem põgusad, aga aga, ja ma olen ka käinud ka Berliini eeslinnades ja türgi kogukonda, see ka nende keskel olnud ja ja seal nagu teenindamist nautinud näiteks. Ja ma ei ole kohanud ühtegi ühtegi türklast, kes ütleks, et vabandage, aga, aga ma ei saa saksa keelest aru või, või ma ei taha teiega saksa keeles rääkida või vaatab lolli näoga otsa ja ütleb, et mitte midagi ei taipa, et räägi mõnes muus keeles, räägi minu keeles, eks ole, midagi, midagi taolist ei ole, selles mõttes võib-olla sakslased on, on selles mõttes natukene nagu üle reageerinud, et et nad, nad ootavad, et, et see, kes on seal juba teist või kolmandat põlve. Et ta räägiks äravahetamiseni sarnast saksa keelt etnilise sakslasega, mida on muidugi raske loota, sest türklased ka nagu nagu paljud-paljud rahvad elavad nii-öelda oma oma kogukonna saarekestena koos ja, ja kus see saksa keel siis tuleb. Nii perfektne loaga me näemegi, neid teenindajaid ja teenindajatena türklased ju suurepärased. Ega nad ei räägi ainult seal saksa keelt, kui vaja, siis nad räägivad sinuga ka vene keelt. Kui eestlasi käinud, jah, seal eestlasi käiks parasjagu palju. Küll nad õpiksid seal eesti keele ka ära. Et nad on teenindajatena suurepäraselt. Jah, aga no näed, sakslase teeb midagi rahutuks ja nii-öelda, kas nüüd otseselt rusikas on, on taskus selle asja vastu aga aga, aga, aga mingisugused pinna all liikuvad hoovused on, on siiski käimas ja ja probleem on täiesti olemas, kui, kui see jõuab nii-öelda üles püramiidi tippu ja kantsler ise ütleb, ütleme välja, et et selline ühiskonnamudel on, on täielikult ebaõnnestunud. No ütleme, et noh, teistpidi nagu on nagu aega sellele, et, et Euroopa on kuidagi mulle tundub, et jälle pärast seda, seda Taani karikatuuriskandaali kuidagi järjest rohkem hakanud aduma seda, et võib-olla meil on ka õiguskultuurilisele enesekehtestamisele, et võib-olla meil on ka õigus sellele, et kui me elame siin selles riigis, et siis meil võib ikkagi täitsa olla mingi oma kultuur ja me võime nagu täitsa nõuda nagu nendele sisse tule tulijatelt respekteeriksid seda, seda kultuuri, milles me elame, et, et Euroopa on siiski enne varasemalt mingisugune noh, ütleme pärast teist maailmasõda elanud ikkagi väga sellises rancise liberaalsuses, et tulge siia meie juurde elama, küll me siin, meie siin oma rahaga integreerime teid ja küll me siin teiega tegelema, et ärge nüüd muretsege midagi ja teil on siin õigus, kõik kultuurilise autonoomia teil on olge nagu te tahate, et, et me ei sega teid kuule käinud järjest selgemalt on tulnud välja, et, et selline selline selline suhtumine ei toimi, siis siis minu meelest on märgata selliste Euroopas sellist peatõstmist, et et tegelikult on enda riigis ka õigus sellisele kultuurilisele eripärale ja meil on õigus nõuda teilt, et, et meie, meie nagu vaatekohti nagu mõistaksite ja neid aktsepteeriks Aitäh jah, ja samal ajal ütlevad nad, et, et on väga tore, kui te ei kaota oma identiteeti. Kas see nüüd nii-öelda retoorika, mis on suunatud väljapoole nii-öelda rahvusvahelisele suhtlemisele Euroopa väärtustele või, või, või see on nagu tõsiselt mõeldud ja tõsine soov? Küsimus on nüüd, kuidas neid kahte asja kahte poolt nagu kokku. Ringkondade survel, kes huvitatud odavast tööjõust musta töö tegijad on tavaliselt tõmmanud inimesed läänega. Kui ma ei eksi, siis ma nagu Eesti konstitutsioonis on seal sees ja ma olen kindel, et ka ka paljudes teistes Euroopa riikides on ju õigus oma usulistele, tõekspidamistele ilma siin diskrimineeritakse ja ja seal on ka veel palju-palju muid sarnaseid õigusi, ta on just nimelt põhiseadus. Nende lausete taga puudub reaalne sisu, et, et kui, kuidas neil on õigus seda ikkagi nagu väljendada ja, ja, ja kui kaugele võib minna, noh kõik see pearättide saaga, mis on nüüd Euroopas, eks ole käimas ja, ja, ja mitte ainult pearätid, Vaiga Vaikepulkade kandmine ja kus ühesõnaga noh ja teine kultuur, mis, mis surub nagu sinu oma tahaplaanile kõik. Ma arvan, et see on suhteliselt klassikaline küsimus ja, ja kõik taandub ikkagi väga lihtsale asjale, et et senised rahvusriigid on, on silmitsi probleemiga, kus võõra rahva teiste teiseusuliste, teiste kommetega, teise kultuuritaustaga rahva kriitiline mass on siiski ületatud ületanud teatava niukse sündsuse piiri ja sealt need konfliktid tekivad, tee, saa teisa, mida iganes tahad ja pane sinna nii palju raha sisse, kui tahad. Ega, ega need probleemid on ja on ja jäävad ja päris kindlasti süvenevad. Kusjuures Eesti riigi põhiseaduses on üks eripära, mida ma pakun, et näiteks Prantsusmaal või teistes suuremates riikides ei ole, ehk siis Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti riigi eesmärk on ju meie rahvuse ja kultuuri säilitamine ehk siis kas see põhiseaduse tasandil annab üsnagi palju võimalusi ka, ütleme selliseid vaidlusküsimusi lahendada? Jah, noh, kujutage ette olukorda, kui, et meil ei oleks siin mitte palju meil neid on muukeelsed või ütleme, venelasi selles mõttes 300000, eks ole, kui neid oleks 50000 100000, meil läks praktilisi, ühtegi probleemi. Kõik, kõik kogu see integratsioonijutt oleks, oleks olemata ja kõik oleks asi asi ise läheks, läheks paika ja korda väga ruttu ja ja nüüd uue, 20 iseseisvusaasta jooksul oleks, oleks kõik need asjad juba paigas ja mingit probleemi ei oleks, aga. Laps on seal jah, aga sulab, meil on väga õigus, et, et samas ka sisserändajate suhtes ei maksa seda majanduslikku mõju ja majanduslikku huvi nagu alahinnata, et ka tegelikult Eestis on ju väga tugevate tugevad sõnumid olemas, et, et me peaksime siia rohkem võõrtööjõudu lubama. No põhimõtteliselt küll jah, ettevõtjad ammu rääkinud sellest, et Eestis on liialt vähe inimesi. Eestis ongi vähe inimesi, neid on liialt vähe inimesi siin business teha. Ja täiesti selgelt oleks vaja odavat tööjõudu, kui lihtsalt tarbijaid juurde. Siia tahetakse igasugu inimesi tuua nii odavaid töökäsi kui ka hästi kallilt makstud oskustöölise insenere tippinsenere. Selleks on ka erinevaid samme ettevõted. Ja näiteks seesama kuulus Tööandjate manifest, mis sellel sügisel välja tuli ka seal oli ühe punktina sees seesama, et Eestisse võiks võõrtööjõudu sisse tuua. Sulekorra mainis seda ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee raportit, see on piisavalt õudne, seda ainult üks kord. Seni aga, aga, aga siin on need asja teine pool, tähendab see sai nagu juba ära õiendatud, et selles raportis ei ole niivõrd niivõrd palju seda, mida, mille, mille, mille me peaksime nii-öelda vastu astuma, seal on seal on tõesti ainult üks, üks punkt, mis ütleb, et tuleb kaaluda avalike teenuste pakkumisel kakskeelsust või kakskeelset lähenemist ja, ja see on praktiliselt kõik. Aga siin on need teised, teine aspekt, millest, millest noh, ärme täna sellele palju aega nagu pühenda, aga, aga, aga selle selle raporti kajastamisel, mille miljonini Ma ei tea, kes seal üles kaebas, tegelikult raport on suht vana juba augustikuusse augustikuust jah, aga ta on välisministeeriumi koduleheküljel täiesti olemas ja igaüks võib seda lugeda ja täpselt lugeda, mis seal, mis seal kirjas on, et et see, mismoodi meie ajakirjandus on, on selle raportiga käitunud, on, on pehmelt öeldes muidugi vastutustundetu. Et kogu see kakskeelsuse jutt, mis, mida räägitakse seal olevat, et see on täiesti vale. Mul on selle ajakirjanduse mure, vaid see on on selline ühiskonna suht hüsteerilise suhtumise küsimus, et nii kui kusagil on mingisugunegi vihje võimalikule kaks keelsusele, nii, aga. Ma isegi ei mäleta ja kui ma mäletaks, ma ei hakka ütlema, mis väljaandesse on, see ei ole nagu see esmatähtis, aga aga pealkirjas on kakskeelse Eesti või kakskeelne eesti jama. Tähendab seda see raport ju ei nõua ja ei eelda mitte mitte kuidagi. Aga kuidas ta nii, nii ütleme, alusdokumentidega peab ikkagi ajakirjanike töötama, et see on nagu see nagu esmane asi, et et kui sa hakkad rääkima konkreetsest dokumendist, võttasid dokumente loeda läbi, eks ole, selleks ei pea tulema siin mingisuguseid teadlased või kõrgemad instantsid, kes hakkavad seda seletama. Vabalt võib ajakirjandust ja öelda, et rahulikult näed, selline selline dokument on väljas, nemad arvavad niimoodi. Ja nii on. Ainus juhtum, kus kakskeelsus pärast me ei lähe närvi, on siis, kui räägi meile, Joakim Helenius. Tema räägib ka tihti võiks olla kakskeelne. Nad ei pea selle teise keelena silmas mitte vene keelt, vaid inglise inglise keelt ja kõik võtavad seda väga rahulikult. Me läheme närvi, siis räägin vene keeles. Seal dokumendis on, muidugi, on olemas üks tahk, mida tasub nagu mainida. Et ÜRO dokumendid on ÜRO, kui organisatsioon on üldse, see on, see on väga pikk jutt ja seda on väga palju ka muidugi räägitud, et kuidas need, need kõikvõimalikud resolutsioonid ja ja dokumendid sünnivad, aga, aga loomulikult meie meievastases nii-öelda propagandasõjas on, on see dokument täiesti kasutatav. On on viidatav siin paar punkti, et, et näete, isegi ÜRO soovitab teile seda, aga ignoreerida seda noh, et, et see on, see on nagu üks punkt. Aga loomulikult see dokument ei ole mitte kõige räigem ja kõige vänge sellises propagandas. Ütlesin räägitakse, õppis rassismis ja selle ilmingutest konkreetselt tehakse ettepanekut, et me võiksime Eestis uurida, kuidas siinsete mustlaste olukord sellistest asjadest räägib, seda kohe mitte. Seal väljendatakse muret, et eestlaste ja venelaste vahel on, on vähene lõimumine. Jutt jumala õige, elab kaks sellist etnilist gruppi jutt jumala õige omavahelised suhted on, on tagasihoidlikud või puuduvad sootuks jutt jumala õige. Ja siis juba mainitud piiratud ulatuses kakskeelsus. Avalikus avalikus suhtlemises või või teeninduses näiteks, et see on, see on nagu see muide olete tähele pannud, kui palju on Venemaa viimasel ajal viimasel paaril kuul pööranud, et Eestile tähelepanu, sellist positiivset tähelepanu kui palju, kui palju ordeneid ja ja diplomeid ja tänusõnu on tulnud on vist alates augustikuust ja ütleme siis, kui, kui Venemaal olid need suured metsapõlengud, siis sellest hetkest alates on tulnud, siis on meil kaks inimest, on saanud nende ordeni ja, ja üks tubli sportlane saanud diplomi ja ja sellised, ainult nagu positiivsed signaalid on viimasel ajal tubli, treener sai tööpakkumise. Ja see ka veel jah. Et, et. On imestas, imekspandav tõesti, on ju, absoluutselt, me oleme ka. Ma olen ka kodusel diivanil aktuaalset kaamerat vaadates imestanud, et jälle näed siit järgmine uudis ja. See on väga tore ja kõik, eks ole, küsimus on kas nüüd juhuslik või, või ei ole juhuslik. Me parailmselt öelda No kindlasti metsatulekahjude puhkemine oli juhuslik, ei, ei. Seda. Et nii-öelda no ütleme, Venemaa välisminister Lavrov ei, ei, ei pidanud ütlema, et vaadake, kui tubli on väike Eesti, kuidas ta meid aitas, samal ajal kui Ameerika ühendriigid, eks ole. Et noh, praktiliselt ei osutanud meile mingit abi, ta ei pidanud seda ütlema, aga, aga ta tegi seda ja see, see lausung ei saa ju olla juhuslik, noh siin ütleme ordenid. No see üks orden on seotud sellesama tulekahjudega, mis Kalev Timberg anti, aga ütleme, eriklassi orden ja Jüri Johansonile tipp Venemaal olemata suursaadik, kes ei ole veel volikirju üle andnud, aga juba juba nii-öelda töötab suursaadikuna. Ma ei tea, võib-olla see on juhuslik, aga, aga aga ütleme, et see on, kui, kui see ei ole juhuslik, siis on see väga kaval, et see tekitab inimestes sellise nagu tunde mälestused, me oleme ikkagi seotud selle riigiga, et vaata, nemad seal märkavad ka meid, Janata tunnustavad meie toredaid inimesi, et, et me tegelikult ju oleme nendega täitsa nagu meil on ühine ajalugu olnud ja et, et see on selline. Ma ei tea, kas läbimõeldud või läbimõtlemata, aga see tundub sellise ja sellise hea meenutusena või sellise nagu positiivse positiivse sidumisena selle suurema naabri külge. Seal on oluline ka see, et kellele need medalid on antud need või need autasud, et need ei ole sellised poliitilised tegelased, et kui selle oleks saanud Edgar Savisaar näiteks mõtleksime hoopis teistmoodi. Ja me võtaksime seda, võib-olla, jah, mitte nii. Tabamus meelitatult jah, jah. Aga seda saab lugupeetud dirigent, lugupeetud sportlane. Selles selle taustal tuleb meelde juba alates kevadest või suve algusest. Sel aastal on kuulda kohalike selliste pool või, või täis äärmuslikke, vene kogukonna liidrite või poolliidrite suust sellist kurtmist, et isamaa meid hüljanud ja, ja, ja ei, ei luba meil enam tegutseda nii nii jõuliselt, siil kui me, kui me tahaksime ja ja kui ma mõtlen selle peale, et mitmed neist tõesti on seda otseselt niimoodi ka meie meie pressile välja öelnud, siis asetab nagu sellisesse huvitavasse konteksti koguse nii-öelda medalisadu ja Lavrovi avaldused ja siis kõik see muu, et, et tõenäoliselt on, on, jää on hakanud liikuma, kuhu ta liigub. Ja siis vaatame võib-olla liigute sinna suunda, et ka meie hakkame venelastele andma nüüd mingi mingeid medaleid tuleb, teistsugune medalisadu. Dev saab näiteks Eesti riigi tunnustuse kultuuri edendamise eest. Muide, ma tuletan teile meelde üks hääl rahvusvahelises suhtluses ja meil on alati üks seal, sest me oleme rahvusvahelise kogukonna liige ja ja me me hääletame seal, kus, kus ka, kus ka Venemaa huvid on, seisavad hästi üleval ja ja Eesti hääl võib-olla kulub ära, nii et seal nii-öelda vastastikune kasulik tegevus. Aga, aga tuleme koduste koduste poliitika toimetamiste juurde, värske Emori uuring meie erakondade populaarsuse kohta on, on taas väljas, eile eile ta siis jõudis avalikkuse ette ja noh, ei saa öelda, et need arvud siin oleks nüüd üllatavad. Aga, aga ma ütleksin pigem, et nad on, on murettekitavad. Sest Reformierakond on nüüd veelgi oma vahemaad käristanud teiste erakondadega, sisuliselt meil ongi nüüd üks, üks üks suur liider, kes, kes nende numbrite taustal, mis, kui valimised toimuksid täna või homme siis on on ülimalt tõenäoline või vägagi võimalik, ütleme niimoodi, et üks erakond võtab kõik, ehk saab absoluutse enamuse parlamendis ja sisuliselt võib hakata üksinda üksinda valitsema. Tõsi Nende erakondade toetuste numbrite taga on on veel üks, üks arv ja see on 39 protsenti, nii palju siis ei ole otsustanud, kellele kelle poolt hääletada, nii et see on, see on ka väga-väga suur arv. Mida siis meie praegused parlamendierakonnad peaksid hakkama nii-öelda enda poole kiskuma? Su 39 protsenti inimesi, kes pole otsustanud, kelle poolt nad hääle annavad, on tõesti väga suur, väga suur hulk ja, ja, ja seda võib vabalt nimetada, aga mustaks hobuseks seda seltskonda, et see, kelle poolt nad hakkavad lõpuks hääli andma, et, et see, see muudab ikka väga palju. Et ses üldises pildis, et aga tõesti, see on, see on väga üllatav, et Reformierakonna 41 protsendiline toetus elanikkonna seas, et et aga samas kui sa ütled, et sa murettekitav võib-olla võiks öelda Mis rõõmustav loo ma arvan siiski, et ta murettekitav, sest et üks kui üks erakond võtab, noh, siin tuleb eemaldada pealinn Tallinna fenomen, eks ole, kus üks üks erakond võttis ülekaaluka võidu ja nii-öelda teeb, teeb ülejäänutega, mis tahab ja ja kasutab keda keda tahes, puud, lina ja jagab nii-öelda hirmu ja armuvastavalt oma äranägemise järgi. Et isegi sõltumata sellest, et millised on parteiprogrammid, platvormid ja muu see, mis, mis nagu neid peaks helistama, aga sageli ei erista on ikkagi hea, kui on, on Parlamendis tasakaalustavad jõud, kellega üks peab alati arvestama, et mitte lihtsalt teerulliga üle sõita. Ainult minu, ma mõtlen, et minu jaoks on hämmastav see, et Reformierakonna 41 protsenti on saavutatud ilma mingi suure sündmuseta neuroei ole või? Euro ei ole veel meieni meieni jõudnud. No aga ma nüüd praegu elamegi, vot see ongi see selline. On jõudnud meieni euro negatiivsed ja minu meelest ka. Me räägitakse kogu aeg, euro toob kaasa hinnatõusu. See on midagi, ma ei näe seal mingit positiivset sõnumit, aga Reformierakonna populaarsus tõuseb, et sama kõrge oli tema populaarsus 2007. aasta teisel poolel. Ja see oli seotud ja selle nii-öelda pronkssõduri sündmuste järellainega. Seal oli 40 eufooria, siis oli 45 protsenti, mis oli typexe, aga ta on tõusnud sinna kogu on järgi. Ja see meil ei ole praegu olnud sellist ühtegi plahvatuslikku asja. Mina hindaks, et, et see, see ütleme Reformierakonna toetuse toetuse tõus, on see seotud sellega, et majanduses on minu hinnangul, mis on väga subjektiivne, on toimunud teatav õdvenemine, töötute hulk ei ole vähenenud, aga on tekkinud mingisugune optimism, et loodetavasti hulka ei suurenenud need inimesed, kes tööl on, need tunnevad sellist mõni mõnevõrra nagu kindlust on nagu tunne, et mingi raha liikuma hakanud, et et firmades on nagu natukene kergem hingata, et, et see on selline nagu üldine selline noh, nagu nagu õdvenemise tunne ja samas on ka tunnet, et oh, nemad aitasid meid siia, noh, nii kaugele välja enam-vähem nagu hästi enam-vähem kuiva jalaga, et, et see on selline nagu ütleme, selline kirge nagu optimismi või selline noh, nagu raskuse langemise tunne. Valitsuses on teine partei, ka IRL ja tema populaarsus on mõne protsendipunkti võrra vähenenud. No see on, ütleme IRL-ile soovitus peeglisse vaadata. Et nad ei ole seda. Nad ei ole sund ära. Ma pean kogu sel ajal Valitses no eks meie targad politoloogid nüüd muidugi murravad omapäid ja hambaid selle kallale, et seda kuidagi selgitada, miks need, miks need arvud tõesti niimoodi on, aga, aga ega tegelikult on mõista inimlikult nii-öelda argiteadvuse tasandil. See puudutab ju noh, mitte mitte spetsialiste ega mingit eliiti, vaid see puudutab massis on seal representatiivne selline küsitlus kõigi Eesti kodanike hulgas, kes on, kes on valimisõiguslikud valimisealised. Et olukorras ikkagi, kus sa võid öelda Heidit, et, et noh, et august, väljatuleku hetk on praegu, et see annab nagu midagi juurde. Aga auk püsib, tööpuudus on, on suur 18 või mis ta praegu on protsenti, eks ole. Inflatsioon kerib järjest üles nelja protsendi peal, hinnad tõusevad iga iga päev, iga jumala päev, me räägime hindade tõusust. Ja samas partei, kes meid juhib, saab aina sellest populaarsust juurde. Et seda on, seda on argiteadvuse tasandil ikka kohutavalt keeruline, keeruline mõista. Ma pean ütlema, et natuke süüdist süüdistaks siin võib-olla ka meie ajakirjandust, kes tegelikult ongi võib-olla on tõesti üsnagi nagu valitsuse meelne, et, et, et me, me väga palju nagu ei tunneta seda ajakirjanduse, seda, seda taaka, mis inimestel nende käest päriselt raskuses on, et missugused, mis, millega nemad tegelevad. Et, et me ei ole seda nagu noh, samas ma ise on ajakirjanik, et ma peaksin ka täpselt samamoodi nagu IRLile soovitasin peeglisse vaatama. Et seda tööd võib-olla ei ole, ei ole piisavalt tehtud, et neid inimesi, kes on väga rasketes oludes ja kellel tõesti on väga raske ja kellele see selle valitsuse noh, nagu viimase aja poliitika nagu iga hinna eest eelarve tasakaalu säilitada ja iga hinna eest euro pole pürgida. Raskelt on, need on perest, kellest seal üle käinud selle selle võrra, et, et nad ei ole saanud, et sobiva, noh, nad ei ole saanud toetusi, nad, nad kaotavad oma eluasemeid. Nende, nende lapsed on raskuses. Et me, me tegelikult jah ei ole seda ajakirjanduse kaudu piisavalt võib-olla näinud ei ole seda, seda elu tahku näinud. Seal on ka see asi, et Keskerakonnaga seotud viimasel ajal mitmeid selliseid seal mitte kõige paremaid silmasid ja, ja Keskerakond on olnud kogu aeg Reformierakonna peamine vastane. Ta on ennast nagu nõrgestanud. Mulle tundub vähemalt nõrgemaks muutunud. Ja see ilmselt peegeldub ka, miks. Ja ma tahtsin umbes sama asja natuke teise kandi pealt, et siin on ilmselt ikkagi see fenomen, et sa ju pead nagu kellegi poolt olema. Sa lähed ju valima sinna kasti juurde, siis sa pead kellegi poolthääle andma, mitte mitte kellelegi vastu. Ja, ja kui kuna teised on on sedavõrd nõrgad siis, siis noh, reform lihtsalt kogub Nielt mööda tugeva erakonnana sisetülidest lõhestamata erakonnana, kes, Nii nagu Keskerakond pikka aega tugev Loobib riiki läbi läbi majandusraskuste, mis siis, et ta võib väga palju ette heita, eks ole. Aga, aga põhimõtteliselt on kõik nagu selgitab, et noh, et maailmamõjud ja ja noh, euro ja kõik, eks ole, kõik on nagu, nagu kuidagi selgitada ja, ja kui sa pead hääletama kellegi poolt, siis arvad, et no, aga nad on tugevad, nad on ju monoliitsed, praktiliselt ei ole, neil on oodake, kui tubli, eks ole, rahandusminister Euroopa parim, Euroopa poliitiku kohale kandideerivad peaminister ja eurovolinik jällegi ühest samast parteist, eks ole. Et, et noh, et, et niisugune positiivne Laura, mis nende, nende kupline nende nende pea kohal ikkagi on. Et see sunnib inimesi, kes muidu neist nagu võib-olla ei peakski annaks oma hääle hoopis teistele. Aga kellele sa annad, kui nad paganad kaklevad, omavahel, teevad lollusi, eks ole, mingisugused skandaalid, mingid sõstrasilmad, mingisugune korruptsioon, pistis, mis seostub kogu aeg mõne teise erakonnaga, eks ole, annangi siis kuidas sotsid hakkavad need alguses liikumanud, mikser on neil, no esimene mees, esimene pauk, mis, milles, kus nüüd küll Mikseri valimine ei, ei kajastu veel, on igati positiivne, sotsid on praegu 10 protsendi peale, mis tähendas selline tavapärane saake saak. Jah, ja, ja tundub küll, et, et praegu, kui, kui, kui pihl on läinud ja, ja mikser on tulnud, et nad võivad sealt ainult ülespoole liikuda, et raske on raskendatud. No vastuvõtt on olnud äärmiselt positiivne siiamaani ja ei ole toimunud mingit sellist lõhenemist, et pigi pooldajad nüüd läheksid ära. No ma juhiksin tähelepanu sellele, et see vastuvõtupositiivne vastuvõtt on ajakirjanduses olnud ja sotside probleem on kogu aeg olnud see, et nad on nii-öelda intellektuaalide erakond ja jama kah, julgen kahtlustada, et paljud ajakirjanikud on just nimelt need intellektuaalid, kes kes on sotsiaaldemokraat toetajad, et, et et kui, kui erakonna juht peaks olema siis nagu ma valijate nägu, siis, siis ma arvan, et just nimelt need ajakirjanikud näevad siis ennast mikserisse, et et meie, meie, me siiski ja me ei oska aimata seda, et missugune. Iseendaga vastuollu sa ütled, et ajakirjandus on meil natuke valitses meil Reformierakonna moodi siis siis kui nad näevad sats ja siis nad on midagi. Ütleme, et see on jah, jah. Ütleme, et ajakirjandus ei ole ajakirjandusväljaanded, ei ole isikud, et väljaanded on siiski väljaande poliitika või väljaande seisukohad ja väljaande põhimõtted. Ma arvan, et see asi on ikkagi sootuks lihtsam, et ajakirjandusele meeldib see erakond või need poliitikud, kes oskavad temaga suhelda kelle jutust aru saab ja kes, kes vaatab sulle selge silmaga otsa ja, ja räägib juttu, mis on nagu arusaadav ja milles ei ole suuri vastuolusid ja, ja selles mõttes noh, kui kui sa paned kõrvuti sotside uue ja vana juhi, siis, siis noh, see on nagu öö ja päev, eks ole, selles mõttes on, on, on sotsid saanud nagu, nagu, nagu sellise tugeva tugeva eelise praegu, et ja loomulikult on olemas nišš, on olemas sotsiaalne tellimus vasakpoolse ilmavaatele kahtlemata. Ta on, aga ma ei kujuta ette, kuidas, kuidas näiteks kaevurid, kellele võiks sotsiaaldemokraadid olla väga sobiv erakond, võtavad näiteks Sven Mikserit kui, kui võimalikku sellist häältemagnetit, et ma ei, ma ei ole. Ma julgen olla skeptiline. Ütleb Kivirähk, et on prillipapa selles mõttes, et intellektuaal, kes on raamatut lugenud, aga elus nagu suurt ei tea. No just, et, et sotsidel on see probleem sellega, et nad on, et nad on intellektuaalide erakond, selliste mõttemängurite ela erakonda mitte siis mitte siis nagu nii-öelda töörahvaerakond, kes nad oma nime poolest võiksid olla. Et ja pihkur, mille peale ma arvan jah, et läks. Paremini peale okei, et nad ei peaks ennast mitte isikute kaudu niivõrd tutvustavaid, siis kaevuritele peaks rääkima oma parteiprogrammist. Kaevurid tahavad Marmaga tugevat juhti näha, et need kaevurid, see on ka põhjus, miks ma arvan, kaevurid on kogu aeg keskerakonda valinud. Tugevamat sööma hakkama, natuke juurde võtma, kosuma, eks ole ja võib-olla siukse džiidilist. Olulisem olulisem on see, et sotsid ei hakkaks siin Prantsusmaad tegema. Sa mõtled, mine see, mis praegu Prantsusmaal toimub. Et see on täiesti arusaamatu, mis tegelikult praegu Prantsusmaal toimub, et, et seal on niivõrd palju vastuolusid, et et, et need, mille nimel siis need, need massid seal tänaval röögivad ja lõhuvad samal ajal, kui, kui enamus neist saab aru iga igasuguste küsitluste järgi saavad aru, et pensioniea tõstmine on vältimatu, et seda peaks nagu tegema, eks ole, ja samas tulevad röögivad, lõhuvad ja, ja blokeerivad ja panevad riigi seisma, eks ole. No et see on niisugune. See ei ole sugugi ainus, erakordne ei ole muidugi näiteks isegi Frankfurdis asuv Euroopa keskpank seal on ka keskpangas on oma ametiühing olemas ja need keskpanga inimesed räägivad päevast päeva, et praegune pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, et meil lõpuks jätku raha, aga siis, kui nende enda pensionisüsteemi taheti ümber teha, siis hakkasid keskpankurid streikima iga neljas keskMonkurest plekid, kuigi päevast päeva rääkis vastupidist juttu pühaga, ütleme isegi nii arukad inimesed. No kõik seal nagu ka väga suuresti näiline, ehk et siis väga-väga lihtsalt nagu tekitatud, et kui siin räägitakse, et nüüd võeti pensionireform Prantsusmaa vastu, et et nüüd algab koolivaheaeg esmaspäevast, et siis nad lähevad ära kodudesse, seda rohkem ei viitsi, eks ole, noh kõik see on niisugune. Muidugi meie suhtumine vestleja meeldib streikida, seal surevad ilmurdlast los möllama. Massipsühhoos minu meelest, kui ma vaatan, mis pronksiajal toimus ja need olid põhiliselt venekeelsed, kes mässasid, aga seal oli ka päris palju eestlasi, kes läks laamendama isegi lihtsalt kaasa. Ja minu meelest seal töötabki see asi. Nojah, aga ütleme, kui me, kui me räägime nüüd meie ametiühingutest ja sotsidest ja nende omavahelisest väga tihedast seosest, siis kas te kujutate ette, et mikser läheb ka Stenbocki maja hakkab vilistama, kui ministrid lähevad näiteks mööda või, või midagi taolist, eks ole. Et noh, ses mõttes ka meie ametiühingu liikumisel on, on palju-palju veel õppida ja, ja tegelikult on neil ju suur tulevik, aga küsimus on selles, kuidas nagu oma praegu veel olematut jõudu hakatakse tulevikus ära kasutama igal juhul mikser on teinud Nagu hea, hea stardi ja nagu vaieldamatu ametiühingud on meil nõrgad, nagu ka kirik minu meelest, et see on siin ära lõhutud nõukogude aja jooksul kogu see süsteem et ajaloolugudest me saame väga hästi lugeda, kuidas siin kolmekümnendatel aastatel ikkagi töölised olid valmis mässama. Ja olukord on samasugune nagu praegu. Tänapäeva eestlane väga-väga rahulik. Nonii soovime siis nagu nagu paljud vasak vasakintellekti intellektuaalid, et sotsidele tuult tiibadesse ja ja kas ainult sellepärast, et meie poliitmaastikul oleks, oleks tugev sotsiaaldemokraatlik partei, see on kõigi kõigi hüvanguks. Kusjuures korraks veel mikser juurde tagasi tulles, siis, siis räägitakse mikseri puhul nagu põlvkonnavahetusest poliitikas. Minu meelest see absoluutselt ei ole niimoodi, et just tänu sellele, et mikser võitis, saab, saab sellessamas riigikogu valimiste nimekirjas ja samas vana seltskond ikka etteotsa, kes seal sotside nimekirjas kogu aeg on olnud, et pigem oli karta see, et, et kui kui Pihl jätkab, et siis siis siis see nimekirja esiotsas, nagu muutub sotside puhul. Praegu ma ütleksin, et selliste põlvkonnavahetust ei toimunud. No selles mõttes on nagu mikser ise ütleb, et tema käest ei tule keegi küsima, et mida sa 88. aastal tegid või mida see 90. tegi, kummal pool barrikaadi olid ja ja kus sa parasjagu nii-öelda krõbistasid, kui, kui meie sinna laulva revolutsiooni tegid. Ja oma riiki üles Indrek Saar ei ole ka selline mees, keda me siin sellest ajast nagu mäleta, eks ole, ikkagi seal on uus põlvkond. No see oli nagu me, kas, kas Karel Rüütli oli rahvaerakonnas põlvkonnavahetus, ta lihtsalt oli, tuli. Ta lihtsalt oli kuulge, aga, aga minevikku nii tähtis, sest et siin on üks, üks vinge skandaal nagu käimas, ehk siis riigikontroll versus kaitseministeeriumil on saate lõpuni mõned minutid aega ja tegelikult see asi väärib seda, et natukene natukenegi selle sel teemal rääkida ja ja kui nüüd ka värsket Ekspressi uskuda, siis põhjus ei olegi nagu nagu eriti väga millestki muust, kui see, et audiitor, kes pidi minema kaitseministeerium ja kaitsejõudude salajasi mobilisatsioonivarusid, uurima selle kohta auditit tegema, et, et kas kõik on nagu heaperemehelikult kasutatud siis audiitori isik väidetavalt on saanud nagu on saanud, nagu selleks takistuseks heidetakse ette tema, tema päritolu tema isa aga ilmselt rohkem, mis on eriti mage muidugi kui see nii on, aga te veel rohkem seda, et tal on endale niisugune roosakas minevik, et mees on töötanud partei partei EKP EKP Keskkomitees instruktorina ehk siis kõige kõige madalamal tasemel, mis, mida üks noh, nii-öelda tollane tollane poliittöötaja võis, võis omada seal seal majas. Samas majas, kus on, on lahvatanud muidugi teised skandaalid. Nende, kas see nüüd on väga väidetavalt siis minu ees on see kuue leheküljeline paber millel on Mihkel Oviiri allkirjastanud ja siin ta küll räägib. Sõna-sõnalt, siin tulevad kaalumisele nii isikukoostöö, sealhulgas töötlemine, õppimine, nõukogu aeg, nõukogude aegsete julgeolekuteenistustega sõjaväega, poliitkoolidega, kõrgete Pulite ametkondadega. Ma eeldan, et nato reegleid rakendatakse kõigile isikutele ühetaoliselt. Teil on juttu sellest, et sellele mehele loveer ja sellele mehele tema nimi on Olav Lüüs. Taotleti mitu korda juurdepääsuluba ja ikka ja jälle sai täi millegipärast vastaseks. Küll aga anti luba nendele meestele, kes siis tema tööd omakorda kontrollivad teda juhendavad ehk sisuliselt ühe mehe küsimust. Ja ka teie oma lehe, selle artikli viimane lause kõlab nii. Aaviksoo pidanuks ütlema, jutt on siis kaitseministrist, et audiitor olgu punase minevikuta ja Oviir oleks sellise inimese oma asutusest leidnud. Miks nad seda ei teinud? See on üks küsimus ja ma arvan, et nad ei teinud seda sellepärast, et, et, et kaitsjad ei ole huvitatud sellistest auditeerimistes, nad lihtsalt põhimõtteliselt ei ole mul minul on hea meel, et, et selline selline konflikt nagu selgemalt üles tuli, sest see probleem on ju kogu aeg olnud, et, et noh, see on selge, et, et kaitsesüsteemi süsteem ei ole avatud kuidagi nagu pressile see on, see on nagu peaaegu et isegi arusaadav, sest ajakirjanikel ei ole. Ajakirjanikel ei ole riigisaladuse lubasid, aga kellelegi võiks siiski olla võimalus nagu seda süsteemi seestpoolt kontrollida. Aasta tagasi ja see oli siis eelmise aasta sügisel toimus Tallinnas üks nõupidamine, siin olid kohal maailma parimad audiitorid siis üle maa, selline audiitornõukogu ja siis ma rääkisin ka kahe selle juhiga ja nemad ütlesid, et see probleem on tegelikult ülemaailmne. Et kõige hullem ongi audiitorite ligi pääseda just sõjalistele saladustele ja Eesti on päris heas seisukorras, sellepärast et mee sõjalised kulutused päris väikesed. Nad on eelarvest võib-olla seal kolm, neli protsenti, aga on riike, kus on näiteks 30 protsenti, isegi rohkem läheb sõjalisteks kulutusteks, mitte keegi ei taha nendes riikides audiitoreid ligi lasta, eriti veel tegemist diktatuuride ka. Et Eesti on tegelikult päris eas. Nojah, aga siin on, siin on tõesti müriaad igasuguseid küsimusi, et kui kui nüüd audiitori isikus on küsimus ja siis on see ju siis on juba a priori jama. Sest et olgu peale, et, et ta on kunagi kaheksakümnendatel töötanud tolles üheksakorruselises valges majas, olgu pealegi kui sa kõlbab töötama tänases riigikontrollis siis, siis ta siis ta on, on, on kvalifitseeritud ja kaitsepolitsei on andnud talle ostavad lood, eks ole, et teda võib tutvuda nende materjalidega, kuhu ta on saadetud, siis on, mis on noh, a priori kõik korras. Siis ärme enam muud jama ajame. See, et nüüd kaitseministeerium või kaitsejõud ei taha ligi lasta, siis peavad siis on midagi nagu, nagu seadusandluses paigast ära. Et nad, nad, nad ju peavad seda tegema, ma saan aru küll, et et küsimus ei ole eestisaladustega, vaid küsimus on meil ka meie partneritel saladustega, NATO saladustega. Ja see on jälle nii ja naa, et et sellest paberist tuleb välja, et alguses mehele anti kõik load, aga siis, kui ta tahtis hakata neid kontrollima, alles siis tunnistati need NATO saladustega. Mulle jääb nagu mulje, et tema ees suletuks tema ees suleti järjest uksi lihtsalt tema kui selle konkreetse persooni. Jah, täpselt nii et nagu teie artiklis öeldakse, mees, vaata, kes suisa peal oli ja kellega sa ühes majas Herman Simmi ühes majas ja see on muidugi tohutu Potter 15 korruselise majas koos Hermann Simmiga. Nagu ütleb Oviir, mulle tundub mõnevõrra kummaline, et seni Eesti riigi saladusele määratletud materjalid muudeti tagantjärele salastatud välist teab, eks täiesti selgelt, mehe ees pandi uks kinni, aga me räägime praegu mehest. Sest tüli on lahvatanud ühe mehe ümber, aga me ei räägi asjast endast. Ehk küsimus on, mida seal uuritakse. Jälle paber ütleb, et eelselgituse käigus kogutud info põhjal tekkis riigikontrollil kahtlus, et riigile võib olla tekitatud oluline kahju. Et mis sa mobilisatsioonivarus siis juhtunud on? Ega seal ei ole uus vilja seal ega seal ei ole midagi sarnast jama nagu näiteks riigi narkolaule, et kuivasid kokku, kuivasid kokku äkki Aegi gigarelvad kuivavad kokku, näiteks äkki on seal väga palju vananenud asja. No just nimelt seal toimuvad tohutud hanked, tohutud rahad, mis liiguvad täiesti noh, ütleme, et tsiviilkaubanduse piires ka, et seal ja seal ei ole ainult relvad ja mis on mobilisatsiooni laos, vaid seal on ka täiesti sellised puhtad puhtalt firma huvid, mis, mis jõuavad sinna kohale ja samas ka siis nende firmade lobi, ma kujutan ette nende isikute suhtes, kes, kes neid otsuseid teevad, et seda peab olema võimalik kontrollida. Üks asi on see, et peab olema võimalik kontrollida, teine asi on, kuidas Kont kontrolli tulen, nagu siis välja näeb, et kui see dokument nüüd valmis saab kas sellest on ka mingi osa, siis nagu salajane kaetud nii-öelda riigisaladuse pitseriga või, või, või siis on, on täielikult avalik, nagu nagu riigikontrolli töö peaks olema. Ei riigikontroll on ikka väga palju sellest salajast tööd, et kui ta tegeleb asjadega, mis nüüd, nagu me saame aru, et enam ei ole audi isegi mingi osa, siis lõpuks salastame nemad, siis ma arvan, et audit salastatakse täies ulatuses ja võib-olla tehakse avalikuks mingi osa selle kokkuvõttest võib olla sest tegemist ja nagu me aru saame, ei ole ainult meie, vaid ka meie vahetada siis liitlasmaade saladused. Ei, aga kui oletame kõige kõige lihtsamal, kõige utreeritumal tasemel tehakse kindlaks see, et on toimunud rikkumine. Meie mobilisatsioonivarudega on midagi väga tõsist lahti. Kas see lause ainult, see tõdemus on ka riigisaladus? Et Eestis Eestis nihverdatakse midagi kõrvale, Eestis ei ole paberid korras ja läheb midagi vasakule. No ma lihtsalt lihtsalt asja lihtsustan praegu. Kas see, kas see on ka siis nagu nagu saladused, et hea küll, NATO partnerid loomulikult saavad seda teada läbi kanaleid läbi mingite, eks ole, aga, aga, aga põhimõtteliselt avalikkuse jaoks on, on see, on see niisugune. Riigisaladuse klassika on ju ka see, et, et see, see, mis on saladus, on saladus, et seda, et seda nimekirja, mis on saladus ka seda Jah, et küsimus, et kas see on saladus, seda ma sulle ei saa ka öelda, sest see on kasutatud. Just nimelt. Ja, ja on olemas veel valitsuse julgeolekukomisjon, mis on andnud salajasi juhtnööre ja isegi riigikontroll ei saa neid kätte, nad seal on nii palju saladusi. Jah, aga, aga no tegelikult selle asja kurbloo siis on ikkagi see, et, et Oviir ja ja Aaviksoo saavad kokku valitsuse istungitel, eks ole, iga nädal ja kus nad istuvad nii-öelda oma ametikoha järgi ja no rääkige siis omavahel. Kusjuures minu meelest see oli just oluline see, et mida kitsam ringtee, neid salajasi otsuseid, seda suurem on ka tõenäosus selle kohta, et nad võivad omavahel kokkuleppeid teha ja, ja ka kasko rumpeeruda või siis ka neid on võimalik selle pundiga lihtsalt üles osta. Et mida väiksemaks väiksemasse ringi see otsustusajada ja seal see kontrollivõimalus ära ära viia, siis seda, seda riskantsemakse see ärisel muuta. Nii ja sõna muutub, oli tänase saate viimane sõna, sellepärast et meie aeg on ümber Heidit Kaio, Sulev Vedler Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Ja tõepoolest nautige ilusat nädalavahetust.