Tänane külaline kes ka stuudios on kunstnik Tõnu Lauk. Põhjus, et me kohtusime, on see teil tänu, on väga suurepärane kollektsioon, suurepärane kogu, millesse kuuluvad kõikvõimalikud märgid, ehted, rahad ja veel palju muud, ma ütleksin, sellest tuleb hiljem juttu, mis sinna kogusse kõik kuuluvad eksponeerisite ka seda oma kogu tarbekunstimuuseumis. Ja näituse nimetasite, siis mul on küll, et minu kirg, alustame siis sellest, et kuidas see kirg alguse sai. Nagu ikka, poisid kipuvad igasuguseid asju nagu koguma või kollektsioneerima või kuidas seda nimetada, õigemini jahiga koguma. Nii ka minule, üks päev. Ta muutus saatuslikuks, sest mul on üks täditütar Eevi Kalde, kes leidis, et mul on sünnipäevaks vaja kinkide karbitäis vanu münte. See oli kuskil nii minu eas üheksa või kümneaastane. Ja see aasta oli nagu hing ära rikutud ja, ja, ja mul jäi see niisugune pisikene kogumispisik nagu sisse. Alguses muidugi igasuguseid münte, sest neid leidub igas karbi põhjas ja nendes kirjutas lauasahtlites ja õmblusmasina sahtlites. Ja siis muidugi, kui on juba teada, et sa niisuguste asjadega tegeled, siis kõik sinu sugulased tuttavad sulle toovad kingituseks ja annavad niisama. Vaat niiviisi sai sisse kogumine alguse, aga nende müntide? Ma ei olnud eriti pikk. Tähendab, sellist põhjalikku kollektsioone mul pole kunagi olnud. Sest noh, nii hasartselt ma neid ei hüüdnud kollektsionääride lihtsalt nad tulid ja tulid. Kuni siis ükskord jõudsin nii kaugele kui juba kunstiinstituut lõppenud. Et mulle jooksid nagu ette, kuidas seda paremini nimetada. Mulle pakuti nagu kolme ordenit korraga eesti ordenit ja see oli minu kollektsiooni algusest. Ordenid on nagu ja aumärgid ongi mu põhikollektsiooni osa. Te rääkisite sellest, kui te olite üheksa aastane ega praeguseni on säilinud ka mõni niisugune märk, mis teil siis oli, kui te alles poisike olite? Jaa, on küll, vaat need esimesi huvitaval kombel ma olen nagu hoidnud, need on nagu mingisugused talismannid ja need olid ka väljas sellel näitusel, mis olid tarbekunstimuuseumis Kõneleme siis ordenitest medalitest, see on teil üks lemmikteema. Mulle tundub peale selle sellist väljapanekut. Eesti kunstivaataja pole näinud kunagi vist kui tarbekunstimuuseumis oli. Jah, paraku küll mitte, sest ajad olid väga rasked ja keerulised. Kuigi Tallinna linnamuuseumi nimelt on teinud märgi näitust, aga see ei olnud nii süsteemne ja tal puudus ka niisugune piisav ja täpne informatsioon ja erilist kõla maapinda see nagu ei leidnud. Samuti puudus sealt täielikult eesti märkide osa, või kui siis püüti neid õigeid külgi varjata. Samuti teine näitus, mis puudutas Roman tavasti töökoja tooteid seal ei samuti märke väljas, aga jälle sama daat püüti täita neid ilusaid rahvusvärve, mis nüüd tänaseks on juba täielikult oma eluõigust tagasi võitnud. See on siis sinimustvalge. See ilus sinimustvalge, vaat selle sinimustvalge nimel ma olengi siis kollektsioneerin, et neid märke mitte ainult, sest noh, ega seal ainult sinimustvalget seal ei ole, aga see on ka, kuidas öelda nüüd meie kultuuriilus osa see on nagu üks üks nendest kultuuripärlitest, kui nüüd panna neid üksteise kõrval lavale, siis ta moodustab väga kauni kee. Ega see kultuur nagu ise teate, see koosneb ju kirjandusest, kunstist, keelest ja, ja seal on palju erilülisid ja ma tahtsin näidata seda ühte nihukest pärliosa, mida meil üldse nagu nähtud ei ole, millele tähelepanu pole nagu juhitud. Aga mul on niisugune tunne, et igal ajal ja iga rahvuse juures on mõned inimesed, kes tegelevad nende asjadega, millega väga vaja oleks tegeleda. Ja seetõttu ta nagu niisugune missiooni nähtus. Ja mul on hea meel, et see sattus sellisesse aega, kus ei pidanud midagi enam varjama, kus võis välja tulla täie hiilgusega ja kogumahus, mis, ütleme mul siin oli juba kokku pandud. Arvestama pidin muidugi ainult vaatajat, sest noh, ei saanud ju kõikidega tapasest välja, teevad näiteks pitsatit, millest on ka olemas pisikene kollektsioon. Mind vapustas kunstilise teostuse tase, ilmselt oli see kunagi meil Eestis väga kõrge. Jah, sellel olid nuriseda küll ei saa ja peab ütlema, et see tase on meil veel saavutamata. Aga, ja ma usun, et nüüd aja jooksul, kui need ajad ja märgid ja kõik muutuvad ja me saame oma iseseisvuse kätte, siis meile märgib muuta täpselt sama kvaliteetseks või isegi paremaks, sest Roman tavast, kelle põhiline toodang olid märgid ja medalit tema ise oli öelnud, et meie tase on, on tõesti maailmaklass ainult veel tagumisi külje pealt on üht-teist puudu, siis oleks meil noh, niisugune kõige kõrgem tase. Mis ajal suuresti need märgid valmistatud on, mis teie kogus on, tähendab, ordenid, medalid, vabandust. No need hakkavad juba siin 18.-st sajandist peale see on võib-olla natuke palju öeldud, 19 sajand algusest, kuigi tüübid on 18.-st sajandist. Aga, ja need on väga üksikud, põhiline kooslus on ikkagi noh, ma räägin nüüd, suures mahus on ikkagi 19 sajandi lõpp ja 20. sajand kuni 40. aastani sel lihtsal põhjusel, et noh, see käsitleda ja kindlalt perioodi. Ja kui me mõtleme nüüd, et noh, võtame nüüd selle Eesti vabariigi osa siis 18.-st aastast kuni 40. aastani ka siin näitusel väljas on ju need tsaariaegsed ordenid, medalit Need on erinevatest perioodidest enne revolutsiooni, alates sellest suurest sõjast Napoleoni vastu ja lõpetades muide revolutsioonisündmustega Venemaal Nendest on mul seal pandud just nimelt 300 tooni, mis tähistavad siis ühe suure impeeriumi lõppu ja lagunemist, mille tulemusena tekkisid väga palju ilusaid rahvusriike, sealhulgas ka Eesti ja nende värskelt tekkinud riikide märke. Selles kollektsioonis esindatud. Siin meie stuudio laval on palju fotosid nendest märkidest, medalitest, organitest. No mis siin kõige lemmikumad on või mis on kõige haruldasemad või kuidas küsimust esitada? Ei oskagi öelda sellele, kõik on lemmikul, tähendab kogu kompleks või on lemmik. Ja nihukest noh, erilist tähelepanu nagu kellelegi osutada ei saa, võib-olla, et noh võiks öelda, et, et mõned on sellepärast lemmikud, et nendega on palju vaeva nähtud, nimelt ega need märgid ei ole kõik tulnud nii väga heas korras, minuni mõni on ja käest armetult peksa saanud ja talle või sellest ei ole rohkem alles olnud kui ainult raamid. Nii et siin on ka mingil määral restaureerimisega tegemist ja võiks ju esitada mõningaid niukseid näidised. Kahju ainult, et noh, tol ajal ja ma ei teadnud, kuidas restaureerimine täpselt käibed, dokumentatsioon puudub, j vahefotod on puudu, aga, ja selle metoodikaga, mis ma nendega töötasin, see oli õige, sest resultaadid on, on väga head olnud nagu teiste inimeste käest võid kuulda, sest nad ei erista ja originaali ja siis selle restaureeritud märgi defekte. Ja, ja selles mõttes nad on mu lemmikud, kuid Ma hindan väga näiteks Rootsi märke väga kõrgelt siis erilised lemmikud, rauast autasud, rauast märgid, kuna see on mul nii elukutse järgi juba niuke, armas metall. Samuti meeldib mulle muidugi Eestis kõik eestimärgid enam-vähem. Kusjuures siin on ju paljude eesti kunstnikele loomingust niukene, säravam osa, ma ütleksin. Sest Eesti märkidest näiteks Paulus, teine on siin väga paljude organitega esindatud õigemini aumärkidega, mis olid riiklik tellimus ja mille ta siis tõesti kõrgel tasemel suutis täita. Ja Roman tavast suutis need ka maailmaklassi tasemel ellu viia. Kes veel eesti kunstnikest tegelesid märkide medaliteorganitega? Kindlasti tean ja kelle osa nüüd juba ja sel päeval sain just sellist materjali, mis, mis viitavat tema suurele osale meie märgiasjanduses on Reindor Günter rinduv väga perfektne teostus kavandites ja tõepoolest, ta oli niisuguse tasemega joonistusega mis teeb au meie märgitööstusele ja üldse Faleristikale. Reindor siis Anette töötas tavasti juures, selline kunstnik nagu järv, see on meie praeguse tuntud nahakunstniku Elo Järve isa. Ka tema kujundatud märke on kollektsioonides, kuigi ei ole täpselt määratleda veel kõik see osa, mis ta on teinud. Aga töö seisab nüüd Eesti faja ristidel ees. Ja kuna ma ka nende hulka kuulunud, siis ka minu kompetentsi käiv küsimus. Te enne rääkisite, et on palju selliseid märke, mille pärast te olete palju vaeva näinud. Tooge mõni mõni näide, äkki on tal ka oma pikk ajalugu selja taga kõneleks, mõnest veidi? No siin on mul üks Püha Vladimiri ordu rist. Sellega sai kenasti vaeva nähtud ja tuli väga ilusti välja, siis on üks vene Arnold orden, millega sai ilusti hakkama ja siis on siin mõningad niisugused kenad puhastamised, kus, kus värv hakkas jälle särama ja märk võttis niisuguse ilusa esialgse kujundusliku reaalsuse ja vormi. Aga mis Arudustesse puutub, siis siin näiteks võite näha niisugust märki nagu Tallinna ajalehe müüja number 40 selle märgi, ma sain mehe käest, kes ütles, et ta nägi oma silmaga pealt, kuidas neid märke alasi peal haamriga lõhuti, meenutati, et siis visata utiili kasti, seda tehti muidugi hoole, armastusega õigemini käsu korras. Aga tema ei lihtsalt kaks tükki neist ära virutanud sõna tõsises mõttes. Ja üks märk on nüüd mul kollektsioonis ja tõepoolest ei ole neid märke enam kuskil mujal näha olnud. Üks on veel kuskil, aga kus ei tea ja see on nagu ainukene Tallinna ajalehe Meie märk kujutab endast nüüd antud momendiks siis suurt väärtust kultuuriväärtust, nimelt siis on siin medaleid, mis on ääretult huvitavad medal Nikolai teise ja Wilhelmi kohtumisest Tallinna reidil, sellest on kirjutanud väga ilusti ju Jaan Kross. Ja seda, mida kleit ei ole meie numismaatikud ja medali kollektsionäärid ka näinud kuskil ennem kuidas ta siia Tallinnasse jõudis, ma ei tea, igal juhul minu käes on ta nüüd. Nii kollektsioonis ja tõeliselt rändab ta kunagi edasi muuseumisse siis on mul välja pandud siin vanadest mälestustest nagu Tallinna müntidest üks rida. See ei tule nüüd enam Tartu muuseumis näitamisele Tartu spordimuuseumis. Ja siin ma tahtsin näidata, kuidas Tallinna vapp on arenenud või, või milliste esitusvormidega ta on, õigemini alates siis sellest Tallinna väikesest lapist Dane brokiste Dane progristist, mis siis rootsi all muutus juba mida kasutati siis ka edasi väikestel müntide, kuid suurematel müntidel kasutati siis juba Tallinna suurt appi kolme lõviga. Kus Tallinnasse märke medaleid valmistati? Meil oli päris mitu töökoda. Kattenbergun üks, keda, kes mul kohe meelde tuleb, kes tegi väga ilusaid tuletõrjemärke. Aga põhiliselt läks kogu märgi tööstus, peaaegu. Kogu märgilisus läks tavasti kätte, sest tavastil oli erakordselt hea kvaliteet. Ja ta hinnad ei olnud kõrged. Ja teostus oli väga kiire. Nii et ei ole mingi imet tavast kui niisugune märgi tööstuse esindaja oli täiesti maailm, klassiga mees, sest meenub niisugused asjad, et vaat kirjalikud ei oska praegu seda tõestada. Aga et ta oli valmistanud ka välja juba väljaspoole välistellimusi, täitis. Nimelt mulle meenub niisugune asi, et siin kollektsioonis on mul just nimelt pandud Vabadusristid kõrvuti. Ühed on prantsuse firma töö. Ja teised on tavasti firma töö ja neil on ikka vaks vahet. Meie töö on parem ja need on kindlalt tavasti poolt valmistatud kusse asustavaste firma. Kõvasti töökoda asus seal, kus asub Tallinna juveelitehas. Sellel majal seal on kõik atribuudid fassaadil, mis viitavad sellisele märgi tööstusele kuni siiaajani. Ja Ma mõtlen, et sinna peaks isegi panema mälestustahvli. Et siin selles majas asus romandavasti märgi tööstus. Sest noh, see oleks nagu mälestusmärk sellele mehele tema ja tema tegevusele, mis, mis väärib täitumustust. Millel märgidest sära kadus. Märgi tööstus kadus ära. Ma olen 40 neljandat aastat sel lihtsal põhjusel, et neid ei vajatud enam, tähendab Eesti vabariik oli likvideeritud. Nüüd teistsuguseid märke, täielikult mindi üle lusikat hõbeasjade tootmisele, mida siis tavalist juba tegi. Ma mäletan, et esimesed suveniirmärgid või midagi niisugust sinnapoole oli kast 48. või 50. aastal, kui tuli üks märkus oli siis pea leni Stalin kahes variandis ja ma isegi olen need märgid ostnud just kuigi ma alateadlikult ei teadnud või ei kujutanud ette, et ma hakkan neid märke kollektsioneerima, aga mulle lihtsalt meeldisid. Kui märgid. Mida te, Tõnu Lauk arvate nendest plekkmärkidest või, või kuidas neid üldse nimetada? Te mõtlete neid, Norma teeb? Jah, eks nad oma niukse reklaami otstarve täidavad ja neid võib muidugi ka kollektsioneerida ka ka neil suurt kunstiväärtust ausalt öeldes minu minu arust ei ole. Sest kujutage ette, kui neid need märk on, on seinatäis võite ette kujutada, mis ta siis endast kujutab. Aga Ma ütleksin niiviisi, et taoliste asjadega peab olema väga tolerantne, sest ei saa halvustada teist kollektsiooni või teist Niukest kuna see võib jälle omast kohast olla põnev ja huvitav, kuigi noh, mina kui kunstnik võiksin öelda, et noh, et ega selline kollektsioon ju suurt kunstiväärtust ei oma. Minu jaoks aga võib-olla teistele jälle omab. Sest noh, üksikult võttes on nende hulgas väga kauneid kujundatud märke, mis kuuluvad kostüümi juurde, kuuluvad selle ajastu juurde, kuuluvad selle isiku juurde, isegi ma ütleksin. Ja neid märke võib ka teha väga kaunilt. Aga seal peaks nagu isegi osutama suuremat tähelepanu, et nad oleksid niuksed. Kunstiliselt küpsevad. Üks osa teie kollektsioonist on raha. Jah, pisike peotäis, no vot, see on selle poisikesepõlve kogumise alguse mälestus, nagu seal on esimesed mündid, mis ma sain oma sugulastelt ja tuttavatelt. Aga need paar münti, mis mul õnnestus osta oma pisikese taskuraha eest taikalt nimelt olla seal oli niisugune kena paik nagu täit kagust sai kõike. Ja ausalt öeldes need hinnad ei olnud kallid ja isegi minusugusele jõmsikale, nad olid täiesti taskukohased ja seetõttu noh, nende kujundus ja, ja see materjalitunnetus, see oli nagu, ma ei tea, mul juba veres vist sest noh, ütleme nii nagu lauluhääl, mida ei saa vahetada millegi vastu ja ja, ja samuti on ka võib-olla ka teatud nimetustega, mis on nagu kaasasündinud, mida ei saa mõnel inimesel nõudagi. Aga see oli mul nagu olemas, seetõttu ma hindangi selliseid hästi väga, mis on ehtsast materjalist ja mis on niisugused. Ma ütleksin, päris. On ta siis pronks anda või on ta siis tsink ja kui tal on õige vorm leitud, siis siis siis ta minu jaoks ehtne nende rahade juurde tagasi tulles. Ma tahtsingi siis natuke meenutada Eesti rahvale, et mismoodi välja näeb üks ehtne kuldraha päris kulda läbinisti kuulda. See on nüüd ka suurte loobumist hinnaga saavutatud. Aga Nad on seal stendil olid olemas. Samal ajal tahtsingi näidata seda, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab, sest kõige suurem nende hulgas ei olnud kuulda. Kuigi ta nägi täpselt samamoodi välja helki samamoodi. Millest läbinisti vask. Aga pealmine neli või viis mikronit on kuld ja seda veel puhas kuld. See oli yks festivali hädaraha 10000 marka summa ka just niisugune, mis viitab, et võiks nagu olla kul tegelikult ei ole. Siis on sealjuures mõned mängurahad, õigemini võiks nimetada neid toonideks, aga nendega mängiti kas siis kaarte või, või ma ei, ei kujuta ette või, või mingisugust muud mänguraha peale ja nende margi väärtus on üks ja 50 kuid nendega maha mängida terved mõisad ja isegi kogu elu. Kui nii filosoofilisemalt arutada, siis on seal vaadates sõnaga kuldrahasid, ma rääkisin, sean pronksrahasid, hõberaasidad, vaskrahasid, kodurahasid paar tükki, mis see kadu, raha tähendab? Koduraha, see oli niisugune raha, mis oli käibel ainult ka piiratud territooriumil ainult teatud kohas, näiteks see 50 kopikane, mida nimetatakse nahk, rahakse on ainult Tallinnas käibel olev raha. Peenrahapuudus oli nii suur, et linnavalitsus oli sunnitud tegemise midagi sinna midagi Neid meenutavaid rahamärke ja seetõttu ka siis nyyd trükiti. Praeguseks on nad väga-väga huvitavad ja ilusad näidist kunstilised ka väga kaunid. Siis on seal olemas selline koduraha nagu kaheksa naela musta leiba Kreenholmi oma. Kusjuures leidmis müüdilis, Kreenholmile töölistele oli, oli odavam kui riigipoodides olev, näib nii, et osa On inimesi, kes töötasid Kreenholmis, müüsid seda leiba edasi, tagumistele said sellest isegi kasu. Nii palju siis nendest kodurahadest, aga nendega spetsiaalset ma ei ole tegelenud. Ainult ma tean, et on olemas need materjalid koos ja peaks ilmuma mingi monograafia Eesti kodurahadest oleks väga tore, kui need välja ilmuksid, samuti. Ma usun, et tulevikus oleks tervitatav ja tore, kui ilmuks üks monograafia, mis käsitleb. Üks käsitleks eesti ordeneid ja autasusid ja teine võiks olla puhtalt pühendatud Eesti märkidele sest neid on piisavalt palju, et mis tehakse väga kaunis raamat heal paberil värvitrükis ja ma usun, et nende järgi oleks nõudmine mitte üksi Eestis, vaid ka väljaspool Eestit, nimelt koopas, sest seal tegeletakse märkidega väga elavalt ja kuna Eesti märgid on ääretult kvaliteetsed siis nende järgi on, on juba parasjagu suur nõudmine. Võib-olla paar sõna ka Tõnu Laak, tuletame meelde ka seda, et millal kuldraha üldse kasutusel oli? Ma usun, et nooremad inimesed, võib-olla paljud pole kuldrahad näinudki vanematele ehk on kodus veel seismas igaks juhuks. Kuldraha Eesti territooriumil viimati oli käibel enne revolutsiooni. Seitsmeteistkümnenda aastaga lõppes kuldraha käibelolek Eestis ära siis läksid nad sukasäärde või panka või sulatati üles või hoiti just nimelt valehammaste jooksja. Ja, ja rohkem kuldraha vast ei olegi nähtud, aga millal nad tekkisid, tekkisid rammu. Ja sellest võiksid numismaatikud paju täpsemalt palju kaunimaid lugusid pajatada. Minu ülesanne ei olnudki tutvust, raha, arengut ja ajalugu, ma tahtsin lihtsalt piltlikult näidata, kuivõrd ilusad võivad mündid olla ja et nad on ka kunstiobjektid. Sest et ühte raha valmista, see peab tegema võtma tüki Raude või terast ja tasse graveerima selle pildi, mispärast sellesse materjali jääb hõbedas kulda, kuldrahad on väga kaunid aga hõberaha ilusad. Nii et ma ei oska vahet teha, kumb on ilusam või, või ei ole ilusam, siin peab panema lihtsalt üks asi teisele kõrvul Tiia ja siis alles saame kuidagi kriipse hakata vahele tõmbama. Samuti on väga huvitavaid laha löömise tehnoloogiaid nimelt raha raamatud. Siis on teda löödud suurtest tahvlitest sisanud, teda löödud, hõbeda kullatükkidest sisendada löödud paadist lõigatakse traadist paraad, juppide lüüakse templit peale, nagu Vene riik seda on teinud ajast aega ja minu teada vist ainult venelased ongi niiviisi raha löönud. See oli enne Peetrit jaga PTA osaliselt. Kuidas sattusite kollektsiooni ehted, kas kauni vormi materjali pärast? Jah, eks muidugi, kuna see elu on juba nii seatud, et kokkupuuteid naistega on olnud varasest lapsepõlvest peale. Sest noh, ega kõige esimene tutvus ongi ema aju ja ema rind. Siis paratamatult Näed neid naistekaunistamise ordeneid kui neid, nii võiks nimetada ka varasest noorusest mindud võlunud üksjagu eriti just need, mis on tehtud müntidest. Sest meie etnograafias on see üks ilus nähtused valitsejate vääringutan pidevalt ümber töötatud ja sellega oma naisi kaunistatud ja vääristatud. Suled, mis ennemuiste tehti, võeti lihtsalt rubla tükk ja siis hakati seda venitama, kuni seest üks korralik selg välja tuli ka see kollektsioon, mis ma siin välja panin. See on nüüd väga kindla suunitlusega, nimelt mind hakkasid huvitama sellised siledad nagu vigingitega õled. Sest liiding on üks niisugune Põhjamaade sümbol, ma ütleksin, just Läänemerealane sümbol. Ja kuidas ta nüüd eestlastele ka südame külge on jäänud, seda ma ei oska seletada. Vaata, siin peaksid juba psühholoogid, ajaloolased selle asja välja Kalarima. Nimelt, ega meil ei ole ju Vikingi laevu leitud kuskil, kuid meil on olemas niisugune kirjanik nagu August Mälk, kes on meie Vikingi aega nagu meenutanud oma ilukirjandusest niklist teostes. Siis on meil olnud sellised ilusad rahad nagu kroonid, kus oli ka viikingid käsitletud, mitmel puhul ei maksa unustada Kristjan raud, kes on viikingid väga kaunilt kujundanud. Romet, ja siin olid paljud kunstnikud, kes sellega tegelesid ja üldse Eesti rahadel on üks Jakovi kingid peal. Tänane Eesti raha, mis oli käibel, oli ka Wii kingiga. Nimelt üks müntidest ühe kroonile oli Vikingi kroonine. Ja tundub, et selle mõju meie selgedele on küllalt suur. Sest paistab, et kõik need vigingi, et mis meil on tekkinud, need on alates kuskil 20.-te aastate lõpust kuni 40.-te aastateni ja veel okupatsioon sinna otsa. Võib niisugust tüüpi jälgida, samal ajal palun kas õled käibel, mis kujutavad peaaegu täpselt ühte kujundit roniselt Eestini viljavihu ja sirbiga? Motiiv on läinud jälle selle peale ja need Hiking, selle, nagu te mäletate, on põhised hõbedast hästi kaunilt vormistatud, kuid meil oli olemas niisugune kena traditsioon, mis seda sulekandmist edasi. Fischeri laulupeod ja ilmselt sellega ka tihedalt seotud nähtus. Nii et ma arvan, et tänu veel on meil Vikingi üks niisugune lemmikdetailidest ja on ilusti kinnistunud meie rahvakunstis sest ma ütleksin, see on juba rahvakunsti osa, neid sõlgi tegid põhiliselt väiketöökojad. Erinevad teevad siis sõle, tüüpe on palju. Ja täna võib juba öelda, et isegi üks Tartu kullassepp, muide ta lauk on teinud väga kauneid Vikingi laselgi. Kellega te täna tuttavaks saite? Jah, just nimelt Talon sõlgedest ilus kollektsioon säilinud üle pikkade aegade. Ja need lähevad nüüd Tartu linnamuuseumile. Kui palju ühikuid nii-öelda teie kollektsioonis on? Arvuliselt kui suur see teie varandus on? Vaadake, mina ei ole nisuke, oleksin ärgis, loeb, et vaat, mul on need 10 märki mula, sadamer Simuna 1000 märki, oi ärge nüüd jah, et 5000 märkija ja 10000 ja nüüd ma tahan saada veel rohkem minagi oma märki ausalt öeldes lugenud mitte kunagi üle lugenud, palju mul neid on huvitanud niisugune komplexus ja kui ma endale selgeks tegin või õigemini sain selgeks, et ei ole võimalik kõike märki kätte saada. Mis, noh, rahade puhul on, on võimalik. Sest noh, nad on kirjeldatud, need on teada, kui palju neid on tuhandeid löödud, siis märkide puhul võib juhtuda niiviisi mõnda märkioniks kaks, võib-olla 10, võib-olla ant. Sadakond ja neist mõnda Nad on noh, nii pisikene ime. Ja täismärgi kogu ei saa kunagi olema. Tähendab, ma mõtlen isegi Eesti märkidest võib-olla ei tule. Aga ehk õnnestub, mul on niisugune idee fix, et kunagi saaks teha suure eesti märkide näituse. Kas ta olgu siis ajaloo muuseumis või, või kes selle pakkumise teeb kunstimuuseumi või tarbekunstimuuseumis, et siis saaks juba opereerida muuseumid ja erakogud erakollektsionäärid. Ja ma arvan, et me saaksime niisuguse üheksakümneprotsendise näituse, mis võib ikka väga ilus näitus olla. Meie jutuajamise lõpetuseks vast siiski veel seda, et millest ta kõigest olete pidanud selle nimel loobuma, sellepärast et. Ka võhik saab aru, et kõik see maksab väga palju. Jah, praeguseks ajaks küll ja kui ta on veel koos ja korraga, siis maksab ta palju. Aga ma ütleksin, et noh, rubladega ja see ei ole mingil juhul mõõdetav. Asi on veel selles, et ma hakkasin ilmselt õigel ajal peale, oleks võinud isegi varem hakata. Aga paistab, et noh, aeg oli niisugune ja, ja ma nagu tabasin selle momendi ära, need asjad ei olnud sugugi kallid, need olid niuksed, äraviskamise peale olevad asjad. Ja keegi müüski neid siis ärge unustage, et noh, 20 aastat tagasi hõbe 1000 odav ei maksnud midagi, viis kopikat oli gramm. Võrdleme praeguste hindadega ja te saate selgeks, mis tähendab hinnavahe ja, ja elukallidus ja, ja kõik sinna juurde kuuluv. Nüüd on niiviisi neid märke on mulle kingitud nüüd mul toodud kui, kui tunnustust näituse eest ja ma tänan neid inimesi, kes neid märke on toonud, sest noh, nendest ei saa mina mingisugust kasu ega hüvitust ja kogu selle tegevuse juures ei ole ka mingit hüvitust olnud. See on ainult niisugune missioonitunne, mis seda asja nagu edasi viinud, et, et on tarvis. Ja eks nad kunagi jõuavad muuseumisse, see on ka kindel, vähemalt ma loodan. Või kui ei leidu, tähendab sellist, kes seda tööd nagu jätkaks või seda kogumist, sest ausalt öeldes mulle isiklikult meeldib, kui ma saan nendega tegeleda, kui ma neid näen, neid nii otse ma saan neid katsuda ja vaadata, kas nad on korras, kuigi nad ei kannata eriti põld katsumist, siis noh, siis nad kuluvad ära, pingid lähevad, lähevad inetuks ja rasvaseks. Aga mis puutub jah, nendega väärtustesse, siis, siis mul on raske seda seda öelda, aga pakkumisi on selle nimel palju olnud. Mul ei ole autot, ei ole isegi niukest, ei ole päris ja ilusat suurt, korraliku maja. Aga mul on jälle midagi muud, mul on neli last näiteks. Ja see on minu meelest antud juhul suurem väärtus kui, kui jaamu ja auto ja, ja muud niuksed elumõnud ja väljamaa hilbud ja muud asjad, noh vabandage, et manis nimetan, muidugi moerõivad, kannab meie tingimustes maksavad hirmsasti ja, ja see on nagu mõttetu raha loopimine või viskamine, aga, aga see on ka minu isiklik arvamus. Ja antud päevaks muidugi, aga üldiselt saan omakohus väga vähe asju juurde, sel lihtsal põhjusel nad on kalliks läinud. Aga ma siiski Need asjad jõudumööda hangin, sest on tekkinud mingisugune vahetusfond. Nendest müntidest, mis mu siin on, on, lähevad enamikus kõik ära lihtsalt sel põhjusel, et noh, nende müntidega pole enam midagi teha, nad on oma olin täitnud ja nüüd lähevad ringlusesse, nad lähevad märkide vastu. Siis siis lähevad sellest kogust nüüd ära väga palju Vene märke, kindlalt koe ja saksamärke, sest need, need vahetan jälle eesti märkide vastu.