Eesti Kunstnike Liidu esimees Ando Keskküla. Mida sa arvad isiklikult, mis pärast Kunstnike liit oli nõus toetama sellist uut saadet, mis nüüd täna esimest korda eetris kõlab? Me oleme palju rääkinud kultuurikriisist ja sellest šokist, mis praegu kultuur üle elab, puutudes kokku uude majandusmängureeglitega. Aga ma arvan, et põhimõtteliselt ei ole kunagi liiga palju kultuurisaateid, ainult et nad peaksid olema erinevad, iga saade peab käsitlema kultuuri kuidagi eri vaatenurgast eri temperamendiga, see sõltub palju muidugi ka autorist, kes neid teeb. Ja, ja üldse kultuuri vahendamise probleem on tegelikult meie kultuuris omamoodi noh ma ütleksin veel söödis, sellepärast harjunud ikka käsitlema kultuuri kui sündmuste tähtpäevade juubelit õnnestumiste jada, füüsilist jada, eks ole, aga me ei ole harjunud käsitlema oma kultuuri kui elavat protsessi. Ja seetõttu ma loodaksin just sellelt saatelt, et ta natukene distantseeris ennast nendest väljakujunenud kultuuri käsitlemise mallidest. Ta peaks, oleme elavam, ta peaks olema atraktiivsem, ta peaks võimaldama maa tribüüni nendele inimestele, kellel on midagi öelda loovuse kohta, mitte ainult kunsti kohta või kunstiprobleemide kohtuvaid loovuse kohta üldse. Olgu see siis muusiku arvamuskunstist ja, ja vastupidi ta peaks olema tribüün ka inimestele, kes tahab sekkuda. Ma mõtlen loomeinimesi, kes tahavad sekkuda poliitikasse, ilma et nad oleksid parlamendi liikmed või linnavolikogu liikmed, kes tahaksid oma linna kohta või oma kodukohta midagi välja nii-öelda ja nii edasi ja nii edasi ja ma arvan, et seal peaks olema ka võimalus publikuga otsekontakti astuda telefonidele. Nii palju, kui ma olen kunstnikega kõnelnud, enne kui see saade nüüd eetrisse jõudis, siis mulle tundub, et kõigil on väga rõõmus meel selle üle. Ma arvan ka, võib-olla ta kujuneks tõepoolest, ma hindaksin just seda, ta kujuneks ehk vabameelseks ja oleks tõepoolest tribüüniks neile inimestele, kes kibelevad midagi öelda, kes pole seda võimalust leidnud. Ma mõtlen, et tavasaates võiks ju rääkida täiesti Raul kurvitsa 30.-st sünnipäevast, mis minu jaoks oli väga lustlik ja lõbus, selle sünnipäeva atmosfäär feeling ja ja tegelased, kes sellest osa võtsid, võib-olla andsid ehk oma parimat, sellest tuleks tõesti Vahva natuke plaseerunud seltskonna kokkusaamine, mille sa ka ei puudunud oma võlu ega esteetika. Ja see sünnipäev toimus paar kuud tagasi Raoul Kurvitz ateljees, mis asub Kadriorus ühes kõige maha jäänumas majas tagumise tiigi ääres. See on kahekordne Eesti ajal ehitatud maja, kus omal ajal elasid Kadrioru lossi meeskonna perekonnaliikmed, kuid peale seda peamiselt siis kolonistide järeltulijad ning selle teine korrus kuulub täielikult kurvitsale. Õigemini ta kasutab seda ateljee enam seal on mitut, aga ma ei teagi, kui palju. Ja see on küllaltki räpane ja ebaesteetiline, milles kurvitsa võluva värvilahendusega tööd erilisele maksvusele pääsevad ja kuhu suurepäraselt sobib annakeretzi vaip. Ta on hea määrida oma poriste saabastega. Ning kui ma jõudsin sellele sünnipäevale Aime Hanseniga, siis oli sünnipäev jõudnud juba mitmendat tuuri. Seltskond, kes olid kohal, oli juba küllaltki lõbusas tujus ja see seltskond, keda veel ei olnud, see jäigi tulemata. Nii et tegelasi oli tegelikult vähem kui atmosfäär oli küllaltki sundimatu, joviaalne, just siis, kui me sinna jõudsime kiskus lõpuks peale traditsioonilisi sünnipäeva tuiamisi, kus räägitakse mittemillestki, proovitakse ennast kiiresti Rausse võtta ja ja oodatakse, et keegi midagi tegema hakkab. Jõudis kätte just staadium, kus tegelasi haaras tegevuskihk, tunti vajadust ennast liigutada ja selleks liigutamiseks andis suurepärase algtõuke Ravelli boolero. Peagi. Ühes korrutas ateljee paljudest ruumidest. Algas maruline Dancing. Vala Espanja, mida oli mõnus nautida kaasa lüües ja medali mõnus ka pealt vaadata. Tantsupõrandal kerra seltskond andis ennast parima ja võib arvata, et oleks võitnud kindlasti ladina-ameerika tantsude juhtgrupis. Kusagil MM või EM-il. Igatahes Mihkel Mutt, kes seda kõike pealt ratas ees, et ta ei ole kunagi midagi nii dekadentilist näinud kui see tantsuõhtu. Kui aga kurvitsa juurest edasi minna, siis peab tunnistama, 30.-ks eluaastaks on ta jõudnud tõesti juba sellise arenguetapini, et võib rääkida temast kui küllaltki väljakujunenud kunstnikust. Vahepeal oli rohkem populaarne väljaspool Eestit Soomes või Rootsis kus ta tuntuks saanud, aga öelge oma suurejooneliselt lavastatud performance itega siis need andsid kurvitsa, kui kunstniku jaoks palju juurde avalikud rühte etenduste päevad kunsti Hannes, kus siis rühma liikmed Raoul Kurvitz, Urmas Muru, Peeter ja nendega siis Seltsivad sõbrad kelle hulgas nimetaksime Hasso Krulli või Maria Avdjuško. Tarva varrest andsid siis peaaegu iga päev erimahulisi etendusi, mida tõesti võib nimetada siis juba perfomance sitaks mis allusid väga kindlatele lavastuslikele reeglitele. Arvuline boolero, mis algas mahajäetud majast Kadriorus, kulmineerus tegelikult parematel päevadel. Kuid kogu aeg ühel ja samal kellaajal, kunstihoones ja tsüklilisus kutsus kokku publiku, keda võiks nimetada juba teatame kogudusest. Sest tõesti äratundmisrõõm nende inimeste puhul, kes iga päev kell neli arvatud teisipäev, kui kunstihoone kinni oli, kogunesid kunsti suurde saali, tekitas muljet, et viibid mingisuguses roosi kristlaste või mõne keelatud ordu kokkusaamistel, kes on nüüd saanud just avaliku tegutsemise loa ja kummardama võlts deemoneid. Tegemist on ka esimese sellise grandioosse projekti teostamise katsega meie kunstiajaloos ja seda just nooremat põlvkonna poolt kelle kogu aeg on siiski vaadata rohkem kui fantarridele kui kasvatamatutele lastele. Ja mulle näib, et siiski see põlvkond suutis ennast teadvustada läbi nende etenduste kui täiesti arvestama panevat jõudu kelle osas pole mitte ainult Eesti kunstiavalikkus maid palju laiemad sihid. Rühm T puhul peab muidugi märkima ka seda, et kahjuks on nad loobunud kujutavas kunstis, mis minu arvates mõne esineja puhul oli isegi huvitavam mille sai rohkem mitmetähenduslikkust mängulisust semiootilise karisid labürint ja mida oli huvitav läbida ja avastada ja enda jaoks mingit süsteemi luua. Sest etendus nõuab Kanati tegelikult head näitlejaverd. Kindlasti tuleb tunnistada, et rühm T on oma põlvkonna kunstnike hulgast alguse saanud kõige uhkem müüt. Algselt on müüdi fiktsioon ja teiselt poolt selle müüdi praktiline teostus. Kui me nüüd võrdleme nende erinevaid arvamusi, siis peab tunnistama, et trump esindab juba hoopis uut suhtumist kunsti, kunsti tegemise viisidesse. Ta lähtub juba rohkem rahvusvahelistest vanadest, mille aluseks on skandaali üleskütmine. Ekstravagantsust ja moodsad filosoofilised kunstivoolud taandatakse tihtipeale oma mõtestatud tegevus. Ja siin ei oleks ülearune meelde tuletada kuulsaimat eesti kunstniku momendil. Muidugi eesti kunstnikuks tuleb teda nimetada äärmiselt tinglikult markale kostaabit New Yorgist, kelle kogu looming baseerubki ainult skandaalidele, teadlikule, vastandumisele, põlvkonnaga ja enese ego pideva rõhutamisega. Nii et esindab võib-olla isegi natukene hiljaks jäänult seda tänast kolmekümneaastaste põlvkonda, kellele veel nii palju ilmselt on antud tulevikus. Muuseum on nüüd kolm kuud vana. Meie plaanid ei ole veel lahendatud selles mõttes, et me ei ole saavutanud kõike seda, mis me oleme tahtnud ja me otsustasime, et me ei hakka ära ootama, millal meil saab olema ja oma näitusesaalid, et me alustame kohe, hakkame otsima selleks teisi ruume kogu linnas, et võimalikult vara hakata teadvustama, et Eestis on olemas arhitektuurimuuseum. Jäidze arhitektuurimuuseum tahab hakata kaasa rääkima Eesti kultuurielus. Meil on olemas esialgsed ruumid, meil on olemas juba kondid, mis asuvad Tallinnas linnamüüri leevenduse tornis. Meil seisab ees väga suur töö, sest kõik need fondid tuleb korrastada, invetoriseerida, teha nendest, sest kust materjalid on põhiliselt aastatest 1920 kuni 1960 teha need materjalid kättesaadavaks. Ja see on nagu üks suund puurida. Teine suund on siis seesama, millega me nüüd alustasime, teha näitusi, tutvustada Eesti rahvale tema arhitektuuriajalugu sest praktika näitab, siin on küllalt suured lüngad. Eestlased tavaliselt ei tunne oma arhitekte. Niisiis, kogumine, näitusetegevus, põhjalik uurimine, Eesti arhitektuuri uurimine, sest siin on ka väga palju valgeid laiku, eriti mis puudutab just ütleme nii 20. sajandi seda päris Eesti arhitektuuriajalugu kui, kui juba enam noh, me ei ole niivõrd tänu võlgu enam baltisakslaste, kuivõrd just nimelt eestlastele. No esimene näitus on siiski Eugen Sahhariese näituse Eugen sarjas oli baltisakslane kuid tema looming on siiski niivõrd kindlalt eesti arhitektuuri ajaloo osa tariidanud Tallinnas väga palju ja ja kuna ta on üks Eesti vanimaid praegu elavaid arhitekte, kes ei ela küll Eestis, vaid elab Austraalias, siis me otsustasime, et too on igati põhjendatud, et et tema 85. sünnipäeval me teeme talle sellise omapoolse austusavalduse ja äramärkimise, püüame teadvustada tema loomingut Eestis. Kellele projekteeris Eugen Sahharias siis enne kui ta meelt eestimaalt lahkuda? Kus sa õieselt, õu oli Tallinnas üsna omamoodi ja omapärane ja üldse tähendab huvitav fenomen Eesti arhitektuuriajaloos. Ta on väga, võiks öelda, lausa ameerikalik ilming, meil juba 30 oli aastatel ka sees, kus EXPO teadlikult orienteerub, ise on, tegemist on köök tasemel peoga, kes orienteerub ühe tellijaskonna maitsele ja õiese puhul on selleks Tallinna jõukam kodanlus. Kuna ta Haya hävitavalt baltisakslane ja vene keskse hariduse saanud samal ajal ta oli nimelt kas on poliitiline kuju, et tal ja muidugi erakordselt hea ärivaistuga, et talvise Tallinna jõukamaks kodanluse, kus 30.-te aastatel veel nii palju eestlasi polnudki õieti majade omanike nimesid vaadata, siis on enamasti juudi-vene ja saksa nimed. Et selle seltskonna ära võlumine läks tal päris libedasti. Ja samal ajal fakt, et ta märtsis neli kümnendama saame linnaks eestistes see näitab seda, et ta väga vestas teljeskonnaga ja järelikult oli tellijaskonna struktuuris toimunud kolmekümnete aastate jooksul nihe eestlaste kasuks. Aga samal ajal muidugi tuleb arvestada sellega tega Hayesebioosen, Taabjalik, arhitektuur. Ma arvan, et mingite väga suurte kunstiliste ambitsioonidega arhitektuur, nii tuletada ka vaadet vaadata helki igavest avamist on minu niisugune väga meeldiv. Üllatav kogemus olnud, see aasta tagasi tegin aga natukese näitus tema 100.-ks juubeliks, siis mitu Niukest arhitega. Mitu arhitekt tuli minu juurde pärast ütles. Ah tead sa paljastama näidet, et ma teadsin teda enne, kahemajakad oli minu jaoks suur, nüüd ma nägin tema nii palju tema joonistusi ja ta polnud ju üldse nii arhitektina päris kohmakas käsi ja nii edasi. Aga nüüd reaktsioonid vastupidised, sa Haias nagu eriti teatud jääte nii palju ja selles suhteliselt ühtlasel tasemel on teinud, see oli nagu mitmele meie arhitekti niukene. Pigem meeldiv üllatus. Aga ole siis kena ja nimeta mõned majad teadmatule kuulajale, kes Tallinnas kõnnib ringi, äkki elabki mõnes majas ja ta ei teagi, kes selle maja on projekteerinud. Ma julgeks kokku öelda niimoodi, et tsirka pool Tallinna nelja, viie korruseliste eest kesklinna korterimajadest on tema tehtud. Narva maanteel ame hästi poega, maja, Narva kohvikumaja siis samade 17 kodudada poeg, mis on väga ebaõnnestunud ajama adjektiivi poolest, selle kohal oli tal ilus maja hekto valmis. Tõnis Mäepäevana Tõnismäel päevale maantee ka vee peal, kus on tubakapood ja filateeliapood tulles sealt tagasi 20 maja, number 26 vastasküljel 23 see maja, kus elasite Aino ja Oskar Kallas, tasempe fotopood, endine Foodi pood Pärnu maanteel sealsamas kõrval Kingissepa tänaval politseiaial ja nii, ja nii, ja kuna see on kokku teada üle 50 maja, siis seda rida võiks väga pikalt pikalt jätkata ja ma isegi neid maju, lätlased ei soovitaks lihtsalt linnaakadeemia raamatukokku ja jäägi vaadata, ehkki näitusel nii seintel kui vitriinides oma Eiste projektidel ei ole suudetud välja panna sugugi mitte kõiki tema Tallinnasse tehtud maju. Need kaks kohtumist olid 39 40 ja 80 900 90. Täpselt pool sajandit vahet. Teie olite omal ajal arhitekt Eugen Sahhariasse. Abiline see on päris õige. Projekteerija abiline, Tallinna tehnikumi haridusega poissegi kesktehnikum. Üheksateistaastasena sain küllalt ja kogemused projekteerianaarseteksaariasse büroos 11 kuu jooksul ligi, eks aastal. Ja nüüd olin maade laadis tema juures külalisena, ta kutsus mind küll, aga kuna 56. aastal täiesti juhuslikult meie kontakt taastus, lugesin patuseltralisesti lehte, kust oli sõnum, et 56.-le ja oli 56.-le sel aastal. Et arhitekt sarjas on Astra Itaalias, ega ma ei teadnud, kus ta on, ta läks 41 märkisid ära. Ja Kirilaks kätt. Kui ma kirjutasin aadressiks arhitekt Eugen Saarias astraali. Ja sellest saadik mu kirjutame, nüüd tuli küllakutse. Teine kontakt on siis nüüd olnud? Rõõmustas kohe eemalt, hüüdis juba toi Raul. Ega seal polnud mingit takistust, meie mäe sõprus oli soojemaks läinud. Ennem olin natuke ülemuslikum vahekord, kuigi ta oli. Ta oli alati korrektne, sõbralik ja hindas tööd mobilistel kolm abilist olile, tehnikumi Posten Heiki karva ja Raivo, siin olid ka. Kas Eugen Zachary on produktiivne arhitekt olnud ka Austraalias? Ta on ümber lülitanud suure kohanemisvõimega inimene seal ta on rajanud hoopis ehitusfirma, kusjuures ta realiseerib iseenda projekte. Aga majandusliku tegevuse. Veronika raskuspunkt. Kindlustada oma elu ja läbi lüüa. Leidis, kust see kellelegi ei lähe. Ta võttis sõprade kapitalikukkuja, rajas niisugusi, kompaniisid seal, ma ei tea, neid on vist mitmeid olnud, ise projekteerib, ise organiseerib ehitamist. Siin oli 30. aastal Eestis küll raskus projekteerimise peal, väike arhitekt on siin olnud. Kas arhitekt on vabas maailmas praegusel ajal rikas mees? Ilmselt ilmselt, ega Eesti vabariigis olid ka kindlad kellal, teatas normid. Ja tasud on soliidsed, loomulikult astet selle arhitektidele. Kuidas elab arhitekt Eugen Harjest praegu? Et õigel ajal väga suure krundi omale võtta üle hektari. Seal kõrval on sama suurel krundil veel päris mitukümmend korterit niukses madaltiheda, hoonestuse, tema krundi peal on terve hulk suuri puid. Kavassein kaetud bassein 10 korda ühismeetmeid mida mul tuli kolm kolm korda päevas kasutada, et kliimaga kohanenud, et tal on paar autot mõlema Mercedesed üksn Provama, pageb sellega poest Tederi poeg ja lähevad niisama jõukalt. Aga kuidas elab arhitekt Raul Kivi meil siin Eestis, kas ta on ka jõukas mees? Mina olen rahul, mul on elus hästi läinud, ma ei ole kuskile verist rataste vahele jäänud. Need väiksed. Väiksed kreepimised, mis olen neist üle saanud, mul ei ole maja, mul ei ole Otud. Aga mind on siiski ametlikult nii palju ennatuses, mulle anti küllalt oma projekteeritud majja, pärimaja kõrval on ilus vestlus omaette elamine, rohkem sissepoole pööratud inimene. Lappan oma raamatuid ja kirjutan ja. Läksime Pariisi näitus oli muidugi ülejäänud juba. Ja me jõudsime Pariisiga 10 kuuendal märtsil kell neli 36 hommikul öösel ja eks on Pariisis, ma tahtsin kohe vaadata seda näha, seda näitas, kuidas ta on üles pandud. Asmeri astud sisse. Kas sa arvasid, et Pariisis on läbi näitusesaali? Tee siis üks väike teejuhatus, kus sinu näitus Pariisis praegu väljas on? Prantsuse Soome Instituudis ja ma olen saanud ka sabane ülikooli vastust täpselt kohe üle tee ja siis seal lähedal on veel ade, on kohvik, seal ka väga tuntud päik kasse amikarile jäid Caffi odani kohvikus ja piimaga kohvi ja sõin sarvesaiu. Nii nagu sa mulle kõnelesid, algas kõik peale Saksamaast siis kui sa olid Saksamaal möödunud aastal stažeerimas. Selle ajaga, mis ma seal Saksamaal olin, siis mul õnnestus luua kontakte sealsete kunstnike Motseenidega. Selleks, et sa said minna nüüd Pariisi, pidid sa enne oma raha, eks ole ju. Kas raha said oma piltide müügist Saksamaal täpselt nii. Ja, ja see näitus, kus sinu pilte osteti, oli siis Saksamaal, kus kohas ja millal? Kas sakslased on sinu meelest kergeusklikud või miks nad sinu pilte Saksamaal ostavad? Nad ei tunne sind veel. Ja ma arvan, et nad on kas piisavalt rumala, tõsise, äärmiselt targad Aga võib-olla nad ei teegi hoopis sellest numbrit, kui tuntud üks või teine nimi nendele just on. Loomulikult, ja neil on piisavalt palju raha, et seda seda paigutada näiteks väikesesse akvarellipilt. See ilmselt oli niisugune väikene linn, kus sinu näitus Saksamaal oli. Peas on umbes Tartu suurune linn või 80000 elanikku. Aga samas kunstielu on Saksamaal vilgas. Väga-väga intensiivne kõrvaltvaatajale võib jääda jääda mulje, et ta on väga organism haritud ja väga-väga täpselt paika pandud, siis noh, tegelikult lähemal vaatamisel on nii, et seal peab iga päev sündima midagi täiesti ootamatut. Ja infovahetus on seal niivõrd kiire, näiteks. Šveits, Hispaania, Peruu, Hiina kõik jooksevad kokku ja, ja sealsamas küttes lood on näiteks seitse niux suuremad galeriid, mis suhtlevad praktiliselt kõigi punktide kogu maailmas. Loomulikult ele arvate nõudlik härra hommikune päris on kaunid väga, selles on midagi ja ei oska kella viie ajal käia mööda Pariisi, ma arvan, et vähesed inimesed, hiljutised kohalikud magavad sel ajal ja ka jõukamad ameeriklased, kes tulevad linna kohtuma, magavad, et siis me olime praktiliselt ainsad inimesed kes me seal käisime. Peeter Jalaka. Ja seal te kohtusite veel ühe eestlasega, see oli. Ütle, kuidas läheb, sinu elu edasi, kas Saksamaa tõmbab sind ikka endiselt ligi? Ja tõmbab ja nüüd on ka päris kindel on see, et ma lähen aprilli lõpus või mai alguses, ma lähen uuesti Saksamaale ja ka juunikuus ma lähen Saksamaal, siis on minu elu üks võimsamaid näitusi seal art Nürnberg number kuus ja mul õnnestus sealt osta endale eriruutmeetrit seinapinda. Ja ma saan seal oma akvarellid, kes eel välja panna ja need meeleheitlikult müüa. Me ajame Jüri Arrak teiega juttu enne kui teie vaala näit üritus teoks on saanud siin nende piltide taustal teie ateljees mida te siis galeriisse vaal välja panete ja te olete teinud selle näituse täiesti nii-öelda ideenäitus konkreetse teemaga. Ja see näitus avatakse 23. aprillil kell neli ja see juhtus just nii, et jüripäeval ja kuna mu nimi on kah Jüri, siis niisugune ilus kokkusattumus, see ole meelega nii tehtud, see on kokkusattumus. Tõesti. Näituseplaan tehti juba sügisel. Ja see kuupäev oli mul teada. Kuna sügisel ma kolm kuud maalisin Halliste kiriku altarit siis ma mõtlesin, et, et mis ma sinna vaala galeriis õige õige teen. Ja tekkis selline idee, et maalin õige pildid ühele teemale. Ja selle teema nimi On varjud müüril ja pildid lihtsalt nummerdad, neid on 14 ja 15. on siis selline autoportree line. Aga ma ei nimeta teda mitte autoportrees, vaid ta on plangu ja müüri vahel. Kõik pildid on müüri taustal ja müürile langevad siis inimeste, loomade ja esemete varjud. See oleks umbes nii, et nagu üks suur pilt oleks lõigatud tükkideks ja ta on mingil määral härra nõu nii kontseptuaalne nagu ideenäitus, olgugi et koloriit ja siin on isegi raske öelda, nad on enam-vähem nii must, hall ja pruun. Sellised niuksed, monokkel, loomsed, maalid, see oleks siis need meie inimeste maailm. Vastukaaluks altari pildile, mis on nagu jumala maailm õigemini mitte jumala maailmaga, maalisin Kristust, jumala poega ja ja see on nagu niuke tee jumala juurde või uks jumala juurde läbi Kristuse. Ja see siin on siis inimeste maailm, nagu ma ütlesin, vormiks on siin ka sellised noh, minu harjumuspärased figuurid, nad on nagu varjud ikka, ilma niukse ruumilise vormita. Ja ma arvan, et sellest midagi siin suuremat rääkida pole, et ma loodan, et kui inimesed tulevad sinna seda vaatama. Näitus on lahti kolm nädalat ja, ja eks nad siis ise näevad, võib-olla tunnevad ennast ära varjudena või, või natuke kisklevad naha, inimese eksistentsist siin maailmas ja sünnist ja surmast ja igavikust. Aga samas siiski rahast peaks rääkima ja mõningaid asju selgitama ka raha ja kunsti seostest. See on jah, praegusel ajal väga aktuaalne, sellepärast et inimestele üldiselt tundub nii, et, et praeguses turu taanduse, nõndanimetatud turumajanduse ja see poolkapitalismi ja pool sotsialismi tingimustes et kunstnikud on päris hulluks läinud, et, et on mingid niuksed ebarlikult suured hinnad ja kümnetes tuhandetes piltide hinnad ja nii edasi, see ei ole mitte kunstnikute süü vaid see on meie majanduse selline eripära, kuna meil puudub oma raha, konkreetne raha. Ja kui kõik inimesed ju teavad, mis maksab üks mark ja mis maksab üks dollar rublades siis näiteks, kui kunstnik omab juba näitusi välismaal kui näit näitustel välismaal, on tal konkreetsed hinnad juba seal markades või kroonides või dollarites. Ja kui siis välismaalane tuleb Eestisse ja sellesama kunstniku pildi ostaksin näiteks noh, väike matemaatiline, eks kurss, ma teen lihtsalt. Näiteks pilte galeriis välja müügil Soomes on 10000 marka. See oleks meie rahas 65000 rubla. Kui nüüd see soomlane, keegi tuleb siia ja ostab sellesama kunstniku sama suure pildi siin 6000 rublaga Soomes teeb, ütleme 1000 marka, siis Soome turist või ärimees, kes siit Tallinnast ostab, on võitnud 10 korda. Esiteks see, teiseks see, et galerii kes kaupleb eesti kunstiga Helsingis, võib uksed kinni panna. Sest mitte keegi sealt enam eesti kunsti, sel juhul joon seda. Seepärast kunstnikul jääb nüüd üle siin Tallinnas kasutada panna oma pildile hiigelsuur hind Vene rahast või panna valuutas samasugune, nagu on Soomes või üldse mitte müüa. Nii et see on, see on kohutav olukord ja mina tunnen ennast väga ebamugavalt selles mõttes, et mul on. Noh, kuidas, kuidas paneks oma pildi, hinnaksin, ütleme 65000 rubla, see on ma vajun all, ma ei julge ma julge tuttavatele silmaga vaadata. Sealsamas, sealsamas ma ei, ma ei saa siin ka 600 rubla või 1000 või isegi 6000 rubla eest eriti müüa, sest kui see pilt viiakse Soome. Ja kuna mul alles Soomes oli jaanuarikuus näitus selles galeriis kunstifondi galerii, mis on Helsingis siis ma lihtsalt sellele galerii omanikule teeksin karuteene ja iseendale loomulikult ka nii kaua, kuni mul on söögiraha, bensiiniraha ja korteri üüriraha ei ole siin mõtet vene raha korjata.