Oma aega tunnetame me tavaliselt vaid tahapoole, näeme tuldud teed, sedagi mäletamise piirini. Me võime lugeda raamatuid või vaadata pilte ja näha ajas kaugemale sinna, kus meid enestena pole olnud. Sinna, kus me esivanemasse peitinult ise jõuame läbi nende juttude. Minu vanaema, üks paljudest, ei millegi poolest erilaadne ega silmi paistev minule vanaema pisikesele Kazborile vanaema vanaema, ühele suulaskonnale esiema. Suuremale osale 11 on ta inimene, kellele aeg on olnud varem avatud. Vanaema, kas sa omal ajal ka diskol käisid? Niisugust juttu ei olnud omal ajal räägitudki ühtegi teist, kuid seda ma ei tea, mis asi see on? Pidu, kuidas see pidu välja nägi? Pidul jah, seda küll. Need oli, niisama, sai mindud tantsupidudel ühte ja teise kohta, meil endalgi käis meie oma kodus käiski meil oli koolimaja ja väike koolimaja, saal oli. Seal, me tegime sagedasti pidusi, noored tulid kokku ja tantsisime. Mängisime, laulsime ja meil oli esialgulgi väike orel oli seal sees, mängis Vorelady. Kes seda Ühe sõrmega muidugi rohkem ei osanud. Pillimängija lõõtspillimees. Viiulit mängis üks. Riiuli Tõnis oli, oli läbi kukkunud, mängumees. Tuli siis külas, oli külas ühe aasta mängis viiulit, niipalju kui. Ja lõõtspill oli ikka alatine mänguasi. Mis riided seljas siis, kui pilusse mindi välja oma riided, sel ajal põld, ega me küll me olime ikka Eestil, Eesti lapsed. Kuidas kellelgi oli sitsi või kodus linast riiet. Suvel kandsime, linasid ise omakootud ja kedratud lõngadest. Ega meil raha selleks olnud, et osta, heegeldada Voltki, osta. Kui vanalt mindi peole? Praegu minnakse 15 aastaselt või 14-ni. Leeris käinud inimesed olid, meil oli ju leeris käimine ja me käisime. Kuidas keegi läks? Kuue-seitsmeteist aastaselt. 16 aastaselt mõeldudki veel 17, kaheksateistaastast olid leerilapsed. Ja siis, kui me leeris käisime, siis me oskasime Johannest tantsida ka ikkagi. Ta peotantsus, mis külas tantsitud sai. Naistantsudes oli kalts polka, aia jah-le lender Palts, polka ja Padis plaan, kuidas need õieti? Mitmed nimetused olid minu Mauruse põlve aega seal neid kõige toredamaid tantsus ei olnud ühtegi. Praegune tants on niisugune laotaks käsi, jäänuks, jalad loobitakse, see oli. Siis tantsiti tantsimise moodi see minu meelest põrgus tantsimine ei olegi. Ma mõistan selle nime anda. See on niisugune naljakas koos hüppamini, ennem võib ju oma toas kaslasi hüpata just. Kane pill mängime ja laugude käsi nagu tahad vees lahjemaks saada. Asel laamiga tantsiti oma tantsumoodi ja tehti igatsust, vigurid seal juurses. Vigur siis noh, tihtipeale tehti niimoodi, üks pani teisele midagi külge, kui teine tantsis ehk panise tantsija ise veel. Niisugune juhus oli kord vanemal ajal oli ju see inimest. Tütarlapsed ei kandnud alumist riided, pealmist, riided olid paelaga peale seotud, aga teine hea mees või tantsumees paistis. Ühest siis need paelad lahti ja tüdruk Kesbega tuba, pall, reisi. Tehti ja ükskord oli, olime jälle tantsul ja üks uhke neiu oli keda teised näigut kiusasid. Ja siis oli poiss ka, kes sellegi usu Kaaspegi pois tantsis tüdrukuga ja nokitseja siseneed kindlate, selle tagumise otsa peale. Raiekindad öeldi, mis olin nõelutud, nii paksud kindad pani nõelaga teisel tahu otsa peale. Ta kukkus pakti Mahase tagapealt ja siis nägin. Teised naersid jälle. Just nalja tegid, kuidas kellelegi, kuidas kellelegi meeldis nalja teha. Siis oli ju vahega peretütred, siis. Teenijatüdrukutega nendega ühes tahta olla ühtegi ja kui teenijatüdruk pere tüdruku poisi üle võttis, siis jälle malle igatepidi. Panivad sipelgaid ühks seal magamisasemetele. Kuskil kaugemal kaalid, külapeod aute maakülas ja kahes teises külas ja kõige suuremal ta olevat suletalgud ja niuksed. Talguliste õhtud olid. Siis käisime talgutel. Noppisin Päeval sulgi, õhtu tantsisime seal süüa ka veel õhte. Poisid tulid õhtujate tütarlapsed ja naised olid päeval talgutel. Jah, ehk heinatalgud ja. Niisugused. Kooskäimise viisi tulin. Ja kõige suurem käimine oli üks vähe lugemistel. Nõiad käisid külas ühes talus, teise tüdrukud, poisid võtsime kokku ja läksime gaasis. Vahest läksivad nalja tegema, teinekord läksid ka niisamuti mis lugu rääkis. Aga me käisime ka mitmes mitmes maasika, meil olid külad ümberringi, seal käisime mitmes külas, ühe ükskord ühes, kord teinekord teis kuivas ikka nooremat koos käigu hobusega. Enihke, noh, seda oli ka, et sai hobusega käidud, võitsime koorma peale ja mitmed mitu inimest ja see oli pühade aeg, sõnumite hariliku õhtutel käisime jalgsi. Neli viis, kuus versta sai käidud ära. Jalgsi. Ja siis oli meil kirikus käia, samamoodi oli niimoodi kirik oli meil 18 19 kilomeetrit või noh, sel ajal olid järjestada. Olid eemal. Võtsime kamba kokku tüdrukud, poisid ja paljajalu, Läksime, hakkasime Venemaa kiriku juurest ligidale metsas, panin jala treitz ja läksime kirikusse 11 vaatama, iseennast näitama. Kuidas kellelegi meelde tuli. Jõulusõitsivad jälle koorma peale ja iga pere praegu neid oli nii suur, noored olid ju külatänavad, saiad olid kahel pool kõrval kus ei saanud mööda üksteisest, siis oli vast niisugune rodu, oli hanged, angedulid kõrvasid angedest mööda lehti. Siis ootasime nagu isa mul kiriku väravasse juba siis läksime laiali. Ja olid niisugused ajad siis. Noh, ilmad et olid anged, vaest hobune jäi kõhuli, lumehange, ei saanud edasigi ühtegi ja inimesed käisid siis 11 välja aitamas, sealt angedest. Aga ikka sai käidud. See oli siis kirikus käima aeg. Kevadi porise ajaga. Lumeteega tulime kirikust, olime porised, nii kui poriga üle külvatud, kui 11 mööda sai, aeg. Siis ei olnud autusi, autod tulid alles hiljem. Päris võidusõit, kes saab ette võtta ja hiigelköik kõike Jahkistelt? Meil oli parem hobune. Ja see oli ikka siis. Pulmasõidud olid tihtipeale niimoodi, et aeti surnuks tee peal niisama autodega võrgust aetaks. Ükskord läksime pulma, rong läks, mina ei olnud pulmarongile nagu mina olin kirikuline muidu ja Kose kirikus käisime. Ja pruudisõitja ajas pruudi Kose jõkke. Läksid tulid peo pealt, nii kui pruudisõitja läks nii regi Vibises ja läks kõige pruudiga seltsis sinna alla. Jõkke. Kevadine kevadine aeg oli niisugune. Kuidas jääjõest nad tulid muidugi välja, aga kohe kirikusse ei saanud ju, olid ju riided märjad ja siis läksivad kuskile riideid kuivatama. Ja rootor läks ikka kirikusse käepärast, sest sur surnuks ei läinud. Poiste vahel kakluseks kaleks. No tihtipeale isegi tüdrukud kaklesid üksteisega. Oli niimoodi, kui teineteise paarimehel härra võttis jälle, siis tuli ikkagi. Ega lahutada siis, või noh, niimoodi kätte maxambe kõrvad peast ära kiskuda. Silm siniseks lüüa ja seda küll jah. Nalja sai igatepidi nugade peale ei läinud. Meie pool kandis nugade peale minekut ei olnud ühtegi agarasti, mõnes pool oli küll nugade peale minek oli vahest niisugune inimene teadnudki, kust ta matsu sai või kelle käest sai. Kordoli Tal oli niisugune teine mees, lõi teise maha. See kõrtsi võeti see mees kinni, küll aga teda aednike hulka, aga ennem kui ta kätte saadi, Jane vahekorda neid ei olnud, et tigeduse pärast lõi, aga tappis teise ära. Laada kaklejad, laadakakleja tulid, kohevad kaklejad. Seal oli hobuse, Parisnikud ja ja lihunikud ja niisugust, aga see lihtsalt oli üks külapoiss oli ja võib-olla meel, et ene ei meeldinud ka talle ühtegi, aga laadal oli alati. Mõned läksid just sellepärast madalalt saaks kakelda. Niimoodi oli varem Varema jaos. Laatoriga kokkusaamise kohaks. Ikka kokkusaamiskoht. Tütarlapsed olid niisugused ka veel, mõned käsivad poiste käest jaa, noorimas. Mina käisin seekord hobusega laadal ja minul just seda plaani ei ei olnud ega Põldses aia süümsid tahtmistega. Teine tütarlaps teises talus, sealt tuli juht, et kuule, võta mind peale, et mul on ratt rätikutest raiuma, ei jaksa seda tassida. Pearätik oli sõlmitud, see oli saiu tähistel siis viie kopikas saiad olid. Käisid saia noolimas, küsiti kohe poiste käest ja poisid ostsid ja too ja sai ühe. Mis laadal veel müüjory. Kõiki seal oli terve suur suured-suured-suured ladud olid kõiksuguseid, asju, mis tahad, tahad riiet saada või? Toiduained igal pool ei olnudki müügi kohta ühtegi, nagu praegusel ajal on. Et kus Vietnam müüakse, aga sel ajal ei olnud, sel ajal toodi linnast siis maale müüa. Ega iga mats saanud siis linnast tooma minna. Aga need olid siis poe poes päris riidekauplused ja söögikauplemist seal kõikkolsi toodi linnast talle. Et siis laadal sai ära müüa loomad, hobused, kõik, mis olid need tulid laadale müügile. Omal ajal linnas sai käia, linnas käidi hobusega, siis. EKA hobusega ma olen ise seal 150 korda käinud hobusega, selle maa oli 60 kilomeetrit, oli meil, linn, sai õhtupooliku minema hakatud, kui tahtsid loominguks laada või silla linna turule minna. Siis õhtupoolikul hakkas minema, läksid öösse läbi teed olid nii viletsad, et viisteistkümnekilomeetrit tuli oma koorma pilves vahest jalakäija. Siis läksid hobuse peale ka, kui juba tee läks paremaks. Ja hommikuks siis kui oli turule või seda lahi väljamineku ja siis pidid Joorakkuv sohitallis olema. Ja seal siis müüsid ära oma ennem Rembeldasid ja siis müüsid. Ja sai vaieldud nende ostjatega seal need Antsivad vahest käsi rääks tikutoosi sulle. Ja tegid nalja kui küsisid liiga palju enda, kui see. Siis tingiti vahest sai, müüsid ka sellega ära. Vennas, käidi turul peaasjalikult turu- ja turule sai siis sai turule viidud. Ehk niimoodi, kui nad lahedali särava ostsid, siis läksid viisid jälle kuskile poodi, kus, kus öeldi, viisid poodi sisse. Liha, liha oli nii palju sees, et ükskord ma viisin emme jõulud lambaid. Keegi ei küsinud, kas sul on koer seal peal või on lammast peal. Tembeldasin ära, aga too kodu tagasi keegi ehkanna muidu ära, kui tahad. Nii palju oli liha sees, et ei olnud ostjaid ühtegi. Lambaliha. Ja palju oli ikkagi, rohkem, oli ikka vahest müüjat, kui nõudjaid oli. Müüja, tuli rohkem. Kas nõudis liha süüa ka sel ajal? Eks ikkagi rikkam rahvas sõi vaesem viis omast ära, et saaks raha omale soolasilku osta. Ega ta siis palju ei saanud. Aga liha sai ikka söödud oma jaaguga. Nii kuidas kellelegi kellelgi oli mõne mõnes peres söödi seda iga päev, aga teises pööras ei saanud rohkem kui kolm kord nädalas. Niimoodi oli no mis need kaubad olid, mis linnast osteti? Linnast Saisid siia siidi ja mis sa siis tahtsid saada ja valmis tehtud riided oli sel ajal ka, kui mina noor inimene olin, said, võitsid igat moodi riiet osta, kui seda. Ja aga raha pidi ikka selleks saama sellest müümisest, mis sa müüsid. Me viisime poest heina ja kartuleid. Ja niisugust asja kanamunavõid, selle eest sai kõike osta siis ega kõik toitu oli olemas. Riiet oli ka. Jalanõusid oli sügisel korjatud jõhvikaid. Ja pohli. Nendest sai ka natuke ega rohkem saanud viiskopiksay jõhvika pohlaliitrist jõhvikad maksta rohkem natuke. Ja jalanõud said ostel. Igapäevased asjad küll saapad ei olnud, ent käisime pastletega. Ehk viimasel ajal, kui ma noor inimene oli, said Niukest ummiskingad tehtud. Park naastkollasest nahast. Need olid päris ilusad, kingad olid jalga, siis sellega sai suvel käidud. Suurem. Jaagup oli parem paljajalu käia. Ega suvel suurt riides jalu saanud käiagi ühtegi, siis jalad läks autosid ära, olid vesised maad heinamaal ja niisuguses kohas ei tohtinudgi jalanõu jalga, sol olin palle ja. Minu isa oli kooliõpetaja kutse. Kuudo seminari lõppedes, Ta oli ülikooliõpetaja kutse aga tal oli elus mitmed kutsud pärast. Ta oli noh, kõrtsmik oli nonii. Päraste armust. Tema, tema isa oli mõisas ülem, metsapoeg saadeti siis sinna kooli, sinna igatistega ei võetud ühtegi, Kuudale sai kuude ajal ja tema õppis seal kooliõpetaja kutse olidel. Pärast, kui juba isa jäi vanaks selle koha peal, siis mõisnik ütles, et mine sina vana tulles nüüd kõrtsmikuks sinna see oli ka mõisakoht sinna kõrtsmiku ja siis, et las poegi mulle metsavahiks nüüd ülemmetsavahiks jäi. Poeg ei tahtnud metsavahiks minna Eestiks ja siis tema läks kõrtsi sinna ja see oli nii mõisakõrts oli, läks sinna ja ta ei olnud seal kaua aastaid oli paar-kolm aastat elas seal kõrtsis, see tüütas ära ja siis ta võttis metsavahi koha, selle, nii isa koha võttis omale, siis oli ülemmetsavaht tuli paunküla mõis. Ja kui ta metsavahist tuli ja siis ta oli kooliõpetaja, tuli siia ajalisse tuli kooliõpetajaks, oli siin. Ja kooliõpetaja koht. Ta oli mitu aastat seal, see oli kolmeklassiline kool, oli. Aga nad ei saanud selle vallakirjutaja saanud läbi ühtegi vallakirjutaja, oli naljamees oli. Ja kui oli Aleksandrikooli ehituse aeg oli, käis, tahtis vallas võis küladest saada nüüd korjandus raha. Ja tõi korjanduse, kirjad minu isa käte sinna, et tema oleks korjanud, aga minu isa ütles sõralisi. Nende kirjadega ma ei kirjuta. Korja, et Andbandke pitsat alla ja nime all, et ega ma ilma pitsat ikkagi kirja teile raha korjama. Ja kirjutaja vihastas selle üle ja läks kaebuste peale, et ta on koolide vastane. Ei korjanud Aleksandrikooli jaoks raha ütigi, isa pidi sügisel minema venekeelses kursustel. Hakkab uus kool peale ja tuli järsku kiri, ennem. Panin juba valmis endast kõik, tuli kiri ennem, et ei kõlba, kooliõpetaja ütles, et koolide vastane ei korjanud korjans kirjusi vasta. Minu isa oli kange mees ka, ütles sedasi, et mina ei lähe sind paluma ka ühtegi mina printsile kooli õpetaja koha maha, et ega ma saan muidugi ilmus elatud endaga kohut käima ja et ma pole kedagi kellelegi vastane olnud ega et ma selle kirjaga ei korjanud ühtegi, mis ei olnud mitte täis Volvituslik kiri. Täida sellega korjad tõesti inimeste käest raha. Ja me jäime siin kohapeal edasist elasime nii kaua kui mina mehele läksin ära, tulin sealt. Ma räägin nüüd hoopis raamatutest, sa oled palju raamatuid lugenud, missuguseid raamatuid sulle kõige rohkem meeldivad, mis oled lugenud? Lugenud? Raamatutest ei oska kedagi midagi rääkida, neid, kuidas nad on, aga mis hästi kirjutatud on ja hästi mul neid nii väga palju lugenud ma olen kõik vene kirjanikud ja eesti kirjanikud olen läbi lugenud. Ja kes mis kõige rohkem meeldib, seda ma ei tea, Otigi. Aga Tammsaare meeldib mulle väga. Tolstoi Tolstoi kirjutusi võime Leo Tolstoi seda lugenud. Ei oskagi rääkida, missugust kirjanik ma ei ole lugenud. Ma mitmed raamatukogud läbi lugenud. Aga ega neid ei saa meelde jätta kõik mis ma nooremast peast lugesin, need jäävad meelepahameel. See lugemise häda on mul olnud alati. Kui ma su tegema lugema hakkan, siis mu töö muudi töö jääb tegemata. Ja praegustki, kui silmad veel alt ei vea. See on justkui noh, puhkepuhke töö, siis muidu võin oma töö ära teha. Aga mul midagi lugeda on, see peab siis mul pärast pärast ajaviiteks olema veel. Siis justkui midagi loota on. Kui lugemist ka ei ole, siis see elu jääb igavaks. Tal põlegi väärtust siis kui lugevastial, mis üleüldse elu mõtteks on elu mõtteks romate, teadsime, kuidas, On? Elan vaatan. Tänane päev läheb mööda, homne päev läheb ka mööda ja töötan niimoodi, kuidas ma jaksan. Ja mõtlen. Mõte on nii, et. Elu kui sa oled kord selleks loodud, siis sa pead elama ja pead ja meedia, aga mõte on see, et saaks tehtud midagi. Et sa oleks kasulik millegi olema, et sul ei ole, mitte. Et sa oled, et sa pead veetud, siin saaks selle läbi elu, et sa pead ise sellest läbilvelema. Noore inimese elu mõte on teistsugune. Noore inimestel on see mõte, Margus, noored tütarlapsed ja mehe, üks, et ta saaks naise teene, et ta saaks mehele. Aga kui sa oled juba naise naise saanud ehk mehele saanud, siis on seal see mõte, elu, mõte, kuidas edasi elada, saad, et sa saaks oma maja korraldatud. Nii et sa saaks oma lapsed kasvatad, kui sul neid on ja kui sul neid ei ole, et sa saaksid raha korjamist küll ei ole mõtet olnud kunagi elus, sellepärast nii palju teda saada ei ole olnud. Aga elusaks ilusalt läbi viidud ja et saaks rahulikult elatud.