Vikerkäär. Tere tulemast kuulama Vikerkääru, ütlevad Valter, jah, Jaak Ojakäär, tänase saate külaline on üks tuntud raadiohääl kes korduvalt päevas tervitab teid järgmiste sõnadega, mida ta kohe ütleb? Te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on. Hillar Nahkmann. Nii ta on. Tere tulemast, Hillar. Tere. Kas sa oskad umbes öelda? Mitu korda sa oled oma selle raadio töö jooksul neid sõnu pidanud ütlema? See vist kisub kuskile tuhandetesse. Ühes vahetuses keskeltläbi, kui ma olen tööl, siis 12 korda, see on nii-öelda tavavahetus, on ka erivahetusi, niiet nädalas tuleb ära üks 30 40 korda. 52 nädalat on aastasse kaks nädalat aastas ja ja. Umbes kuus aastat on sellises laadis neid uudiseid vist loetud. Nii et võib-olla sõna tuhandetesse kordadesse tuleb küll. Uudiseid ainult ei loeta, ma saan nii aru, et uudistetoimetuses on nagu jaotatud see töö kaheks. Ühed, kes valmistavad neid uudiseid ette teised, kes siis valivad välja, teevad nii-öelda juba selle vastava teksti ja loevad ka ette või kuidas töödel käib seal. No tegelikult on see töö, mida sa kirjeldasid nii-öelda mõlema poole teha tegelikult vastavalt vajadusele vastavalt uudiste nii-öelda laekumise kiirusele teeb seda tööd üks või kaks inimest, kui ikka väga kiire aeg on, siis me jagame ära teemad, mida noh, üks meist jälgib ja kui on vaja, siis mõlemad tegelevad ka siis nende uudiste suupärasemaks tegemisel võõrkeelest võõrkeeltest tõlkimisel, meie kasvatame uudiste tegemisel nii-öelda välisallikatena põhiliselt neid agentuure, mis tulevad siis inglise, vene ja soome keeles. Aga kui kõne noh, kuidas öelda kergem aeg ja suvi uudistetoimetuses üldse paljudes Eesti meediaväljaannetes on saanud ime hapukurgihooaeg. Et vahest kui ajakirjanikud seda kasutavad, siis on see aeg, kus uudiste Tuleb uudiseid teha eimillestki ja umbes niimoodi, et neid tehakse kogu aeg küljest lahti lüüa ja, ja vahest ka siin raadioid kuulates siis, siis ühesõnaga. Võib-olla üks pool natukene laseb vahepeal kergemalt ja, ja ei, ei ole otseselt seal kuskil uudisteagentuuris ninapidi sees, lihtsalt noh, ei ole vaja kõike teha, aga muidugi põhimõtteliselt meil kaks inimest peaksid kogu aeg jälgima seda uudistevoogu, et et mitte miskit mööda ei lähe. No mis ma, see nüüd kõlab natukene, võib-olla enese nina kergitamisenaga, aga meie ei rahuldu ainult sellega, mida näiteks ETA ja BNS-Eestist valmis saavad. Me teeme neid uudiseid natukene ümber, sellepärast et nad on mõeldud ikkagi rohkem lugemiseks, aga meie uudised on ju kuulamise jaoks ja see ei ole üks ja see sama kui uudist valmistada, et kas on mõeldud kirjutamiseks või noh, nii-öelda lugemiseks või kuulamiseks. Ja selle poolest võib-olla natukene meie uudistetoimetus ja meie uudised erinevad paljudes nendest teistest kommertsuudistest. Muide, lugemise juures on ju veel üks väga tähtis nüanss, mille üle me tihtipeale olema ka siin Valter Ojakäruga vaielnud, kuidas tuleb mõnda nime hääldada näiteks 100 aasta laulude sarja tehes, oi neid vahel karvatutid lendasid, kuidas tuleb seda öelda ja kõige suurem on ju see, kui näiteks Ameerikas on kohutavalt palju juudi rahvusest heliloojaid, kellel saksa nimed näiteks Köhler, kirjutatakse seal koeller. No kui ma nüüd ütlen, Köler, kõige selgem näide on ju. Friedrich lööve sai endale Ameerikas nimeks Frederick Low. No neid näiteid on veelgi, üks hea sõber tõi näite, et tal oli sõber eestlasest väli, kes kolis ära Ameerika ühendriikidesse ja ja üritas seal ka nii-öelda seda välinime säilitada erinevat kirjaviisi kasutades. Lõpuks ta jõudis, ta saab omale nimeks org mis. Ameerikas väli see vähemalt meenutas kõige rohkem seda Kõlalt tema nimed, noh, et ei, ei, ei noh, vähemalt kõla järgi saab teda ärati ära tunne ja tema tunneb, kui, kui tema kohta midagi öeldakse või teda kutsutakse, nii et üks hea näide on, see oli vist 95. aastal 94. aastal maailmameistrivõistlustel kuulasin soomlaste poolt ülekannet ja sealne see ülekandekommentaator ütles, et enne seda, kui tema algas või alustas seda ülekannet, käis ta läbi Kanada hoki Kanadas Humanities finaalis Kanada hokikoondise sele treeningruumi või siis selle riietusruumi ja küsis igamehe käest eraldi läbi, kuidas sina tahad. Hääldatakse seal prantsuse, inglise ja seal on meil niimoodi. Mõni mees laseb ühtemoodi kirjutada, hääldab vaatamata sellele teistmoodi, seal on hoopis nii-öelda segapuder ja see on tõesti probleem ja ma ütlen ausalt, et et riielda oleme saanud uudistetoimetuses nende hääldamiste pärast väga kõvasti, aga ma ütlen ka natukene eneseõigustuseks. Et me saame vahest mõne uudise kätte viis minutit enne uudistesaate algust ja meile öeldakse vahest, et miks te ei vaata siis seda õigekeelsussõnaraamatust järgi ei ole enam aega, vaid tahaks nagu selle uudise kiiresti eetrisse paisata ja siis juhtuvad vahest need, need apsud meelega ei taha mitte keegi meil valesti lugeda ja eesti keel on sellepärast uudistekeel ka ju eriline, et me üritame väga originaali lähedalt seda teha. Paljud suurriigid ja meie naabrid siin ümbruses sellega oma pead ei vaeva, Nad ütlevad ikka nii, kuidas neil nii-öelda sülg suhu toob ja ja mihklid on inglastele Mikelid, olgu seal Mihhail või, või kes tahes noh, selle natuke asja keerulisemaks, aga mõtlen kätt südamele pannes, et me ei taha seda nii teha, aga lihtsalt vahest. Tegijal juhtub tegijal, aga näiteks minagi siin praegu üks väga levinud nimi. Kuidas hääldad, kas Marleen tiitrich, Marleen? No minul on see ameerika igavest küljes, noh, ütleks Marleen. Mina olen lugenud seda, et tema õige kaks eesnime olid, olid. Tähendab, üks oli Marie ja teine oli Magdaleena. Ja sellest tehti siis Marlene ja väga paljud sakslast hääldavad ikkagi Marlene Dietrich, nii et muidugi väga levinud. Marleen ja vot siin ongi. Ja kahtlemata inglased, ameeriklased, kui ta seal oli, jätsid e rahulikult lõpust ära. See ongi see, et kus kaudumis kuutel kaudu keegi meie juurde jõuab, ma tean, et väga palju näiteks on probleeme, kuidas hääldada kuulsate Rootsi režissööri pärimann. Bergmanni ja no ma arvan, et keeleprobleemidega me võiks ka selle saate tonni ilusasti läbi viia, aga teades, et Hillar Nahkmann on väga huvitav isiksus, et tal on väga palju hobisid ja ma ütleks mitte ainult hobisid, aga väga palju selliseid elualasid, millest ta palju teab siis üks nendest on muide muusika ja tänase saatemuusika on sinu valitud üks muusikapala, kõigepealt ta siis ma tahaksin minna ühe teise teema peale. Aga see esimene muusikapala, mille sa oled juba meie produtsendi kätte andnud ja mille ta kohe mängima paneb, on mis? No kõik, kes mind lähemalt tunnevad. Ma olen olnud õpetaja, minu õpil alates minu õpilastest Vot vot ma tahtsin selle õpetajateema juurde minna peale seda muusikapala, aga nüüd sa juba alustad seda veidi valestardiga, aga. Teavad, et ma olen suur Queeni fänn ja minu jaoks on, jagunevad need kuini armastajad kahte leeri, ühed on need, kes armastasid kuin enne seda, kui Freddie Mercury suri ja, ja teised teise leeri moodustavad need, kes millegipärast küün avastasid pärast Fredi surma. Mina kuulun sinna esimesse ja ma ütlen, et aastast 1976 on mul olemas. Ma olin 12 aastane öelda kontakt, kuiniga, kuini, plaat seal reisides oli esimene selline lääneplaat, mida ma hoidsin nii-öelda enda kätes ja seal laulda. Meil on esimene, mis ma nii-öelda plaadi pealt otse ehedalt kuulsin. Aga praegu ma laseks ühte teist laulu ja see on justkui kõige kuulsam Laundan Se Põhemen, Rhapsody ja seda ma pean, noh, ütleme siis popi rokiajaloo üheks kõige õnnestunum maks alluks üldse. Seda võib mängida, see meeldib mulle ka. Ja mulle, kui ma tohin natuke rinda ette ajada, siis mina avastasin kuni kaks aastat varem ja ma ei tea, kas valter mäletab või mitte, aga 1974 ilmus neil selline plaat nagu sir haardat täkk. Ja seal oli Soomes üks väga hea sõber Pekka kroonov üle raadios ja kes sulle ikka plaate saatis ja ma palusin pisarsilmi, et ehk ta saaks selle plaadiga saata ja ta tegi seda. Tõsi, ja see oli tol ajal väga kuum sõna, aga Bohemian Rhapsody mõistagi samuti see oli aasta hiljem vist 70 70. Nii Valteria Jaak Ojakäär kui ka tänase Vikerkäru külaline Hillar Nahkmann jõudsid seda lugu kuulates ühisele järeldusele, et see on selline lugu, mida lihtsalt ei ole võimalik hajutada, seepärast mängisime sellega tervikuna ära, olgugi et ta on küllaltki pikk lugu. Omal ajal ma mäletan reidi laksenberg, seda siiski tegi seda hajutamist ja mina olin väga kuri. Aga see on selline ühtne tervik, et siit nagu ei saa midagi välja võtta, kui, kui tahad sellest see lõpp on ju nii ilus, kuidas lõpu ära jätnud, jumala huvid. Jah, ja sa rääkisid Raido Luksemburgist ja see muusikahuvi, mis mul selle suure muusikatööstuse vastu on üles kunagi kasvanud, on ka pärindust võidel, Luksemburgist ja nii et seitsmekümnendatel, kuigi see väike poiss oldud alkas just see muusika kuulamine, nende vanade raadiote kruttimine Aga need olid need lampraadiod veel, ma mäletan, sealt tuli see kuidagi paremini Radio Luxembourg, kui, kui nende esimeste transistoride kaudu Mina ostsin endale ühe väikse selga tüüp piraadi ja seda andis igatpidi keerata, nii et ühesõnaga pidevalt, kui tahtsid kuulata, siis raadio käis niimoodi edasi-tagasi käes, aga lõpuks ei kuskil seal hääle kätte ja ja kaheksakümnendatel alustasin nii-öelda süstemaatilise kuulamisega igal teisipäeval oli, oli see edetabel ja need lausa 10 aastat järjest üles kirjutatud, kuni inglisekeelne inglisekeelne Raili Luksemburg lõpetas kahjuks 90.-te aastate alguses ja ja mõtlen, et sellel ei ole ka lisaks sellele veel üks hea oma. Sellel raadiokuulamisele harjusid inglise keelega ära tollel ajal seda nii-öelda seda kogni inglise keelt, mida Luksemburgis tuli, ei olnud võimalik kuskil kuulata ja lihtsalt harjusid keelekuulamisega, siis tekkis julgus ka rääkimiseks, nii et siin paljud kiruvad, et nõukogude ajal ei saanud seda inglise keelt kuidagi selgeks, et polnud nagu mõtet või perspektiivis mina leidsin omale selle mõtte, et ma saaksin aru, mida võõrkeelsed raadiojaamad mulle räägivad. Alguses sai kuulatud sellist lihtsat muusika kommentaari hiljem hulgast ka kuulata juba neid raskemaid poliitika ja majanduskommentaare, nii et minu jaoks on rokkmuusikal olnud ka küllaltki suur roll selle inglise keele omandamisel. No kahtlemata, mul tuli just hiljuti ühe omavanuse härrasmehega juttu nendest vanadest raadioaparaadid, kõik need Blaupunktidele, Frumkini, mis nad iganes olid, need töötasid pärast sõda veel täiesti rahulikult edasi ja ja see, see minu tuttav ütles, et ta tunneb vahel nii suurt igatsust selle järele, et vaadata seda raadioaparaati seda rohelist silma, mis seal tilgub ja ja tuletab meelde kõiki neid õhtuid, kui ta siis istus seal hämaras toas ja vaatas seda silma ja kui palju tuli sealt maid koju, praegu tuleb ainult siit oma lüpsikutest siit seda piima põriseb, aga aga side on, Euroopaga on kadunud, ta ei tea seda küll. Võib-olla siit tulebki otsida ühte põhjust, miks nii-öelda ka välismaailma vastu nii suurt huvi ei tunta, et välismaal pole nii-öelda reaalselt enam nii käega katsutav kui vanast. Nojah, mingi see noh, need intermis nad on need suured kompuutrid ja internet, Interneti ja värgid kõik ja aga palju neid praegu on muidugi see põlvkond, mis sellega üles kasvab, need ütlevad, et tühjana istunud aparaatidest. Aga Hillar, sa tõid siin raadio kuulamise ja rokkmuusika kuulamise juures näit et ka selle koha pealt, et see aitas keele õppimise juures. Olen sinuga täiesti nõus, näiteks noh, inglise keele juures on see mind ka väga palju aidanud, soome keele ma vist üldse pesin ära tänu Soome teleülekannetele spordiülekannetele, kuna nii sina kui ka mina olen suur spordifänn. Ja siis kunagi vist aastal 70, kui olid jalgpalli maailmameistrivõistlused Mehhikos, siis ma noh, meie muidugi neid ei kandnud ja tollal üle ja siis sai neid Soomest öösiti vaadatud ja, ja seda soome reportaaže kuulatud ja seal on minu arvates väga hea keeleõpe, aga seal oli üks niuke kole kiire puristaja. Ei noh, neid on igasuguseid, aga igal juhul, kui sa näed, mis pildi, mis platsil toimub ja ta räägib ja sulle tegelikult selle üle kõik. Et noh, see on, selles mõttes on omamoodi täiesti keeleõpe. Mina õppisin niimodi selgeks tennisereeglid, Wimbelduni hakkasime vaatama kuskil Soomes 70.-te keskpaigal ja oli üks suvi, kus millegipärast mina olin hoovi poistest üksinda jäänud. Keilas elasin Keilas lapsepõlves ja soomlane hakkas kuskil kell kolm, neli päeval näitama ja kuna mängida poolt kellelegiga ja õues oli meeletult palav, ma jäin lihtsalt seda tennist vaatama ja ma ei saanud alguses üldse aru, miks saaks järsku 15, null 30. Et üks ükskord on löödud ja siis niimoodi ja siis ütleme selle esimese aasta finaalturniiri lõpuks olid mul nii-öelda põhireeglid juba juba selged. Ja noh, natukene seetõttu sai rohkem edaspidigi tennist vaatama hakatud, nii et sellisel visuaalsel asjal on oma Mekmann ka. Aga läheme nüüd sinna Keilasse tagasi, ma ei tea, sinu biograafiat nüüd täpselt aasta-aastalt, aga seda ma tean, et enne raadiosse tulekut olid sa ju mingil ajal Keilas kooliõpetaja ja nagu ma olen kuulnud õpilaste hulgas üpris populaarne kas sinu pedagoogilised meetodid erinesid siis kuidagi teiste omadest või räägi natuke sellest ajast? No ma olen sündinud Tallinnas, aga tollel ajal, kui mina sündisin, Keila lapsed sündisid Tallinnas ja elanud kogu oma elu, ütleme siin kuni viimaste aegadeni Keilas, need, kellega ma olen väga tugevalt seotud, ma läksin Keilasse kooli, samal aastal, kui Peeter Volkonski lõpetas Keila kooli, nii-öelda sama lend, kus tema lõpetas, viis meid käekõrval nii-öelda esimesse klassi pinkidesse. Ja lõpetasin 82 keskkooli ja edasi olin Keilas õpetaja. Mis ma oskan öelda, et? Mida sa andsid, milliseid aineid? Ma olen elukutselt ajaloolane, ülikooli lõpetasin 88 ja diplomis on ajaloolane ja ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja ja eks need ongi need põhilised aladel on õpetanud siis omal ajal pidi õpetama neid Nõukogude See oli murdeline aeg, kui sa seal õpetasid, tähendab, ja selles suhtes Kes oli, oli huvitav, et noh, ülikoolis õppida oli huvitav ja õpetada oli huvitav sellepärast et et kogu aeg sai sellist uut infot juurde ja endal oli võimalik uue info hankimise ja noh, nii-öelda lastele suupäraseks tegemisega tegeleda ja, ja oli ju paljusid teemasid, mida ennem ei tohtinud üldse rääkida, aga noh, võtame see vabadussõda ja ja nagu mina omal ajal aru sain, siis üritas Nõukogude ühiskond Nõukogude võimuaparaat, bürokraatia eestlastelt lihtsalt peast ära ajada, et oli olemas Eesti vabariik kunagi 20 kuni 40, näiteks kui mõni selts loodi aastal 1903, tähistage aga 1983, siis seda taheti ära unustada ja siis toodi mingi näidet aastal 45 või 46 loodi mingisugune selline selts. No ma toon niisuguse näite alles eile ma võtsin maha riiulist selle vana Ene ja, ja praegu tegelikult pool seda uut on ju kaheene ja siis hakkab Eesti entsüklopeedia peale ja tundsin huvi kergejõustikus näiteks. No niisuguse mehe vastu nagu Viiding, Viiding oli omal ajal kuulitõukes Euroopa meister, 34. aastal euroop meister. Ja ma tahtsin tulemust teada saada, entsüklopeedias on tõsi küll, on a Viiding ja oli, et 34 oli Euroopa meister. Aga kas on juba laiemalt vaatama, et, et kuidas eestlased üldse võtsid, osa neist on olemas nõukogude spordisaavutused kergejõustikus. Vanast Eesti ajast mitte midagi. Nii et see oli süsteem, oli selge, et seda aega nagu ei olnudki olemas, ei tehtud, sporti ei tehtud, ei mängitud rusikat ja, aga näiteks siit edasi. Sa ju õppisid ülikoolis niisugusel ajal, kus juba natuke vist hakati nagu uksi paotama, kuidas teil näiteks põhijõud? No kõik niisugused, noh, seal tuli MRP ja kõik need niuksed asjad. Kas sai sel ajal õppejõud juba midagi rääkida auditooriumile või pidi ikka veel nii-ütelda moka maas? Ei, mina jõudsin sellesse ajastusse, kus MRP tuli juba 86. 27. aastal ja siis siis räägiti kõik ausalt ära ja mingit varjamist ei olnud ja nii palju, kui mina tean ja minu nii-öelda vanemad võitluskaaslased ülikoolist on läinud, ega ajaloo õppejõud enamuses nüüd vanad kalad, professorid, professor Vahtre, professor Piirimäe, ega nad suurt ei varjanud midagi, nende mees küll müts maha, kuigi ma tean, et nende käidi palju kaebamas, nendel vist oli omal ajal raskusi ka. Nii-öelda õpetamisega keegi üritas neile jalga ette panna, loomulikult, aga, aga nad olid selles suhtes selles suhtes ausad. Julged eesti mehed, et nad minu meelest otseselt ei ole kunagi valetanud, võib-olla võib-olla ma ei tea, ma ei ole ju seal kuuekümnendatel 70. 80.-te alguses loengut kuulanud, aga nad rääkisid ikka kõik enam-vähem nagu siin peab, on olemas, aga oli olemas sellised punased ained ja ja seal oli loomulikult sellist valskust küllaltki palju. Aga tuleme nüüd veel selle aja juurde, kus sa ise õpetaja olid ja viimasel ajal on ju väga palju räägitud sellest, et just keskkoolis õpetades on tegu ju ikka väga palju ka nende väänikutega, noh, siin on väga traagilisi juhtumeid, isegi viimasel ajal olnud käsi raudu. Ja tähendab ma saan aru, et vabakasvatus ja nii edasi ja ja et teatud seal murde-eas ilmselt eriti vist poisid lähevad ikka väga üle käte. Muide, ma võin raadiokuulajale öelda, kes pilti ei näe ja kes võib-olla ei tea, missugune näeb Hillar Nahkmann välja, et ta on selline väga kogukas habemik prillidega, aga noh, ühesõnaga sellise kehaehitusega, et sa võiks minu arvates ka sumomaadlust harrastada. Nii et ma kujutan ette, et võib-olla need väänikud isegi sinule ei julgenud niimoodi nagu väga turja hakata, sellepärast et kui sa ikka näed, kes seal vastas on, aga kuidas üldse õpetajatel ma, ma mõtlen, noortel noortel nais õpetajatel võib see olla ikka päris päris kole lugu, kui, kui tuleb tegeleda seal sellise sellise elemendiga Ütleme niimoodi, et esmapilgust õpilane ei ehmatu kunagi ja kui sa saad seal klassis midagi saavutada, siis sa pead noh, mingil määral ennast maksma panema ka mitte jõuga, vaid vaid võib-olla siis muude võtetega. Mina üritasin lapsi nii palju kui võimalik tunnis nii-öelda korralikult õppima sellega, et ääretult huvitavaks oma juttu tegema ja võib-olla siis üht-teist muud nii-öelda sinna tundi kaasa võtta, veriseid materjale, aga aga omal ajal panid kolleegid mulle hüüdnimeks ka nahkuksest. Minu jutud olevat väga. Kirjakirjanduslikud kirjanduslikud olnud ja sellega. Lapsega lapsega võita ja ja ma ütlen, et ma olin ise noor ja, ja mõistsin nii-öelda noorte, võib-olla sihte ja suundumusi paremini kui teised ja mitte teised kõik, vaid ütleme paljud ja, ja ma ise huvitusin sarnasest muusikast, mis oli noorte hulgas populaarne ja ja, ja paljudes nendest teemadest, mis olid noorte hulgas populaarsed ja ja vahest minu ajaloo tund oli ka selline, et kui juhtus midagi maailmas olulist, siis ma ei läinud kohe sinna Inglismaale 18.-sse sajandisse, vaid vahest rääkisin ka sellest, mis toimus eile näiteks Inglismaal, Eestimaal või, või Venemaal. Ja ükskord näiteks ma mäletan, mul oli, õpetasin ka filosoofialaadset ainet, ütlevad filosoofia ajalugu ja ja ühiskonnaõpetusest kunagi tuli natukene ka ikkagi rääkida sellest filosoofiast. Näiteks rääkisime sellest, kui Inglismaal sünnitas naine esimest korda meid, neitsi naine sünnitas lapse, eks ole. Ta oli viljastatud neitsina kunst klaasi kaudu ja siis ma rääkisin 11 klassi tüdrukutele-poistele terve 45 minutit sellest, et mida see võib endaga kaasa tulla. Ja klass kuulas haudvaikselt seda ja tehase vist neid huvitas kuskil lõbus 10 minutit, meil tekkis ka diskussioon ja näiteks neid jutt küll huvitas jah, et, et mida see inimkonnale endaga kaasa toob, et umbes nii, et mehed pumbatakse tühjaks, visatakse nurka ja polegi meil enamasti vaja. Ühesõnaga, sellel teemal tekkis väike arutelu ja niimoodi teinegi kord. Ked. Ma ohverdasin võib-olla tunni, aga, aga lapsed tulid võib-olla selle tõttu teinekord jälle sinna tundi. Tead, Stacy, räägi veel midagi huvitavat vahelise pikki taga ikkagi. Tähendab, enamus oligi ikka sellist vajalikku ja olulist, võib-olla see oli see, millega ma nii-öelda meelitasin. Aga praegu, nüüd just nende kõige viimaste kooli skandaalide valguses, kus tõepoolest ütleme seal kolme 14 aastane niisugune mehehakatis tunneb oma võimu, kodus on tal võim kätte antud piiramatu vanemate ja vendade-õdede üle ja koolis ta kasutab sedasama võimu. Tahab, et talle mitte midagi teha ei tohi. Ta lihtsalt ületab igasugused piirid, provotseerib tihtipeale. Näiteks mulle tuleb meelde niisugune asi, et minu arust Inglismaal kaotati koolides kehaline karistus ära alles kuuekümnendatel aastatel. Ja varem oli niimoodi, et kui poiss läks üle käte, ma ei tea seda, et tütarlastel oleks antud, aga neil õpetajal oli pillirookepp, millega kogu klassi ees püksid maha ei olnud, vaja võtta pükste peale. Antiga üks, viis, kuus niisugust sirakat poissi saanud pärast istuda ja see kaotati anades kuuekümnendatel aastatel. Kusjuures selline karistusviis püsis kauem just nendel nendes hästi kinni makstud kõrge kasutavates erakoolides rahakate rahakates, just et need, need, kes meil siin tihti ju rikkad ütlesid, et minu laps on selline, et ei tohi puutuda, eks ole, ma olen nii rikas ja rahakas inimene, et minu laps on ka nii-öelda väljaspool igasugust õiguste seadust siis just seal oli vastupidi, et need eliitkoolid kasutasid seda tunduvalt kauem, kui need riigikoolitused tellid koolide, seal oli õigus, jäta sellised seadused kehtima, mis nendele sobiks, kui lapsevanemale meeldis, ta võis oma lapse sealt lihtsalt lihtsalt ära viia. Aga ma arvan, et siiski see õige meetod on selline, et võita ja köita see laste huvi mingite teiste vahenditega. Muuseas, ma olen ühte asja tähele pannud, et kui poisid hakkavad nii-öelda meesteks juba saama siis nad tapavad, et kui nad on milleski süüdi, siis nad seedivad selle karistuse ära. Kui sa karistad süütut inimest, kes ei ole milleski süüdi ja vot siis tekib see jama tihti, mul on ka olnud teistsuguse, aga enamuses oli niimoodi, et kui kui poiss ikka tunnised, Ta on midagi halvasti teinud ja, ja saab mingi karistuse, ma ei ütle, et see oli mingi füüsiline karistus mingisuguse karistuse, siis nagu seedis selle ära minu jaoks vähemalt minu praktikas oli tihti niimoodi, et just tuli ära tabada, et noorhärra ise saab, arvutan süü. Minu arust praegu näiteks niisugune asi, nagu seal selle käte raudupanemise episoodis oli, et poiss võttis tüdrukul patsist kinni ja rebis ta pikali ja põrutas talle veel jalaga. Minu ajal ei tulnud see sellepärast kõne alla, et keskkoolis meil oli poiste gümnaasium ja tütarlaste gümnaasium ja meie jaoks tütarlapsed olid midagi niisugust. Nende patsid ei olnud meie käeulatuses, kas sa väidad, et me peaks praegu minema sama teed, et minu arust eraldi küll? Minu arust see oli selles mõttes väga hea, et ma usun, et kogu tollane meessugu, kes õppis eraldi koolis, austas naisi palju rohkem, kui oleks olnud samas klassis ja näha. Ma tean, konservatooriumis näiteks, kui sa näed, kuidas mõni on ikka nii hädas ja ühesõnaga ma mõtlen, peakene ei võta kohe kuidagi ja ja siis hakkad nagu vaatama natuke teise pilguga. Aga Hillar, sinu arvamus? Ma ütlen, et näiteks pühapäeval ma kuulsin ühte saadet, kus Gunnar Aarma väitis sedasama, et oleks eraldi teha, tähendab võib-olla. Tähendab, ma ausalt öeldes, ma ei ole kunagi selle peale pikalt mõelnud, sest mulle on tundunud sõimasin lihtsalt võimatu. Tänapäeval teha selliseid koole ja mina täiesti sellele süsteemile tagasi. Kui oleks kõik, oleks niimoodi, aga näiteks teatud vanuses oleks mul poistega teatud teemasid rääkides küll lihtsam, kui mul oleks klassis ainult poisid, vähemalt tüdrukud, ühesõnaga et ma võin kasutada väljendeid ja jutu, noh, sellisena nii-öelda vabalt, et tütarlapsed ei peaks kõrval piinlikust punastama ja nii edasi, nii et asjal on jumet. Aga ma. Ma ütlen, et ma ei ole pedagoogina kunagi lihtsalt tunnetanud, et selline asi võiks tagasi tulla ja ma ei ole nii sügavalt selle üle mõelnud, see vajab sellist sügavamat, sügavamat analüüsi. Valter on käinud lihtsalt sellel ajal koolis, kuni oli ja, ja see mõte on lihtsalt, mis. Aga kaasas käinud noja meil oli näiteks noh, Valgas ja Vändra, see on üks väiksemates linnades olid ühisühisgümnaasiumi taga, Tallinnas olid minu, teevad kõik need vestlused ja ja reaalkoolid ja, ja mis iganes, kõik poiste koolid tütarlastel olid oma komme ja siis oli seal ratsagümnad õlidaale. Nii palju tänases saates pedagoogikast, ma arvan, et sellest piisab. Sest et meil on Hillariga veel mitu teemat arutada, kuna ta on tõesti selline mitmekülgne kuju. Aga nüüd üks muusikapala vahele, kas see on nüüd ka üks nendest, mis oli ka sinu õpilaste lemmikuid või kelle sa oled järgmiseks välja valinud? Kindlasti oli siin minu nii-öelda elus olevatest aktiivselt tegutsevatest ansamblites praegu üks lemmikuid, kui mitte tipp on ansambli jutt suu. Ja omal ajal ma mäletan, kumas Soome. Nii et sa said plusspunktid kirja ele kindlasti kuulame siis ansamblit you do. Ja nüüd edasi järgmise teema juurde, millest võib Hillar Nahkmanniga samuti väga pikalt vestelda. See on nimelt sport ja me oleme mõlemad suured spordihuvilised. Ma võib-olla sissejuhatuseks räägin ühe huvitava juhuse, mõni päev tagasi toimunud Eesti ja Leedu meile küll kahjuks kurvalt lõppenud jalgpalli maavõistlusest. Ma käisin seda Kadrioru staadionil ise vaatamas ja kui olin väravast sisse läinud ja hakkasin sinna tribüünide poole minema, siis üks selline veidi kõikuval sammul leedu fänn tuli minu juurde ja küsib, et kus siin leedulaste tribüün on. Mina olin ka parasjagu kuraasi täis ja ütlesin, et leedulaste tribüüne Kaunases. Õnneks ta oli küll sedavõrd kõikuva sammuga, et ta vaatas mind sellise üllatunud pilguga ja midagi karmimat teha ei tahtnud, aga pärast ma sain aru, miks ta tuli minu käest seda küsima. Siis kui meeskonnad olid juba staadionil tulnud. Ja ma nägin Leedu meeskonna vormi rohekollast ja mul oli seljas Anne Ermi poolt kingitud roheline jazzkaare särk ja selle peale kollane pintsak. Ta eeldas loomulikult. Ma olen leedu fänn. No muidugi siis ta oli seda rohkem üllatunud, kui ma saatsin ta praktiliselt kaunasesse tagasi. Aga no see mäng lõppes meile kurvalt. Kahjuks. Ja ma ei tea nüüd, kas see võttis meilt viimased võimalused üldse, noh nii õhkõrnad, kui need olid sinna finaalturniirile jõudmiseks vist võttis, vist võttis. Aga sina olid ju Atlanta olümpiamängudel, kus siis meie spordikommentaatorit Tiit toonane Eesti Raadio spordikommentaator Tiit Karuks ja Erik Lillo. Kas nad viskasid sind päris kohe nagu? Ja kohe ujuma või, või olid sa varem ka midagi sellist teinud, sina tegid sealt Maadus reportaaže ja ma olen muide kuulnud, et pärast talle öeldud, et need olid päris päris asjalikud, sellised asjatundlikud ja, ja kaasakiskuvad ja humoorikad. Sa oled maadlusega tegelenud? Ja ühesõnaga, Keilast on päriteks nomaarus ringkondades väga tuntud mees Heldur Roone. Ja tema käis Sist sellel ajal meil koolis praktikal ja ma mäletan, see oli üheksanda klassi alguses, et kui neil seal natukene oma klassi poistega heas mõttes nagistasime nagu poisid, heas mõttes magistrant, kellelegi otseselt haiget ei tee ja siis ta nägi mind tulibani. Käe siia kukla peale proovis paar korda tamate, mis pidas vastu see kaeldama sellisele proovile ja ütles, davai, tule, teeme natukene trenni ja kuna mul seda sporditegemise pisikut oli energia, aga siis ma olin juba päris suures kaalus ja sellised spordialad nagu korvpall ja võrk, palju need nagu ei ennustanud midagi head, siis ma kaks aastat käisin kaks korda nädalas tema juures klassikalise maadluse trennis, noh suvevahe võttes. Aga siis tuli välja, et mul on liiga hea iseloom, ma käisin kaks korda võistlustel ka ja olen seal ainult kaotus kaotusi saanud, aga mul ei olnud sellist ei tekkinud sportlikku viha otse ei suutnud nagu üles ajada ühesõnaga ja siis nagu leidsin ja avastasin, et nii-öelda enda jaoks võib seda asja teha, aga et et minna nüüd mingit suuriti vallutama, et selle jaoks lihtsalt mul ei olnud, ütleme iseloomu, et sellisest sportlikust iseloomust ei puudu. Ja noh, sealt ma sain neid võtteid selgeks, ma teadsin, kuidas neid võtteid nimetatakse ja ma mõtlesin, et ma olen ise kolm korda ka võistlustel osalenud ja näinud ja, ja ikkagi sealt Kuulnud, kuidas neid ülekandeid maadluses tehakse, siis, et ega meil ju eriti neid kusagil ei tehtud ja nii ma siis üritasin kombi kombineerida nii-öelda oma teadmistest ja sellest, mis ma olen kusagilt kuulnud ja seal vabamaadlust ja maadlus teha ja oli ka väga ilusaid hetke, eestlased said paar ilusat ootamatut võitu, aga aga lõppkokkuvõttes jäid nad siiski alla ja, ja nagu ma pärast uurisin, mitte alati sellepärast, et nad kehvemad olid, vaided ka maadluses nagu igas teises spordialas, sõltub, kus riigis sa oled pärit, kes on mingisuguse alaföderatsiooni eesotsas, kes seal mingeid ala alakomiteed juhib ja kes seal veel mingit ala kohtunike komiteed juhib, et et ka seal juhtub niimoodi ja vahest on ka maadluses selliseid hetki, kus nii-öelda võib anda ühele punkti ja teisele punkti, nagu siin Indrek Pertelsoniga juhtus, eks ole, oli selline kahe otsaga asi, et kas anda võid temale või siis vastasele siis ainult üks kord ja noh, selle köögipoolega sai natukene tutvutud, aga aga ma tegin ka näiteks see oli niivõrd varahommikul, et paljud seda vist ei kuulnud ja, ja kes seda jälgisid, vaatasid seda televiisorist, ma tegin ka korvpallifinaali ülekannet. Seal Atlantas olen olnud ka spordikommentaatori rollis ja see on huvitav, see natukene teistmoodi ja sport. Ja spordihuvilisele vist ei saa midagi paremat olla, kui pääseda üks kord elus olümpiamängudele ja see unistus on täitunud, aga noh, elu pikest pääseb kunagi veel. Aga vot mul jäi kõrvu see sportlik viha. Nagu ma vaatan praegu Erki Noolt, siis tõesti on näha, kuidas ta võtab ennast kokku ja kas või hambad piistuga. Aga ma mõtlen meie noh just sinu kolleegi, ütleme maadleja peale Palusalu peale Palusalu oli ju kogu rahvale jäi temast mulje kui väga heasüdamlikkust ja pehmest niisugusest eestimaamehest, kes linnule ka haiget idee või kärbselegi haiget ei tee ja ja ometigi oli ta maadlusmatil oli kuningas. Ta vist oli lihtsalt teistest niivõrd tugevam ja, ja ma ikkagi, ma arvan, et mingisugune enesesisendus oli tal küllaltki hea, peab olema. No nähtavasti teatud teatud momendil see see viimane Jah, tulema, ega ma ei mõtlegi, et ma pean vihaselt kellegile kallale kargama, aga noh, sellist enesepiitsutamist enese, sellist, võib-olla see enesepiitsutamine suhtes, ma olin laisk, ütleme niimoodi, et ei suutnud seda. Üles kütta, mida siis vaja? Boksis minu arvates vihaseks minna on isegi ohtlik sest siis sa kaotad kontrolli, vihane inimene, kontrolli ennast. Ei, mulle ka treener mitu korda ütles, et see ei pea olema selline viha, mida sa siin arvad, aga, aga vahest tuleb ennast kuidagi üles kütta ju siis mul jäi selle. Vot selles suhtes ma ei saanudki aru. Mida mul muide, ma ei tea, kas ma tohin seda siin saates küsida üldse? See on selline, ma olen kuulnud lihtsalt sellist juttu, et mõned daamid, kes on maadlusvõistlustel viibinud, et pidid nina kirtsutama, et kui need mehed ikka seal 11 hirmsasti väänavad, et noh, et see nõuab nii palju pingutust, et seda ava kõhutuult tuleb veel rohkem kui tavaliselt, et kas see on mingi legend või vastab see tõele? Ma ütlen nii palju, et olümpiamängudel ei ole küll nii suur saal ja siis õhusüsteem oli nii hea, et mina seda küll ei kuulnud. Aga ma arvan, et täis kõhuga tihti need gaasid ju tekivad ikkagi seal täis täis kõhust täis kõhuga, jah, ma tahtsingi sinna jõuda, täis kõhuga sinna ei minda, nii et noh, alati juhtuda. Karemn perekonnas jah. Aga ma ei tea küll, et nad nüüd natuke rohkem samamoodi saab, pingutad ka näiteks korvpalliväljakul vahest ja, ja võrkpalliväljakul ma arvan, tõstmises sama tõstmises tõstmisest tuleb ju tegelikult seda pingutamist veelgi rohkem, seal on üks suur pingutamine. Teatud hetkel ainult ongi nii, et see peaks näitama, et kõht ei ole päris korras ja ja, ja niimoodi ta lõbusaid on kõik ju inimese loomulikud reaktsioonid. Karnid reaktsioonide juurest. Mul praegu üks niisugune küsimus. Tõstmisest oli juttu, mida sa naiste tõstmisest, vaat neid, kui sina ütled, et naised kirtsutati ninameeste maadlase või niuksed raskejõustiku puhul, siis kas naiste tõstmine siis ikka? No mitte ainult tõstmine, me võime rääkida ju nad on hakanud nüüd vasarat heitma ja mida kõike tegema veel, et no seda võib ka graatsiliselt teha, aga tõsta minu arust saadik ainult. Ja noh, siin on, mõnes mõttes tekib alati küsimus, et mida me tahame saavutada teatud võistlusega ja me tahame näha kasi, jõuab sinnamaani välja, et siis oleks maailm parem ja ja maailma tipp, eks ole, ja, ja niimoodi võibki, see tähendab, et teemant raskejõustiklaste või noh, nii-öelda kõige raskemate meestevahelist võistlust ja aatomit, meeste korvpalli, sest selge on see parimad naiste korvpalli võistkonnad ei pääse ju nii-öelda keskmise meeskonna tasemele. Eks ole, aga nojaa, ei, siin ma pean ütlema naiste võrkpalli ja naiste korvpalli, ma vaatan hea meelega, sest seal on just see see naiste ilus omadus pääseb mõjule. Just see, ma ütlen, see graatsia ja see, kuigi nad tormavad seal ka ikkagi see natuke teistmoodi kui see, kui see meeste jooksmine seal mööda platsi väga naiselik. Kas mees, tõstjad on ka ilusad? Ega? Ei ole? Ära lid, on Talts oli üksikuid erandeid, kui mees, väga ilus mees ja nagu me teame ju vormis ja. Tommy Kono oli ju seal mister olümpia omal ajal ja mister Universumi eks ole. Aga ma ütlen, et minu meelest need naised, kes teevad tõstmist, võimaadus, Nad teevad seda eelkõige enda pärast väga tihti või tõestada, et naised on mingil määral võrdväärsed meestega, kuigi me teame mõistet füsioloogiliselt ei olegi võimalik, et naistel kõik need samasugused muskleid areneksid nagu, nagu meestel. Aga seda on vaja tihti nende enda jaoks, ma mäletan, Austraalias oli üks tokki, seal ei tohtinud naised dokkidega dollarit hobuse hobustega sõitjad ja, ja üks kuulus suri ära ja siis tuli välja, et oli. Ta oli hoopis naine kogu aeg olnud ja varjanud seda suutnud kuidagi isegi võistelda niimoodi, et ta sai osaleda nendel võistlustel ja oli unustanud selle ära, üldse ta naine oli, seda oli tal endale vaja, ühesõnaga teda kui naistena vaadanud keegi, aga see oli ta nagu hingelähedane ja tinaga kuulus, sealne mees vist opereeris enda seest osad muskleid välja, mis segasid tal hobuse poordi tegemisel. Kas liigutada mingid, ma ei oska kehaosa, nii et need inimesed on vahest sporditegemisega lähevad liiga kaugele. Võib-olla ja need naised, kes tõstmisega tegelevad nad tahavad näidata, et nad on sama tugevad, julged, kui, kui mehed seal mingisugune noh. Kui me läheme nüüd juba dopinguteema juurde, siis ma kardan, et selle saatega me ei saa kuidagi ühele poole, sest et ühel teemal ma tahaksin Hillar Nahkmann sinuga veel rääkida. Kell tiksub ja mängime nüüd ühe loo veel vahele. See on nüüd üks eesti ansambel. Ja nüüd kuulaks Ultima Thulet, sest Ultima Thule on üks väheseid Eesti ansambleid, mis teeb sellist muusikat Eestimaal, mis mulle siis mulle nii-öelda selles stiilis meeldib, et liiga palju meil on sellist kloppimismuusikat ja siin on küsitud, miks ma vahest liiga palju võib-olla mängin seda võõrkeelset muusikat ja võõrama muusikat, et millegipärast need ansamblid, kes teevad sellist muusikat, mis mulle meeldib, et ei pääse kas plaadistama või ei pääse, ma tea, areenile lihtsalt ja, ja Eesti on nii väike, et neil ka vist finantsilisel särajas. Ultima Thule on seda tüüpi. Uudne ja teevad. Ela näitu. Käib ta. Et äkki ei küüni kõigile? Siin tänases saates sai räägitud sellest. Valter Ojakäär ütles, et ta oli otsinud taga Viidingu kuulitõuketulemust, millega ta tuli Euroopa meistriks. Hillar Nahkmann on ka suur mälumängu fänn, kas sa oskad praegu paugupealt näiteks ära öelda, mis see tulemus oli? Ei, ei oska ma minu nii-öelda tugevat sporditulemuste, teadmised algavad kuskil 60.-te keskpaigast on, aga kuna on saanud palju lugeda raamatuid olümpiamängudest olümpia? Ma ei ole kunagi neid tabeleid ja muidugi ette võtnud ei hakanud pähe õppima ikka kuidagi kas lugemise käigus või, või mingisuguse muu uurimise käigus. Kui keegi oleks võib-olla kirjutanud omal ajal hea raamatu sellest ajast spordiraamatu, ma mõtlen ja oleks mul kättesaadavana tollel ajal ma arvan, et see tulemus oleks peas peaska täpselt. No kas mälumängud teemaga, nüüd vist lõpetamegi täna niivõrd lühidalt, sellepärast et saate aeg rohkemat ei luba. Üks lugu on meil lõpuks veel valitud, vabandage asja mõte. Et paljudele tundub, et see mälumäng, see on üks suur raamatute pähe tuupima, need ma ütleks ei, et see näitab lihtsalt inimeste suurt harjumust lugeda. Ja see on pigem see ja hästi löövad mälumängus need läbi, midagi leidub üks ükshaaval asju pähe vaid, kes tõesti elavad laia silmaringiga ja üritavad kõiki asju kuidagi omavahel seostada. Ja aga siin on siiski nähtavasti ka kellelgi looduse poolt antud rohkem mälu kui mõnele teisele. No miks ka mitte, me mängime kõik malet, aga, aga kõik, kes on maailmameistriks, aga ometi ma olen huvitav mäng ka minu meelest madalal tasemel. On küll. Viimane pala on äsja ilmunud mister Lorentsi heliplaadilt ja sealt valisime loo number kaks pealkirjaga tainozoor ehk dinosaurus. Ja seal on ka Valter Oja käruk käsi mängus. Natukene see käsi on küll nii vähe mängus, et mul oli suur üllatus, kui, kui kamiste ja Mihkel raud tulid ja tegid mulle ettepaneku kaheksa takti kirjutada mingist sassi seadet sinna mingisugusele perioodile ja selle ma tegin ära ja ja huvitav oli seal teha, aga no kui palju seda kuulda, ma ei tea. No ma usun, et ehk enne saate lõppu jõuab see koht ka veel kätte, see on äratuntav selline mõned taktid swing stiilis selle muu loo vahele. Aga selline oli siis tänane Vikerkääru saade. Valtria Jaak Oja käru küla, Hillar Nahkmann, kellele ütleme suur tänu ja saadame su siit stuudiost kohe oma põhitöö juurde, nimelt uudiseid, ettevalmistus.