Tere hommikust, Apostel Paulus kirjutas Efeslastele. Kristus on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile kaugel olijaile ja rahu ligi lähedastele sest tema läbi on meil mõlemal ligipääs isa juurde ühesainsas vaimus. Tähendab siis teie ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja jumala kodakondsed ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks issandas kelles teidki üheskoos ehitatakse jumala eluasemeks vaimus. Kristus on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit pääsemise võimalusest. Jah, meie maise elupäevad on loetud. Ning lõppevad kord kellel varem, kellel hiljem. Kuid ristiinimesed ei ole ajutisusele vaatamata enam võõrad ja majalised, vaid on kutsutud ja vastu võetud jumala igavesse riiki. Kristus on surma võitnud ja apostel õhutab. Kui te nüüd ühes Kristusega olete üles äratatud siis otsid asju, mis on üleval, kus Kristus istub jumala paremal käel. Mõtelge neid asju, mis on üleval, ei, mitte neid, mis on maa peal. Sest te olete surnud ja teie elu kätkeb ühes Kristusega jumalas. Kui Kristus teie elu saab avalikuks siis saatega teie avalikuks kirkuses ühes temaga. Meie elule annab viimse tähenduse osadus Jumalaga. Seda saab kirjeldada piltidega, nagu seda näiteks templi ehitamine ütleme, pühakute kaaskodanikud ja jumala kodakondsed ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus kelles kogu hoone kop kui liidetuna kasvab pühaks templiks issandas. See igaviku kasvav hoone ulatub läbi aja. Alus on pandud ammu ja meid liidetakse nende hulgaga, kes on seal enne ja kes tulevad pärast meid meie põhusale eksistentsile antakse mõte ja tähendus. Usk jumalasse ei tähenda teatavate dogmade tõeks tunnistamist. Pigem tähendab jumalasse uskumine, et kõigele kaduvuseleja näivusele vaatamata jääb see, mis on tehtud armastusega ühes avaramaks tähenduses. Alles. Inimene mõistab enamasti valesti aega kuidas suhtub keskmine inimene ajasse. Ta näeb ainult kaduvuse kõrrepõldu. Aga ta ei näe minevikku täidetud küüne. Ta tahab, et aeg seisaks paigal, et kõik ei oleks kadu. Nii sarnaneb ta mehega, kes tahtised viljakombain töötaks paigal seistes, mitte sõites. Sest kui kombain veereb üle põllu, näeb ta vaip hirmu judinatega üha suurenevat kõrrepõldu teaga trumlis suurenevat viljasaaki. Nii on inimesel kalduvus näha möödunud asjadest vaid seda, et neid enam ei ole. Ta ei näe, et nad on aidas. Ta ütleb, nad on möödas, sest nad on kaduvad. Aga ta võiks öelda. Nad on möödas, sest kord teoks tehtuna annad alatiseks Igravikustatud. Palvetagem issand Jeesus, sina oled ülestõusmine, elu. Sa oled tulnud meie juurde, et ka meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Luba, et sinu armulatuks meie tänasesse päeva. Et see alanud päev võiks olla üheks nende päevade reas, mil sina teed oma tööd meie südames ja valmistad meid oma igaviku tarvis. Aamen.