Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 26. oktoobri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Ravimite tarvitamine majanduskriisi ajal vähenenud ei ole, hinnad on kallimaks läinud, küll patsientide omaosalus peaks olema väiksem, leiti arutelul Riigikogus. Eesti tõusis üle majanduses korruptsioonitajumise tabelis ühe koha võrra ja on 180 riigi seas 26. kohal. Eesti korruptsioon. Meie tajumise indeks on tänavu 6,5 10-st. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe Jaanus Tehveri sõnul on õiguslik raamistik meil sama kui korruptsiooni vabamates riikides, aga inimeste suhtumine on teine. Rahvusvaheline valuutafond soovitab Euroopa majanduse ülevaates luua headele aegadel suuremad reservid, tõhustada pangandussektori järelevalvet ja vältida majanduse ülekuumenemist. Eesti kaasa presidendi Märten Rossi sõnul eriti midagi uut Eesti jaoks ülevaatest ei selgunud. Energia tutvustas oma uue õlitehaseseaded, mis hakkab aastal 2012 Narva lähedal Mustajõel põlevkivist õli tootma. Kuigi minister Laine Jänese heidab tuginedes järelevalve menetluse tulemustele ERSO juhile Andressiitonile ette juhtimisvigu, mis on viinud eelarvepuudujäägi nii kultuuriminister ei näe põhjusena kolme muusikakollektiivi liitumise kava ja heidab ette, et ERR saiale kokku hoidnud administratsiooni kulusid küll aga orkestrantide pealt. Ülemkohus mõistis surma riigi endise asepeaministri Tarikaseisi, keda süüdistati šiiitide parteide hävitamises. Indoneesias on maavärina põhjustatud hiidlaine nõudnud rohkem kui 100 inimese elu ja sajad on kadunud. Ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sademeteta ilm, puhub lõunatuul ja sooja on kolm kuni seitse kraadi. Riigikogu valges saalis arutleti täna ravimite kättesaadavuse üle, Uku toom käis kuulamas. Sotsiaalkomisjoni laiendatud istungil olid kutsutud nii arstide, apteekrite, patsientide kui riigi esindajad. Põhiküsimused, mis arutluse käigus esile kerkisid, olid ravimite, india, nende kättesaadavus. Nenditi, et majanduskriis ravimit, sest mis mõjutanud ei ole, neid ostetakse sama palju või veel rohkem. Samal ajal muutuvad aga nad kallimaks ja suureneb nende inimeste hulk, kes väljakirjutatud ravimeid välja osta ei jõua. Ja siin oldi põhiprobleemi suhtes küllaltki ühel meelel. Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul Kiivet. Peamine probleem on, nende kätte saab, osades on kaheldamatult Eesti pankrottide suur omaosalus. Ja kui me võtame siia mitte ainult soodus, kes siis olid kõik retseptid, siis see protsent on Euroopas suurim 43 ja mis iganes muude asjadega. Me võime tegeleda siis ja siiski kõige olulisem ja ja kõik muu võiks 40, aga aitab vähe kaasa. Raul kiiver tõi ka välja statistika, mille kohaselt keskmiselt iga pensionär kulutab aastas ühe pensioniravimitele. Omaosalusega kaasneb ravimite piirhinna probleem, mis samuti mitmelt poolt kriitikat sai. Ravimiameti esindaja Alariirus ütles, et siin saab teha valikuid. Mitte kõik ravimid ja mitte kõikide ravimite kättesaadavuse võrdselt oluline. Ja kui te juhtumisi kõikide ravimitega ei jõua tegeleda, et siis kindlasti on üks teatud valik ravimeid ja need kipuvad olema hästi, et retseptiravimid, mille kättesaadavus inimeste on hästi oluline, riigi asi on vaadata, et see valik oleks arukalt, efektiivselt ja kiiresti, läbipaistvalt, nagu tootjad ütlesid. Aga et kui need valik on tehtud, et siis tõesti need ravimid oleks tingimused ja kõigile kättesaadavad ja seda Narva ennegi rahaline omaosalus. Viimasel ajal üsna palju räägitud teema originaali aktineerilistest ravimitest seostub otseselt hinnaprobleemiga. Omaette teema on see, miks neid sama mõjuga ravimeid vähem kasutatakse. Kuid on selge, et statistika kohaselt ostab kolmandik patsiente just reeglina kõige kallimat rohtu. Las iga palju vaieldud teema, kas käsimüügiravimid peaksid olema olemas kauplustes ja bensiinijaamades. Konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa kaitses seda ettepanekut ja sai kohe otsustava vastulöögi apteekritelt, kellest Eesti Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel oli kõige konkreetsem. Kust te võtate, need teadmised ei oska seda valikut teha ja siis enne kindlasti vanakesele valikujääk ei ole ükskõik kas ravimi müü, suvaline inimene, suvalisi lill või seda see inimene, et mina ei näe, kuna otsus panna need asjad poodi ja rumalad inimesed. Ühing Korruptsioonivaba Eesti avalikustas täna 2010. aasta korruptsioonitajumise indeksi. Lähemalt räägib Kai Vare. Eesti korruptsioonitajumise indeks on tänavu 6,5 ja sellega oleme maailma riikide seas 26. kohal. Kõige parem oleks, kui see näitaja oleks 10. See tähendaks korruptsiooni Waba riiki. Edetabeli tipus on Taani, Uus-Meremaa ja Singapur, samuti Soome ja Rootsi, kus korruptsioonitajumise indeks on üle üheksa. Kui tavaliselt võrdleme teiste postkommunistlike riikidega, siis ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii leiab, et nüüd võiks ennast võrrelda pigem Lääne-Euroopa maadega. Liitumine esimesel jaanuaril 2011 eurotsooniga, mis paigutab meid maailmas teatavasse teise liigasse Euroopa Liidu ning Lääne-Euroopa tabelis kokku on siis hõlmatud 30 riiki, oleme me hetkel 15. kohal. No ikka tahaks ju teada, kuidas naabritel läheb. Läti on sel aastal teinud läbi sellise mõneti tagasiminekut kui eelmine aasta tulemus 4,15, sel aastal on tulemas 4,3 ja nemad on 59. kohal. Leedu on saavutanud tulema pluss 5,0 ja 46. ka Venemaa söönemis indeks on 2,1 ja nemad on 154. kohal. Üks, mis ilmselt on Eesti korruptsiooni tajumise indeksit mõjutanud, on korruptsiooni avaldumine kohtusüsteemis. Üsna lühikese perioodi jooksul võeti vahi alla kolm Eesti kohtunikku seostatena altkäemaksusüüdistustega, et senine üsna puhas, korruptsioonivaba ja sõltumatu õigusemõistmise kuvand sai paljude silmis kindlasti kahjustatud. Vastu võtmata on ka mõned olulised õigusaktid. Et sellises olukorras, kus on lähenemas riigikogu valimised, on selgusetu see keskus hakkama tegelema erakondade rahastamise järelevalve institutsioon on kindlaks määramata, samal ajal kui erakonnad tegelevad hetkel üsna jõuliselt eelmiste valimiskampaania võlgade katmisega. Samas uute rahast allikate otsimisega, et see olukord on korruptsiooniohtlik. Korruptsiooni mõjutas Asso Prii hinnangul ka majanduskriis. Just väikeettevõtjad Eestis on senisest nagu varmamad kasutama ebaeetilisi meetodeid selleks, et saavutada oma soovitud majanduslikku edu. Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe Jaanus Tehveri sõnul on õiguslik raamistik meil korruptsiooniga võitlemiseks üldjoontes sama mis Põhjamaades, aga inimeste suhtumine on teine ja seda tulekski muuta. Ta on väga palju Eesti ühiskonnas korruptsiooni mõiste alla minevaid selliseid ilminguid, nähtusi kästes kui paratamatust, need korruptsiooniga võitlemise, riigiorganite asi, kus ma tahaksin näha seda suhtumise muutust, ongi see, et inimene ei vaataks seda ainult niimoodi, et see on kellegi teise probleem. See on ka nii-öelda minu probleem. Tallinna Tehnikaülikoolis Rootsi äriauhinna 2010 konverentsi peateema oli noored ettevõtlikkus ja loomingulisus. Peaesineja oli Fredrik here in, kes on maailma juhtivamaid arvamusliidreid, loovuse ja innovatsiooni vallas. Konverentsil avaldati ka Rootsi äriauhinna 2010 saajad. Auhind anti välja kolmes kategoorias. Kõigepealt kõige kiiremini kasvav Rootsi ettevõte Eestis. Vene vees. Niisiis, Pärnumaa metallitöötlusettevõte tuul, sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte auhinna sai Soraineni advokaadibüroo projekti noored kooli eest ja aasta parim noor ettevõtja on Anni Arro kokanduskultuuri edendaja, raamatute autor, kes ka oma kohviku on avanud. Rahvusvaheline valuutafond avaldas oma analüüsi Euroopa majanduse kohta. Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul midagi uut selles ei ole. Edaspidi tuleb laenamisega ettevaatlikum olla ja veel tõhusamalt tagavarasid koguda, jätkab Kai Vare. Rahvusvaheline valuutafond kinnitab, et kogu Euroopa on majanduskriisist toibuma. Kõige paremini läheb Saksamaal. Praegu jääb Euroopas majanduse taastumist, eksporti hästi läheb neil, kelle eksporditurud kiiremini tõusevad. Christoph töönevalt valuutafondist. Ekspordi taastumisele aitab kaasa ka peamiste partnerite majanduskasv, näiteks Rootsi on tugevalt kasvanud. Ütlesite üleval Eesti statistikaameti andmed näitavadki, et augustis suurenes eksport Eestist Rootsi 67 protsenti võrreldes aastatagusega aga valuutafondi ülevaates rõhutatakse ka, et arenevate Euroopa riikide majandusbuumile aitasid suuresti kaasa Lääne-Euroopa pangad, kes niinimetatud uutesse riikidesse ohtralt laenuraha suunasid. Olukorras, kus riigis tegutsevat vaid välispangad, on riigile endale üsna raske midagi ette võtta, nentis Christoph Gingen rahvusvahelisest valuutafondist. Välismaistel pankadel oli loomulikult buumi tekitamises oma osa, aga nende jaoks peab ütlema, et nad jäid oma tütarettevõtetele toeks ka rasketele lagedale, ütles Ginger. Valuutafondi analüüsis nenditakse, et suurema majanduskasvuga riikides oli ka langus suurem. Klingen tõi näiteks Eesti, kus headel aegadel oli majanduskasv kuni kaheksa protsenti. Aga kui vaadata pikemat, näiteks kümneaastast perioodi ja valuutafondi kasvuprognoose aastani 2013 tuleb keskmine kasv ainult kolm protsenti. Nii et kasvunumbrid kõikusid palju ja pikaajaliselt ei tasunud seent tegelikult ära, leiab klingel. Eesti Panga asepresident Märten Ross ei ole nõus väitega, et kogu pingutus majanduskasvu nimel oli asjatu. Siinkohal ma oleks pisut kriitiline analüüs selles mõttes, et ta valis külge täpselt selliseid aastaid, kus on umbes selline, nii et tulevikuvaates on ka mõnevõrra erinevalt väljavaated kasvu osas, need ütleme otse välja, et oleks need aastad olnud paar aastat varasemalt valitud, siis oleks pilt teine olnud. Mida siis Eesti Panga asepresident ülevaatest kõrva taha soovitab panna? Põhisõnum meie jaoks ei ole otseses mõttes midagi uut, et headel aegadel on meil kõigil raske vahet teha, mis on ajutine, mis on püsiv, siis tähendab, et on ta siis laenu kasvõi või finantssektori käituma laiemalt kui ka riigirahade kulutamise pole peal, peab olema headel aegadel ilmselt veel ettevaatlikum veel vastu tsüklisem, kui omal ajal me olime. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Vallo kelmsaar. Iraagi ülemkohus mõistis surma riigi endise asepeaministri ja välisministri Tarikasiisi, kes esindas Saddam Husseini režiimi rahvusvahelisel areenil. Surmaotsus mõisteti talle šiiitide parteide tagakiusamise ja hävitamise eest. Sama süüdistuse alusel mõistis kohus surmaga Iraagi endise siseministri ja tema sekretär. Ta oli ikka siis oli ainus kristlane Saddam Husseini valitsuses 2003. aasta aprillis. Vaid mõni päev pärast Bagdadi langemist andis ta end USA vägede kätte ja talle määrati 15 aasta pikkune vanglakaristus. Iraan alustas Bushehri tuumajaama reaktori südamiku täitmist tuumakütusega. Bushehri tuumajaama ehitas Venemaa, kes edaspidi varustab jaama tuumakütusega ning viib minema ka tuumajäätmed. Eksperdid väidavad, et seni kui Busheri mamma haldab Venemaa ning selle üle peab valvet rahvusvaheline aatomienergia agentuur, on Iraanil võimalus tuumarelva arendamiseks väike. Soomes on täna lennundustöötajate streigi tõttu ära jäänud vähemalt 25 lendu. Jätkusid läbirääkimised streigi lõpetamiseks. Poolte esindajad on avaldanud arvamust, et kokkuleppele ollakse lähedal. Saksamaal streikisid raudtee töötajad, nad nõuavad palgatõusu. Streigi tõttu oli häiritud miljonite inimeste argielu. Prantsusmaal on aga kütusetööstuse töötajate streigid hakanud vaibuma. Prantsusmaa energeetikaministri sõnul on normaalselt kütusetarned taastatud umbes 80-le protsendile tanklatest. Endiselt streigivad aga Marssey Ale haavri sadamatöölised ja täna õhtul on mitmel pool kavas tudengite meeleavaldused. Analüütikute hinnangul peaks need näitama, kas pensionireformivastaste jõud on raugemas. Indoneesias Sumatra ranniku lähedal toimunud maavärin ja selle põhjustatud hiidlaine on nõudnud vähemalt 108 inimese elu. Sajad inimesed on kadunud. Eile toimunud maavärina kese oli merepõhja. Allmaavärin tekitas hiidlaine, mis purut purustas rannikukülades sadu elamuid. Andmeid ohvrite kohta on hakanud saabuma alles täna. 2004. aastal oli Sumatra lähistele samuti tugev maavärin ja siis tappis hiidlaine India ookeani riikides üle 220000 inimese. Ja uuesti Eestist. Eesti Energia tutvustas oma uue õlitehase retorti saadet, mis hakkab aastal 2012 Narva lähedal Mustajõel põlevkivist õli tootma, vahendab Ago Gaškov. Nüüd, mis on valminud Eesti energia uue õlitehase nii-öelda süda, see on siis õlitehase reaktor, mis on 18 meetrit pikk, kaalub 170 tonni ja mille läbimõõt on peaaegu kuus ja pool meetrit. Valminud Eesti Energia tehnoloogiatööstuses ja tehnoloogiatööstuse juhatuse esimees Rein Ungarit. Ta on väga suurte gabariitidega, loomulikult on tehnoloogiline protsess väga raske. Tehnoloogia põhineb ikkagi meie enda, Eesti Energia arendusosakonnast ja see kontseptsioon, mis on välja arendatud selle baasil. Nii et soomlased ei saa ikkagi öelda, et suur osa Eesti põlevkivitehnoloogiast kuulub neile Ei, kindlasti mitte, tahaksime hakata nädala lõpus teda vedama, kahe päevaga jõuame transportida töömaale ja paigale panek ehk montaaž, aga novembri alguses, esimene november, me planeerime enamusvedu korraldada öisel ajal, et mitte päeval transporti seisatada, öösel transport, seal väiksem. Põlevkiviõli tootmine, sünteetilise naftatootmine, sünteetilise vedelkütuse tootmine mingites kõrvades kivimitest või siis õliliivade kasutuselevõtt on viimase aja kütusepoliitika suundumus, äkki ma ühel hetkel avastame põlevkividest, milline on keskkonnasõbralikum kui ookeanist nafta puurimine? Kuidas seda kommenteerida? Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Tõepoolest, kui me võrdleme põlevkivis Sis vedelemas tootmist ja süvamere alt uurimist, siis üks, mis on selge keskkonnariskid, on rohkem kontrolli all ja tuntud põlevkivist elektri tootmisel. Me teame, mis juhtub, kui me kaevandame. Me teame seda kaevandamise mõju. Moskame taastuda. Me teame, milliseid heitmed on põlevkivist. Elektritootmine, see on kontrolli all, kui midagi juhtub, on väga lihtne tehas välja lülitada. Mis ongi keskkonnariski mõttes staažis säralt uurimise probleem, mis kaja realiseerus oli see, et, et see on niivõrd suur surve ja ükskord kese punn eest ära lendas, siis oli kõik kohad täis. Eesti Energia õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond, et vaatamata nafta hinna kõikumisele see on ikkagi perspektiivikas tööstusharu. Kindlasti kõik need finantsmudeleid, mis meil on tehtud, kinnitavad, et, Õlitööstusel on väga suur potentsiaal. Kultuuriministeeriumi komisjon on lõpetanud järelevalve menetluse ERSO eelarve vahendite kasutamise üle. Põhjus kolme miljoni krooni suurune puudujääk Kersa eelarves. Direktor leiab, et selle tingis ministri kava liita ERSO, Hortus Musicus ja Eesti rahvusmeeskoor üheks filharmoonia lisaks asutuseks. Minister pole sellega nõus. Margitta otsmaa jätkab. Täna saatis Kultuuriministeeriumi ERSO-le märgukirja, milles heidab selle juhile Andres Yithanile ette juhtimisvigu. 2010. aasta eelarve koostamisel nõuti kõigilt riigiasutustelt tegevuskulude üheksaprotsendilist vähendamist, ERSO on aga tänavu tegevuskulusid 4,3 protsendi võrra suurendanud. Andressiitoni kommentaar. Nimelt esimesest jaanuarist liideti ERSO koosseisu Eesti rahvusmeeskoori ja Hortus Musicus, millega seoses ERSO vaatajate hulk paisus peaaegu kahekordseks. Liikusid ühest kohast teise väga suured riigivõlad, tarbelised rahad ja ei ole õige see väide, et asutuste liikumised ei ole pingestunud. ERSO riigieelarveliste vahendite seisu on küll ja täiesti otseselt on, sest seda asutuste töö ümberkorraldamist ei, ei tehtud eelmisel aastal reeglite järgi, mida nägi ette ka vabariigi valitsuse määrus, ei tehtud mingisuguseid korralikke analüüsi ega, ega auditeid selle kohta. Jutt oli ERSO esimesel jaanuaril. Selles olukorras arvas, et ERSO-le juurde tulnud kollektiividele oli antud ministri poolt lubadus, et nende arvelt mitte mingisugust kokkuhoidu ei hakata teostama ehk nende palkasid ei tohi kärpida ei tohi neid saata palgata puhkusele ega mitte midagi. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul ei saa tegematajätmisi seostada muusikakollektiivide liikumisega. See teenistuslik järelevalve tuvastas, et need asutustevahelised liikumised ei ole pingestunud ERSO riigieelarveliste vahendite seisu ja ei ole ka eelarvepuudujäägi tekitajaks, nii et põhiprobleem on selles, et pole finantsdistsipliini järgitud. Need kärped, mis siiani siiski on tehtud ERSO-s on põhiliselt tehtud orkestrantide arvel ehk siis saadetud neid osalised tasuga puhkusele ja samal ajal on jäetud tegemata administratsiooni tegevus ja majanduskulude kärped, nii et administratsiooni peast pole langenud ükski korv. Siit on palub ette kujutada olukorda, kus kokkuhoid puudutab asutuse töötajatest vaid pooli ja teine pool jääb puutumata. See olukord on absurdne ja niisugusel moel ei ole võimalik lihtsalt asutust juhtida. Kultuuriministeerium ootab nüüd viiendaks novembriks lahendusi minister Laine Jänes. Praeguse seisuga on ministeeriumi eelarve osakonna hinnangul võimalik korkestrantidele välja maksta nende käesoleva aastapalk ja see on esmatähtis ülesanne. Ja sellest me lähtume, sellest, ma loodan, lähtub ka ERSO direktor. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi vihma ja lörtsi sadada ja paiguti tekib udu. Puhub loode- ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss üks, saarte rannikul kuni pluss neli kraadi ja teed on kohati libedad. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, tuul hakkab puhuma lõunast neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tugevneb saartel seitsme kuni 12, puhanguti kuni 16 meetrini sekundis ja sooja on homme kolm kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.