Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas abilinnapea kandidaadiks esitada erakonna juhatuse liikme Vadim Belobrovtsev, kes on praegu Mustamäe linnaosa vanema asetäitja. Tallinna piirkonna juhi Andres Anvelti sõnul ootab erakond bürokraat ja vähendamist linnas. Ravimite tarvitamine majanduskriisi ajal vähenenud ei ole, hinnad on kallimaks läinud, küll patsientide omaosalus peaks olema väiksem, leiti arutelul Riigikogus. Rahvusvaheline valuutafond soovitab Euroopa majanduse ülevaates luua headel aegadel suuremad reservid, tõhustada pangandussektori järelevalvet ja vältida majanduse ülekuumenemist. Peaminister Laine Jänese heidab tuginedes järelevalve menetluse tulemustele ERSO juhile Andres Yithanile ette juhtimisvigu, mis on viinud eelarvepuudujäägi nik ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sademeteta ilm, puhub lõunatuul ja sooja on kolm kuni seitse kraadi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas abilinnapea kandidaadiks esitada erakonna juhatuse liikme Vadim Belobrovtsev, kes on praegu Mustamäe linnaosa vanema asetäitja. Koalitsiooninõukogu liikmeks saab erakonna aseesimees Peeter Kreitzberg. Erakonna Tallinna piirkonna juht Andrus Andres Anvelt ütles Vallo kelmsaarele, et Belobrovtsev oli tänaseks ainuke kandidaat. Tänaseks ei ole, ainult tema oli kandidaadi tutvustus, olid juhatuse liikmed, sõnavõtud, mida nad ootavad abilinnapeakandidaadilt ja see kõik päädis otsusega. Mida Tallinna piirkonna juhatusse ootaks, muutus täna Tallinna linnavalitsuse igapäevases töös. Kindlasti see, et läheks edasi projekt, mida Jüri Pihl alustas, mis puudutab Tallinna linna bürokraatia masina vähendamist ja eriti dubleerimist, vähendamist, mis on, puudutab linnaosa valitsusi näiteks linnavalitsuse ametitega ja see on nagu selline põhiline ootus, et me ei peaks lugema selliseid normaalsed juhtumid, kus mingisuguse teadete tulba püstitamist 13 kuud kooskõlastatakse, et linnad, ma arvan, annab päris palju ära teha. Ja nagu ma ise olen siin öelnud seda, et, et kuigi paljud arvavad eriti ka Me opositsioonipartnerid, et, et see on võimatu, siis kunagi arvutiga, et Berliini müüri langemine on võimatu Mida te ise loete, Vadim Belobrovtsev tugevateks külgedes selles ametis. Esiteks, tal on sellist noori inimesi, entusiasmi on kolme, kahe täpselt teine asi on, mis mulle väga meeldib, tema juures on see, et noormees on lõpetanud poliitikule väga vajaliku kooli, milleks on diplomaatide kool ehk on õppinud seda läbirääkimise kunsti, mida ma arvan, et keerulises situatsioonis ja läheb seda väga kõvasti vaja, ta on linnakogemusega juba aasta töödanud meil Mustamäe linnaosa vanema asetäitjana, kindlasti oskab ta väga hästi suhelda, kuna ta on töötanud aastaid erinevates meediakanalites ja mis ei ole ka väheoluline, on see, et ta on hariduselt ka veel jurist, ootusi ja lootusi tema peale pannud juhatuse liikmed päris palju. Kuivõrd oluline on see momente, et ta on vene rahvusest? Selleski ei saa mööda minna vedagi küsimises. Ise pead, et tema peab ikkagi ennast põliseks veest pardadeks, kes peale muu valdab veel, kui ma ei eksi, välja keelt peale eestivene keele. Täna kindlasti ei pea häbenema seda, et meie ridades on ka vene rahvusest inimesi, kes oskavad ka silmi avada. Rahvusväeprobleemidele. Ja valimisi silmas pidades, see on lihtsalt oluline. See on kindlasti oluline ja muidugi on oluline, aga no ikka põhieesmärk on ikkagi see, et me saaks jätta oma jälle Tallinna linna valitsemise juurde. Riigikogu valges saalis arutleti täna ravimite kättesaadavuse üle, Uku toom käis kuulamas. Sotsiaalkomisjoni laiendatud istungil olid kutsutud nii arstid, apteekrite, patsientide kui riigi esindajad. Põhiküsimused, mis arutluse käigus esile kerkisid, olid ravimite, india, nende kättesaadavus. Nenditi, et majanduskriis ravimite ostmist mõjutanud ei ole, neid ostetakse sama palju kui veel rohkem. Samal ajal muutuvad aga nad kallimaks ja suureneb nende inimeste hulk, kes väljakirjutatud ravimeid välja osta ei jõua ja siin oldi pleemi suhtes küllaltki ühel meelel. Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul Kiivet. Peamine probleem on kättesaadavus, agressor kaheldamatult eesti patriootide suur omaosalusprotsent on Euroopas suurim, 43. Raul kiiver tõi ka välja statistika, mille kohaselt keskmiselt iga pensionär kulutab aastas ühe pensioniravimitele. Omaosalusega kaasneb ravimite piirhinna probleem, mis samuti mitmelt poolt kriitikat sai. Ravimiameti esindaja Alariirus ütles, et siin saab teha ka valikuid. Mitte kõik ravimid ja mitte kõikide ravimitega kättesaadavus võrdselt oluline. Ja kui ta juhtumisi kõikide ravimitega ei jõua tegeleda, et siis kindlasti on üks teatud valik ravimeid ja need kipuvad olema hästi valitud retseptiravimid mille kättesaadavus inimeste on hästi oluline. Riigi asi on vaadata, et see valik oleks arukalt tehtud, tõesti, need ravimid oleks tingimusteta kõigile kättesaadavad ja seda määrab ennegi rahaline omaosalus. Viimasel ajal üsna palju räägitud teema originaali aktsineerilistest ravimitest seostub otseselt hinnaprobleemiga. Omaette teema on see, miks neid sama mõjuga ravimeid vähem kasutatakse, kuid on selge, et statistika kohaselt ostab kolmandik patsiente just reeglina kõige kallimat rohtu ning edasi ka palju vaieldud teema, kas käsimüügina ravimid peaksid olema olemas kauplustes ja bensiinijaamades. Konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa kaitses seda ettepanekut ja sai kohe otsustava vastulöögi apteekritelt kellest Eesti Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel oli kõige konkreetsem. Kust te võtate, need peaaegu ei oska seda valikut teha. Kindlasti panustasime valiku, et mina näen, rumal otsus, panna need asjad poodi jäätisejumalanna neid inimesi. Rahvusvaheline valuutafond avaldas oma analüüsi Euroopa majanduse kohta. Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul midagi uut selles ei ole. Edaspidi tuleb laenamisega ettevaatlikum olla ja veel tõhusamalt tagavarasid koguda, jätkab Kai Vare. Rahvusvaheline. Valuutafond kinnitab, et kogu Euroopa on majanduskriisist toibuma. Kõige paremini läheb Saksamaal. Praegu jääb Euroopas majanduse taastumist, eksporti hästi läheb neil, kelle eksporditurud kiiremini tõusevad. Christoph tünevalt valuutafondist. Ekspordi taastumisele aitab kaasa ka peamiste partnerite majanduskasv, näiteks Rootsi on tugevalt kasvanud, ütles tunnevad Eesti statistikaameti andmed näitavadki, et augustis suurenes eksport Eestist Rootsi 67 protsenti võrreldes aastatagusega aga valuutafondi ülevaates rõhutatakse ka, et arenevate Euroopa riikide majandusbuumile aitasid suuresti kaasa Lääne-Euroopa pangad, kes niinimetatud uutesse riikidesse ohtralt laenuraha suunasid. Olukorras, kus riigis tegutsevad vaid välispangad, on riigile endale raske midagi ette võtta, nentis Christoph Gingen rahvusvahelisest valuutafondist. Välismaistel pankadel oli loomulikult buumi tekitamises oma osa, aga nende jaoks peab ütlema, et nad jäid oma tütarettevõtetele toeks ka rasketel aegadel, ütles Ginger. Valuutafondi analüüsis nenditakse, et suurema majanduskasvuga riikides oli ka langus suurem klingendi näiteks Eesti, kus headel aegadel oli majanduskasv kuni kaheksa protsenti. Aga kui vaadata pikemat, näiteks kümneaastast perioodi ja valuutafondi kasvu prognoosi aastani 2013, tuleb keskmine kasv ainult kolm protsenti. Nii et kasvunumbrid kõikusid palju ja pikaajaliselt ei tasunud tegelikult ära, leiab klinge. Eesti Panga asepresident Märten Ross ei ole nõus väitega, et kogu pingutus majanduskasvu nimel oli asjatu. Siinkohal ma oleks pisut kriitiline analüüs selles mõttes, et ta valis külge täpselt selliseid aastaid, kus see number või selline, nii et ütleme otse välja, et oleks need aastad olnud paar aastat varasemad valitud, siis oleks Pikaga teine olnud. Mida siis Eesti Panga asepresident ülevaatest kõrva taha soovitab panna? Põhisõnum meie jaoks ei ole otseses mõttes midagi uut, et peab olema headel aegadel ilmselt veel ettevaatlikum veel vastu tsüklisem, kui omal ajal me olime. Kultuuriministeeriumi komisjon on lõpetanud järelevalve menetluse ERSO eelarve vahendite kasutamise üle. Menetluse põhjus on kolme miljoni krooni suurune puudujääk Kersa eelarves. So direktor leiab, et selle tingis ministri kava liita ERSO, Hortus Musicus ja Eesti rahvusmeeskoor üheks filharmoonia liseks asutuseks. Minister pole sellega nõus. Margitta otsmaa jätkab. Täna saatis Kultuuriministeeriumi ERSO-le märgukirja, milles heidab selle juhile Andres Yithanile ette juhtimisvigu. 2010. aasta eelarve koostamisel nõuti kõigilt riigiasutustelt tegevuskulude üheksaprotsendilist vähendamist, ERSO on aga tänavu tegevuskulusid 4,3 protsendi võrra suurendanud. Andressiitoni kommentaar. Nimelt esimesest jaanuarist liideti ERSO koosseisu Eesti rahvusmeeskoori ja Hortus Musicus, millega seoses ERSO töötajate hulk paisus peaaegu kahekordseks. Liikusid ühest kohast teise väga suured riigieelarvelised rahad ja ei ole õige see väide, et asutuste liikumised ei ole pingestunud. ERSO riigieelarveliste vahendite seisu on küll ja täiesti otseselt on, sest seda asutuste töö ümberkorraldamist ei tehtud reeglite järgi, mida nägi ette ka vabariigi valitsuse määrus, ei tehtud mingisuguseid korralikke analüüsi ega, ega auditeid selle kohta ja selle tõttu oli ERSO esimesel jaanuaril selles olukorras, et ERSO-le juurde tulnud kollektiividele oli antud ministri poolt lubadus, et nende arvelt mitte mingisugust kokkuhoidu ei hakata teostama ehk nende palkasid ei tohi kärpida, ei tohi neid saata palgata puhkusel ega mitte midagi. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul ei saa tegematajätmisi seostada muusikakollektiivide liikumisega. See teenistuslik järelevalve tuvastas, et need asutustevahelised liikumised ei ole pingestunud ERSO riigieelarveliste vahendite seisu ja ei ole ka eelarvepuudujäägi tekitajaks, nii et põhiprobleem on selles, et pole finantsdistsipliini järgitud. Need kärped, mis siiani siiski on tehtud ERSO-s on põhiliselt tehtud orkestrantide arvel ja samal ajal on jäetud tegemata administratsiooni tegevus ja majanduskulude kärped. Siitan palub ette kujutada olukorda, kus kokkuhoid puudutab asutuse töötajatest vaid pooli ja teine pool jääb puutumata. See olukord on absurdne ja niisugusel moel ei ole võimalik lihtsalt asutust juhtida. Kultuuriministeerium ootab nüüd viiendaks novembriks lahendusi minister Laine Jänes. Praeguse seisuga on ministeeriumi eelarve osakonna hinnangul võimalik orkestrantide välja maksta nende käesoleva aastapalk ja see on esmatähtis ülesanne ja sellest, ma loodan, lähtub ka ERSO direktor. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi vihma, lörtsi sadada, paiguti tekib udu. Puhub loode ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss üks, saartel, rannikul kuni pluss neli kraadi. Teed on kohati libedad. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, tuul hakkab puhuma lõunast neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tugevneb saartel seitsme kuni 12, puhanguti kuni 16 meetrini sekundis ja sooja on homme kolm kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.