Tere tulemast kuulama saadet Vikerkaar, tänase saate alguseks on Jaak Ojakärul hea meel tõdeda, et kui kaks eelmist pühapäeva olen ma pidanud saatekülalisega üksi hakkama saama, siis täna oleme jälle kahekesi Valter ja Jaak Ojakäär, niiet Vikerkäär on mõlema poolega. Valter Ojakäär on siis haiglast väljas tublisti kosunud ja kaheksa kilo kergem, nagu ma aru saan. Ja mille üle on mul väga hea meel on, ja hea meel on ka siin laua taga uuesti istuda. Ja enne kui alustada. Ma tahaksin südamest tänada Mustamäe haigla teise kirurgiaosakonna juhatajat. Doktor tepi, kes mind horisontaalasendist jälle vertikaali tõstis. Ja tema tõepoolest armast, ilusat ja abivalmis naiskonda. Ma loodan, et tervised läksid pärale, aga nüüd tänase saatekülalise juurde. Tere tulemast Andres valdkonnale. Erre. Ma ei tea, kas teie olete tegelikult vist Walteriga? Ühest linnast pärit ka olete pärnakad? Mõlemad? Tähendab teatud mõttes kindlasti. Isegi arvan, et. Mul on meeles, et sa lõppedes dist teise keskkooli või, ja ja vot, mul on need numbrid natuke segamini. Kui mina kooli läksin, siis oli see Pärnu poeglaste progümnaasiumi gümnaasiumi ja hiljem oli ta esimene keskkool. Ja teine oli siis nagu tütarlaste kool teil oli. See oli Koidula kool ja ühisgümnaasium kui ühiskeskkool, jah, ahah, no hiljem nad läksid ühte kõik nõukogude malli järgi, Nõukogude kord ei tunnustanud sugude vahel vahe tegemist. Aga Pärnu linna patrioodid olete mõlemad või? Kindlasti mina ka muidugi kena, nii palju praegu sissejuhatuseks, aga läheme nüüd muusika juurde, sest Andres Valk on, neil on ju niivõrd produktiivne helilooja olnud, et meil on siin päris palju neid, tema laule ja lugusid, mida võiks tänases saates mängida. Mis on ka kõik väga tuntud lood. Ja selleks esimeseks valis Andres ise välja laulu pealkirjaga pingul keel, see on tarderit tekstile kirjutatud üldse savist ott tardariga oled teinud koostööd luuletajatest kõige rohkem? Ei ungarlane sellist ka ikka väga palju tähendab leelo tungla ka kindlasti rohkem tehtud kotiga. Ma tean lihtsalt, et näiteks Ivo Linna plaadi peal on kõik need kolm, sinu laul on ott Arder tekstile ja seal on terve plaat, on oti oma pea. Jah, nii et mulle tundub, et ott ja leelo on kenad 11 täiendavad leelol on seda niisugust naiselikku õrnust ja otil on, on huumorihuumorit ja, ja niisugust meheliku mõnikord isegi rämedust ja niisugust jah, ja mõnikord on seda seda vaja muidugi. Aga nüüd pingul keel siis ikkagi sa muide arvad, et võib-olla see saab isegi olema Eesti raadios selle laulu esiettekanne, kuigi see on 10 aastat vana, kirjutatud aastal 1987, jah, ma arvan küll, et see on vist selle Eesti Raadio esmaettekanne, et seda on siiani mängitud ainult televisioonis ja see laimu filmi nagu ainult filmina koos. Jaa. Jaa, ja siin on muidugi väga huvitav koosseis. Vot see oligi tegelikult vist see aeg, kus läksid moodi need suured ühisansamblid, kuhu koondati väga palju tuntud soliste, no tähendab, et eks see tuli vist ilmselt sealt Ameerikast kui seal Michael Jackson ja kes seal tegid neid igasuguseid selliseid superstaari koosseisuga laule, aga siis jõudis ka Eestisse. Ja mõistagi olid ju ka need ajad sellised, kus laule laulev revolutsioon ja nii edasi. Ja nüüd selle laulu puhul ma vaatan, siin on siis selline koosseis. Laulavad Silvi Vraidi, Ivo Linna, Aivar Mäe, Thea paluoja, Karl Madis, Urmas Alender, Kare Kauks, Gunnar Graps, Anne Veski ja Tõnis Mägi. Nii et noh, täiesti servast serva, kuidas sul nüüd õnnestus tervikuks sobitada see niivõrd erinevate natuuride kogumik? Tähendab, see on, see on tellimuslugu ja minu ülesanne oli siin tuua nad nii-öelda laulvana välja just niipalju, et neid saaks nii-öelda filmi tiitrites näidata ja tiitrites nimed alla lüüa ja tutvustada. See oli minu ülesanne, aga mingisugust niisugust ühislaulmist nagu, nagu me oleme tavapäraselt nagu harjunud tollest perioodist nagu siin Mattiisen kirjutas ja, ja, ja, ja Peeter Vähi, Peeter Vähi tegi ühe loojale. Tähendab, siin siin seda momenti ei ole siin seda taotlust ei ole. Nii et. Parim kuulame. Kuulates seda eesti raadio esiettekannet tekkis mul niisugune tunne, et meil on tõenäoliselt üsna palju niisuguseid laule mida inimesed ei kuule. Tähendab, nad on kuskil mingisuguse soppi seisma jäänud ja, ja kui me kaebame ettevõtted ei ole laule või midagi, et nii vähe tuleb, neid peale ei tule. Nagu teinekord mõttessegi, et rohkem võiks ka neid, noh, see oli 10 aastat vana laul ja eks ole. Ja, aga sa mäletad üldse, millal see oli, kui sina hakkasid tulema neile kontsertvõistlustele, mida omal ajal korraldati võistluskontserdil või kuidas nimetati ükskõik kuidaspidi mäletan, vanad tegijad, noh, Oit, Naissoo, mina igal aastal laule ei kirjutanud, mõnikord kirjutasin instrumentaalpala või aga seal oli oma kindel tegijate ring ja siis korraga tulid val konen. Siis tuli Rannap, Rannap siis tuli Tõnis Mägi ise tegi, laulis, aga mis aastal see võis umbes olla, nii. See oli kohe varsti pärast seda, kui ütleme väntorel laiali läks. Nii et see pidi olema kusagil 72 asoice juba seitsmekümnendates ja 72 või 73, ilmselt see aastavahetus vist oligi. Ja kuidas sul oli, tähendab, tuli alguses paar korda üritada või läks kohe midagi täkke? Ei, ühe looga läxine läks kohe lõkke. See on kõige parem, siis tuled edaspidiseks nagu hoogu juurde. Ja mis lugu see oli? See oli, las jääda, ükski mets. Ahaa, see on see, kõlab väga tänapäevaselt, mina elan niisuguses kohas, kus palgikoormad veerevad kogu Muuga sadama poole, need tulejuga taga ja mis sa arvad, kas meile jääbki ükski mets veel või? Tähendab, mina olen selle lauluteksti kohta öelnud lisaks sellele, et see on tõesti õudsalt hea tekst, väga hea tekst ja ma ütleksin niimoodi, et et see tekst on oma ajast kõvasti ees. Küllap on, ja seda probleemi siis ei olnud see lihasmütsile riigi oma ja kaitses teda. Ütleme siis teksti autorid ka unusta ja see on, see on leelo tungal. Ja siia ma ei julge nüüd öelda, et kas see oli nüüd päris esimene, aga, aga kindlasti üks, üks kõige esimesi tekste, mida leelo tungal minu laulule kirjutas. Laulu esitaja, laulu esitaja on vana hea meks. Kuu mõtlete saabuid veel? Min kus veel muutub suhkruks vahtramaa. Sind. Kes küll teab, mis hooajast käivad joomas? Veel kuulab linde kuja olla vulmaskeeriale. Kuulen. Sinu. Laagreidmeeletormi jääb ta minu Puhkusel varris elu ja vaikust. Õhus tundub karsket vahtramahla mail. Äkki lõiku vaikusest seegi jõude. Ta elab mäele seal Vormsi. Paar nädalat tagasi meil oli Horretseigeriga siinsamas saates juttu just nendest võistluskontsertidest ja tema ütles minu arust ühe niisuguse tõetera välja, et kuigi tol ajal lasti neid kontserte korraldada siiski ainult noh sel põhjusel, et tuleks ka nii-ütelda kodanikul kuule ja et oleks ka nõukoguliku ega ja seda nimetatakse temaatiliselt maagilised laulud ja jaa jaa, Horredes toredasti, et jah, et leiti neid temaatilisi laule niimoodi, et et keegi ei pruukinud kirjutada laulu näiteks minu aadress on nõukogude liit või või nagu pahmutava kirjutas maala Lea Brežnevi teose järgi ja aga muide üks vaheküsimus, kui tohib minu arvates nemad tegid seda vist ka täiesti siiralt või kuidas sa arvad? Või, või tegid nad seda just sellepärast, et noh, et lihtsalt raha teenida, aga ei, ma kahtlustan, et nad tegid seda täiesti siiralt. Venemaa on nii ja teisiti, ma ma tundsin, pahmutavad kaunis hästi, me käisime koos reisil veel ja ta oli niuke tore niuke küllalt lihtne ja niisugune, nagu öeldakse kambajõmm. Ja ma ei usu, et ta seda puht raha pärast tegi, sest neil seda rublad jooksis ikka hirmsasti kokku, kui ikka siuksed, nagu seal Espaia pahmut autorikaitse N Liidu ajal ja Frinkel ja muidugi nendel oli nii, et mingeid rahaprobleeme ei olnud, nii et, et nad nüüd oleks raha pärast teinud. See tähendabki seda, et jalad siis ikka siiralt tegid. Mina ütleks natuke siiralt ka jah, ega siis kui nii võtta, ega kõik need laulud ütleme, kui tekst kõrvale jätta. Nii mõnigi laul oli korralik, laul hästi tehtud ja isegi. Aga Ma ütleks selle niisuguse inglisekeelse sõna siia trend. See oli tollane trend ja siis nad katsusid. Podolski kirjutas siin ju, mis tal olid siin need, mida laulsid veel Sibul ja Koni kahekesi, üks üks niisugune armas laul oli ja, ja niisuguse. Ja läks Moskvasse, hakkas Kirta 100 laulu, terve tsükli 100 laulu niisuguste tekstide peale, mille peal ta siin kuidagi poleks tulnud, et neid laule teha, tähendab, kukkus selle trendi sisse seal. Ma arvan niimoodi ja võib-olla meie võistluskontsertidel oligi trenn niimoodi, et et öelda tõepoolest midagi tõsist, aga sealjuures ilma nüüd selle Nõukogude Liidu altarile neid Remmardustega palju kummardasid teha ja ja kuidas sa mäletad, selle kuuldud lauluga oli kass ei läinud sellesse paremasse kategooriasse, ei olnud temaatiline lugu ja meeleloga just arutasime seda, et, et no et, et on ikka õudsalt vahva küll, sest et me oleks saanud vist päris kopsaka preemia, oleks nii-öelda temaatilisse kategooria suurem preemia, see oli, see oli suurem püreemiaga, seal oli niisugune kummaline klausel, et et et selle preemia sai nii-öelda ükskõik millisele lõppjärjestuses kohale sattunud lugu. Kui eespool olid mitte temaatilised lood. Ja siis nii saigi üks tookord lauluvõistlusel sellest Metsast vähem saanud punkte. Laul sai siis selle selle vingema Brina. Nojah, aga tegelikult noh, mulle tuleb nagu meelde, et, Too oli niisugune huvitav võistlus, sa mainisid ennem ka siin, et kuidas neid laule läbi kuulati, autorid tulid kõik kokku ja ja seal omavahel nagu arutati ja ja muidugi üks või teine oli teinekord solvunud, et miks minu laul nüüd kõrvale jäi ja nii edasi, aga aga kuidagi üllatavalt üksmeelne, ma ei tea, kui praegu tuleks kõik need bändimehed kokku, peaks niimoodi omavahel võistlema, kas see on nii veretu? Ei, ma kardan, et ei ole. Sest et mulle tundub, et tol ajal nüüd eks ole, sellest on tõesti, vaatasin paarkümmend aastat tagasi ja ja rohkemgi siis ütleme niimoodi, et laululoojad kas nad kõik nüüd heliloojateks nimetame, eks ole, mõned on ära kadunud ainult ühe laulu esitajad või kirjutajad olnud, nad olid, kõik, olid kolleegid praegu minu meelest märksõna konkurendid ja see, see ongi minu meelest siin. Kohutavalt suur vahe selles, milline, milline oli õhkkond siis, milline õhkkond praegu võib-olla tol ajal siiski ei olnud siis ka see kuidas öelda, see materiaalne tasustamine ei olnud võib-olla sellel tasemel, et seal ei olnud niivõrd tähtis see nüüd, et mitmes sa oled või kas sa said selle preemia või ei olnud? Tõepoolest ei olnud, ma arvan, et rohkem Sepressiis luges, tähendab kui ka valdkonna võitis, ütleme seal paar aastat järjest ja, või, või nii mitu aastat juba võitis preemiaid, seal tulid noh, Tõnis Mägi ja kes ma nimetasin neid siis see lõi teatud prestiiži inimeste hakati võtma, kuigi seal ei olnud veel mingi helilooja, oli sul muusikaharidust juba siis, kui sa tulid nende lauludega välja mingil määral. On arvatud laste kool, ansamblimängija, laste muusikakool ja aga, aga noh, selles mõttes noh, nagu ütleme võrreldes ütleme naissooga või solid, algaja loomulikkus ja, ja, aga sa tõestasid nende lauludega, et sa väärid sinna seltskonda kuulumist, eks ole, ja see oli väga tähtis sel ajal. Nojah, see oli minu jaoks ka oluline just nimelt tühistada. Ja sa tõestasid seda väga edukalt. Paar aastat hiljem ma mõtlen, kui me nüüd selle äsjakuuldud laulupeole tagasi mõtleme siis aastal 74 või sa ise väitsid, et see võiks ka 75 olla 74, läksin ma sõjaväkke ja, ja, ja ma lõpetasin selle laulu Kasahstanis. See on siis leib, jahtub ja just see, kusjuures ma olin Kasahstanis leiba korjamas leivavilja. Aga kuidas sa selle leelo tungla teksti sinna said, kas ta saatis kirja teel sulle selle või? Ei, ma tulin ikka tagasi ja siis me tegime selle asja. Aga siis esitaja on muide ka täpselt sama, Tõnis Mägi, nii et kogu see autorite ja esitaja kollektiiv toimis endiselt ja ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et see leib jahtub, läks isegi võib-olla rohkem rahva sisse kui see eelmine laul, mida me kuulsime teda küll teda ikka ümisete pea igal tänavanurgal sel ajal ja hiljemgi, aga enne see enne seda me saime ju väljaku petsiga hakkama seitsmepenikoormasaabastega, mis läks ka väga hästi rahvale peale. Aga kas see oli ka võistlusele ja oli ka ja see oli ka võistlusele. Huvitav, et seda ma mäletan vähem kui leib ja Ahto on muidugi see teema on niisugune, mis tõepoolest see puudutab iga inimest, sest igal inimesel vanemad ja igale inimesele on perekonnasuhted ja see, see oli seal nii, nii tekstis kui muusikas nii välja öeldud. Et see ei saanud lihtsalt kõrvale kuskile jääda ja muidugi ei saa jätta märkimata, et väga õnnestunud meeldejääv refrään siiski minu arvates, mis on alati ühe laulu kõige tähtsamaid komponente. Mida on maailmas uut kiirus vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla saama, lühike tundma kummuslil reas olin sõjapull ukse peal. Kas sa näed täis lillealist? Mis sa sealt vaatad või näed tulema keegi koorte ja püüdaveedee siia? Linnas. On Tammeri muinasseale tähtsa juured on soo juures maa memm ja suusa. Lase Elol. Veeda loolased. Enne kui leib jahtub, enne peab saama, vili korjatud ja ja sa mainisid ennem, et sa olid Kasahstanis Kasahstanis leiba küheldamas, kuidas see töö käis omal ajal tiivad Nõukogude Liidu juurviljaprotsendist hävineb mingisugust 35 protsenti ja, ja leivast ka, et oli teid kus lihtsalt see sai terade peal sõita, mis olid koormatest maha pudenenud või niisama lihtsalt minema visatud. Kas oli seal nii ropult käes? Ma usun, et et võis kindlasti olla piirkondi, kus see niimoodi oli, aga, aga see, kus mina olin, ma seda absoluutselt ei, ei saa väita, sellepärast et olin autoroodus ja kõik autokastid olid vooderdatud tekstiiliga ja, ja tekstiiliga käisid ka koormad olid kaetud, nii et isegi lahtise kurvaga ei sõidetud. Ja, ja teedel teedel üldiselt ei, ei olnud nii palju, kui seda teedeks võis nimetada, sest et need olid noh, niisugune step saajad, stepistepirajad kusagil nimetati, greideritaks nüüd muust maapinnast kõrgemal, niisugune savine. Nii et ei, ei olnud. Ja see vili läks siis elevaatorisse kuskile seal jaama lähedal kuskil või jah, jaamade lähedal olid elevaatoride, need viidi laatorites. No ma arvan, et ärme nüüd kaldume. Põllumajandusse, kuigi kindlasti väga palju kuulajaid võib olla, ka see teema huvitaks. Aga meil on nagu siiski see muusika tavaliselt Vikerkääru saates olnud esiplaanil ja ja tänase saatekülalise Andres valkuneniga. Tegelikult nagu hüppasime isegi veidi kohe edasi juba tema loominguliste võitude juurde kunagistele võistlus kontsertidel, aga ennem seda olid sa endale Pärnus nime teinud sellise ansambliga nagu väntorel. Kas see oli üldse sinu esimene ansambel või võib-olla sa räägid veidi sellest muusikutee algusest? Natuke? Ei, tähendab 50 protsenti, vastab jutt tõele, selles mõttes, et Pärnus jah, sai bändi tegema hakatud, aga, aga Pärnus tegi bändi minu vend. Ja selle bändi nimi oli Viking. Ja, ja siis pärast seda, kui me lõpetasime keskkooli ära Vikingis, muuseas mängisid peale minu venna ja minul mängisid ja laulsid Peeter väljak ja, ja Eesti suursaadik Venemaal, Mart Helme. Nägid. Ja, ja kui siis vanemad poisid, minu vend ja, ja, ja Mart läks ära Tartusse. Vend lõpetas kooli, läks ka tema ei läinud kuhugi, temaid Pärnusse, siis me tegime veel aasta aega bändi ja siis lõpetasin kooli ja, ja tulin Tallinnasse õppima. Ja siin Tallinnas siis kohtusin juhuslikult Andres talvikuga nii-öelda esimesel õppimise suvel ja, ja siis otsustasime bändi teha. Mina võtsin Pärnust kaasa kaks inimest, Lagle Alpuse ja, ja Viljar Rähni. Ja osa poisse, siis tuli Andres Talviku kaudu nii-öelda endisest nõmme bändist ta, nii kaua. Ja nii sündiski keldriline heli kellest siis nii-öelda ajalooja ametnike vintsutustele, tantsutuste toel sai siis ansambel väntoreli, sellest ma olen pikalt rääkinud, mispärast ja mis skandaalid kõikkalid. Aga tore oli omal ajal siiski kõva sõna ja ma arvan, et tänases saates võiks kuulata ühe näitega sellest perioodist. Ja sa valisid välja laulu. Loodus. Seda lugu kuulates selgus, et Andres valdkonnani kunagised ansamblid on Eesti diplomaatiale väga palju andnud. Mart Helmest oli juba juttu meie Moskva suursaadikust, aga sul tuli nüüd veel meelde, et Andres Talvik on Belgias? Töötab saatkonna sekretärina, võin ametinimetusega eksida, aga, aga midagi sarnast? No mis järelduse me peame nüüd sellest tegema, et muusika ja diplomaatia on väga lähedased alad vä? Kuule, mul on niuke tunne, et Soomes on ka riigimehi, kes on omal ajal kitarri tinistanud ja siis juba Clintoni juurde, kes mängib saksofoni. Nii et muusikaannetesse mingi väga inimlik asi ja see on tore, kui selle ala inimesed, kes tegelevad rahva esindamisega on inimesed inimlikult inimesed. Andres Valk on ennekõike Eesti inimlikud inimesed peavad sind muidugi eelkõige heliloojana, aga tegelikult sinu ametinimetus vist kõlab kuidagi teistmoodi. Ma olin jah, palju aastaid olin muusikatoimetaja Tallinnfilmis. Käesoleval ajal on ametinimetus natukene muutunud, ma olen stuudio muusikali muusikakonsultant aga teisiti, sa oled oma elu jooksul väga palju kokku puutunud just filmimuusikat, aga ma julgen öelda vist jah, et filmimuusikaga mis vähemalt eesti filmimuusikasse puutub, siis, siis ma olen vist tõesti inimene, kes on kõige rohkem sellega kokku puutunud. Ja millised on sinu muljed Eesti filmimuusikast? Minu muljed Eesti filmimuusikast on igati hea. Sest et seal fonoteegis on hirmus palju väga head muusikat ja see väärib nii-öelda ka laiemate masside ette toomist. Seda, seda toomist on tegelikult juba alustatud, ütleme selle enamus inimesi vist teab, et Viimse reliikvia on nagu plaat kassett väljas ja ja ma väga tahaks loota, et sellele tuleb järg. Kui sa rääkisid filmimuusikast ja et sa oled nii palju neid filmimuusika filmi kuskilt nii palju kuulnud eesti oma. Huvitaval kombel mul on kahest filmist jäänud meelde suur muusikaline elamus ja ma tahaksin kontrollida, kas sa mäletad ühte kindlasti mäletada ka teist võib-olla mitte. Oli üks väike dokumentaalfilm Juhan Liivist. Kas sina ei kirjutanud muusika mites Sumera? Jah, sina kirjutasid. Ja seal oli koht mis tõesti võib öelda, võttis pisara silma, see pilt ja see, see muusika, see oli nii ideaalselt koos see, see võib-olla oli üks minut või paar. Aga see oli, see oli vapustavalt hästi ja teine, mis mulle meenub, no seda muidugi, rahvas on palju rohkem näinud, seda oli see Kõrboja peremees. Kas sinna kirjutas tormis muusika või kes EIS Kõrboja peremeel? Praegu kirjutas Soera kasumera ahhaa ja vot ma pean, ütleme, muusika meeldis mulle ka. Nii et huvitaval kombel Sõmera loomingust väga sügavaid elamusi jätnud tema filmimuusika, mis tegelikult inimene istub kinos läheb välja ja on ununenud koos filmiga. Jah, jah, on küll ja mõnikord öeldakse niimoodi, et, et väga hea muusika oli, ei seganud. Et ei saa ja ei saanud arugi, kas teda oli või ei olnud. Mis on täpselt samamoodi kahe otsaga asi nagu kõik need muud vorstid. Aga päris alati nii ka ei ole, samal ajal on käibel käibel ka tõde. Et kui film on nii-öelda nässu läinud ja, ja film ise ei, ei ei kõlba enam kuskile, et siis peab tulema muusika selle ära päästma. Vot siis on ka minu meelest täiesti täiesti vale käibetõde. Kui ikka on vilets film, siis ka hea muusika ei päästa teda. No siin sulle tuleb kahtlemata ka meelde see kurikuulus mister x kus Georg Otsaga loodeti üks vilets film heaks teha ja tehtigi, kuna sellel filmil oli minu arust Venemaal tohutu menu, oli küll Yalemise väga vilets ja ja, ja noh see on lihtsalt hea asja valesse kohta paigutamine. Jah, aga filmimuusika kohta, mina tahaksin öelda seda, et, et minu jaoks on olemas kahte kahtesugust sinimuusikat. Tähendab Ma iseenda jaoks liigitanud seda niimoodi. Et üks on üks alaliik, ma ei ütlen kohe ette, et ma ei ei ühtegi poolust nagu tõsta kõrgemale või madalamale, minu jaoks on nad võrdsed, aga, aga see minu liigitus on tinglik selles mõttes, et üks muusika on selline, mis on tehtud konkreetselt selle filmi jaoks. Ja see muusika pakub huvi ainult selles väga kindlas kontekstis just selle filmi all see konkreetne muusikat täpselt selle konkreetse filmi all koos koosmõju. Ja teine teine on see ja kusjuures see variant muusika eraldi võetuna ei paku tegelikult mitte midagi, absoluutselt mitte midagi, ta on. Jätab jätab ta külmaks, ütleme niimoodi, samal ajal on teine teine tasand sellest muusikast nagu mina liigitanud on see, mis on filmiga õudsalt hea ja mis on ka eraldi võetuna. Vapustavalt hea. Seal kaks niisugust alaliiki ja ei hakka ütlema, keda ma liigitan selle suuna esindajaks, teise suuna esindajaks, aga, aga, aga üks, mis kindel värk on selle teise suuna esindaja, tema, tema filmimuusikat. Mina naudin ka lihtsalt niimoodi lindi peale pannes maki peale Hannes. Ära siis hoia kuulajad rohkem pinges, Andres Valk olen, ma juba näen, et sul on lint välja valitud, see on ilmselt siis Arvo Pärdi loomingust jääda. Ja ärgu ehmata, kui kedagi, pealkiri ja filmi pealkiri on briljandid proletariaadi diktatuurile. Aga selleni oleneb, film oli, sellenimeline film oli, aga ütlen lohutuseks muusika ei ole revolutsiooniline. Seda Arvo Pärdi lugu kuulates tuleb mul meelde, et enne sõda propageeris riiklik propagandatalitus Eesti tantse üksvahe ja telliti isegi Don poriorkestrilt. Vist neli lugu plaati mängida ja, ja Me mängisime tantsupidudel, tol ajal oli jooksu kolkarahvas hea meelega tantsis seda niuke hüplev. Ja see oli nii. Ja Pärt oli selle võtnud nii ilusti peitnud sinna sisse ära ja nagu sa räägid, et see oli kuskil Venemaal, toimus kogu see revolutsioon seitsmeteistkümnes aasta ja, ja sinna ta pani selle eesti poisikese nii toredasti sisse. See näitab seda, et tol ajal, kui ta siin teisel korrusel raadiomaja vana raadiomaja teisel korrusel esimeses ja teises foonikas töötas helirežissöörina siis ta oli suur naljamees ja, ja nähtavasti üks osa sellest, tema huumorisoonest on ka sinna läinud, nüüd väga tore kuulata. Andres Valk olen, ei ole olnud seotud mitte ainult filmimuusikaga, aga ka teatrimuusikaga, sest et ta on ju ise kirjutanud ka rokk, päri põhjaneitsi, mitte küll üksi, aga koos Raimo Kangro ka. Libreto autorid olid siis leelo tungal ja Andres Jaaksoo. Ja räägi nüüd sellest natuke lähemalt, tähendab nii-öelda CD-plaadile esialgu küll ainult raadiosisesele CD-plaadile ta nüüd hiljuti jõudis, aga vahepeal seisis see materjal vist päris tükk aega ja oli juba sellises hävimisohus. Jah, oli küll. Aastat kuus-seitse tagasi, pidi Tallinnfilmi tegema sellest filmi ja, ja selle filmi rahadega sai omal ajal, ütleme siis niimoodi, täpselt. Kuus aastat tagasi sai linnahallis lindistatud kogu see mäng niimoodi, et kõik naturaalsed pillid, kahekordne koosseis, nii-öelda kammerkoosseis ja rütmigrupid, solistid, koorid, kõik möllud nagu asja juurde käivad. Ja, ja ühel hetkel selle nii-öelda see filmi tegemine nagu lõpetati ära. Ja see muusika jäi nagu siis 20 neljarealisele lindile jäi seisma ja kuue aasta jooksul me ei leidnud võimalust, et seda kokku mängida. Möödunud aastal me siis jõudsime lõpuks nii kaugele, et see muusika, mis oli juba nii-öelda tõesti käest ära minemas, sest et noh, lindi peal ei seisa asjad, kui masinad ise muutuvad, kui make häälestatakse ümber ja, ja pead kuluvad ära, siis ei ole võimalik taastada seda kõike värki. Mis siin pikalt seletada, tänaseks päevaks tänu kultuurkapitalile on kogu see muusika lõpuks kokku mängitud ja, ja Eesti raadios on ta CD-plaadil siin olemas ja mul on selle üle muidugi väga hea meel, et see tohutu suur materjal. Tsirka ütleme, mis ta on, tund 45 on on päästetud olemas. Sellest algsest koosseisust ei ole siis absoluutselt midagi järel. Kes tartus tegi seda etendust ja tähendab nii palju on, et et mõned solistid on ikka sealt alles nagu Silvi Vrait, Ta laulab nagu endiselt ja ja siis on endiselt Tõnu Kilgas prohveti osas ja Evald Raidma ja aga kui nüüd meenutada natuke seda loomeprotsessi, te kirjutasite muusika, siis kahasse Raimo Kangro ka, kuidas teil need osad või rollid olid jaotatud või kuidas see koostöö sujus? Oi, neid töö sujumise, kõikvõimalikke variante oli väga palju. Alates sellest, et, et tegime, tegime eraldi jupid valmis ja siis istusime kokku ja panime kokku, kuni siis selleni välja, et läks lõpuks läks ju nii kiireks, et Andres ei jaksa enam ei kirjutanud, värssivaid kirjutas lausa proosateksti. Ja siis me tegime omamoodi, Raimo mängis klaverit ja mina kohe laulsin seda proosateksti tema harmoonia järgi. Ja, ja mõni asi tuli niimoodi proosateksti peal kohe päris hästi välja, et isegi imestame. Täna valisid, sa sõid näitena, täna valisime siit välja ühe kohtusseni. Loba. Soojas õndsas unes mõnu elukooli lõpu väikselt. Tunda tuuli? Siis mõtleb veel, ei ole hilja muuta meedia mõistus. Äss, jazzi, luukera, sobivarasvaga, selleks pead saab. Praod harra. Tuhud kuulekaks ja malm läks. Ausast ja korralikul soojas. Tõuka pesu määrusele, kus upun Joey, too kaamera summer koos. Palun. Sa teatad kodumaad. Minu armastuse piss liiga päike. See asi hakkas seal allmaa, mitte iialgi ei võta vastu enda poja pessa, otsus tilgutada otsast. Me kauplus, reegli vastutulek ja eks sellise saadetakse ERR-is välja kohtualune sinna tagasi, kus kunagi on meile tulnud ta sinna tagasi, kus kunagi on meile tulnud. Mulle jäi kõrvu üks isegi korratud lause, et see ei saa olla meie kodumaa või midagi niisugust. Tollal veeti näpuga järge ja vaadati, kõik niisugused asjad, kas seal Glavlite ei öelnud midagi selle kohta? Ei, tähendab, oli küll midagi sellega tähendab see pold mitte ainukene põhjus, aga, aga kogu selles etenduses oli ju Tõnu virve kujunduses, kus rahulolu rannas rahvas oli kõik ju puhvaikades ju ja. Ja muid märke oli veel igal juhul, mäletan, ükskord küll Indrek Toome väga sünge näoga, vaatas seda mingil kontrolletendusel peal ja pealt ja see oli jah, muidugi. Aga tolle, see omamoodi ka niisugune põnev niukene, katsume, vaatame, kas läheb läbi. Läks läbi. Aga tuleme nüüd tollest ajast tänapäeva ja vaatame isegi veidi tulevikku. Tänase Vikerkääru saate lõpetuseks meie külaline Andres Valkkonen. Millised on sinu lähemad loomingulised plaanid? Kas, kas järsku mõtled ka näiteks järgmisel Eurovisiooni laulukonkursil osaleda? Sul on seal ju läinud päris edukalt, mõned aastad tagasi? Ausalt öeldes, mul on sellele küsimusele praegu õudselt raske vastata. Sellepärast et ma ei ole sellekohast otsust langetanud. Aga midagi muud on praegu teoksil. Jah, on küll. Aga, aga kõik on kõik, kõik need teoksil asjad, ma olen nagu viimasel ajal vähekene ebausklikuks hakanud, et kui ma neid ennem pooleliolevaid teoksil asju olen rääkinud, siis sellel sellel aastal olnud küll totaalselt kõike ära kukkunud niimoodi, et parema meelega räägiks, selge, lepime siis nii kokku, aga aitäh igal juhul, et leidsid aega siia meie saatesse tulla. Valter ja Jaak Ojakäär ning Andres valdkonen soovivad kõigile vikerraadiokuulajatele meeldivad pühapäeva ja lõpulooks otsisime ühe sellise mis vist on ka sinu varasemast loominguperioodist, aga mis leidis oma uue sellise tulemise siin paar aastat tagasi, kui kolm toorid tegid oma menuka kontsertreisi üle kogu Eesti ja see oli siis Tõnis Mägi esituses ja pealkirjaks mooni. Tõnis Mägi jah, kandis seda lugu või on kandnud seda lugu endaga kaasas 25 aastat. Ja nüüd sai siis tema poolt lõbuks mitte ainult lauldud vaid ka linti lauldud. Aga teksti autor on jälle leelo tungal. Ei kanna ainult leiva vait ka kollast. Ei ole ainult. Moonika Moonika ja mooniga Moonika. Kroonil Unigaks teotu. Mule. Moori oli ka ja oli, oli ta mooniga. Kroonibla toonigaks. Tundma. Ja see tüdruk Lilli põnni uni mõista põhise mooli toolvaid Rovi viljas. Ei noh, tuul, kes kõike võima. Idane lõvi.