Meie tänase saate jooksul olete te piirde, kuigi me teame, et ka teil on märksa laiemaid tegevussfääre ühiskondlikul ja kultuurilisele alal. Oma esimesel külaskäigul Eestisse pärast pikka-pikka vaheaega. Millised on need esimesed muljed ja kui vana te siis olite, kui te Eestist lahkusite? Mina olin 11 aastane, kui ma Eestist lahkusin. Nii et ühesõnaga, see on ikka õige pikka aeg. Oige pikka aega sellest nüüd möödunud, kui ma olen nüüd siia tagasi jõudnud, need ring on ühesõnaga täis on tagasi oma kodumaal ja see on kõik väga, mulle meeldib, väga meeldib, ma olen väga liigutatud. Jah, ja ma leian, et Mallory käiks ringi nagu oleks täiesti unenäos kinos ja mõtlen, kas on ikka võimalik, et ma olen Eestis tagasi ma just aastasest üldse ette kujutanud. Te lahkusite 43. aastal siis kui ta oli üheteistaastane ja lahkusite Soome. Kas te mäletate teekonda soon ja mäletan küll teekonda Soome. See oli üks septembri ööd, kus ma kuskilt lahkusin Tallinna ligidalt kuskilt kalurikülast. Ja ma mäletan seda veel, et meil oli suuri probleeme. Paat tuli Soomest, me jäime ilma õlita, mitte bensiinita, õlitaja metriinisime. Õige. Kas ma mäletan, et kas oli kaks ööd või üks päev nii et ühesõnaga suure vaevaga saime Soome? Kas isa emalik teiega? Ei olnud üksinda üksinda, põgenesime, põgenesime kõik ükshaaval. Olude sunnil. Ja ema oli kõige viimane, kes Eestist lahkuda. Isa oli siis kõigepealt oli mu vend, oli Soome sõjaväes, siis lahkus isa. Siis oli ema siin minuga ema maa, kahjuks maamaju on temaga koos ja siis üks minu sugulane aitas mind siis Soome ja siis me saime seal kolmekesi kokku ja pärast jõudis ema järele. Teeme nüüd selgeks ka perekonnanime Vilms. Milline side teie perekonnal on? Jüri vintsiga omaaegse asutava kogu liikmega. Jüri Vilms on minu onu, minu isa ainukene vend. Ja Soomest, siis kuidas esimesed kuud läksid? Esimesed kuud läks siit, noh muidugi ema jäi Eestisse. Ma ei tea, kas ma võin seda nimetada, meil teatud probleeme seal oli, oli Essdeega sisereitz siis rästi inst. Eestisse Eduard poolakene soovitas mul ühe õpetaja Soomes. Tähendab, kes oli siis sama kooliga, oli pollakesega koos õppinud Budapestis Turetski juures. Nojaa, sattureski juures oli ju palju eestlasi ennem õppinud, viimane vist oli Evi Liivak ennega Herbert Laan ja veel teisi. Niisiis satturetski õpilase juures Soomes Sibeliuse akadeemias. Ei vaadake Sibeliuse akadeemias, tegelikult mina õppisin klaverit ja sellepärast tema pidin hiljem sisse astuma viiuliklassi. Aga siis tuli jälle see probleem vahel, et tuli Vene ja Soome vaheline rahuleping ja me Soome riik andis meile käsu silmapilk soovitas, tähendab meil silmapilk Soomest lahkuda. Aga siis oli vahepeal juba ema jõudnud ka Soome. Need ennast päästes soomlasi säästes lahkusite Stockholmi ja mis aastal see oli umbes 40 45 46. Stockholmis jätkasid viiuliõpinguid. Ja muidugi, need õpingud olid väga-väga katkestatud selle just seal olude sunnil siis kõik see ümberasumine ja uue keele õppimine ja see oli kõik hirmus komplitseeritud ja veel noorel lapsele minna kooli, kus keegi ei räägi seda keelt, vaatavad su naljaka näoga otsa. See oli väga raske, aga siis ta ema ja isa ikka tahtsid, et ma edasi õpiksin riiulit. Minu ema ja isa viisid mind siis Stockholmis kuningliku akadeemia direktori Essential stremi juurde et temalt nõu küsida, kelle juures ma võiksin edasi õppida? Litsesdomeetrisid õppisin. Jättis ta üldse tunda ei andnud, aga ta kuulas mind ja siis võttis mind oma õpilaseks. Nende aastate sees, kuidas säilis Pill? Te olite lapse eas kasvavas eas alustades tõenäoliselt väikese pilliga, kuidas neis oludes õnnestus pillide vahetused ja, ja, ja, ja pilli säilimine. Ja see oli ka veel niimoodi, et kui mina ühel sünnipäeval, mina tahtsin väga viiulit saada. Ja isal ei olnud õrna lennuki, et lastele, et olemas on ka kolmveerand väiksemat viiulit. Isa läks ja ostis mulle suure viiuli. Ja muidugi siis, kui õpetaja sa nägisse teis ei tule, kõne alla tuleb ümber vahetada. Ja siis ma ühesõnaga sain kolmveerand viiuli ja selle kolmveerand viiuliga, siis ma sõitsin Rootsi, Soome ja Rootsi. Mis ajal tuli täis viiul? Täis riiult tuli mul siis Rootsis GSM-i juures just ja oma esimesed esinemised, ma tegin siis põgeniku laagrist. Rootsis mängisin peeturine igas menu ette siis ju suure suure menuga tookord teeb, me elasime siis Rootsis kirikutes, kuhu punane rist oli meid Meide paigutanud. Et ühesõnaga minu see kontakt publikuga oli siis nii väga kummaline. Ja mis asjaoludel 48. aastal tega Rootsi majad? Rootsi jätsime maha sellepärast, et minu vanematel oli see hirm ja paljudel teistel, et ta võib olla, algab jälle kolmas maailmasõda, nad olid juba esimese üle elanud ja muidugi mina ka teise. Ja seisukord. Poliitiline seisukoht oli väga-väga keeruline. Isa ütles, et lähme kuskile kaugele-kaugele-kaugele ja kuskile mujale sel momendil ei saanud sisse eriti meil oleks muidugi Ühendriikide soovinud minna. Et ainuke riik, kuhu me võrdlemisi kähku saime, oli Argentiina. Ja siis asusite pikale laevareisile Argentiinasse kaua tookord laevareis kestis? Kui ma nüüd ei eksi, siis oli midagi vist üks kindlasti üks paar nädalat, siis me pidime sõitma Itaaliasse ja Itaalias siis geenovast sõitsime siis otseebunno säärisesse, vaev oli täis neid lõuna itaallasi ja muidugi sõime hommikust õhtuni makaron. Väga sõbralikult loomulikult asjad ei läinud nii nagu isa Narvas, sest Argentinas saatkond Stockholmis kinnitas, et isa isaisa oli arst, et ta saab silmapilk tööd, seda ta mitte ei saanud. Lubati, lubati, lubati, arst oli tarvis, aga et kõik see, see paberite ja dokumentide ja teema oli õige suur. Isa oli andnud oma eksamid uuesti Helsingi ülikoolis ja uskumatu on see, et Helsingi ülikooli diplom aitas teda siis lõplikult pärast koha leidmiseks. Tartu ülikooli diplom oli muutunud juba sel ajal. Ei olnud vägagi isal, ei olnud seal sealt käsas seda siis me põgeneme, põgenesime nii et meil ei olnud absoluutselt mingit dokumentidega. Elke. Argentiinas jätkusid ka teil siis õpingud riiuli elav kelle juurde Professor Stockholmis pöördus erist klaveri poole erist Lieberg oli Buenos Aireses, seal sündis ka temasse poeg, kelle nimi on Carlos Clive kes on praegu ka ju väga kuulus dirigent ja Clippers soovitasseegol kolonni, teatri, ooperiorkestri kontsertmeistrit, minu õpetajaks. Et ühesõnaga ma jõudsin Buenos äri, siis ma teadsin kohe silmapilk, kelle juurde ma lähen õppima. Selle härra nimi oli Carlos pessine. Ja kes sinna võttis, tõid kohe vastu kohe vastav silmapilk. Kaua siis kestid õpimpasina juures? Olidki väga katkendilised olid need õpingud aga just sellepärast, et, et meil oli kodus aga palju majanduslikke probleeme. Ja, aga siis ma sain kuskil stipendiumi, üks Põhja-Ameerika firma maksis mulle me need tunnid välja, need ühesõnaga, kes oli natuke mul kergendatud, see õppimine. Õpingud kestsid, võib ütelda üks, kaks, kolme aastat, aga ma isiklikult arvan, et minu see põhi on siiski vaid põhja. Ma sain siiski sõltšestremiori Stockholmis. Kas te oskaksite praegu tagantjärele kirjeldada stream'i jeebeeessina pedagoogilisi meetodeid? Ja Chestremi põhimõte oli see, et mitte ainult seda kuivad tehnikat teha, et ma õpiksin armastama kammermuusikat koosmängu. Ma olin neli suve. Lähme mängisime duette ja iga päev, tema tema tütar oli, oli üks parimaid pianiste Stockholmis taliga selle Stockholmi filharmoonias oli, oli, oli pianistiks inglid Chelstram. Ja kui Insid oli ka siis suvel oli siis väljas väärides siis ingli tigedam inglid oli alati nii lahke ja kenad, alati siis midagi minuga mängis. Ja ma ütlen, et ei läinud päeva mööda, kuid sest me ei mänginud minuga toit. Ja ütles, et lehest lugemine on väga tähtis. Selle oli mul võib-olla tõesti kergem või siis ma lehest võrdlemisi hästi loend. See on minu üks üks võib-olla parimaid omadusi noodist lugemine, vägeda, väga tähtis, väga tähtis, seda muidugi saab õppida on ju noored, kes mängivad suurepäraselt viiulit, aga nendel võib olla väga raske, sest te ju teate, et kui on üks kontsert, siis kontsert jääks võib-olla neli proovi, eks ole. Ja muidugi Nendel, kes kohel noodist ruttu loevad, nendel on muidugi kõik see asi palju hõlpsam. Pessinali omatmoodi toppis vastandselts tremilises pessina, kuidas ütelda, viidasus seal tähendab, et temal oli väga tähtsad kõik kokteiliõhtud esitused, jutuajamised, telefonikõne, et kui oli tund, siis võib-olla ta rääkis neli-viis korda kellelegiga telefonis. Õpilane seisis seal viiuliga kuskil toanurgas, ootas. Ta tähendab sidemed ja asjad olid tal hirmus tähtsad temast. Mul ei ole selles mõttes suur abisest, siis sokutas mind igale poole esinema. Tartu oli ka suu minule väga. Ja ta oli väga aus mees ja tal oli suure praktikaga oma istuma kontsert, mis teda oli aastad olnud kolonnis, näiteks tal olid need väiksed tasku partituurid olid ja siis tal oli näiteks mitmevärviliste pliiatsitega, oli, oli kõik need poognatõmbed oli kirjutanud juurde, näiteks punase pliiatsiga, strisid oli kirjutanud näiteks Fritz Bushil oli see Tosca nimel, oli see teise värviga. Et ühesõnaga keegi dirigent tulista, võttis mingisuguse ooperi ja vaatas, mis dirigent kuidas, kuidas ta on esitanud seda ooperit dirigentidega, eks ole. Ütles muusikat. See oli muidugi ta oli ju siis natuke nagu teadlane ka. Ja ja ta oli väga, ootan Carlos eristada Liber alati naeris teda, siis tal oli siis mitmes soti pliiatsi tuli ka oma puldi juures ja kummid olid kõik reas väga niisugune täpne, täpne mees ja tal oli väga ütlemata ilus toonialiga oma keelpillikvartett. Ja ta oli väga, ta oli kuulus oma ilusa tooni poolest. Pilliprobleemide juurde üldse. Kelle pillidel te olete mänginud, ma mõtlen meistripill. Meistri Pille Argentiinas muusikute palgad on võrdlemisi madalad. Ja ühesõnaga on raske saada nüüd Itaalia instrumente enamuses ma ütleks minu isu minule isiklikult Malemend mänginud viimased aastad moodsa instrumentide peale ja, ja prantsuse, mul on kaks viiulit, mille autod, mille nimi on polkohool, ilutakse Kaul pool kolm ja üks on meil muidugi minu abikassa abikassa viiviste maaliga viirustega. Aga kas ütleme, Ladina-Ameerikas ei ole välja kujunenud mingisugust viiulimeistrite koolkondi? Jaa, on küll, aga nad siiski ei ole nii intennessionaalse kuulsusega, kes töötas pikemat aega punu säärises Läks pärast Minnesotas, see oli eestlane Vaido radamus, kelle pilliga ka üksvahe mina mängisin, siis ta asus ümber ühendriikidesse. Ja tema oli üks meie parimaid viiulimeistrid. Argentiina. Kas te teate muide viiuldajat, kes mängib praegu radamise pillil? Väheke mina olin paari aasta eest koos proua radamusega. Tema oli, viibis põõsa ääres paar päeva ja siis ma just küsisin, ta ütles, et tal on mehe paar mehe viiulit kodus alles ja neid ta muidugi müüa ja nii edasi. Aga mina nüüd tõesti ei mäleta, kas keegi nendel nende pillidega mängib. Vaadake, nüüd, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis muidugi igal dirigendile on ju midagi, iga ei sai neid üldse võrrelda, eks ole, mis on ühel puudutiseli vastupidi. Aga näiteks ma võiksin ju nimetada näiteks sektor Daniitsa rahval kuubeliku, see oli midagi. Praegu oli, käis hiljuti alles reses väga vana erist Lier loomulikult YORK Soldi markeevitsid näiteks filis puhas ka sõrmalkul saar, džent. Söör Toomas, piitsem. Albert. Nende oli temal üks assistent, kes siis meid päris ja siis tuli tema pärast juhatama ja ma usun, et seda ta vist tegi majanduslikel põhjustel. Need olid viimased aastad paar aastat enne tema surma. Ja siis samuti oli Pablo käsals esitas oma helitööd ühte oma oratooriumi. SBS-i-pre, kuidas ma seda eesti keeles võist tõlkide pesseebrion, sõim tähendab see, mis on jõuluks, eks, pesseebri Elbeeezzebri ja siis täna oli meil suliga meil suur elamus. Ja ma olen, ma mäletan ikka seda, et ta oli nii vana ja kuidagi niisugune jõueti, kui ta istus enne proove, kui ta siis proovile läks, siis tuleks oli kui mitukümmend aastat noorem. Uskumata see muudatus Argentiina üldse viiulikunstnikud Ma nimetan ka siia, sekka on igal pool maailmas laiali väga tähtsatel kohtadel. Praegu olete Chicago kontsertmeistrina, argentiinlane orkestri ja Berliini filharmoonia, samuti üks kontsertmeistritest on argentiinlane ja Šveitsis ja nii et ühesõnaga on kõik, kui me kõik need argentiinlased punasesse tagasi tooks, siis me võib-olla saaks ühe tõesti suurepärast. No lähme eestlaste juurde, kes Argentiinas on üks markantsemaid kujusid, nüüd juba ka kaheksa aastat vanalas liidilaks. Mäletad. Ja muidugi mäletan, muidugi mäletan, tema oli väga aktiivne, tema andis palju laulutund, tal oli väga palju õpilasi. Ja väga üldse üks väga seltskondlik daam üldiselt ja muidugi ta esines alati meie meie üritustel ja andis kapparisi Sisvad kontserti. Sellises, kus esines ka publikule. Ja need olid saalid, tähendab Buenos Aireses, kus oli siis, tähendab vihas oli organiseeritud Argentiga Argentiina publikule. Siis oli üks selline lauljate paar nagu vorm ja aasta jaagu. Härra Andres pilk. Nemad andsid palju kontserditel laagrites, kui nad tulid kõike Taanist. Talis andsid võrdlemisi, esinesid võrdlemisi palju ja nemad esinesid tihti, aga nemad ühesõnaga nii isiklikke kontserti eni Argentiina publikule ei andnud. Ühesõnaga, nendel esinemine jäi ikkagi Eesti ürituste piirides. Andres Birk oli juba vanaringhäälingumees hallo mees, kuidas tal selle asjaga Argentiinas oli? No muidugi, tama sellel alal muidugi töötada ei saanud, aga ja teda väga hinnati ühes music riskust ta pidevalt töötas, ta tundis keeli ja ta teadis väga palju, mis puutus ka igasuguse heliloomingust ja nii edasi tähendab selles suures kogemused. Ja siis pärast tuli sealt ära ja, ja asus tööle ühisühte Türi kirikusse, mis saksa kirik seal ta oli siis kantseleis töötas ja oli samuti oli väge ja tegevmeie eesti kirikuga punusääres ja tal ühesõnaga õieti õpetaja kohuste asetäitja, siis me olime tükk aega ilma oma kirikuõpetajat. Argentiina perioodil te mängisite üsna palju eesti muusikat, muidugi eeskätt neid eesti heliloojad, kes olid paguluses ja siin ongi kiri Johan Aavikult Voldemar metusele, kus ta meenutab teid teie Stockholmi toodi, kus siis mõned tema teosed olid nagu tal teile antud ja ta soovib siis ette kad edaspidi neid mängiksite, kui palju ta Aaviku töid mängida jõudsid? Kahjuks väga vähe. Ma olen esitanud, eks ole, peale aviku veel teisi eesti heliheliloojaid. Aga muidugi on võimalusi, palju selleks ei olnud, sellepärast et kui sa ikka ühe programmi esitasid näiteks riiklikus raadios siis ikka inimesi, programmi koostajad ikka huvitas rohkem klassiline repertuaar. Aga ma pikka sain vahe mõnikord sisse pista mingisuguse käskandina, Taavi ja üldiselt ma mõtlen eriti muidugi rootsi muusikat ja ka mõnikord Eesti Eesti asju nüüd eestlaste üritusi Tugo tuli meil ühtlasi võrdlemisi rohkearvuliselt. Siis ma katsusin ikkagi eestlastele eriti esitada eesti muusikat. Aga kahjuks oleks oleks võinud. Aga ma tegelikult ma ei saanud rohkem eesti muusikat esitada. Argentiina. Jäneda teost mäletate, mis netis riigi raadiosse läks? Riigi radiosse läks täiteks. Bar Elleri tööd ja siis, kui ma ei eksi, läksid Tubina, need eesti tantsud. Ja siis äge sonaati, ma mängisin eestlastele. Ja seal oli mingisugune Treffneri mingisugune juubeliõhtu, oli. Treffneri gümnaasiumi lõhtu. Te olete pikka aega olnud Estonia Seltsi esinaine. Kas te võiksite pisut ülevaate anda selle seltsi tööst ajaloost ja üldse tema funktsioonist? Kaugel? Eestis ei kuldtuld selts punusääres Estonia. Asutati ta umbes 1924 26. Tegelikult see asi oli väga keeruline. Kas see oli sel ajal juba, kui mihkel löödi? Ja eestlasi hakkas juba jõudma umbes 1905 ja umbes nii hakkas jõudma Buenos Aireses Argentiinas eriti palju eestlasi. Sõitis Brasiiliasse, väga mõnus ärevus, oli ta küllalt palju eestlasi, aga nagu eestlased ikka ikkagi õnnetagi, mittu seltsi ja siis ühesõnaga omavahel ei saanud hästi läbi ja see on siis pärast tuli välja, et need seltsid ei saanud ennast üleval pidada ja lõpus siis sai niimoodi, et tehti siis üks selts, aga mõnikord ei saanud absoluutselt isegi juhatust kokku. Ja aasta 1920 65 ilmus puino sääre sisse mihklil lüüdid. Raamatus, mis ta kirjutanud oma eluloos, mon, see raamat on olemas ja ta siis nimetab ka seda, kuidas ta listis sisse talisti seltsi juhatuses. Ühesõnaga katus seda asja siis nii ühe mütsi alla panna. Ja muuseas, kui ma juba Lüdigist räägin, siis töötas seal ühe suure saksa kooriga. Ja kui ma ei eksi, siis oli, see esitati esimest korda umbes sel ajal Beethoveni üheksandat sümfooniat. Buenos Aireses. Ja vist punu, selles on üldse nüüd ma lähen hoopis teise asja juurde. Oli juba tookord oli nii, et iga ooperiperioodil oli ka saksa ooperiperiood ja siis tulid Saksamaalt, tulid kõik juut, tulid Saksamaalt ja kui oli Italy ooperis kõik jud tulid Itaaliast jaga Lüdigi panus, siis tookord selle saksa muusikaseltsi, ma ei tea, kas oli Singakadeemiimuline tatart praegu meeles selle nime tema, tema panus oli väga suur nii eesti seltsile kui siis ka tookordse punu säärse muusikaelule üldiselt sakslase music ainult saksa seltsi tookord väga tähtis. Ja siis, kui ma nüüd edasi veel räägi sellest eestiseltsist siis pärast tal siis ühesõnaga pandi nimi eesti selts Estonia Sento cultural Estonia mis muidugi siis mõnikord viriles väga tehti tookord teisiti, umbes 1926, male läinud nende neid pilte nendest pidudest. Kõik on väga uhked ja väga kõike väga-väga ilusad tualetid ja ettekanded ja, ja ühesõnaga see seltsielu täitsa õitses, aga siis Argentiinas nagu on, teate, on ka alati Sulev majanduslikud kriisid. Siis see tegevus täis, täiesti täiesti läks laiali. Ja oli isegi muidugi, kus siis Eestist tulid need kõik need poliitilised probleemid siis ei saanud isegi juhatus kokku. Ja kui aasta 1946 47 hakkas jõudma uusi eestlasi säärsesse, siis loomulikult siis olime jälle. Hoian okstel vaheküsimus kas Buenos Aires eesti seltsi ohustasid ka kommunistid? Nii nagu New Yorgi eesti seltse ma mõtlen seal töölisMuusikaühingud, mis seal loodi, tol ajal isegi on teada vist nüüd, et need olid idast tulnud rahadega. Kas midagi taolist oli Argentiina? Ei, meil ei olnud, aga me olime 10 kontrolli all, sest mehi pidime kõik oma oma tegevust teatama vastavale politsei jaoskonnale, kui meil olid koosolekud, ühesõnaga meil hoiti silm peal ja siis muidugi hakkasid kodumaalt hakkasid tulema igasugused lehed, mille, mida me ei olnud tellinud ja nendega oli suur probleem, sellepärast et mind ära hävitama ja niimoodi, et mitte musta kuidagi musta nimekirja sattuda Argentiina riigis. Probleemil isiklikult näiteks eestlaste omavahel meil mingisuguseid poliitilisi probleeme eriti ei olnud, küll see oli see lihtsalt uudis, viimane. Selge. Ja nüüd pääle sõda, kuidas selts tegutses, siis alates ütleme, 48.-st üheksandast aastast See tegevus oli õieti väga, väga, väga suur, isegi meil ilmus kaks korda oma leht. Eestlaste häälekandja. Ja siis oli jälle jääl majandusliku kriisitud, dub hakkasid paljud eestlased ümber asuma Kanadasse. Ühendriikidesse. Viiekümnendatel 30 nähtest ehitati meile väga ilus kirik, mis asub presidendi residentsi vastas. Ja see kirik on nüüd nii, et ta on väga suur. Mõeldud ikkagi niimoodi, ma arvan, et üks 100-le inimesele või üle selle ja praegu on ainult, kui meil on mingisugused erilised Eestist tulnud külalised veni südamesse, kirik täidetud inimestega. Aga jõuluõhtul ma ütlen, kui meid on üks, 40 inimest, siis, siis on siis korralik ära. Kui me oleme kutsunud välja saatnud siis umbes 100 150 200 kutsed, aga me, meil on see põhimõte, et me saadame alati ka nendele, kes kunagi ilmu kohale sest eestlaste lapsed, eks ole, on abiellunud, ärge kindlasti ka paljud ei räägi eesti keelt ja kui tihti midagi väga tähtsat on, või vanemate hoovil või kui vanemate mälestuseks mõnikord siis ilmuvad sinna üritustele. Kas peale Buenos Airese on ka teisi eestlaste keskusi, Argentiinas? Ei ole, eestlasi, on näiteks eemal mõnes provintsilinnas oma omavahel ja nagu seitsmendad asuvad tugemanni linnas asus üks eesti professor, agronoom, viirsoo, ja tema oli seal väga hinnatud just kartulisortide aretamisega alal. Siis kus linnas läheb kaks eestlane esiliige, kes on siis soomlasega abielus, üksikult, aga nüüd on, muidugi jääb kogu aeg vähemaks ja vähemaks ja inimesed vanemaks ja noored enam ei, ei käi seltsis ega kirikus kes eesti keelt oleme püüdnud, eks ole üritusi teha hispaania keeles ja kui on näiteks ja seda peab, siis harilikult on ikkagi niimoodi, et pooled ka need on hispaania keeles. Liigi laksula soliivos ja kas oli von kaugel? Olyymos on üks siin, kus asub meie meie kirik. Aga distantsid on kohutavalt, kohutavalt suured, punases on üks punas sees linn. Selleks, näiteks kui mina elan kesklinnas minule, et ma Holyybosesse või kirikusse ma pean ikka rehkendama. Tunniajalise bussisõit. Need oliivas on oma kirik eestlastel jaapansairs. Eieiei oliimustes istuste kirik.