Nõnda kõlas Aleksander Arderi hääl. Ja nõnda laulab Jaan Arder ning nõndaviisi võiks laulda Ott Arder. Tere tulemast saatesse Ott Arder, kas sa teed järgi selle viimase kuuldud hääle või maksad välja? No ma kardan, et mu järgidena tänase vormiga küll ei tee, aga ma olen proovinud. Benno Hansen on vahest ikka üritanud. Aga selleks peab, peab tublisti enne vaeva nägema. Ainult peab, peab enne, enne väga-väga kõva treening ja siis võib-olla tuleb aga ikka päris sinna sügavustesse ja üle. See, kas. Ka see mu, mu ju sinnamaani tuleb, aga siis edasi läheb ju veel poole süvaaga see terite värijanika sinus olemas ja nuiaga. No tegi kindla peale sama hästi, ma olen isegi vooludelt lennud, poisid hüüdsid hommikul seal, kus ta seal seal siis elas, niimoodi. Väga kena. Kena koht iseenesest, Bergulin lõpeb ja Kopli pole veel alanud ja siis nad olid hommikul ootel ja õllesaali siis hüüdnud niimodi sexteetile Tenno, tule ja siis peno pea aknast välja ja kohe tulen. Ja kindla peale on, aga nüüd kooliharidust ma lauljana ei saanud ja see mulle üldse hiljapeale jäin ma minema. Ema leige, aga minuga vasakukäeline ta parema käega lõi, kui ta oli mind proovinud kitarri õppimises ja riiuliga ja, ja siis, aga rohkem ma saan ta kavalust aru, see oli, et meelitada nüüd jaanikerest vorstist kohe välja, et asi saab, et siis jaaniteha armukadedaks või näed, otiga tegeldakse ja siis seda härra saavutas ka ja Jaan läks siis. Jaan läks jaani jaanitulele, vaid läks Jaan pakku riiuliklassi, Rakveres oli siis üks Eesti paremaid muusikaõpetajaid, minu teada oli ta ka Arvo Pärt. Esimene õpetaja. Kas Arvo libest Väike-Maarja võistluseks Ni. Nojah, seal on ju Hans Hindpere veel ja Uno areng ja kes on tulnud ja Jaan oli. Niimoodi pealtnäha väga-väga lihtne, väga lihtne mees pisikeses puumajakeses elas ja siis anti talleel orden siduda natukese häbenes, niiet veel oma eluajal. Mina käisin ükskord koduloomuuseumis Rakveres juba pakkuri ordeni juba sinna sokutanud seina peal siis kodus ei hoidnud, aga mitte mitte nüüd sellepärast, et see siis. Ja minu teada nad käisid Aleksandr Ardriga läbi janu kangesti piduriga. Rooli läheksid pakule seal orkester, kus need praegu, kui keegi läheb esimesse klassi, eksinud puhkpilliorkester võtaks vastu, ma ei usu, et niisugust kutsuvad küll uhkete nimedega Concordia, aga niisugusi akorde need ei kõla küll, kui 57. aastal Rakvere gümnaasiumis Laulas, mis on iseenesest kena hoone ja kus antakse kontserte ja seal ma kuulsin esimest korda Grammy kontserti sinna vedasi eksamiliige, kes minu isaga olid tulnud sealt tšehhi kotist. Ja isa jälle ei riskinud ise minna, et mõni usklik inimene, isa oli kirikuõpetaja, ava kirikuõpetajad, keegi vaatab viltu, näed, kus meie õpetaja käib, nüüd mõtle kontserdi peal, see nagu siis kõik sisani. Nii kenasti ja siis saadeti mind. Ja enne seda ma olin käinud kamin, tema vedas ka eine saadab viiulikontserdi, mis oli ka vahvagnorammi, Kontsert jäi mulle meelde seetõttu, et onu, siis ostsime rammi albumi uhke rammi album ja siis vaheaeg, Gustav Ernesaks seal siis ühe palmipalmi kõrval seisis ja vestles kellegagi õhuruumis, mis käekõrvale siis sinna. Ahah, et autogrammi. Ja ega see pole mõni tavaline autogramm. Gustav Ernesaks tegi Pole ka oma SARSi ja nimi alla ja ja, ja sellega ma olen nii tehtud, mees, järgmine päev koolis. Klassi küsis, kes käis, noh, mina olen ainukene, kes oli käinud ja siis ma rääkisin, muidugi ei saanud kehtivat jätta, mis mul kõik kodus on, siis saadeti kohespetsil koju ja selle albumi näitasin. Hiljem kohtlesin ühte, ühte ühte imehärrasmeest, üks väikekaupmees ülilestilt, siis käisid natuke teistmoodi soolast kuuekümnendatel aastatel, nad olid ikka asjahuvilised, mitte nüüd turule ja kohe tagasi ja meil tekkis hea klapp, saatis mulle, siis saatis mulle siis mingid ristvillased sokid ja Soome lipu ja mingi pisikese pakikese ja ise ma ise on öelnud, et tema on ka raamatu Anid autogrammide suurkogu ja et tal on selleaegne kaugushüpe, oli Ralf, Boston, Ralph Ashtoni autor. Mõtlesime, kuidas sealt ära, aga ma ütlesin, hea küll, ta RAMi koori oli ka nagu vaimustuses ja saatsin talle selle ära, et külma võtan saksa kest uue ja siis ma ikka trehvasin teda ka, vahest mitte, siis me nüüd nii oleks olnud Kuku klubis ja ikka. Aga alati on mingi tõrge, et mine nüüd. Me küsime ja nii pole seda ära või ei ole, aga ma loodan, et see Soome väikekaupmees, et äri läheb hästi ja tema seda aeg-ajalt ikka vaatame, oskab lugu pidada. Minul on meres, et lihtsalt, et kui oi kui tore mees ta minu väikse poisi vastu oli ja siis nüüd näed suure rõõmuga. Jagan neid ise ka. Kui lapsed tulevad küsima, siis ükskõik kuhu, ei peagi oma raamatujamaga, neil pole seda ratsuta. Teenid kuulajatele paari sõnaga Se haarderite sugupuu ette, millisel oksal sina istud seal ja kuidas te seotud oled noominud? Esimene vasikas läheb aia taha, mina nüüd siis siis oma perekonna vanem poeg. Meid on neli last, kõik majanduselu ja tervise juures ja võiks ju arvata, et nüüd jaan, on see muusikaliselt kõige edukam olnud, aga eks ta olegi, aga tegelikult ka. Oli siis küll juba Tael Aleksander Arder oli vanaisa, Aleksander Arder oli niisugune tore lugu, et ema hullutas mu vanaema ära ja vanaemal oli üks enne Aleksandr orderit oli, tal oli ta lähedal vahekord, nii palju kui mina olen nüüd sealt arhiivist, ma ise pole teda oma ihusilmaga näinud, mind sotsialistlikust paradiisist välja ei lastud. Aga kirjume vahedasi mehena. Ta armastas oma šassikest samamoodi kuni elu lõpuni. Aga siinsamas lähedal nad nad elasid ja Marta ei saanud seda kuidagi sallida. Marta rongi teine abiga, et meil olid suured draamad, kuis jazzil juba enam ei olnud Kossi all, siis me pidime käima kodus külas või siis kohtusime nendesse taastusravi elades või partei haiglas, siis perekond sai kokku kodus, siis oli Marta seal ja siis kiskus jamaks. Aga ta tiaara. Vana Poskade pool kosus. Täna, kui me seda saadet teeme, ongi Jaan Poska 80. 80. surma-aastapäeva kombel ja Poska juures kodus siis tehti, seal ongi koos Kaari väga-väga-väga kõva suhtleja. Jaan armastas ka laulmist, Jaan, tema ju teenis elatist endale. Kui isa suri, siis perekond kolis Tartu Jaan Poska paralleelselt siis juuraõpingutega. Oli kiriku siis Kantor või köster salmilaulja või kuidas see niimoodi ja ja tal oli kena hääl ja kui ta siin viienda aasta sündmuste järel Toompealegi vangi sattus, siis ta siis ta laulis seal ka suure roogadest rõõmuks sealses Sõõrumaa Sõõrumaaga Slova ja hoidis, hoidis nagu, nagu meil kõrgelt. Muusikaarmastus ja muusikugeenid on sul olemas, alad isegi laulnud, klaver põõsas, aga rohkem oled sa ott Arder tuntuks saanud kui lastekirjanik ja kui laulutekstide autor, on sul meeles, millal sa esimese esimesed laulusõnad? Kirjelda seda päris esimees, nagu ma nüüd ei oska enam paika panna. Pointis järgi võin panna, aga siis kama satun laialusse, minule tundub, et esimene, esimene oli, et ma tegin, tegin siin tellimusi. Tere, kas sellisel tuukrilaulu pidanud, laulis, aga Jaan väidab, et üks, teine laul oli, aga praegu on mul sulle meeldimist teeni lauses olla Juumasele siis möödaminnes tegin. Aga eks? Põhiliselt tänu sellele ikkagi tänu sellele mulle neid töid. USA sõdur läks päris hästi ja hiljem hakkas minema, aga see on aeg, ei peatu ja illusioon, need läksid hirmsa mürina. Vaata Käo oli ju vana tegija, käo on ise muusikamees ja kohe suisa kahju, et ta, et ta nii harva saab mahti esineda, mina kuulsin teda viimati laulmas Sistori Kukerpillide viiega, 15.. Joove ei nüüd on 25, oli neil juba sinna jõudnud võrrelda, seal ka laulis. Aga jah. Aga seal ta laulis, laulis füüsikas, heeringas, kotermann ahistas või? No igatahes väga hästi laulis ja ja käo On olnud ka, kui me käisime Viinis laste kirjaniseks ära jõgisalu ja tungal ja siis mul seovad käo mind saatis kidra peale, siis mina laulsin vini lastele. Aga kuidas sul see kirjutamine käis, sekka kuulasid laulu ära, väga ilus laul, mida proovisin ise ka teha, mis on ju imeliselt, jaan laulab nüüd keegi teine on sellega sisse laulnud, aga ega nad nii hästi ikka ei laula. See on see Feliznavidad. C5 võlus mind, c5 haaras mind. Vaata kui hästi on, on teinud nüüd käo selle ja mina proovisin ikka ei tohtinud jõulusid rääkida. Seda laulu mina pean üheks, väga heakslauluks pausi mas, kerased jääks mingisugust. Nii et noh, et jõulukuidagi saaks, ei saanud. Nii et me tegime, teinekord oli nii, et me tegime, mitu, mitu varianti oli, oli Aimla tehtud ja siis mina ümber tegema või kao tehtud ja ja kui minu tehtud käo tega ümber, nii et meil oli ikka päris võimas jumalast teksti riigijate teksti tegijad, Eesti parim, ma arvan, ma mõtlesin isegi, et me võiks mõnest showst kasutada, siis oli aba, oli kangesti pop, et siis Aimla käo Yard ka tähendaks. Ma olin ka kaheksa trio teadis võimas. Hakka. Al-Quaeda on ka, aga sellest ei saanud asja isand kokaga. Me võime veel kunagi teha ja, ja siis nad ju söandasid minu poole tulla siis nende toorikutega, mis siin stuudios oli, plönn, plönn ega Tõnu Aare on ju ju auto siis akt iseõppinud, aga väga andekas organisatsioon rattur ja ja väga suure suure püüdmise tahtmisega. Ja need toorikud ei olnud alati kõige kõige need nad võib-olla ei riskinud Ki nüüd nüüd käo näidata ja seetõttu ma sain õige palju originaal originaal loomingule, tegin siis nii. No muidugi lugu ei, ei tundnud, ei tundnud lugu lohu ära. Kui ma siia tulin, siis isal on üks näide, et raamat on ja siin on ilmselt see on üks vana rähn ja välk, näed, rähn toksis parajasti puu kallal, kui sellesse lõi värk ja lõhestas ülevalt alla pooleks. Rähn pääses vaid ehmatusega, lendas teiste rähni juurde ja ütles. Seda poleks mitte uskunud. Noka sees on niisugune vägi. Noovad mina olen ka rähn, kes kirjutasmasina peal toksis, aga kui ma tavapärast või isegi järgmine päev nad öösel tegi, kui ma kuulsin, mis aeg ei peatu, aeg ei peatu, mis sellest ei saanud. See tekst tundus mulle, noh, mina ütleksin, et see tekst üldse kuhugi kõlbab. Kiiruga oli tehtud ja moonutused vahel meloodia ära. Aga kui pandi viiulit taha ja nii et mul on vedanud kõvasti. No hiljem jah siis lainele ma tegin lainele Tõnismäega tuttavaks Katõnis ka ta teeb ise päris häid tekste, Häidki võib öelda. Ega siis, kui võrrelda teiste lauludega, siis kohe väga-väga häid. Ja, ja, aga ega ta neid läänelugusid ei viitsinud olnud ise teha, mis olid siis nagu koostikusi või ministriks on välja. Dixon temale valistiks on rohkem tüdrukutele tüdrukud ka Hargla Alpides ja ja, ja siis hakkas, seal meeldis, ma tegin nendele. Aga kui diktor suri, kahjuks värk, keegi realiseerimata, siis on plaanis seal vähemalt üheksandat lainet ja seeme nagu Manhattan Transfer ja ma sain sealt kõva koolina Tšassinike kompositsioone teha. Aneeseid, kõik ei poole peale niisugune kontserditel oluliselt esinenud. Ega. DisA sinus on ühelt poolt suur filosoof ja teiselt poolt see tore lapsemeelsus, millal sa neid lapsel lugusid hakkas kirjutama? No ja see on, mul elame meeles olla 86 või seitse, vaatan, mul ei olnud tööd. Ma olen igalt poolt nagu, kus vähegi vähegi oleks võinud mingit perspektiivi olla, sinna minna, kui ei tahetud Eesti raadios aga isegi kõrvaldas orkestri söömiseks niisugust ajad olid, segan, vahele. Pidin nimetavad meie ja, ja ma olen Eesti raadios olnud orkestritööline ja siis juhtus niisugune naljakas asi, et sõjavägi ka kimbutas. Ja siis ma läksin kaadrites paberit võtma. Jaanus Provka nuusen töötakovi ja läksin sinna nagu nime ütlesin, siis kirjutati artist, aga ma panin seda alles tähele. Kui ma olin jõudnud Käsperti praegune suurtüki linnas sinna, siis seal mul artist kirjutatud mitteorkestrile, oi nagu peab kirjutama. Ja siis ma jäingi, ma lõpuks ikkagi Roonuma ei sattunud, aga artistiks. Aga väga, väga meelde meeldejääv ametikoht ja siis ma olin igasuguste juhu peal, mõni oli ju iseenesest mõnuski katlakütja pöörle meriväljal ja ühe trükikojas oli ka põnev ja rääkimata Kirovi kalurikolhoosis, kus mitte põnev, vaid õige tasuv oli. Ja aga siis tasapisi ikka nagu midagi kirjutamiseni. No ma käisin läbi Pegasuse kohvik oli mu põhiline niisugune, kus ma sain ehk haridust või inimestega kokku. Keelega Me vahedasin samas reas ja vahetasime Siis arutle esimesed elu üle, see hakkas õieti tõlkimisest peale minule. Siis jah, ma nüüd rääkisin, tööd ei olnud, aga hea sõber Andres Mälk. Andres märk, tema töötas Eesti raamatus mitte lastekirjanduse teha, siis mulle sokutas ja siis mind kontrollis jaksu oli siis tähtis ülemus ja siis mul kontrolli mõttes mu maine oli juba teada, ma olin vähe, oli mund trükis avaldatud, aga üldiselt teada meil paha poiss, ma olen vist oli juba soldaatide protsessile läbiotsimised kodus ja kõik olid juba selja taga. Aga mis see lastekirjanduse seal ikka kart, eks seal oli kahtlasi tüüpe teisigi. Porkkaga puhul ju ka veel kinnistunud. No ja, ja siis mulle anti siis üks Kaidaari kunstmuinasjutt, muinasjutt sõjasaladusest ja Vanamaskivad sissist. Saan aru küll, et see on üks proovitöö, et siin mind, sest see oli kaunikesti kaani, kestis nisugune ood. Armeenlasele, aga ta oli nii kenasti, Kaina Ta oli, ma mõtlesin, miks siis ei võiks olla, tõlkisin selle ära, siis sain ühe uluroa, too üks jugakiri jugakiri kirjanik ja vene keelest küll kesime, sisuka keelt oskab ja natuke tundsin süümekaid, et noh, oli sihuke jugakirju variant võinud ka alla ja ja kuidagi. Aga see asi tuleb pärast välja, et see oli nende Everett, neurotema kirjutaski vene keeles ja see nimi oli veerand, tegelik nimi mul ei tule praegu meelde, aga selle jälile ma sain Kaug-Idas Vladivostokis, Vladivostoki poolkinnises akadeemia tiival tegutses muuseumis. Seal muuseumi töötajad olid asjaga kursis ja siis ma tegin ise, mis ma tõlgin, tehti rämpsu täht, panemaksin ladina linnast luuletusi ja leppisin Mart Helmega tähtsal diplomaatilisel tööl, siis ta Albion eri imetaja seal, et viin aga marti olnud sel hetkel kohal, kui ta lubas olla ja sattusin jälle kohvikus. Sattusin peatoimetaja kokku Heljo Mardiga. Jäljetult. Ungari juhtuda ja lea meeldisid. Ma ei tea midagi, et Jaan Ranna plas vaatab, noh siis me olime juba Reinuga kõvasti tööd teinud ja et nüüd liiga onupoeg ei tuleks välja toimetas ajus ka Pikriga, samas kuhu ma tegin ka kaastööd juba suure hooga ja et siis me vahetasime kirju, üks pool aastat tema ikka parandas ja siis ütles, et saada veel. Ja siis mina, algaja autor, siis 68.-st suvel andsime Belt lehekülg mulle kangesti hea meel sattus veel nii, et mul samal ajal sündis, sündis esimene poeg Voldemar ja siis ma hakkasin neid ikka tegema, kuidas asjad on sinu kuule, päris hästi ja ma tegin neid ka hoolega ja nüüd natuke kahetsen, kuigi eks raha oleks ära kulunud, sellest sai päris hästi makstud, sest olid, olid, olid head, tirasid mina enne ühtegi käsikirja jälle uut ei viinud, kujukese ilmunud ja mul oli suurepärane illustraator Pärn ja nüüd hiljem käo on kahe raamatu illustreerinud, tapsid, on võetud hästi vastu, siis ma käisin proovimas, seal siis oli väga aktiivne, nüüd raamatuaasta puhul on ka sinna-tänna kutsutuid ja näete Korteris on põhiliselt vanad asjad, ma võtsin, tõstsin just need uued välja, seisid seal poolteist nädalat, polnud aega nendega tegeleda ja mõtlesin, ma võtan. Aga ma võin lugeda küll, näiteks ma loen luuletusi, millest alguses oli ainult algus. Siis oli veel kala, Päevaleht 12 kilu ja 12 kilu. Külmkapis karbi sees. Kord elas 12 kiilu külmkapis karbi sees, kus pime on ja ilu et lõpu teha, vaeval need kilud tõstsid ära ja ühel nelja päeval kõik 12 söödi ära. Vot siin lõppeski mul luuledas, kavatsesin kõva küll, et saavad ridade vahelt aru, et need neljapäeval näljapäev naerdi, seda siis läks, muidugi, mõtlesin siis annab nii hästi edasi arendada ja arendustuleb siis niimoodi tollane seal merevees veel elas kaks. Küll püüdis kalamees, kuid sellest polnud ulu nagu kalad vees, ent tundsid need kaks kiilu, neil oli kõik veel ees, neil oli ilus elu. Ega põhimõtteliselt sinna muudki. Siis ära sõitsid meil Pärt ja Järvi ja lahkusid ja miks lahkuvad meilt luiki Ani ja miks ela siin pingviin, kõik see on nõnda tänaseni, sest nii näeb ette distsipliin. Mitte ainult lastele, ma arvan. Ja. Aitäh, selle Ott Arder ja jätkuvat energiat ja ikka toredaid leide ja selliseid avastusi. Tänan.