Kuulsat oskaarjaga Putšiini Toscast, milles lauljanna kinnitab, et on elanud vaid kunstil ei armastusele. Algas saade Austraalia lauljannast Jon saderlandist. Ajendi tema meenutamiseks ja taasavastamiseks andis teada ja ooperiajakirjas opera näo, et üheksandal novembril toimus Londonis Vigmrhoolis vein Cheumfaderlandi 75.-le sünnipäevale pühendatud kontsertplaadifirma deka sponsorlusel. Juba tiitel Teim daam viitab sellele, et tegemist on silmapaistva isiksusega, kelle kvaliteedimärgiks on kõrgetasemeline professionaalsus mis on iga pikaajalise karjääri tagatis. Saverland oli laval neli aastakümmet. Ta on ise öelnud. Naisel on väga, väga raske teha ooperilauljana suurt karjääri, kuna see nõuab lakkamatut reisimist. Seetõttu on keeruline hoida tasakaalus ja ühildada oma isikliku jalava elu. Seepärast on ka suur osa lauljannadest üsna neurootilised mitme purunenud abieluga naised. Selles on ka põhjused. Paljude suurte lauljate abikaasad üritavad olla ka nende mänedžeride omamata selleks piisavalt oskusi ja teadmisi. Kogu eelnevalt öeldu ei käia ka saderlandi enda kohta. Sama pikaajaline kui tema lauljakarjäär on ka tema kooselu dirigent Richard Bonyntšiga, kellega ta abiellus 1954. aasta 16. oktoobril. Sellest ajast alates on nad nii töös kui elus lahutamatud. Ja kõrvalt vaadates võib öelda, et täht on isegi kirkamalt säranud kui dirigendist abikaasa oma. Kõlab childaarjakaronoome Verdi ooperis Trigoleta. Joan Sutherland esitab selle koos Londoni sümfooniaorkestri Jaan Breuzyyan ooperikooriga Richard Bonyntši juhatusel. Kõlas Child aaria Verdi ooperist Rigolettot. 1997. aastal ilmus Londonis Joen saderlandi biograafia primadonna Spreugress, milles ta ise on jaganud oma pikka elu. Näljaperioodi. Esimene Neist hõlmab ajavahemikku 1926 kuni 1960, kas need on esimesed 35 eluaastat Austraalias ja Londonis. Jeah saderland sündis Austraalias Sydneys seitsmendal novembril 1926. aastal. Tema ema oli lauljanna metsosopran Mariel Ashton isa rätsepmeister Williams saderland oli pärit Šotimaalt ning eelmisest abielust oli tal juba neli last. Niiet Jon sündis perekonda, kus lisaks lihasele õele olid veel kasuvennad ja õde. Muuseas ka Joen alustas lauljateed metsosopran Nina ja tema esimene õpetaja kuni 19. eluaastani oli samuti ema. Seejärel jätkas ta õpinguid Sydneys Jon ja aida Dickensi juures. Ta esines kontserditel suurvormides, raadios, kõikjal Austraalias. Ooperilavale jõudis ta esmakordselt 1947. aasta augustis Sydney's. Nende laulis Tiidot öösseli Tiidos ja aine ases. Tõsi, tegemist oli ooperi kontsertettekandega. 1951. aastal laulis ta Sydney konservatooriumis Eusheen kuuseni parim maailma esiettekandele juuditit. Samal aastal võitis ta Austraalia tähtsaima laulukonkursi ja pääses edasi õppima Londonisse kuningliku muusikakolledžisse. Live kääri juurde, mille loomulikuks jätkuks oli debüüt Covend kaadenis 28. oktoobril 1952. aastal. Tema esimeseks rolliks Euroopa ooperimetropolis oli esimene leedi Mozarti võluflöödi Is. Sellele osale järgnes esimene roll Berliini ooperis norma, kus tal oli klotilde osa. Nimiosa laulis aga kuulus Marja Kallas. Richard Polyntši mäletamist mööda olevat Joen Marja Kallaselt küsinud, et kas tema arvates oleks reaalne, et ta kunagi laulab koloratuur soprani osi. Kallas vastanud, et selleks tuleks teha palju tööd, kuid et miks mitte. Järgneva mõne aasta jooksul laulis taaga Bonyntši meelehärmiks Wagneri ja Richard Straussi ooperiteks. Õnneks see nii ei jäänud. Varsti avastati tema potentsiaal pelganto ooperites opranina ja ta sai pea osatonitsetio päris emiilijadi Liverpool ja Endel jal Chinas. Abielu austraalia pianisti dirigendi ja muusikateadlase Richard Bonyntšiga 1954. aastal. Saidi määravaks sellele John Sadler andis, sai 20. sajandi üks säravamaid koloratuur soprameid ja ta leidis oma tõelise ampluaa. Belkanto ooperi kangelanna kehastajana. Ooperi muusika ajalukku on jäänud tonitseti Lutšiaadil lammer, Moore'i etendus Covencaadenis seitsmeteistkümnendal veebruaril 1959. aastal Joen saderlandiga nimiosas. Ooperi lavastas Franco Pirelli. Dirigeeris Tullio särahvin. Võib öelda, et ooperimaailm oli vallutatud. Pärast üliedukat Lutšijad kahend kaadenis avanesid Jon saderlandile kõigi maailma mainekate ooperiteatrite uksed. Aastatel 1961 kuni 1965 esines ta esmakordselt Pariisis Milano La skaalas ja New Yorgi Metropolitan operas. Itaalias laulis Joen 1960. aastal esmakordselt Veneetsias Händeli ooperis Al China. Veneetsia oli linn, kus Maria Kallase nimega liideti nimetus ladiviina. Jumalik Joan Sutherland Saisin tuntuks laastubee endana ehk imetlusväärne imeline. Neela skaalas kui ka Metropolitan Is laulis ta esmakordselt 1961. aastal ikka oma säravamat rolli Lutschiat. Nendel aastatel algas ka tema sõprus ja koostöö metsosopran Merilin Horniga. Liit oli nii tihe, et neid hakati kutsuma Trueedide tuuaks. 1981. aastal toimus lenkond tsentris kontsert, kus tuua ka liitus ka kolmas ooperis hiid Luciano Pavarotti. Kuulame sellelt ega plaadifirma poolt salvestatud kontserdilt Elvira Silvia Errnaanidertseti Verdi ooperis ternani. Külas Elvira Silvia Irnanideldset saderlandi Horni ja Pavarotti esituses 1981. aastal Lincolni keskuses toimunud kontserdilt. Selleks ajaks oli saderland Briti valitsuselt 1979. aastal saanud Teimi tiitli. Aruharva antava Meriti ordeni sai ta 1991. aastal. Enne Saverlandi oli selle saanud helilooja Edvard Elgar. Kõrgelt hinnatud ja austusväärsel ooperitiival on märkimisväärne huumoritaju ja isegi konkureerivate kolleegide arvates on ta suur nii kunstniku kui inimesena. Seepärast on arusaadav ka tema armastus koomilist ooperite vastu. Lauljanna lemmik rollideks on Maria tonitseti rügemendi tütres Rosa linde Straussi nahkhiire ess. Eriti armas oli talle aga anna kalovaari osa Lehari lõbusas leses. Kui temalt kord pärast järjekordset operetietendust küsiti, kas ta üldse veel kunagi tõsistes ooperites esineb, vastas ta, et ta teeb seda vaid püstol meelekohal. Kuulete Džhõõnsadelandi esituses Marja aariat tonitseti koomilisest ooperist rügemendi tütar. Saderland koos kõvend kaadeni orkestri ja kooriga Richard poningi juhatusel esitas Mariaarjatonitseti rügemendi tütrest. Kogu oma pikaajalise ja eduka karjääri jooksul oli ta seotud Londoni plaadifirmaga, deka kümnetele heliplaatidele salvestatud tudeniaariaid, laule, muusikat, operettidest ja muusikat, kalidest. Salvestatud on ka terveid kontserte, tervikoopereid ja etenduste videosid. Võiks siinkohal nimetada albumeid nagu uued ufod, Beretta Verdi, Berliini tonitseid, Tjaariat, triivi jutud, Jenny lind saaderlancings, Kaaved, romantilised duettide, Tertsetid, primadonna, soluuta opereti kaala näedseen ehk hullumis, stseenid leiufordalincolcenter Greatest Hits, Aatode primadonna ja nii edasi. Enamik ooperivideotest on aga tehtud seid päris, kus saderand laulis pidevalt alates 1976.-st aastast. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel on seal jäädvustatud rügemendiga tarnahkhiir, truba tuur, lakmee, Luczjadi lammer, Moore, Lukreetsepordia, lõbus lesk, Norma ja hugenotid. Jens Ader Land lahkus lavalt pärast neli aastakümmet kestnud karjääri 60 nelja-aastaselt 1990. aastal. Tema viimane töö ooperilaval oli Margarete Valoa Meyer peri Hugenuttides Sydney ooperis 1990. aasta oktoobris. London kuulis teda aga veel 1990. 91. aastavahetusel Covend kaadenis Straussi nahkhiire teise vaatuse ballistseenis koos vanade partnerite Merilin Horni ja Luciano varutiga. Saverna andis 70.-ks. Juubeliks andis plaadifirma deka välja topeltalbumi aat Cowdab primadonna, millel on kuuekümnendatel aastal salvestatud aariad Aarne isendale Berliini Kuno Verdi Mozartit oma Meyerbeeride liibi Jerossini ooperites. Kuulame sellelt aariat. Saber landi viimaseks jäänud ooperist hugenotid. Pärast lavalt lahkumist on sagerland andnud meistriklassi tunde ja olnud rahvusvaheliste lauluvõistluste riides. Juba aastaid on ta osalenud maineka kaadiski konkursi žüriis. Saderlandist kui ühest 20. sajandi silmapaistvast lauljast on välja antud nii lühibiograafiaid kui ka kirjutatud pakse raamatuid, mis paraku meil siin Eestis kättesaadavad pole. Välja arvatud rahvusraamat kogu kaks ainueksemplari rassal Brandoni 1962. aastal kirjutatud Jon saver land mis pühendatud lauljanna vanematele ja 1997. aastal Londonis välja antud ja tema enda kirjutatud tõdetud, et primadonna Spreugres saderlandin ja Richard Bonyntšil praegune kodu asub Šveitsis. Neil on ühine poeg Aadam ja nad on juba ammu õnnelikud vanavanemad. Ooperidiivad ja primadonnad täht lööb särama ja kustub taas, et anda võimalus elada, laulda ja särada ka teistel. Sest iga põlvkond vajab enda diivasid ja primadonna, Sid ja kui neid pole, siis mõtleme nad välja. See on sama loomulik kui aja lakkamatu kulgemine, olgu aastanumber mis tahes. Oma viimase esinemise aastavahetuse kontserdil 1991. aastal Covencaadenis lõpetas sadelenud sõnadega. Thank you for häving, nii. Täna neid mind kuulasite. Samade sõnadega tahaks lõpetada kad tänasest aasta lõpu braavo saadet, mille koostas Tiina kuningas. Heimtali aarias hõiskab Jon saderland rõõmu kogu maailmale, millest killukene langeb ehk meiegi õuele.