Uno Laht, te käisite tänavu aprillis Londonis, paneme võib-olla kõigepealt paika raamid tolite seal lühend filmi tegemise juures kõigepealt, mis film see oli, filmi enda nimi, esialgselt on näost näkku vene keeles lid šamplid, suur film on tehtud Jensen jonovi järgi ja selle raamatu nimi on oksjon. Siis juhtub olevat lugenud, siis mina isiklikult ei ole, nad kasutasid seal ühte ühte Küprose Niukest mänedžeri gruppi Londonis kes seal valmistub ka mõningaid filmi. Platvorme küll jänkide jaoks, nagu ma jutust aru sain, aga, aga see ei ole koostööfilm, see on ikka tõesti Mosfilmi margi all. Ainult kuivõrd tegevus toimub seal hästi, palju välismaal, siis, siis nad on sunnitud reisima rändama. Aga muidugi suur osanud, filmivad Tallinnas, kas näiteks tehnilist abipersonali tarvitati kohalikult poolt, olid kõik meie mehed mängufilmigrupp, poliitMoskvast ja ma ütleksin, et lisapersonali hankimine Inglismaal ei ole kuigi kõrgem, sest et ametiühingud on küllalt ranged ja isegi mašovka eest nõutakse üsna üsna üle jõu käivat valuutat. Nii et näiteks Mosofto oleks mõeldamatu kuskil seda Londonis, lennud on öelnud, et nad ikkagi kasutavad lihtsalt tänavavõtteid ja minu jaoks oli see igatahes täiesti üllatus, sest need repliigid võimustamist tollasesse monteeritud madonna asjaga või ma ennem kui nüüd teie ülesannete juurde minna rääkige paari lausega selle filmi süžee eest, millest on juttu, mis seal toimub. Tahaks nagu olla seiklusfilm, kuigi ta on salongi lik ja küllalt vähese dünaamikaga. Jutan seal lõhe sõja ajal välja sattunud Ruubeli maali saatusest ja, ja seal ühest uksest hea tahtega Nõukogude. Kaotsi läinud kunstiväärtusi tagasi kodumaale saada. Ja seal on siis niisugune rahvusvaheline seltskond, kellest osa aitab teda ja osa takistab. Nii et nagu see tavaliselt, on ta küllalt salongi. Ma ütleksin, et nende osaliste vanus on väga kriitiline, tähendab nimelt reeglina publik ei taha näha vanu inimesi kaardes teoreetikud väidavad, seikleja peab olema kuskil 30 35 aasta vanune ja vallaline meesterahvas või või natuke noorem, vallaline naisterahvas. Kuidas riistasid teie teed selle filmigrupiga minu jaoks täiesti ootamatult kuni lõpuni ei uskunud, et et see oleks vajalik. Kuigi see oli muidugi meeldiv üllatus mulle, sest et sellisest asjast ei ütle ära, kuigi nii lühikeseks ajaks minna näib alguses nagu isegi alandav või odav odandada igal juhul, sest makstakse kinni, aga ma mõtlesin, et äraütlemine oleks kaasnooblik. Kas teile pakuti kohe see osa, mida te nüüd mängisite jah, päris algusest peale see on mingisugune, ma ei tea, mis gradatsiooni, seda võib-olla. Seitsmes, kaheksas minu arust on tühine osana, tähendab, tema monteerimine võinuks olla täiesti mõeldav ja siiski, keda te mängisite, kes te siis olite selles selles? See on üks šoti päritoluga härrasmees vanahärra kes sõja ajal teenis mereväeluures ja kes sõja ajal hakkas armastama venelasi, kusjuures ta ei tea täpselt, miks ta neid armastab siiamaani. Seal muuseas Kreinsbro ja ta on niisugune, noh, ekstsentrik jaa, jaa, jaa, veidrik kuskilt ja. Ma ei ole punapüha, aga ju nad arvasid, et šotlased peaksin siis nagu kui paljudel oli teksti. Kuulge, teksti on seal piisavalt, sest ma ei ole kunagi elus omi luuletusi pähe õppinud ja ainult võõraid mõningaid ja seal kas seda teksti mõned leheküljed ja hommikul enne filmivõttele minekut tuleb ikka veel teksti ja õnneks õnneks seal selles sõidus oli ainult üks fraas. See fraas ei ole kõrglennuline. Ainult lõbus on, ta tuleb öelda. Churchilli loomingu läbi lugema peaaegu tervikuna lausa iseenesest on banaalne, aga aga taust enda jaoks oli üriteeriv tõesti niisugune. Missugune on Eesti kirjaniku kogemus filmitööst, missugune niukene, määrav mulje või mälestus see saab olla ainult lõbus selles mõttes, et sellist asja ei saa võtta tõsiselt. Üks asi aga mulle näib, et on kuskilt distsiplineerib. Kui inimene ennast millekski sunnib, siis näiteks minu ja iseloomu juures võrdlemisi lohe on ta siiski. Tähendab, ta sunnib olema õigel ajal kohal ja tegema asju, mis teile ei tarvitse meeldida. Ja. Ja siiski meenutan oma koolipoisiaegset kogemustest episoodist siis üks põhilisi mulje, et oli üks lõputu ootamine, aja raiskamine ja hindlase, tähendab ma olen ise mõelnud seda, et kui kunagi Marx kirjutas, et et iga maa organisatsioonilist majanduslikku seisundit saab vaadelda tema armee järgi siis ma kardan, kui marks elanuks tänapäevases ta oleks vaadanud filmi tegemise järgi tähendab see kui palju kuskil maal raisatakse aega 100 meetri filmivõtmiseks, see peaks olema üsna määrav kriteerium selle maa tööviljakusest ja kõigest muust. Millal me võime olla lahte filmilinal? No see ei sõltu minust ja seal ma kujutan ette, kui kiiresti ma ei tea isegi, kui kiiresti nad seda võivad teha. Võtted lõpetavad kuskil mai lõpus või juunis, aga ilmselt Mosfilmi produktsioon jõuab ekraanile vist varemgi, kui mingi Telefilmi omasin, kui tugevam, et see materjal võrreldes Janseni Olavi kogu loominguga. Ma ei ole kunagi olnud loomingu austaja ja mul on raske panna teda paika. Paraku minu arvates kunagi. Tippteosed on harva on jõudnud filmikunsti šedöövrid ja noh, see on nii haruldane nähtus. Vastupidi, on olnud juhtumeid, kus õnnestunud film on kirjandusteost On tõstatanud või tiiba andnud, näiteks tuulest viidud kambas wind on ilmselt see Eesti naispere suur innustus romaani lugemist, see oli vist Klakeibleja nende filmi mõju kirjandusteose lugemisel oli ilmselt suur. Ja praegu Londonis oli bestseller, mille kaanehind oli kõrgem kui muudel. Just äsja. Ilmselt oli kordustrükid tehtud selleks puhuks, nüüd me jõudsime teie muljete juurde Londonist, kui te sinna hakkasite sõitma, kas te valmistasite last ette, kas te võtsite endale mingi hoiaku, millele ta Maega pühendati, millele mitte? Raudselt ma teadsin, mida ma ei taha vaadata ja samuti ma teadsin, et mul pole aega neid vaadata. Tähendab ma teadsin, et ma mingil juhul ei läheks Itaaverisse Bachi tempalis lähedale või Russo vahakujude muuseumisse või pritsimuuseumisse või miks Spreti muuseum vajab. Muu raudne kava oli, kui on juhust võimalikult kontakteeruda Londoni südalinnas ja nõnda sinna sattusin vestlen number üks lausa südalinna kontakteeruda ja leida enda jaoks mõningaid niukseid, puute kohti. See oli eelkõige muidugi keel. Mind huvitas kui suurel määral. Ma teadsin, Kopniga, mul tuleb kokkupuuteid Ankogni jaoks, ma olin ettevalmistus, sest siin Eestis Ma olen austraallaste kokku puutunud ja on lähedased. Ja siiski oli lõbus saada suurel portsjonil Kagnid kahe nii-öelda otse allikast. Eelkõige politseinikud, kes on lihtsakesed, häbelikud, kuigi meeter kaheksakümneviiesed, noored külapoisid või äärelinna poisid siis lille näinud. Kõik need vähesed inimesed laval on tööl. Sest Londoni südalinnas on tunduvalt vähem inimesi kui Tallinnas. Tähendab valguses tööpäev algab väga vara kuses. Esimene laviin kuue paiku, siis Klakid lähevad kuskil kaheksa, üheksa vahel. Ja samuti mõelnud tänavakoristajad, kes pesevad tänavat vahuga. See muide annab ka võimalust Londoni muljetes vahutada, sest kui ikka tänavaid pestakse, vahuga sisse on markantne ja vot see seltskond kõik, räägib Kagnit BBC. Inglasi hakati kuulma juba keskklassi. Ei, mitte isegi keskklassis, vaid kehklassi kõrgemas sfääris ja normatiivselt inglise keelt kuuletama, äärmisel juhul mitte alati portjee suust. Diligendid räägivad juba. Normatiivselt inglise keelt ja paaril juhul kui magnit rääkiv inimene satub hoogu ja ta taipab, et temast natuke aru saad, siis ta läheb üsna kiireks ja paaril juhul ma tõepoolest ütlesin, et ei, ma ütlesin, et kuulge koolist õppisite inglise keelt, et te võiksite rääkida inglise keelt. Selle peale, inimesed, neil on hea jume, punastased ja rääkisid tõepoolest inglise keelt õppinud, no see on umbes nagu võrukene peaks rääkima seda seda teist Tallinnas Tallinna keelt Võrus võru keelt nimelt, jah. Kas niisugune lilleneiu või tänavapuhastaja kontakteerus kergesti. Ja reeglina, sest et ainsad tänaval liikujad on ju südapäevil, kas turistid või posti ja teadetevedajad, tähendab, ma mõtlen mitte ainult posti ametnikud, vaid, kes veavad nihukest äriinformatsiooni ühest kohast teise kullerid. Ja, ja siis niuksed, asjalikud inimesed. Ja üldiselt inglane ei ole nii vähe kontakteerub, nagu on ta anekdootides. Ma ütleksin minule jättis ta mulle kui tõsi, saarlane oma olemuselt saarlased minu arvates igal pool saarlased, neil on ka mingisugune teatud võllanali ja mõni suletud huumor ja kui te nüüd tänaval juttu ajasite juhusliku inimesega, mitmes küsimus oli teie kohta, kes te olete ja kust pärit, ei ainsatki, see on välistatud. Tähendab, see oleks juba täiesti mitte Londonlik. Seda võib juhtuda ainult, et noh, ütleme kas hotelli fuajees või minagi tänaval kindlasti metesse ei kuule asja juurde. See on maailma olin. Tõtt-öelda ma ei oleks Londonisse sõitnud, kui ma poleks tahtnud veenduda mõnes enda jaoks olulises asjas. Mind huvitas see, kas on säilunud establishment, see kuulus nõndanimetatud kihistusklassiline kihistuse annakse väljendab milleski. Ja sellele ma sain vastuse, tähendab vähemalt süda Londonis on olemas, tähendab, on terveid suuri regioone, kus on ka munitsipaal võim näiteks ütleme, värviliste käes ja, ja on on teatavasti Inglismaal, aga rahutuid, alasid ja iiris ja nõnda edasi. Aga seda Londonis establishment on täiesti silmanähtav ja ta väljendub kõiges riietuses keeles nii-öelda aegades, millal tööle minnakse. Isegi võiks öelda kõnnakus ja on täiesti eristatav ja mis on silma torkab, on see, et, et inimestel on silmanähtavalt teada oma funktsioon, millega nad tegelevad ja see on küllaltki tähtsustatud, olgu see siis koristaja või baby või kes tahes. Need olid olulised asjad, siis mind hämmastas Nende mulle nii tuntud tänavate, tähendab ma pole kordagi olnud seal, aga nagu Charlin, krosseia pikad, jälle söökesse ja vestluskoeri ja kõigi nende teatud niisugune kodusus. Nad ei ole oma olemuselt kuidagi niuksed, võõrandunud või suur lemmikud. Ja muidugi mõista jätab tõsise mulje see, ma rõhutaksin, saarlaslik, nisugune, saarlaslik, konservatiivsus, arhitektuuris, sest inglise juugend, inglise Viktoriaanlik stiil on kõik säilunud. Mul meeles aastat 25 tagasi kui Stockholmis lõhuti maha juugend punasest tellisest juugend üsna sadama lähedal, mida nad praegu kohutavalt kahetsevad. See toimus Helsingis siis Inglismaal on see mõeldamatu, tähendab, sinna ehitatakse äärmisel juhul midagi juurde. Ja äsja südamesse läks punase tellise ülistab loosung, mis ei olnud mitte kommertsloosung. Mitmes kohas ma nägin seda. Broik, keep spurjet, beautiful. Punane tellis ajab Inglismaad kaunina ja ta tõesti hoiab kaunina, sest teda muide värvid tänu sellele kliimale on eriti ärksad kõik nii punane tellis, kui, kui see see tallatav muru. Aga isegi politseinikud riigi sinine või või on ta noriin? Blu Ta torkab, vaata poole miili pealt, silmad on juba tärk erksasse härg sinine värvid on, on väga intensiivsed ka muidugi tabldeke punane tablteke kui sümbol, kahe korruseline buss. Ja kui te südalinnas näete keskaegset imeväikest Õlle kohta seda inni või Paabi või nagu kognid ütlevad, armastusega rohkem bob. Siis ta on pisarateni liigutav oma oma niukses intiimsuses ja miljoni, noh tähendab antud juhul metropoli südames nisuke, intiimne täiesti nagu teisest ajast. Väike niisugune kohakene on, on, on liigutav. Üks silmatorkav usi oli väikeste kaupluste ja selliste pudukaupluste müügikuulutused. Ilmselt neil ei ole minekut. Mõistagi värvilise rahvahulk pani mõtlema ühele asjaolule. Kui Inglismaa ise oli koloonia rooma viimane koloonia, siis ta mängis 100 aastat, mängis Rooma impeeriumi kui Romi impeeriumi juba hävinenud. Praegu on see tulnud nagu bumerangi ka tagasi ja näiteks hotellis mitte värvilist koristajat leida on, on võimatu. Ja üldse teenindavas personalis on väga palju närvilisi, peamiselt vast Indiast lääne. Kagu-Aasiast kas võib üldse öelda, see on võib-olla solvab Kagu-Aasia, sest neil kui Eestis öelda naiskirjanikul, et on Kagu-Eestist pärit, siis ta solvub. Aga need Kagu-Aasia daamid, Pakistani hindu? Sa ei tea, võimalik, et nad on Kaszeki indu, daamid on hämmastavalt karastatud, nad on kõhnad ja sarides selles külmas Euroopa kliimas. Ja nende mees pooled on üsna paksult riides. Hämmastavalt noh, kas see on põhimõtte küsimus või mitte. Ja neid on Londonis tõesti küll kauplustes, kui kaupluses. Reeglina kauplused on, on oma klane käes kui on näiteks vürtside kaupluses, võib arvata kindlalt son hindude teenindada hindude oma. Niisiis on omaette nukker pilt, on see karonation, streidi p, nõkke, kahe korruste Kotentsite rida, kui see satub mingi magistraali liiklusmagistraali alla või selle vahetusse lähedusse, siis nad on kõik müügisiltidega ja ilmselt ei ole mingit lootust, et neid keegi ostaks.