Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõta, tänastest sündmustest stuudios on Tõnu Karjatse. Riigikontrolli arvates pole praegune jaga tulevastelt aastate eelarvete kulu ja tulu pikas perspektiivis jätkusuutlik. Näiteks tuleb enamik investeeringute raha praegu Euroopa Liidult. Eesti enda tulud lähevad aga jooksvate kulude katteks. Rahandusministeeriumi teatel tühistati Tallinna-Tartu maantee Aruvalla Kose teelõigu projekteerimise ja ehituse riigihange, sest rikuti seadust. Enim segadust tekitas sõidusuundade vahelise eraldusribalaiuse määramine. Eesti filmiarhiiv on asemel Euroopa liidu toel arhiivimaterjale digiteerima. Praegu on käimas kolm projekti, mis peaks lõpule jõudma järgmisel aastal juba lähikuudel või väga rahvusarhiivi veebiportaalist Fotis. Leida paarsada 1000 vana fotot. Pärnus käib vanapaberivõistlus, millest võtavad eriti aktiivselt osa lapsed. Õhtul ja öösel hakkab taas sadama, tuleb nii lund, vabandust, lörtsi ikkagi ja vihma. Öösel on kuni neli kraadi külma, homme päeval tuleb aga sooja neli kuni kaheksa kraadi. Ja kõigest lähemalt. Riigikontrolör Mihkel Oviir andis riigikogus ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilitamisest. Oviir hoiatas, et Eesti riigi tulud ja kulud pole pikaajaliselt jätkusuutlikud. Praegu tehakse suur osa investeeringutest Euroopa Liidu raha eest. Uku Toom teeb kokkuvõtte. Mihkel Oviir toonitas, et Eesti riigi rahandust on tõstetud esile tänu kolmele näitajale väike riigivõlg, väike eelarvepuudujääk, reservide olemasolu ja toonitatakse, et riigieelarve tulud kasvavad. Aga oluline on, et see pole mitte maksutulude teenesest maksutulude osakaal just väheneb. Maksutulud, mis kõnelevad riigi majanduse tegelikkus tervisest ja inimeste heaolus on hoolimata maksutõusust hoopis jõudsalt vähenenud. 1008. aastal moodustasid maksutulud riigieelarvest 83 protsenti siis 2009.-ks aastaks maksutulude osakaal langenud 74 protsendini. Raha tuleb äriühingute Divilientidest ja eelkõige Euroopa Liidu toetustest ning investeeringuraha põhiliselt sealt just ongi ning Mihkel Oviir jätkas. Rahandusministeeriumi prognoosidest nähtub, et aastatel 2010 2014 ületavad riigieelarve kulud tulusid juba 19 koma viie miljardi krooni võrra. Arve puudujääk tuleb aga kusagilt rahastada. Lähiaastatel on otsustatud, on riik otsustanud reserve hoida ja võtta laen. Sellest tulebki, et keskvalitsuse võlg suureneb. Kui palju see võlg suureneb, selle üle on käinud päris äge vaidlus ja arvamusi vahetati ka täna. Aga mingi suund? Kuulge ja riigikontrolli seisukoht on, et jutte meie kiirest kriisi järgsest kosumisest on raske uskuda, sest töötus püsib kõrge ja rahva ostujõud ei suurene. Lisaks üldisele hinnangule ja analüüsile lisas Mihkel Oviir, debatid ka konkreetselt valitsuse suunas. Pean nentima, et ma pole ametis olnud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu, ükskõik millise probleemi riigikontroll välja toob. Erinevate auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutamiskõlbmatuks ja seda sisuliste selgitusteta. Ja lõpuks lõik kahest arvamusest, mis näitavad parlamendi opositsiooni ja koalitsiooni suhtumist. Tõnis Kõiv Reformierakonnast on kriitiline. Viimasel ajal ongi riigikontrolli sõnumid olnud lihtsalt ja selgelt. Need on toonud suurt meediakajastust pealkirju, tsiteerimisi. Samas aga tuleb tunnistada, et mitte alati ei ole nende pealkirjade taga peitub olnud piisavalt sügav ja asjatundlik läbi mõeldud sisukas. Ja Aivar Riisalu Keskerakonnast, vastupidi toetab. Seetõttu kutsun ma üles seadusandjat mõtlema peale, kas riigikontrolli rolli tänases Eesti ühiskonnas on piisavalt turvatud. Kas riigikontrollile ei tuleks anda natukene laiemaid õigusi, et igalühel ei tekiks tahtmist ebasobiva vastuse saamise puhul Talle ründavalt sisse sõita? Rahandusministeerium tühistas kaks aastat kestnud Tartu maantee Aruvalla Kose teelõigu projekteerimise ja ehitamise hanke. Maanteeamet peab nüüd 500 miljonit krooni maksva teelõigu hankega taas otsast peale alustama. Margitta otsmaa räägib edasi. Kõik hankel osalejad esitasid hinnapakkumise vastavalt maanteeameti nõudmisele, et Vaida-Aruvalla lõigul oleks sõidusuundade vaheline eraldusribalaius 13 ja pool meetrit. Vaidlen Nordecon infra esitas tingimustele mittevastava pakkumise, kus kogu tee oli kuuemeetrise eraldusribaga. Maanteeamet mõtles ümber ja palus teistelgi firmadel esitada pakkumine Kuuemeetrise ribaga teele. Sealt tuli soodsaim ühispakkumine. Lemming käis Treff kahe treffi ja teede tehnokeskuselt. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur sirulisele. No rikkus maanteeamet riigihangete seadust. Järelevalve käigus selgus, et tegelikult hankedokumentides olnud 13 ja pool meetrit on fakt, mille üle läbirääkimisi ei oleks tohtinud pidada ja hankemenetluse ei olnud ka üles ehitatud kujul, mis oleks lubanud alternatiivseid tähendusi tegelikult esitada. Mis ei ole seadusega kooskõlas, on see, et neid pakkumisi muudeti peale pakkumiste esitamise tähtpäeva, nii et arvestades kõiki neid asjaolusid ainuõige lahendus saab olla antud hankemenetluse kehtetuks tunnistamine. Maanteeamet soovis seejärel hankega otsast alata, kuid selle vaidlustuskomisjon tühistas. Küsimus oli siis lihtsalt selles, et maanteeamet ütles, et hanke ka seotud vaidlused kohtus võivad võtta liiga kaua aega kuid kohtuvaidluste ajaline kestvus ei saa tühistamiseks olla aluseks. Seejärel lükkas maanteeameti lemming käise pakkumise tagasi põhjendusega, et seaduse järgi poleks firma tohtinud ameti palvele vastu tulla ja kitsamale eraldusribale pakkumist esitada. Mis edasi saab Kaur siruli? Et tuleb antud objekti osas välja kuulutada uus hange. Ja selle siis kuulutab välja nüüd maanteeamet. Jah, maanteeametil on tegelikult võimalus otsustada, et kuidas ta siis edasi ta minna millise teedevahelise eraldusribaga, aga on see siis vana 13,5 meetrit või siis kuus meetrit, mille peale vahepeal paluti pakkumised ümber teha, aga et ta jääks valet muljet, siis rahandusministeeriumil nüüd pakkujate tegevusele mingisuguseid kommentaare või etteheiteid ei ole? Kui palju sa nüüd tegelikult on läinud nagu maksma sellist tühje tuulde läinud raha? Kui on räägitud, et võivad ohtu sattuda Euroopa Liidu toetuste kasutamise õigusega pärasus sellel teie objektil siis ajalises võtmes praegu veel ohtu ei ole, et raha jõuaks kuulutada objekti ehituseks. Küll aga hanke menetlus peab olema korrektselt seadusega kooskõlas läbiviidud vastasel juhul võib tõesti tekkida ka Euroopa komisjonile raha tagasimaksmise oht. Eesti filmiarhiiv on asunud Euroopa liidu toel arhiivimaterjale digiteerima. Praegu on käimas kolm projekti, mis peaks lõpule jõudma järgmisel aastal. Lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Eesti filmiarhiiv kogub ja säilitab arhiiviväärtusega filmi-foto- ja helidokumente ainus asutus, mis sellega tegeleb. Suur heli ja pildimaterjali arhiiv on ka rahvusringhäälingul. Esialgu puudub ühtne andmebaas, mis hõlmaks kogu Eesti filmi-foto- ja heliajalugu. Materjalide säilimise tagamiseks on mitmel pool alustatud nende digiteerimist. Filmiarhiiv on selleks tuge saanud Euroopa Liidu fondist. Käsil on kolm projekti, üks neist hõlmab 700 tunni videomaterjali digiteerimist, ütles projektijuht Mairold. Kaus. Projekti kestuseks on üks aasta, nii et ta peaks tulemuseni jõudma aprilli lõpus 2011. Et selleks ajaks on 700 tundi tehtud. Pärast digiteerimis on huvilistel lihtsam ka arhiivimaterjalidega tutvuda. Väljund on siis veebiportaali kaudu üldkasutatav meie andmebaas, filmi infosüsteem, selle kaudu integreeritud veebiväljund. Nii et kui autoriõigused kokkulepped võimaldavad neil seda pilti veebis näidata, kättesaadavaks teha, siis see on nagu see lõppresultaat, mis otse kasutajatele näha ja omakorda, millega puudu on meie materjal leida mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelises mõõtmes juba ja selle kaudu saab siis huviline tellida talle vajaliku lõigu ilma arhiivi kohale tulemata. Ta saab kodusele eeltöö ära teha ja vaadata sealt, mis tal vaja on, kas filmiprodutsent või telesaatetegija või muuseum või kooliprogrammid või mida iganes, et see kasutusvaldkond on päris lai, kes meie külastajad on? Videomaterjalist veelgi vanemad on Nitro põhimikul filmilindid. Filmiarhiivi säilitustalituse juhataja Sirje-Mai Hallaste sõnul hõlmab käsilolev digiteerimisprojekt kolmekümmet tundi ehk viitkümmet tuhandet meetrit filmimaterjali. Tegelikult nende filmide digiteerimise nii iseenesest me ei olegi veel jõudnud. See tööde ettevalmistamine on hästi palju aega võtnud. Need filmilindid, suurem osa neist on niinimetatud lõigetes, nad on väiksed jupikesed neid kokku liimida, neid puhastanud, neid ette valmistada Kiteerimiseks. See töö on meil tehtud, aga detsembrist alustatakse meil alles digiteerimise. Järgmise aasta detsembriks peab olema see töö kõik tehtud. See 50000 on tegelikult need kaadrid, mida võib-olla ei olegi kunagi nähtud. Ja meie ise ka ei tea, mida nad õieti sisaldavad. Niisugust materjali võib seal väga palju olla. Fotode digiteerimisprojekti esimesi tulemusi võib aga projektijuht Sten Oja sõnul näha juba lähikuudel. Suurusjärgus pool nendest 415-st 1000-st planeeritud negatiivi standi talgujul meie serverites olemas ja selle esimese poole tahaks kuu-kahe jooksul teha ka footise andmebaasis rahvale nähtavaks. Pärnus kogutakse taas ana kombel vanapaberit, kuidas saame teada, Toomas šalda vahendusel. Käimas on kodanikuühiskonna sihtkapitali toetatud võistluse, milles osaleda saavad ükskõik millises vanuses vähemalt kaheksaliikmelised võistkonnad. Jõulude eel niinimetatud kiidupäeval saavad parimad vanapaberitoojad, väärikad auhinnad, aga makulatuuri pole eesmärk omaette, kinnitas korraldaja, sihtasutuse Pärnu vabahariduskeskus projektijuht Jana Trink. Tegelikult ongi nii, et see vanapaberi kogumine on lihtsalt heaks ettekäändeks, et rääkida kas lastele või koolilastele või et ka täiskasvanud inimesed ise natukene mõtleksid selle üle, et mida see kaasa toob, kui me säästame, suhtume elusse päästalt. No ma võin ainult ühe pisikese fakti öelda, et ühest, ühe tonni vanapaberi kokkukogumine tähendab tegelikult elujõudu seitsmeteistkümnele puule ja see ei ole mitte sugugi väike saavutus. Eestis tekib aastas umbes 70000 tonni vanapaberit ja sellest kogutakse vaid kuus protsenti. Põgus kontroll näitab, et Pärnu Kadri tänava lasteaia vahtrarühma lapsed, kes täna hommikul innukalt bussi enda kogutud vanapaberit tõstsid, teavad täpselt, kuidas nende panus seda protsenti tõstab. Keegi ei pea muude Maaraid omaette, et on kergem siis raamatuid teha ja siis Eestimaa loodust säästa. No te tõite täna nii palju terve bussitäie vanapaberit, rääkige, kuidas te seda kõike kogusite. Minul on ka palju 20 raamatut kodus, maa mullal, terve kastitäis ja Kogadivad hästi palju abi, kui on vaja ajalehte hõimul emme-issi aitas ikka koguda. Võistlus, mille käigus kogutud vanapaberi vab Räpina paberivabrikusse, kestab 10. novembrini, mis aga ei tähenda, et pärast seda vanapaberit edasi kogute bussi kasutamise eest saab lisaks parasjagu käibe, vale rahale tasudega makulatuurist. Jana Trink. Vanapaberist asumise hinnakiri on ka korralikult kõik välja arvutatud. Jälle saate natukene nuputamist, lähete meie koduleheküljele, kõik on olemas, kas maksate pool reisist vanapaberist ja pool rahas või siis no ütleme näiteks, et mingi vahva selts või, või lauluansambel näeb natuke vaeva, paneb oma vanapaberi kokku, mõõdame, kaalume üle ja siis saate teada täpselt, kui kaugele te sellest sõita saaksite. Nii et olgu kroon või euro, paber kehtib ka. No mis häda, aga teeme sellepärast, et kokku koguda, vaja on, targaks vaja saada, on ja, ja kasu on meil kõigil sellest ka meie vahva projekti nimetused, eduvedu. Ja ilmast, ka öösel hakkab pilvisus tihenema ja saartest alates hakkab sadama lörtsi ja vihma ning hommikuks jõuab sadu Ida-Eestisse. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 20 meetrit sekundis. Külma võib öösel tulla kuni neli kraadi ja teed muutuvad libedaks. Homme on ilm pilves, Pealt sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ning sooja tuleb neli kuni kaheksa kraadi. Kuulsite kella kaheksast Päevakaja jälle kuulmiseni.