Tänasest keskel stuudios on professor Rein Shopping. Ma palusin, teeb see ja sellepärast, et kõnelda suures osas Teie raamatust, mis ilmus allerarstile patsiendist. Mina ostsin selle raamatu Tartus. Täitsin selle kohe enam-vähem läbi lugeda, mitte päris tõenäoliselt tunnistama. Selle raamatu on selles, et usaldusvahekord arsti- ja ja inimese patsiendi vahel on kuidagimoodi kakkuma löönud. Ja minu meelest on see raamat väga meeldiv selle poolest, et arstide poolt nimelt siis teie poolt on tulnud niisugune algatus nii-öelda, et ka patsiendi peale rohkem mõeldakse ja räägitakse seal patsiendiks olemisest. Nõnda professor raamatu kirjutamise nuris Esile eriti eriti polikliinilises töös sest üsna sageli on vähe sellest, kui haiged ainult uurida. Ja väga sageli on palju olulisem, kui tableti andmine või süsti tegemine on. Ja see suhtlemine patsiendiga, sest tihti me ju näeme, kuuleme, oleme saanud õieti vestelda haigega ühele nii-öelda ühe laine peale, saada siis haige tunnetele vestlust tükiks ajaks üsna suurt kergendust. Ja võib-olla lihtsalt igapäevasest tööst oli probleem veel välja kerkida Endale selgeks desraamatu kirjutamine. Väga hea asi selle tõttu, et sa saad endale selgeks teha teatavate küsimuste, ütleme, teadusliku seisunditaseme antud momendil maailmas. Seal on öeldud, et see on esimene eestikeelne taoline raamat meditsiinikirjanduses. Ei tea, miks selle probleemi juurde pöördutud pole, see on ju tegelikult noh, mul on keeruline ja samas lihtne probleem. Ma arvan, et meil on nüüd maailma Siis ei olegi palju samalaadseid mida ma peakirjade järgi ei tunne, on ka maailmas võib-olla mõni ainult. Küsimus on vististi selles, et neid arsti ja patsiendi vahekorra probleeme on teaduslikult hakatud uurima alles viimase 10 aasta jooksul. No varem on kirjutatud raamatuid, aga need on võib-olla rohkem niuksed publitsistlikud olnud. Aga mina püüdsin selles raamatus tugineda põhiliselt siis teaduslike uuringute andmetele. Sest et noh iga arst võib kirjutada ja niisugusel raamatul lihtsalt oma vaatevinklist, aga see on minu meelest alati ikkagi ikkagi piiratud subjektiivne. Aga kui me teaduslikult uurime seda probleemi, siis kasutame seal ütleme, sadasid haigeid. Me saame teha mingisuguseid üldistusi, kuigi sel teemal üldistusi teha väga raske, sest iga inimene on ikkagi omaette isiksus, hoonete joontega ja kordumatu üldistusi. Siin oli väga raske teha. Midagi saab. Kas arstile on kirjatöö ka raske tegevus? Ta võtabki küllalt palju aega, kui sa oled päev otsa arstimise ametiga kinni, siis õhtul jääb lihtsalt vähe aega selleks. Kui oleks kasvõi mõni päev vaba kuu, siis saaks palju rohkem ära teha. Raske ole, lihtsalt aeg on see, mis piirab, võib-olla sellega tegelemist. Muidugi, mis on vaja, peab tundma kirjandust. Aga meil on ju kahjuks välisajakirjasid väga-väga vähe neid, seda kirjandust. Me peame korjama siis nii-öelda separaatide tellimisega kolleegidelt ja muud võimalust ei ole. Mässata kättesaadav on tänapäeva arstil. Moskvas on rohkem aga aga sealt kätte saada, siia võib saada mikrofilme. Seal lugedamas käia muidugi praktilisel arstil võimatu. Milliste maade ajakirjad niisugused prestiižemad on ja mida igatseks näha ja lugeda, mis võiks, võib-olla peaks olema meie arstil ka käepärased? Põhiline meditsiiniajakirjandust inglise keeles. Sakslase Skandinaaviamaade meditsiiniajakirjad on põhiliselt inglise keeles ja meditsiini Raadus kõige suuremas osas pärineb ikkagi Ameerika ühendriikidest kuna seal kulutatakse ikka kõige rohkem raha uuringutele ja selle tõttu seal informatsiooni Sabike nende aja kirjutas kõige rohkem. Mul on ilmselt ka see häda, et inimestel, kes siis potentsiaalsetel patsientidel või mitte, ei olegi õieti midagi niisugust tarbija kirjandust lugeda. Sale. Eesti keeles ei ole, jah, no on taotletud juba aastaid paarkümmend aastat terviseajakirja loomist, aga see ei ole siiamaani õnnestunud. Aga see aitaks meie taset tõsta, et me arstile võib olla abiks, saaksime olla, kui me juba arsti poole oleme pöördunud. Seal on küsitav, palju see aitab, teadmisi annab, aga kas ta arstide aitab, on raske öelda. Ma tean ainult paar tööd, kus on, on proovitud näiteks teha, nii on antud ühele suurele grupile inimestele sadadel inimestel lugeda raamat, kus on märgitud kaebused ja Ta ütles, et tegutsemiseks kas võtta rohtu, näiteks aspiriini heita pikali mõneks päevaks või minna arsti juurde ja siis loodeti ja oli võrdlusgrupp inimesi, kel seda raamatut öelnud, jälgiti, kuidas siis kumbki grupp käitus. Loogiline eeldada, eks ole, et need, kellel on raamat, et need vaatavad, mina võtan aspiriini, arsti juurde ei lähe. Aga teadmised, mis sealt raamatust inimesed said siiski muutnud inimeste käitumist arsti poole pöördumise suhtes. Isegi mingid teised rollid on inimesi, kes ka väga tühise hädapärast lähevad arsti juurde, teised kannatavad kaua ja palju ja alles alles siis pöörduvad. Mõned pöörduvad anda alles alles viimasel hetkel. Need siin isiksus ja indiviid, tema iseloom mängivad rolli, mida ma ei oskagi kirjeldada. Ta kasvatab sellest raamatust sellist sõna nagu arstikunst. Mida see sõna endas hõlmama peaks? Varasematel aastatel või aastakümnetel ütleme noh sajandi algusest tagasi võttes siis ju ei olnud ühtegi ravimit, mis spetsiifiliselt oleks mingile haigusele mõjunud. Ei olnud ju ka mingisuguseid diagnostilised aparaat, ravi käis põhiliselt karstikunsti tasemel psühholoogilise mõjutuse tasemel. Aga selle sajandi teisel poolel on ilmunud ju väga palju tehnoloogiat uut, eriti viimase 15 aasta jooksul, printsipiaalne otseselt uut tehnikat diagnoosimiseks ja küllaltki palju spetsiifilisi ravimeid ja selle tõttu see arstikunst on võib-olla viimasel ajal ja nagu tahaplaanile see kunst, kuidas konkreetse haigega käituda, kuidas teda mõjutada. Ja see on võib-olla ka niisugune intuitsioon mitte ainult kuidas suhelda, vaid ka võib-olla kohtujust sellele anda. Sest meditsiini vanadus kui selline on suhteliselt ikkagi noor teadus rangemaks mõttes. Intuitsioonile on siiski ka küllaltki oluline tähtsus arstiametis. Kuidas te arvate tänapäeva patsiendil, mida ta on rohkem vaja on? Kaldun arvama siiski, et just seda arstikunsti poolt temasse tähelepanelikkust suhtuks ja temaga kõne läks, et oleks aega ja. Nojah, eks seda 15 ei taha, enamus, aga on muidugi ka inimesi, kes tahavad kindlalt ütelda, tehakse pilti, on tal, uuritakse ja kes ei usalda tulima imeuuringut, et arst kuigi me võime selle diagnoosi täiesti õieti panna ilma nendeta siis vahel oleme sunnitud lihtsalt tegema haiged rahustada ka mingi lihtsam uuringu. Eta sõbralikus suhtlemisel muidugi loomulik, seda tahate igal pool, mitte ainult arsti juures, poes ja nii edasi. Ma saan veel paljudel enda elust võtta meede, kus arst on täielikult su Too rikkunud ja võtnud sealt võib-olla isegi eluisu ära. Kas teie nüüd tohtrite küllalt, kuidas te arvate, kuidas arstide suhe on nende tähelepanelik ja kõrge professionaalsusega arstide ja siis nii-öelda nende möödu arstide vahel? Täpselt sama nagu elus ikka, kõigi professioonide juures on vastav kõver hobused ringi. Siin on ühe saba, olen geniaalsema targad inimesed, teised osaleb hundile. Enamus on suur, mass on ikke keskmine meist. Kui palju seda nüüd? Tarkade ja rumalate vahekord on, seda, seda on võimatu öelda. Kõiki peab olema, muidu ei oleks inimest. Ta laske puudutata seal siis ka seda, et inimene tuleb arsti juurde paljuski suure lootusega selle inimese peale. Järelikult peaks teadvustama endale seda, et ta neid lootusi täidaks siiski enamikel juhtudel Temaga tegeleda, mõni tahab rohkem, mõni tahab vähem tegelemist. On ju selge, et kui arstil on polikliinikus ainult 12 minutit aega keskeltläbi haige jaoks. Ega see ei ole kuigi pikk aeg. Esmakordsel kohtumisel. Kes ometi need ajad välja on mõelnud, ei tea. Muidugi, igasugune maja saab ju arst ka rohkem teha, aga te kujutate ette, eks ole, et ukse taga ootavad inimesesse sääbike, niisugusesse olukorda ootavad ma kiirustan. Ja nagu praktika näitab, et vead tulevad, mitte võib-olla jah, sellest, et inimene võib olla ka arst, kaid ette ei teaks mitte, vaid et selle ajaga jääb lihtsalt mõtlemiseks vähe aeg. Tihti vajab mõni probleem Üht istumist süvenemist, haige ka veel kord otsast peale tema haiguse arutamist. Kahjuks on see küllaltki küllaltki raske teha. Haiglas on lihtsam. Ja selle tõttu peame andmagi. Ma arvan, patsientidele alternatiive, milliseid võimalusi näiteks leida mõni teine arst või, või kasvõi kooperatiiv, kus ta kui ta ei ole rahul oma arstiga. Niuksed arstidele kõik rahul oleks. Ja võib-olla siis olen rahul, ta saab valida teise, endal teise arsti, see on täiesti normaalne, sellepärast et kõikide isiksused ei sobi kokku. Ja kui arsti ja patsiendi isiksus kokku ei sobi siis ei loojat sealt loota. Ja kui, kui patsient arsti usaldega, sest ravist ei tule kah välja. Muidugi võtame su ära võtta, seal pole probleemi, aga on paljude haiguste korral eriti just krooniliste haiguste korral tulevad alati psühholoogilised probleemid juurde ja nende nende ravimisel on eriti vaja vajalik niukene, asjalik, adekvaatne suhtlemine arstiga. Haiglakeskkond on midagi muud. Ka taas tuletab meelde teie raamatute seal tootega välja erinevaid patsiente haiglates. Millised need on, millised isiksused. Patsiendid haiglas. Kuna sa oled ikkagi Üsna tavalised inimesed, nagu me kõik oleme aga nii välja löövad need omadused. Markantsamad omadused. Üldiselt, ma ütleksin ikkagi vähestel. Kui me nüüd räägime meie rahvast siin kus tekib probleeme tema isiksusetüübi ja no iseloomu pärast. Muidugi näiteks haige keeldub süsti laskmast teha näiteks tõsise haigusega ei luba teha õhtul diagnostilised proovi. Keeldub lõikusest näiteks, kus on ilmtingimata vaja lõigata neid probleeme, tekib Meie rahva seas õnneks suhteliselt vähe, sest eestlane suhteliselt, ma arvan arsti usaldab rohkem, võib-olla kui, kui teised rahvad, keda ma tean. Aga usaldaks selles mõttes, et ta Varst lõigata, siis ei ole probleem, ütleb jah ja on, võib-olla ta muidugi ei usalda selles suhteliselt soovitame midagigi näha, näiteks kaalu alla võtta või võimlemist teha ja kultuur teha. Neid vähesed neil soovitusi järgivad siiski. See oleks nagu kõige raskem, ometi te elus on võib-olla üks kergematest ülesannetest, mida, mida täita ei ole seotud mingi valu ega, ega mingi erilise asjaga. No näiteks kas või kaalu mahavõtmine. Ja praktika näitab, et seda juhtub. Ma arvan, et meie soovitusi seal täidetakse väga harva. Siis paljudel haiguste korral nomeetis kõrgvererõhk, eks ole, väga levinud haigus väga raskete tagajärgedeta, kui teda ei ravi. Aga muidugi need tagajärjed on aastate pärast ilmnevad alles kui me oleme midagi halba ei tunne, soovitame võtta kaaluarnadele rõhku võtta. Aga no kui ma hakkan meelde tuletama, üksikud on seda soovitust täitnud ikk. Näib, et iga inimene on niisugune. Peab söömakude maailma söömata, Vistasid, samuti viha, kultuuri tegemine ühele sobib, teisele ei sobi. Ameerika inimesed järgnevad palju rohkem sellest aastaid tagasi oli täitsa üllatav näiteks näha vanainimesed jooksevad hommiku värssimisegi New Yorgis Washingtonis, kus, noh, park on vähe tänavatel. Näiteks lõunale inimesed jooksevad tänaval, see tundus lausa ületavana. Tänuga arstide standard hakkasid seda tegema, aga meie inimeste pane. Ma arvan, niukene probleem laiali, mitte võib-olla noh, meil on üldse usaldamatus issand, üldse meie suhetes. Ja selle tõttu ka, ma arvan, et usutakse arste vähe. Meil, kui me teaks ühte lehest loeme teist raadios räägitakse teist tegelikele, kolmas, eks ole siis saasta juttu ja kaevu. Ühiskonna omadus lihtsalt. Võrdluse Ameerika Ühendriikidega. Võrdlesin meie meditsiin, Ühendriikide meditsiin vilt nälja kannataks. Tehnika on Ameerikas arenenud meditsiinis vaid ka teistel elualadel. Niisugust tehnoloogiat nagu. Ameerika haiglates võib leida väikestes haiglates all teistes maades vähem õliga ning Lääne-Euroopa maades huvigil olemas, mis vaja, aga võib-olla Ameerikas. Kuna seal prevaleerib suurelt tasuline meditsiin, siis muidugi haiglat ka haiglalt ka varustatud väga tipptehnikaga ja see uuendatakse üsna ruttu. Suurem osa haiglad ei ole mitte kasu peal, tähendab haigla see grupp inimesi, kes haiglat omavad, lisa suurt kasu sellest sissetulekutest, sele vaidle uuendamisele. Muidugi see annab neile suured summad, ikkagi arstid. Samas on mehed umbes, vahekord on sama nagu meil on. Nii palju kui naisi, neid mehi arstidel muidugi naiste arv suureneb. Üliõpilaseni 30 protsenti. Naised, arste on vähe, muidugi 10 protsendi ümber praegu laienenud vähem, uurivad palju, hoiavad haiglas vähem, mitu korda vähem kui meie inimesed meie haiglates on. Mihhail, meie kasutame ka oma haigla koodi mitte otstarbekalt. Sest Ameerikas on väga range see, kui näiteks tuleb plaanilisele lõikusele haiglasse näiteks täna sisse, siis peaksin lõigata. Sest muidu on see raiskamine, aja raiskamine, haigla voodiraiskamine. Muidugi, nende haiglapäev on väga kallis meie omaga võrreldes, aga no siiski me võime oma väikest rahaga kokku hoida. Nii et nendel on näiteks tikuliidi lõikust, püüdsid nad isegi möödunud aasta nii teha, et näiteks täna tuleb, siis saame, lõigatakse välja. Meil on nina peale lõikust, on üks, 10, aga noh, kaheksa, üheksa 10 päeva sees. Uuringud on ikkagi enne ära tehtud. Üldse läänes mõeldakse majanduslikult rohkem kenasti abi koha pealt. Heaks moment, nagu te ütlesite, on patsiendile tõe rääkimine ka, mis meil ei ole veel harjumuspäraseks saanud. Me püüame sinnapoole, et poole ja ma arvan, me oleme üsna lähedal, aga no olgu, tegu parandamatu õena fataalses haigusega, mingi lootuse inimesele jätma. Muidugi me ei saa öelda, et haigele kuu aja pärast sured. Eks seda juba on vististi võimalik öelda, seda öeldakse. Kui meiegi püüame inimesele toot jätta. Me kõnelesime siin sellest, et te olete need raamatuna hakata seda teinud, et mõtlesingi peale mõelda, kuidas võrreldes nüüd, näiteks kas või arenenud kapitalistlike maadega arstid, tüüp seal levinud on, kas oskate öelda? Välismaa haiglates pärinevad ikkagi tipphaiglatest, kui sa lähed teisele maale meditsiiniga tutvuma sisena tutvud veidi vanemaga. Need muljed on ikka nendest kõige parematest kliinikutest. Arstid on tõesti väga tugevad, seal näiteks Ameerikas ei kuulutata palju üldiselt jutuajamiseks. Ühend ma olen isegi niikuinii arstid. Vastuvõtutuppa no ma veel ei teadnud niisuguseid syndinud motoorne, tegeleme õpetamisega tegelema teadusega, kui te tulete, isegi kui tulete meie juurde konsulteerima, siis rääkige selgelt ja lühidalt on ainult ära alatise suhtlemine ei seisne juubikas, rääkimises seisneb tähelepanus. Inimene saab aru, et sa tõesti temast tahad aru saada, puuet aidata. Et lihtsalt meil on levinud selline pruukima tähtis. Midagi kasu varem oli minust uskliku tegelikult elutsevad, said oma, võib-olla seal ennast välja rääkida ja mul on, võib-olla tõesti ei ole suhtlemise võimalusi. Tõesti kasutab seda arsti, selleks arst selleks ju siiski siiski ei ole. Ma arvan, pikkuse vestluse, oi ei olegi see probleem. Sest mina olen alati ise juhttäid. Jaole selle asja sisulisele jaole või on probleem loogilise probleeme, kus seda lahti harutada võtab aega, sest et inimene tunne üsna tihti ennast mitte millest näiteks tekib neuroos inimene, seda ei tunneta seda arutada lahti. Selleks läheb kaua aega vestelda, aga muidugi inimesi, kes, kes lihtsalt tahavad rääkida, palju, aga see. Kuulnud. Täitsa vaimsest tasemest peaks ala. On siin olnud ka repliike, et hetkel ökoloogia on niisugune raskem, raskem ala, kus käisime, palju arstide hoolimatust ja, ega solvanguid ja kas te jagate sellist arvamust? Olete kursis? Vaktsineeri kahe päeva kohta ei julge midagi öelda, sest et need jäävad nagu nagu natuke v natukene spetsiifilised. Ja nende kohta patsiendid, võib-olla mees arstile ei tule ka kaebama, muidugi. Toredasti oma raamatus nimetate patsiendiga vestlust meditsiiniliseks intervjuuks. Kas te praegu puutute ka patsientidega kokku. Ega päevike kolm päeva nädalas ma võtan vastu. Ja ülejäänud päevadel puhma haiglas. Milline see niisugune meditsiiniline intervjuu patsiendiga niisugune ideaalne siis oleks, kui, kui palju aegadel tavaliselt võtab ja kuidas te maksimaalselt endale sellest inimesest teadmisi saate? Eva õigusest. Lihtne haigus, võtame radiku Liit seda teha andanud haigele, mis tema peaks tegema. Te olete tegemas minutitki aega. Tavaline patsient. Üks tõsised bussiga haige, ütleme noh, närvihaigus mis on meile selge, kust suurt inimest aidata ei saa, võtab aega, sellest, inimesed õpivad, on palju. Me võime talle öelda, kuidas öelda. Väga lihtne ära panema raske haiguse diagnoosi parandada ei saa teed valmis, eks ole, võiks öelda, et talle ka mingi lohutuse. Lõpetuseks ma siin läheb vaeva selleks, et inimest tundma õppida. Aga noh, palju selleks aega läheb, Egana vaevalt seda nüüd inimeste veerand tunniga selgeks saab, aga ta jõi, palju oled töötanud, siis ma arvan, mingi väga palju aega selleks ei lähegi, umbes saaksime nii inimesele seletada asja ära, usaldab, vaid ta usaldab, ütleme siis teist korda kohtuma temaga inimesed, palju aega võtavad need failid, kus on psühholoogilisi probleeme, tähendab neuroosi haiged. Esimesel kohtumisel ja ja ka ja ka järgnevatel. Sest et me peame oma sõnavõtus üsna palju kordama. Sest et inimene arsti juurde olles eriti esimest korda on küllaltki. Jätab väga vähe meelde sellest, mis ma talle ütlema jätab, meelde hoopis hoopis valesti. Ma olen küllaltki kujunud. Tagasi pärast tajuda, nõelad, näed, shopping ütles nii palju, ma tean, et mu elus nii ei ütle. Ja see ei ole mitte üks kord, vaid, vaid nimelt küllaltki palju kordi, tähendab selle tõttu, et ajudele jääks meelde, mida meie tahame tantsu soovitada või seletada, millest see haigus on, kuidas sa käituma pead. Mis teha selle nimel, eks ole terveks saada? Me oleme seda kaks-kolm korda vahel viis, kuus, seitse, kaheksa korda mitmesuguses erinevas sõnastuses ühe vastuvõtu ajal kordama. See võtab palju aega. Meeldib, eks ole ta negatiivseid asju, asju nagu, nagu ei, ei omandav, jäta meelde. Tõrjub nad välja selle informatsiooni, mis on üllatav, missugused noh, arusaamisi haigele jutust on vajudoy konkreetselt meelde, et kunagi näiteks. Ärevus mängib siin rolli selles sellises käitumises pettunud jah, ja et tõesti taimel oleks kasu sellest. Eelmisest palve. Pudru rääkida. Ta teatas, et ka Tallinna neljandas haiglas võib-olla räägiksime mõne sõnaga selle haigla patsientidest sinna vahel väga igatsete nägemispärast. Ei tea võib-olla sellepärast, et vähe teati põleti sellest haiglast. Haigla üsna tavaline meie haigla oma varustuse poolest mitte varem kui rajoonihaigla tehnilise varustuse poolest. Ainuke erinevus on olnud selles, et süüa isegi rahad on olnud suuremad, tunduvalt. Rahad ei ole olnud suuremad, need on täpselt samad kui ka teistes haiglates. Ja vahepeal, kui oli kitsikus rahaga, siis, siis ega neljandas haiglas oli ravimite raskem kui mõnes rajoonihaiglas kus asutused andsid haiglale raha ravimite muretsemiseks. Raadio, kus aru mitte väga tõesti-tõesti raske. Koridoris ei ole kunagi haigeid, kuna koormus ei ole niivõrd suur. Päralikku iseäralikku neljanda säilis, minu meelest ei ole olnud ja ei ole. Rahvasoo kõnelast ka sädeleb, sinna minnakse niisama ka puhkama, järelikult oli seal palju ka kergemaid haigeid. Muidugi kergemaid haigeid, kui võtame näiteks noh, keskhaigla suure paugu, mis kindlasti kus on niukene akuutse? Meditsiini haigla neljandas aines on võib-olla rohkem tavalisemad haigused tulenevalt sellest, et see elanikkonna arv neljas haigla teenindas, selle abi andis, on suhteliselt väike. Selle selle hulga seos ei saagi olla Kunigi palju akuutseid, raskeid haigeid. Nii et muidugi kergemaid haigeid oli, aga puhkusele puhkusena võib-olla oli seejärelravi osakondades olemine rohkem, sest noh, haiglast puhata, kui sul on raske haige kõrval onlaadis niukseid päeva vähe neid, siis mina olen vaadanud, ütleb minu meelest, igal inimesel on siin elus palju välja, aga, aga on ikkagi üks tõketrolli inimesi polikliinikus, siis kindlat, kindlat rühma, kes seal käivad sageli. Nõnda päevi kindlasti oma inimeselt kes käib restoranis, kes käib kalal, kes käib jahil, kes käib polikliinikus arsti juures. Igalühel on oma põhirollid. Ja võib-olla seetõttu mõnikord võib olla inimesi, kes mõtlevad, ma lähen haiglasse. Kindlasti olid ka. Kas tähendab haiglal oli ka periood, kus ta oli rangelt niisugune seisuste vahe seentega haigla? Enne kaheksakümnendat aastat. Olulisi probleeme, kes seal haiglas on, kuulina, oli nimekiri nii-öelda, nagu seal nimetatakse, kes on kontingent, kes ei ole, aga, aga võis sinna tulla ka. Ükstapuha missugune inimene. Aga vahepealsetel aastatel. Oli vist 80 ka kuni 87 siis kui meie tippjuhtkond ning vahetate siis muutusse väga rangelt määratletuks, kes seal võisid käia? Kes sees, kes väljas, kuigi me teame, et homme võib-olla. Aga see mees, minister ja teine, kes täna siis homme võib saada sinna. Sel perioodil eraldati väga ära inimest. Kõrval teisi inimesi sisse võtta oli suhteliselt raske, kui sa ei võta, siis tuli teha pikad nimekirjad, sellest need nimekirjad kõrgemal pool veel kinnitati, vaadati üle lahti bürokraatia, toimus. Oota üle siin ettepanekuid, meil on ta haigla sisulise likvideerimise kohta jääte, kuuluks kõigile. Kuidas niisugusse, suurde võrdsustamisse meditsiinist suhtute? Ameerikas on kõik reguleeritud rahakotiga rahaga kõik asjad, ma usun rohkem raha, saad lubada endale. Missugust haiglat tahad, missugust kirurgi tahad, missugust palatid, missugust süüa määrab raha, eks ole? Nüüd püütakse jälgida reaalselt võrdsust. Ja võib-olla sellepärast on ka kriitika alla neljaks haigla sattunud, kuna ta oli puhtalt ametkondlik haigla ametkondlik loodame seda kriitikat nii palju ei olekski. Meremeestel ju on raudtee lastel oma haigla on siseministeeriumil oma haigla nende vastu millegipärast vähemalt ajalehtedes kriitikat lugenud ei ole. Et neljanda haigla vastu see kriitika on tulnud, on tõenäoliselt ka sellest, et et ta ei ole puhtalt ametkondlik haiglas ühest ametkonnast naha etel, näiteks Hector minister kuulub perekonnaga samal ajal, teine inimene kuulub mees, naine ei kuulu või kuulub naine, mees ei kuulu. Mis mina olen kogu aeg selle vastu olnud ja kritiseerinud, seda sellepärast, et niisuguse abi osutamise lisaks perekonda küll eraldada ära. Ja samast ametkonnast näiteks paljude kuul. See muidugi õiglane ei ole muidu, milles väila pole midagi iseäralikku seal natukene võib-olla üle paisutatud, see tähele panusel. Hõredamalt säilitada nende näidatud luuletajaid, millistes paikades haiglad mujal maailmas asuvad. Ma tahan selle küsimusega rihtida sinnapoole, et kuidas te suhtute sellesse diagnostikakeskuse tõstitamisse. Mille sai Leoloogia 1000-l raudtee trammi lennuliini vahepeal sobimatu probleem vanemate olnud siis siin, et kui üks ametnik, kellel on auto kasutada, jääb pensionile, millega ta siis sõidab linna äärde, kus peaks olema õige haige. Samuti? Vaata meie lihtsa probleemi sinna tulenenud haiget kõigis Tallinna Hailt, kus auto pargib seal korraliku haigla ümber, peab olema praegusel ajal kindlasti väga suur tark. Ja muud, ka teisi probleeme, mis on lehtedes küllalt arutatud kuid arutuse alla voodis siis kuju enam midagi muuta ei saanud. Nii et see kompromiss lihtsalt pidid esinema praegu vaid see näitab ka seda suuremat defitsiiti. Seda võib öelda, või nagu närviarst Haine aine aju, hallaine defitsiit, kompetents. Erialad on ilmsiks tulnud, otsustas üks gruppe inimesi, eks ole, Daila tunneb, et diagnostikakeskus tuleb sinna panna. Seda ei avalikustatud. Ja kui see selgeks sajuta sinna panna, siis oli hiljaaegu ta midagi enam teha pole, seal ta on. Esineda siin veel jääb, seda on vaja. Aga samas on ta taas üks viga tehtud loominguga. Meenustasime professor shopping oma jutuajamiste raamatust. Arskele patsiendist, keda ta raamatu lugejatena Kujuta ette ma kujutaks ette rohkem, võib-olla üliõpilast ja, ja noort arsti vähem vanemate arsti, kes on välja kujunenud sellele ei vasta enam-vähem eksitega enam suurt ümberinimene ei, ei õpi. Mõningaid fakte saab muidugi igaüks, aga põhimõtteliselt ikkagi üliõpilasel ja noorel arstil. Ta pole veel oma kutseoskustes nii kindel, ei ole või kes sind nii armunud ei ole? Ja ma arvan, ta ilmselt läheb rahva sekka ka mulle tundub, ta on üsna sellise farmas kirjutatud. Romaanil ostab rahvas ära, ma arvan, suure osa meditsiinilistest raamatutest, sest kui meie skripte Amedi kvoorumi tiraaž on kuus 7000 eksemplari, selle raamatu tiraaž oli 1000 eksemplari, arste on meil üle 6000 kõik arstid, no mitte ei osta, sest et palju on venekeelseid arste, kes loe eestikeelseid. Suur osa meditsiiniraamatutest eritis krüptomedy foorumites, Tomile rahustatud on jäänud ainult paar-kolm raamatut, ma vaatan, mis on väga spetsiifilised naha kui diagnoosimine ja nii et meil ostavad ikkagi potentsiaalsed patsiendid suure osa meditsiinist ära võla patsiente, loodus on raamatutel nii autogrammi küsinud. Need meie inimesed tunnevad väga suurt huvi. Meditsiini vastu paistab mingi osa inimestest. Võib-olla see on ka sellest tingitud, et ei ole ju lugeda midagi, mis oleks kirjutatud ekstra rahvale. Nii nagu mujal maailmas on. Selle tõttu nad loevad siis seda, mida kirjutad, omad probleemid, sest me kirjutades teame, et seda loetu patsient võib-olla alati, aga peame sirutama seda asja, kuidas teile mõlemale korrale või kirjutada ei saa. Nii et need tegelikult raamatu kõige mõeldud ikkagi ainult arstile, puhtalt need kirjuta patsiendile, siis tuleks seda hoopis teistmoodi teha. Tegelikult ma arvan, et me, meil on ikka väga palju niisuguseid intelligentseid ja haritud inimesi, kes kes sellestki midagi saavad.