Tere, head kuulajad, eetrisse jõuab oktoobrikuu viimane rahvateenrite saade ning siin räägime ikka selle nädala uudistest, vaatame pisut ettepoole, aga ka tagasi. Tänased rahva teenrid on Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht ning ütleme tere ka Tartusse. Tere hommikust. Sulev Valner, siis külauudis poee? Jaa, loomulikult. Äärmiselt tähtsa ühiskondliku organisatsiooni pressinõukogu esimees ning tänane saatejuht Lauri Hussar vikerraadiost ja sellel nädalal räägitud vabadusest ja selle piiramisest. Sellest on räägitud 40 kirja kontekstis, mille valmimisest möödus sellel nädalal 30 aastat. Veel on räägitud riigikontrolli vabadusest teha kriitikat. Ajakirjandusvabadusest on sellel nädalal juttu olnud, kui avalikkuse ette jõudis uudis, et Hiiu lehele peatoimetaja Hardo Roosna väitel on Hiiumaavanem andnud lehe omanikule korduvalt mõista, et peatoimetaja tuleks ametist vabastada. Maavanem on neid väiteid eitanud, aga sinul, Sulev pressinõukogu esimehena on tulnud seda teemat ka kommenteerida ja sa oled ennast maakonnalehtede teemaga ja ja president vabadusega meie väiksemates väljaannetes küll väga hästi kurssi viinud. Nojah, on on nagu tulnud olla isegi mõnevõrra üllatuslikult sellise teatud tormi sees, et et kui ma sel nädalal kirjutasin ühe arvamusloo Eesti päevalehte, siis. Ma ise arvasin küll, et, et noh, tore, kui seda mõni oluline inimene loeb ja, ja võib-olla et keegi ka natuke reageerib, aga aga et sellest tuli kohe selline selline suure suurem arvamuste vahetus. See iseenesest on väga positiivne, sest see võib-olla isegi annab, annab alust uskuda, et, et olukord ei ole väga hull just selles tähenduses, et ma, ma oleksin täna võib-olla isegi optimistlikum ja, ja rahulikum meie meediavabaduse pärast, kui võib-olla kolm-neli päeva tagasi. Aga samas, Sulev olukord on ju väga hull. Kui lisaks sellele juhtumile on veel mitmed maakonnalehtede toimetajad või peatoimetajad vihjanud sellele, et, et, et ka neile on tehtud, aga ikkagi nagu väga selgeid ettekirjutusi või, või antud korraldusi, et justkui kuidas nad võiksid maakonna kontekstis käituda ja milline ajakirjanik on soovitud või mitte, et siin ka Raplamaa Nädaline on tegelikult andnud mõista, et, et ka nendel on survet avaldatud ja nii edasi Ei tähendab selles mõttes, et sellised murettekitavad märgid on õhus, see on, see on täitsa selge, aga eks sellest on ka see, kogu see poleemika. Ma tahan öelda, et, et hea on see, et sellised märgid on leidnud nüüd paaril viimasel päeval sellist väga-väga üksmeelsed ja ka isegi üllatavalt kõrgetasemelist hukka mõista. Kuni valitsuse liikmed vaata nii välja, kes on nagu hästi-hästi minu meelest sümpaatse sellise kindlameelsusega Tõnis Lukase, Jürgen Ligi suu kaudu nagu teada andnud, et see on täiesti uskumatu ja lubamatu ja ja nad väga loodavad, et tegu on, on mingi arusaamatusega. Et noh, ütleme nii, et mulle oleks ka tegelikult iseenesest meeldiv teada, et tõepoolest millestki natuke valesti aru saadud ja ja kõik ei ole nii hull. Aga noh, eks need konkreetsed asjaolud nüüd iga igal konkreetsel juhul paljuski jäävad ka ka need sõna sõna vastu isolatsiooniks, et ega me liiga täpselt kes juures ei ole olnud ju täpselt ei tea, mida keegi kellelegi. Ütles vabadused on niisugused asjad, millega Lauri sil, saadet alustas, et vabadused on niisugused asjad, mille nimel tegelikult tuleb kogu kogu aeg ja iga päev ja igal igal igal hetkel igal tunnil võidelda, sellepärast et vabadus ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Ma mõistagi ei ole originaalne selle selle avalduse juures siin aga, aga mul on isiklikult näiteks väga hea meel, et Sulev pressinõukogu esimehena selle teema üles tõi ja mul on ka väga hea meel selle üle, et, et sellise reaktsiooni sai minu meelest näitab, see näitab see siiski seda, et et just see, just see valulisus, selle reaktsiooni valulisus, et see teema on äärmiselt oluline. Jaa jaa, ajakirjandusvabadus, ajakirjandusvabadus on meil väga oluline ja minu meelest on see, et pressinõukogu üleüldse, kui ta on selline laiapõhjaline organisatsioon tegelikult ikkagi aeg-ajalt peabki välja tulema avalikkuse ette ja selgitama selgitama seda, et lisaks sellele, et ajakirjandusel olemas vabadus on olemas neil ka vastutus, ehk siis seda, et pressinõukogu ju kogu aeg tegelikult langetab ka otsuseid, kui kui keegi tunneb, et, et ta on, ajakirjandus on teda kuidagi vääralt kohelnud ja, ja esitab siis kaebuse ja siis pressinõukogu seda menetleb. Ja see on sul hea, kui pressinõukogu minu meelest aeg-ajalt tuleb ja siis siis ka nagu selgitab seda, et, et millised on olnud need ajakirjanduse eksimused ja et ajakirjandus on see vastutus täiesti olemas. Muidu tekibki see foon, mida Sulev oma artiklis väga kenasti kirjeldas, kui kui teatud poliitikud hakkavadki vihjama, et, et ajakirjandus ongi midagi nii-öelda Bastikate, räpast või Tiltla või kuidas see sinu väljend. Ei, see ei ole minu väljend, jah, aga noh, ma loodan, et seda väljendit ei pruugi ka jah, rohkem eriti palju kasutada. Aga, aga et on küll jah, muidugi see sellel asjal nagu kaks poolt, et et me ei tohi mingil juhul öelda, et, et meediakriitikat ei tohi teha vastupidi meediakriitikat, et võiks head argumenteeritud meediakriitikat võiks olla palju rohkem ja ma arvan, et selles osas on, on täiesti õigustatud ja ka, kui seda tehakse riigis ja kohalikul tasandil kõige kõrgemal tasemel. Ma arvan, et ükskõik, kas president, peaminister või maavanem on täiesti nii-öelda täpselt nagu iga teine kodanik õigustatud tud ütlema, näiteks kui meedia milleski on eksinud, sellele viitama tema, selliseid ütleme küsimusi ja omapoolseid noh, ka ettepanekuid, ütleme et tõepoolest, et neid asju paremini teha, et see, see kõik on nagu väga asjakohane ja seda, seda võiks isegi palju rohkem olla. Ma arvan, et kriitilisust meedia suhtes peaks näiteks sellest on palju räägitud, aga peaks ka rohkem tegema. Et koolis võiks ikkagi noortele toda meediakriitikat ja meediasse kriitilist suhtumist positiivsele, konstruktiivses mõttes kriitilist suhtumist, et ärge võtke iga sõna nagu päris tõena. Ärge et, et kõik, nii nagu ajakirjaniku tööpõhimõte on, et iga asja tuleb eri allikatest kontrollida, nii ka ka meedias ilmuvat on üldiselt tervislik, eks ole kusagilt üle kontrollida, enamasti. Et kas see on, kas see ikkagi on nagu päris viimase instantsi tõde alati. Aga mina tahaks öelda sula sulle, et mu küll siiralt pean lugu sellest tööst, mida meie maakonnalehtede ajakirjanikud teevad, et tõsi, võib-olla seal on ka midagi kritiseerimist väärt, aga, aga ikkagi see, need tingimused, milles nad töötavad ja, ja selles suhteliselt nagu, nagu kitsas allikate ringis. Nad julgevad ikkagi võtta üsna teravaid seisukohti, arvestades võib-olla võimalusega, et, et nad kaotavad ühe allika, kui nad seda kritiseerivad ja nii edasi, et, et tõsi, on ka teistsuguseid näiteid, kus liigselt läbi põimunud, põimunud suhtevõrgustik on kujunenud takistuseks ühe või või teise loo välja tulemisel. Aga üldiselt on nad püüdnud seda ikkagi vältida ja on jäänud ausaks nii iseenda kui lugejate suhtes ja selles mõttes on see on see töö küll nagu tunnustust väärt, mida meie maakonnalehtedest teha. Ja muidugi, Lauri, kas sa kujutad ette seda olukorda, kus näiteks kohalike ajakirjanik töötab suhteliselt väikeses kogukonnas, tal on, eks ole, tal on endal tere, tal lapsed käivad koolis ta lähedased sugulased, eks ole, töötavad sealsamas asutustes on ettevõtjad, nii et nii et see nad on kahtlemata selles osas minu arust täiesti tugevas riskirühmas, aga, aga tegelikult näited kinnitavad just nimelt seda, mida sa ütlesid, et nad teevad ikkagi valdavalt väga head tööd ja ja ei ole põhjust selles kahelda, näiteks me tegime Postimehes enne kohalikke valimisi sellise maakonnalehtede ringi, kus siis maakonnalehtede julgeksin öelda, juhtivad ajakirjanikud kirjutasid meile nii-öelda kohalike valimiste-eelsest seisust ja poliitilises seisus seal seal regioonis ja ja nad tegid seda, leidus väga palju kahtlejaid, muide, kes, kes arvasid, et nad ei, nad ei nad, et nad võib-olla ei julge niimoodi kirjutada päris päris ausalt, aga täiesti selleks kõik täiesti vastupidi. Nad tõestasid, et nad on esiteks väga tugevad ajakirjanikud, et nad teevad oma tööd väga hästi. Seal kohapeal, aga ma esitaksin ühe sellise laiema küsimuse teile, et kuidas teile tundub, et kas on tekkimas mingisugune mentaliteet, et ajakirjandust ongi võimalik survestada. No ma loodan, et ei ole, aga mulle tundub, et see, see oht, et selline mentaliteet või, või oleks võinud hakata tekkima või võiks hakata tekkima, muidugi olemas. Aga noh, ütleme seesama paari viimase päeva avalik reaktsioon loodetavasti kinnitab, et no ütleme nii, et, et ma arvan, et ükski järgmine ametiisik ei taha korrata Ta sedasama situatsiooni, mis, mis nagu Hiiumaavanema suhtes näiteks noh, väga kergekäeliselt enam seda seda seda ei tehtaks. Et selles mõttes ma usun, et kogu sellel jutul on olnud ka tugev selline preventiivne mõju. Mitte ainult et ma arvan, et ei ole isegi nagu vajal liigselt nagu nagu jääda kinni võib-olla mingisse üksiku maakonna ühte konkreetsesse situatsiooni, noh et kas seal, Hiiumaal nüüd täpselt maavanem ütles seda, eks ole, või, või öeldi seda kuidagi teisiti või eks ole, anti mõista aga põhimõtteliselt, et selline selline surve kui selline on lubamatu, et see, see sai, nagu ma arvan, päris selgeks ja nii-öelda ma loodan, et mõneks ajaks on see nüüd Eesti ühiskonnas jälle selgeks vaieldud, ehkki mul ei ole mingit illusiooni, et igaveseks ajaks ma arvan, et võib-olla aasta pärast, kahe pärast, kolme pärast tuleb jälle keegi ja proovib neid piire, ma tahan, siis tuleb uuesti võidelda. Ma tahaks sellest teisest üsna omanäolisest survestamiseks ka rääkida, et et siin viimaste nädalate jooksul me oleme päris palju lugenud uudiseid selle kohta, et et keegi on justkui huvitav, et eelolevate valimiste eel toodaks poliitreklaam rahvusringhäälingu eetrisse ja ja praeguseks on siis palutud ka õiguskantsleril kontrollida, kas rahvusringhäälingu seaduses sätestatud reklaami edastamise keel vastab põhiseadusele paragrahvile 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja sellest õiguskantsleri seisukohast võib üsna palju oleneda. Ma olen kuulnud, et see seisukoht on ka üsna pea valmis saamas, et tõenäoliselt selle seisukoha alusel vaadatakse, kuidas edasi tegutseda, aga, aga poliitikute seas samuti selles küsimuses üksmeelt ei ole, et üldise üldine hoiak on see, et selles küsimuses ollakse kõhkleval seisukohal. Aga ma tean, et rahvusringhäälingu juhatus on täiesti selgelt poliitreklaami rahvusringhäälingu eetrisse toomise vastu. No mina võiksin siin öelda näiteks seda, et puhtalt lihtsalt vaatajana, mina olen seda kogu seda aega täiesti, see on täiesti absoluutselt subjektiivne arvamus. Mina olen kogu seda laega siiralt täiesti nautinud, kui kui rahvusringhääling on olnud sellest pesupulbrireklaamist vaba ja, ja ma arvan seda, et, et kindlasti on valimisreklaamil oma teatud roll täita noh kas või kas või selles mõttes, et noh, nii-öelda see pesupulbri Vik roll, et tutvustada kasvõi mingisuguseid nimekirjas olevaid nägusid või midagi taolist. Ma arvan, et, et küll toorium tervitaks, kui seda otsust ei tuleks, et rahvusringhääling seda, seda osa sellest reklaamist näitama hakkab, et avalikkus ootab, ma arvan, et juba põnevusega neid valimisstuudioid. Sellised kombes, loodetavasti Hargla praegu põnev debatt, nii et, et ma arvan, et see on nagu informatiivne osa Nonii Neeme, sina oled vastaga, Sulev, ma üllatusega lugesin ajalehest, et sina ütled, et mingitel tingimustel võiks poliitreklaami rahvusringhäälingu eetrisse lubada. Vaat siin peaks, minu meelest on asi, mida me saame ju ilmselt rääkida praegu ainult väga teoreetiliselt, sest mingit selget ettepanekut ei ole ju tegelikult esitatud, et räägitakse läbisegi täiesti erinevatest asjadest, räägitakse reklaami müügist, rahvusringhäälingus, eks ole, ütleme, et valimisreklaamitoomist sellena parteid tooksid oma raha ja ostaksid rahvusring käelingult reklaami, mis on nagu üks asi räägitakse hoopis teisest asjast, et et neid reklaamklippe, võib-olla inimeste nii-öelda informeerimiseks võiks ka rahvusring pallingust tasuta näidata. Et mingid inimesed mulle tundub, et siin tegemist kahe täiesti erineva asjaga. Et üks, üks on tõepoolest, mis avab kogu selle debati, et kas rahvusringhäälingus mingisugust reklaami võiks, võiks teha, kas reklaami selline totaalne piirang on nagu täiesti, eks ole õigustatud või mitte. Ja teine asi, mis räägib, et on mingid klipid, mis tehakse valmis ja mida äkki võiks rahvusringhäälingus näidata. Ta ütleme inimeste informeerimise huvides. Ma ütleks, et selle teise puhul on pigem tegemist mitte reklaamiga nähtusena, vaid pigem oleks tegemist mingisuguse, ütleme siis tutvustava saate formaadiga. Ma ei ütle, et see on mingi hea või, või väga tore saateformaat. Ja et reklaamid kindlasti nüüd noh ütleme tõenäoliselt, ütleme me kõike. Ta on valimisreklaamväkke, eks ole, see meile ei meeldi põhimõtteliselt nad ajavad seal populismi jama, valeta võtavad ja nii edasi, aga, aga samas teisest küljest jälle on see on see tõesti mingi reaalsus, mis seoses valimi, sest ega mida teadlikul valijal oleks nagu hea teada, et ahah, et see partei mängib sellist reklaam ja see mängib sellist reklaami, et selles selle informatsiooni saamise mõttes ma ütleks, et kuskilt võiks need klipid nähtavad olla. Sest ma tunnistan, minul, mul on endal olnud mitugi korda varasemate valimiste eel selliseid situatsioone, et olles üldse võib-olla mitte väga suur televaataja ja noh, olnud viimasel ajal ja ja eriti kui vaadata, siis pigem rahvusringhäälingut või kuulan vikerraadiot. Ma, ma tõepoolest, kui keegi küsib, et kas sa oled näinud Keskerakonna või IRL-i või või reformi Erakonna, seda või teist reklaamklipi, ma olen pidanud sageli tunnistama, et teate veel ei ole, et ma ei oska kaasa rääkida, ma ei ole seda näinud, et ma olen küll kuulnud mingisugust mingisugust nii-öelda kaudset tagasisidet, et vot, et Keskerakond ütleb seal seda. Well ütleb seal seda, aga, aga ma oma silmaga pole seda kuskil näinud. Ja Ma arvan, et sellise situatsiooni puhul võib-olla ei ole paha, kui näiteks valimisdebati eel rahvusringhäälingus näidatakse ära, ütleme seal debatis osalevate erakondade need reklaamklipid, millega Nis rahvast nii-öelda hullutatakse ja siis saaks näiteks järgnevas debatis küsida, et aga miks te sellist reklaami näitate Ma olen ka kuulnud seda argumenti, et et ainult rahvusringhäälingu teleprogrammide vaatajad justkui ei saa kätte seda väga olulist valimisreklaamierakondadelt, mis, mis reeglina ei ole küll väga sisuline, see kätkeb endas selliseid lauseid, millega meil on sageli üsna vähe peale hakata, tõsi, nii mõnigi mõnigi lubadus on võib-olla pisut konkreetsem, aga aga samas millegipärast ma kahtlen nendes inimestes, kes ütlevad, et nad vaatavad ainult Eesti televisiooni ja teisi kanaleid vaata et pigem mul on siiski mul on siiski alust arvata, et nii mõnigi kord klopsitakse ka eratelekanalitele ja saadakse sealt see annus kätega poliitreklaami näol. Ma tahaksin jagada siinkohal tegelikult ühte oma kogemust, mis on seotud reklaamiga ja, ja mis võib olla äärmiselt oluline, arvestades, et kui me räägime siin ikkagi reklaamitoomisest rahvusringhäälingu eetrisse, et, et ka see nüanss on vaja lahti rääkida, nimelt et minu kogemus nelja aasta tagant teeveegolmest räägib küll sellest, et reklaami sissetoomisega võib vähemalt telesaadet või programmi oodata ka mainekadu ja tegu puudutas siis toonaseid TV3 seitsmeseid uudiseid, mis oli üks, 25 minuti pikkune saade ja ühel hetkel omanikud leidsid, et saade on vaja lüüa kaheks ja sinna vahele panna. Vahele on mõistlik panna reklaamiklipid selleks, et hajutada reklaamiaega terve tunni peale, see oleks optimaalsem. Ja, ja noh, kõik tundus justkui nagu nagu õige olevat, et tõepoolest eratelevisiooni aspektist lähtudes on väga õige samm juhtus vaatajanumbritega, see oli üsna drastiline, nimelt nädala jooksul selle sammu tulemusena vähenes, vähenesid vaatajanumbreid mitukümmend protsenti ja, ja, ja põhjus oli lihtsalt selles, et vaatajatele see samme ei meeldinud, nad olid harjunud saama ühte väga konkreetset hästi pakendatud toodete ja kui nüüd hakati seda reklaamiga kaheks lööma, siis põhimõtteliselt väga paljud vaatajad leidsid, et see neile ei sobi ja vaatajanumbrites kajastus tõepoolest 20 30 protsendilise kukkumisena. Ja, ja ma, ma väidan, et sellise selline otsus reklaami sissetoomise kohta võib olla äärmiselt tõsine mainekujunduslikust aspektist, et, et see maine kaotamise võimalik aspekt tuleb siinkohal väga tõsiselt läbi analüüsida. Kas Sulev, vabandust, ma tahan täpsustada korra, seda sinu välja toodud ideed, et et kas, kas ma sain õigesti aru, et sa ei pidanud silmas, on niivõrd, mitte seda, et reklaami näidatakse kuskil saadete vahel, kuivõrd võiks olla mingisugune hoopis teistsugune valimissaadete formaat vaat mille sees siis võiks ka need klipid kuidagi läbi käia vä? No ma pigem praegu selles, selles mõttes käigus mõtlesin seda jah, et kuigi ma pean tunnistama, et sellise jälle puhtalt arvamuste paljususe või erinevuse, kas mulle nagu ei meeldi ka selline väga jäik suhtumine, et nüüd nii-öelda selle paha reklaami nii-öelda iga hinna eest nii-öelda mahategemise suhtes, et see on kuidagi nagu väga ka ka mustvalge või lihtne seisukohta, et ütleme, mul on siin praegu siin Tartus laua peal, tänane Postimees mulle põhimõtteliselt meeldiks, et kvaliteetajale Postimehes oleks reklaamivaba, mitte et mul näiteks siin tänase Postimehe esiküljel ei oleks suurepärane puhkus, Aqva spaas. See on demagoogia, see on. Sa ei pea, sa ei pea seda reklaami lugema, aga kui televiisor ei pea, kui televiisorist tuleb see reklaam, siis sa oled sunnitud seda vaatama või kanalit vahetama, et selles mõttes silmad libisevad sellest reklaamist. Et üle, aga, aga, aga, aga televiisoriga see nii lihtne ei ole, sellepärast et et sa ei saa edasi kerida, tõsi, tänapäeval on võimalik ka edasi kerida ja juhul, kui sa oled hakanud seda konkreetset programmi salvestama hakanud natuke hiljem vaatama ja siis sa lihtsalt kuue või kaheksakordse kiirendusega kerid sellest reklaamist üle, nii on see võimalik. No me võime öelda, et need on täiesti erinevad asjad, aga, aga see on nagu teatud kompromissi küsimus, et kahtlemata Ta ajalehed oleksid ka paremad, kui seal reklaami poleks, aga me teame samas, et see on nagu oluline osa. No siin on sissetulek ühte siin räägime me selles nimelt sellest poolest, mis, mis jutt käib nagu reklaamimüügist ostmisest, eks ole, mis on üks üks ütleme et kui me, kui ma ütlengi, et sellepärast minu jaoks on nagu ja kõigepealt aru saada, millest me räägime. Et kui ma ühest kohast loen, et jutt käib nende klippide tasuta näitamisest Eesti televisioonis või ütleme siis rahvusringhäälingus, mis ilmselt peaks tähendama ka raadioringhäälingus, siis raadioklippide esitamist. Et, et see on nagu siiski üht tüüpi tegevuseks on, selleks ei pea looma rahvusringhäälingule reklaamiosakonda, selleks ei pea hakkama, eks ole, seda ostma ja müüma. Hoopis teine tegevusse või teine asi on see, et tõepoolest luuakse, reklaamiosakond, hakatakse võtma vastu tellimusi, hakatakse müüma ja ostma reklaami. Kuigi ma ütlen, et ka sellel puhul ma ütleks, et minu meelest ei saa, ei saa priori öelda, et see nüüd rikuks kõik ära. Et minu meelest ei ole noh, olles töötanud ka ringhäälingus nii reklaami müümise ajal kui, kui ilma selleta töötanud ajalehtedes, kus reklaami müüakse et põhiline küsimus ei ole ikkagi selles, et kas reklaami üldse on või ei ole, vaid kuivõrd, et ütleme, reklaami müük on lahutatud sisulistest valikutest, kuivõrd on, on selge, et reklaami jaoks on mingisugune kindel maht mingites kindlates kohtades ja see ei muuda sisulisi valikuid, et selles, selle sellega on ju tegelikult kõigis suuremates, näiteks ajalehtedes toime tuldud põhimõtteliselt. Sa mängisid siin ka mõttega, et igale kandideerijale või siis või siis mingile grupile tuleks anda nende 30 sekundit kuulsust mingisuguse teistsuguse klipinaal ka, et et selles võimaluses ma julgen küll väga siiralt kahelda, sellepärast et kui midagi sellist hakatakse kokku panema, siis küsimus on ikkagi selles, et kes selle eest maksab, millise kvaliteediga see on, üleüldse huvitab ja kuidas sellisel juhul vormistatud on, et sellisel juhul ma julgen ikkagi nagu nagu konkreetse kvaliteedis siiralt kahelda, elu näitab, et, et sellised projektid ei ole kuigi edukad. Aga, aga mis puudutab, võtab veel seda reklaami näitamist, siis siis olgem ausad. Ega ega need klipid nüüd väga sisulised ei ole ju, mida me, mida me tegelikult näeme, need, need kätkevad endas ühte kohta hüüdlauset ja, ja kui ma seda ideed kuulsin, et reklaam võiks, võiks rahvusringhäälingu eetris tulla, poliitreklaami ma silmas pean või siis vähemalt selle mõttega mängiti, siis ma siis ma küll väljendasin ennast ka väga selgelt ja ütlesin asjaomastele inimestele, et rahvusringhäälingu võiks ikkagi teha neid asju hästi, mida ta oskab teha ja ta rahvusringhääling viib läbi valimisdebattides intervjuusid kandideerivatel inimestega ja, ja see on see, mida me teeme hästi ja eelolevate valimiste kontekstis võib kindlasti öelda, et rahvusringhäälingus tuleb märkimisväärsel arvul poliitilisi debatte ja see on kindlasti parim viis nende seisukohtade ja arvamuste väljaütlemiseks poliitikaks plaami sissetoomine võib anda valijale ka pisut teistsuguse sõnumi, arvestades, et et poliitreklaamiga seoses on inimestel ikkagi valule läbi ka madalam ja nad nad hindavad seda võib-olla teisiti ja ka see sõnum, et me toome poliitreklaami rahvusringhäälingu eetrisse, ainuüksi see sõnum võib paljudes inimestes juba trotsi tekitada. No ja kas sa nüüd räägid nagu väga palju pigem küsimusest, et kas see, kas see samm oleks populaarne või mitte ja siin ei ole üldse kahtlustki? Jah, see oleks ilmselt ebapopulaarne, seda me ju näeme kogu sellest avalikust reaktsioonist sellele diskussioonile, eks ole, viimase ütleme paari nädala jooksul mina praegu lihtsalt ütleme siis meelega esindaja on ebapopulaarsed seisukoht. Eks ole võtta endale nii-öelda tule peale, praegu. Aga minu meelest ei ole see noh nagu noh, et selles, selles ei ole kahtlustki, et ta populaarne ei oleks, see populaarsuse jaoks seda tõesti rahvusringhäälingul vaja pole. Pigem on küsimus, et kas see oleks nii-öelda, kas sellel oleks mingit õigustusi või vähemalt, et kas sellele peab nii kategooriliselt kohe ei ütle ma lihtsalt sellepärast. Ta ilmselt on ebapopulaarne, ma räägin Et sa ise sa ise ütlesid, ütlesid selle välja ja et, et kõik on segamini nagu puder ja kapsad, et üks räägib ühest ja teine teisest asjast, siis sinu oma jutt on tegelikult umbes sama segane. Et kui sa segad ära Lustlikud ajalehed ja avalik-õigusliku eetri, aga minu arust see mõte. Tähendab, mis puudutab näiteks võimaliku näiteks mingi mingi teise formaadilisi valimissaata tõid näiteks mingit mingeid tutvustavaid valimissaateid minu meelest see mõte on küll asi, mis, mis, mis võib-olla mingil moel vääriks edasi mõtlemist. Küll aga vaata seda nii-öelda ajupesutüüpi, reklaami, mida ma usun, et enamik poliitikuid kindlasti silmas peaks, kui, kui me hakkame rääkima mingisugusest tutvustavatest klippidest, siis ikka see, et Prime taimil ehk siis kõige paremal eetriajal ja kindlasti saadete vahele ja tont teab mis, mis filmide vahele veel. Et nemad peaksid kindlasti seda silmas, aga, aga kui rääkida mingisugusest sellisest teistsugusest formaadist, siis ma arvan, et siin võiks olla küll arutelu koht selles selles suhtes, ma olen sinuga nõus. No mina jälle ikkagi endiselt ütlen, et see kogu see reklaamiütleme, et see kokkulepe, et rahvusringhääling on noh, nii-öelda totaalselt reklaamivaba, ehkki selles on ju teatud mööndused, eks ole, suurte spordivõistluste ja ja kultuuriteadete osas teatud osas seal kuskil vaielda, kuskohast alates see sarnaneb reklaamiga. Aga et see on niisugune kokkulepe, mis on Ühel hetkel sündinud, aga see ei ole sugugi mingi a priori nii-öelda, et kogu maailmas niimoodi, et on avalik-õiguslik ringhääling, kuid Euroopas, kes näitavad reklaami ja on avalik-õiguslike ringhäälingut, kes ei näita enam-vähem noh, ma praegu täpset statistikat ei oska öelda, aga ma ütleks, et see võib osutuda, et seal on umbes pooleks. Et selle selle tõttu no ei saa öelda, et olemuslikult, et nii-öelda need asjad kindlasti ei käi mitte mingil juhul kokku. Ja mis puutub seda argumenti, nii et, et kui et kui poliitikud saavad nii-öelda nii-öelda näpuukse vahele, siis kindlasti läheb läheb nii-öelda kogu käsi ja, ja kõik läheb nii-öelda vastu alla vete vastu taevast, siis no ma, ma ütleks, et natuke, see on minu meelest nagu selline anonüümsete alkohoolikute mõtteviis, et et ei tilk ikkagi sellepärast, et siis pöörab kohe ära. Et. Et noh, et ei ole Minu meelest me võiks ju täiskasvanud inimestele öelda, et, et midagi nii hirmsat ei pruugi selle reklaami manageerimiseks tegelikult tegelikult olla ja ma ütlen, et seesama näiteks ajaleht Postimees No väga kenasti anonüümsed alkohoolikud on täiesti täiskasvanud inimesed ja mõnikord on see, et litsi võetakse. Aga sa unustad ära ühe väga olulise nüansi. Nimelt kahjuks valimisreklaame ei lähe meil reklaamiseaduse alla või vähemalt teda teda ei tõlgendata ja reklaamiseaduse kontekstis ja seetõttu on lubatud ka halvustav valimisreklaam ja kahjuks 20 30 protsenti viimaste valimiste kogemuse põhjal me võime öelda, et on tegu ilmselgelt halvustava reklaamiga. Mida nüüd arvata sellest, et kui halvustavad klipid jõuavad ühel hetkel rahvusringhäälingu eetrisse enne näiteks õhtust aktuaalset kaamerat üks poliitik lihtsalt tõrvab täiega teist, mis siis saab, et sellisel juhul ühel hetkel inimestel tekib see emotsioon, siis tulevad uudised ja siis kandub nii-öelda nagu kogu see emotsioon sinna nagu edasi, selle asemel, et et korralikust valimissaates saada korralikult poolt ja vastu argumendid, ta saab lihtsalt ühel hetkel mingisugust suunatud vihavoogu. Aga samas ei ole, see ei ole mitte millegagi põhjendatud. Aga samas täpselt, see on justkui varasema jutu juurde tulla, siis sa ütled, et et aga ta tõenäoliselt kuskilt erakanalist ikkagi on seda näinud, et selles mõttes ta saab aru küll, mis asjaga on tegemist või õigemini, et ta ei tule talle nagu noh, kuidas öelda selles mõttes üllatus osana. Et, et küsimus on suuresti ka tegelikult selle reklaami korralikus märgistamises, et kas on võimalik sinna ette ja taha väga selgelt öelda, et et see, mis te nüüd kuulete või nüüd kuulsid, et see on nagu nagu suitsupaki peal, et see võib olla kahjulik läbi selle, et see on selle, see ei ole, ärge seda võtke nagu, nagu nagu kõike muud, et võtke seda kui valimisreklaami. Ma ei tea, ma ütlen, et siin on kindlasti karida, et ei, ma ei taha, tähendab, jääda siin nüüd selleks nii-öelda iga hinna eest selle, selle reklaamikaitsjaks, aga ma lihtsalt ütlen, et on minu meelest erinevaid argumente päris mustvalge kajale. Aga väga oluline selle debati juures on minu meelest ka see, et, et kui me, kui me mingisugustest tõesti mingisugustest asjadest räägime, et siis me saaksime nagu nendest asjadest ka ühtemoodi aru ja äkki äkki siin toob näiteks lähitulevik selles osas natukene ka selgust, et kui siin need vastused, millel Lauri viitas Me ootame õiguskantsleri hinnangu ära, aga, aga räägiks pisut sellel nädala kontekstis ka avalikus avalikust kirjast Eesti NSV-st see on siis dateeritud 28. oktoobriga 1980 ja pandi nädal hiljem teele, millega siis 40 toonast haritlaste püüdsid kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest ja tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi või diskussiooni võimutseva kommunistliku parteiga, et diskussiooni sellest küll loomulikult ei tekkinud, aga aga mingisugune märk meelsusest ja ja müüd selle 40 kirja ümber on ikkagi väga võimas, nii et 30 aastat hiljem räägime, räägime jätkuvalt sellest kirjast ja selles kirjas püstitatud seisukohtadest teesidest. Tõsi, väga paljud, kes sellele kirjale alla kirjutasid, pidid KGB survel allkirjast loobuma, aga see ei vähenda ikkagi selle antud hetkel antud allkirja. Just selline oli, selline oli aega, see oli selle toonase nii-öelda retseptsiooni paratamatusega, aga kui mina nüüd seda kirja uuesti lugesin seoses sellega, et Postimehes tõepoolest otsisime üles neid inimesi, kes sellele kirjale alla kirjutasid ja küsitlesime neid, neid sa ei, peaaegu 30 posti Postimehe veergudele, siis jõudis osad inimesed on kahjuks meie hulgast juba lahkunud. Kes alla kirjutasid, siis ma muidugi mõista, kõigepealt alustasin sellest, et ma lugesin ise läbi selle kirja ja ma loodan, et väga paljud inimesed selle kirja ka nüüd tänase pilguga 30 30 aastat hiljem läbi loevad, sest see kiri on seal veel, ütlesite, et tõid siin välja selle selle keeleküsimuse, aga tegelikult see kiri on, on äärmiselt mitmekihiline. See kiri sisaldab minu meelest ka seda, et et sedasama mineviku mõistmise rahvust omavahelise mõistmise küsimust. See on absoluutselt aktuaalne probleem ka praegu ja mitte mitte ainult siin siin Eestis siin just äsja Saksamaal puhkes tõsine torm pärast liidukantsleri avaldust. Et minu meelest selles kirjas on, on, on päris mitu sellist sellist sellist kihti ja see, see kiri tõepoolest nagu väärib me aeg-ajalt taas meeldetuletamist. Kindlasti nende kihtide puhul tuleb, tuleb veel lisaks nendele sealt väljaloetavatele kihtidele kindlasti püüda lugeda, aga see nende ridade vahelt neid kihte, sest tollel perioodil oli selge, et selle kirjaga anti midagi mõista, mida sinna kirja päris otseselt kirja ei pandud. Ja, ja see oli, mis, mis tegelikult võimelised kõige rohkem ilmselt marru ajas, et et selline, et ütleme, et ikkagi teatud hulk haritlasi tegi ühe manifesti, millega nad andsid mõista, et nad tegelikult on vaba mõtlemise poolt ja nad kavatsevad seda ka edaspidi teha. Ja, ja see oli ilmselt sellise manifestilaadne, ega endale selle kohustuse võtmine oli, oli vast see kõige suurem tulemus ja olulisust tõesti, sest et sellist otsest 80. aastal ühiskondlik, kuhu diskussiooni selle ümber ja seda, seda oli, seda ilmselt keegi ei oodanud ja seda muidugi ei saanud ka tulla, aga aga, aga just, et ka ütleme ikkagi Eesti ühiskonnale hulk tähtsaid inimesi tegelikult võttis sellega endale moraalse kohustusega järgmistel aastatel käituda nii, nagu nad sinna kirjutasid. Ja ma arvan, et sellel oli väga suur mõjuga kogu sellele järgnevatele sündmustele läbi 80.-te kuni laulva revolutsioonini välja. Kindlasti oli, et kui, kui, kui nii võtta, siis tegelikult ju ei läinudki ju väga palju aega, kuni jõudis kätte see fosforiidisõjafaas, mis, kus ju mitmed inimesed, kes sellele kirjale alla kirjutasid, mängisid äärmiselt kaalukat rolli. Absoluutselt, ja noh, ma mäletan, mina läksin 83 ülikooli Marju Lauristin oli ju kohe üks meie peamisi õppejõude ja ja seal ajakirjandusõppe õppetooli ümber tiirles neid alla kirjutanud inimesi ju veel mõnevõrra ja, ja see hõng oli väga selgelt nagu tunda, et et tegelikult oli selline sellised väiksed vastupanukeskused vaimses mõttes ju kindlasti tark Ülikoolis vähemalt olid tekkinud ja ja see oli väga otsena selline noh, selline selle tegevuse jätkamine tegelikult igapäevases tegevuses, et tõepoolest sa kasvõi lähed ülikoolis loengusse ja selle kahe tunni jooksul Sa kuuled sellist juttu, mida sa samal päeval rahva häälest või noorte häälest mingil juhul ei loe. Neeme tõi siin pisut ka tänapäeva konteksti sisse ja, ja kui me vaatame selle 40 kirja viimase nädala meediakajastust, siis päris mitmed väljaanded esitasid küsimuse, et kas meil ka tänasel päeval oleks justkui uut 40 kirja vaja või oleks oleks vaja sellist haritlaste avaldust ühel, teisel või kolmandal teemal ja ja selle üle on pikalt-pikalt arutletud, on küsitud ka rahva arvamust selle kohta, et, et millisel teemal võiks tänasel päeval kirjutada 40 kirja ja nii edasi, et mis te sellistes diskussioonides te arvate, et ühelt poolt väga ilus, väga ilusasti sõnastatud küsimus selle kohta, et ka Eesti ühiskonnas võiks teha teisiti, mida võiks teha paremini. Aga samas, kui me reaalselt hakkame mõtlema, et, et kas tänasel päeval oleks sellise 40 kirja kirjutamine võimalik, siis siis see võib tekitada kindlasti küsimus, et kas see üleüldse tänasel päeval võimalik on, sellepärast et vabadus on olemas ja, ja on inimestel võimalus välja öelda ka seda, mida nad tegelikult arvavad. No ma arvan, et näiteks see küsimus on kindlasti palju olulisem ja, ja ka ka haritlaste seisukohavõtud kas kollektiivsed või, või siis üksikul tasandil on, on, on palju olulisemad kui, kui näiteks arutelu selle üle, et kes ikka 30 aastat tagasi näiteks ei kirjutanud alla, sest siin on olnud äärmiselt palju erinevaid taustu näiteks selles selles aspektis ja siin natuke seda nõiajahti teatud kanalid püüdsid ka nii-öelda üles keelata uuesti eksest, sellest on ju tegelikult palju räägitud. Tihtipeale oli seal oli seal niimoodi, et näiteks ütleme ühe ühe seltskonna juht või liider näiteks mingi ettevõttes võttis selle löögi löögi enda peale ja, ja see oli ka nii nagu kokku lepitud. Aga minu meelest see, see küsimus, et kas, kas, kas, kas midagi võiks niisugust uuesti teha, kindlasti? Mingit päris, päris samasugust asja, ma arvan, et tänapäevaste, tänapäevase kommunikatsiooni juures ilmselt mitte. No kuidas sa kujutad need Peeter Tulviste ja Rein ruutsoo kirjutavad ühele kirjale Rein Ruutsoo tahaks nõuda astmelist tulumaksu, sellega Peeter Tulviste ilmselt hoopis midagi muud. No ilmselt jah, et seda noh, esiteks need sellist sõnavabadusele läbimurdmist ju ei ole praegu vaja nagu ju teha, eks ole, see oleks lahtisest uksest sissemurdmine, kui praegu peaksid loomeinimesed kokku tulema ja ütlema, et me tahame midagi öelda. Et selle, see selleks, onju ikkagi need veerud ju avatud niigi. Aga küll ma arvan, et et, et juhul, kui tekib ühiskonnas mingi selline surutes ja mingis küsimuses selline üksmeelne millelegi vastuseis, siis siis sellised kirjad võivad tekkida küll ja tegelikult ütleme, mitte nii mastaapselt, aga noh, on ikkagi ju ka mõnes küsimuses olnud neid teed, võtame näiteks ristisamba vastu väljaastumine jälle, jättes kõrvale teema, et kas see on õige või mitte, eks ole, ja siin ikkagi ühiskond selgelt jagunes kahte leeri. Aga noh, vähemasti eks ole teatud sellise ühiskirjade kirjutamise kogemus oli või Sakala keskuse lammutus aitamise vastu, eks ole. Oli tatud allkirjade hulk siin on allkirju ja kirju on ju ikkagi kogutud ja ja üks võib-olla, mis minu jaoks mentaalselt kõige rohkem selle 40 kirja vaimule lähedane on olnud, hetk oli see, kui enne eelmisi presidendivalimisi, kui, kui ikkagi väga suur hulk inimesi noh, tegi, tegi kirja, eks ole, ühe presidendikandidaadi toetuseks, aga aga see ei olnud ka niivõrd mitte ühe konkreetse kandidaadi toetuseks kui, vaid pigem teatud sellise surutise vastu ja teatud sellise poliitiliste surve vastu, kus kus üks areenilt lahkunud, et poliitik, eks ole, nimetas skulptuuri inimeste õigeks rolliks jääda oma liistude juurde. Et, et selle vastu tegelikult sellel hetkel ikkagi tekkis selline üsna üksmeelne. See oluline vist ajab ikkagi antud loos küll pisut pisut põhjuse ja tagajärje segamini, et kõigepealt ikkagi kultuuriinimesed tegid kirja ja alles siis tuli poliitiku avalduse. Niimoodi oli, see oli pisut teistmoodi, aga ma tahtsin näiteks seda. Seda just nagu natuke nii-öelda selle teistsuguse kommunikatsioonimudeli nagu tänapäeval on võimalik, eks, et näitena ka sellest samast ajast meenutada hea sõnaga Ülle aaskivi tehtud avaldust riigikogus. Mis oli, ma usun, see oli küll ühe inimese selline avaldus, aga ma usun, et nii-öelda virtuaalne reaalselt liitus sellega ikka ikka väga palju inimesi Eestis. Et see oli, see oli minu arust ka selline üks selline nii-öelda koht, kus kus noh, nagu Isabella kirja puhul räägiti, et kuidas ta omal ajal nii-öelda noh, oli niimoodi, et ta ehmatas või nagu, nagu panime upatama, siis minu meelest ka sel hetkel väga palju niimoodi mõtlesid ja ma arvan, et kui, kui see oleks olnud nõudnud mingeid allkirju, siis ma arvan, et neid allkiri oleks olnud kindlasti rohkem kui 40 No tõenäoliselt küll jah, ei, ma arvan, et selles mõttes see vorm jälle iseenesest ennast ammendanud ei ole, et kui ikkagi mingi asja mingi asja vastu või siis poolt, eks ole, lihtsam on enamasti mobiliseeruda millegi vastu. Et kui millegi vastu väga tõsiselt ollakse ja tuntakse väga suurt muret, siis üldiselt see, et ikkagi mitte, et üks inimene kaks inimest kuidagi eraldi ei kirjuta, vaided kirjutavad mitukümmend ja ütleme, siis püütakse koguda olulisi inimesi. Ma arvan, et see vorm on tegelikult täiesti universaalne ja seisult riigikorrast. Et eks seda ole ka mujal maailmas ilmselgelt ikka aeg-ajalt on mingid ühiskirjad, et et kasvõi hiljuti, eks ole, oli kas siis värske Nobeli preemia laureaadi vabastamiseks on teinud paljud maailma olulised, et inimesed ühiskirju. Et see selles mõttes siin ei saa öelda, et nüüd see 40 kiri oli mingi unikaalne nõukogude aegne nähtus ja seda hiljem kindlasti mitte midagi sellist ei tehta. Aga seal oli muidugi jah, seal oli olemas nagu selge selline vastasrind ütleme noh, mille, mille, mille vastu seda sai teha, et ma arvan, et praegu me siin oleme täna palju nendest vabadustest rääkinud, kui ikkagi vabaduste vastu tekib nagu selge täiesti täiesti selline selline selge reaktsioon siis, siis siis noh, nagu sa isegi ütlesid, sa ise tunnetasid seda täpselt samamoodi kui kui see noh, pressinõukogu esimehena tehtud avaldus nüüd nii-öelda avalikkuse ette jõudis. Aga kui me siin veel vabadustest räägime, siis noh, tõenäoliselt 40 kirja riigikontrolli kaitseks kokku ei kirjutata, aga aga riigikontrolör Mihkel Oviiri aastaaruanne riigikogu ees oli küll väga mõtlemapanev, sellepärast et ka seal oli vabaduse teema ikkagi väga tõsiselt sees ja ja, ja noh, mina lugesin ikkagi välja sealt ka ühe väga-väga mõtlemapaneva seiga. Et need sageli Eestis enam ei toimu vaba mõtte vahel, et justkui me räägime siin riigikontroll ettepanekutest ja valitsusasutuste ametkondade reageeringutest sellele, siis siis need riigikontrolli auditid lähevad lihtsalt kalevi alla ja ühel hetkel antakse veel üsna terav hukkamõistev hinnang ja ja, ja, ja noh, nii see asi on, nii et tegelikult tegelikult Mihkel Oviir esitab siin ikkagi ikkagi nagu väga terava küsimuse, et ta ütleb, et, et kuidas on selline asi võimalik ja siis ja siis ta ta ta toob ka näite veel selle kohta, et kuidas siis selle diskussiooni summutamist põhjendatakse, seda põhjendatakse küsimusega, kas sulle ei meeldi Eesti vabariik? Mõtted on Eestis kahtlemata vabad, aga mul on tihtipeale justkui ma vaatan nüüd näiteks reaktsioone siin noh, kasvõi sellesama riigikontrolli tõesti, siin viimastel aegadel tehtud audititele siis siis on kõigil on olemas nii-öelda oma omad töökavid, omad PR osakonnad, kes siis, kes siis nii-öelda on, on nagu palgatud selleks, et anda mingisugust vastureaktsioon ja, ja tundub, et et võidab siis see, kelle hääl kuidagi kõige mõjukamalt kõige valjemini kõlab, et, et see kindlasti ei ole nii-öelda mõttevahetus, et kui ma kujutan ette ja olen olles nagu ise neid mitmeid neid auditites lugenud, et inimesed on teinud suurt ja põhjalikku tööd, et see eeldaks tegelikult ka ikkagi tunduvalt sisukamad avalikke vastuseid, kui, kui, kui on antud. Et selles mõttes ma saan riigikontrollist täiesti aru. Selles mõttes on kurb jah, et minu meelest selliselt vastuseandjad, kes eitavad igasuguseid igasugust võimalikku diskussiooni enda enda, ütleme, mitte õigete tegude üle, et see näitab lihtsalt sellist nõrkust ja ja ebakindlust. Et pigem ikkagi tugevus on tunnistada, et aeg-ajalt tõepoolest suured organisatsioonid teevad aeg-ajalt mingeid mingeid ütleme, kas vigu või vähemalt asju, mida oleks saanud teha paremini ja täpselt samamoodi on, see puudutab näiteks ajakirjandust. Et minu meelest ajakirjanik ajakirjandusväljaannete tugevus on tunnistada, et jah, me tegime seal ja seal retse vea, tunnistame seda, aga see ei tähenda, et seaks kahtluse alla kogu tegevust. Et samamoodi võiks, ütleme siin mõni minister rahulikult tunnistada, et jah, et riigikontrolli märkused on olulised nii-öelda kaalume ja arvestame neid ja püüame mingeid asju paremini teha, sest et see on kuidagi selline huvitav, huvitav nähtus jah, et kohe võetakse kõike nagu väga isiklikult, et ei võeta seda mitte ja nagu märkusena sinu töökohta, vaid nagu märkusena sinu enda kohta või et mulle tundub, et, et need ministrid on nagu mingid mõisapreilid, kes, kes tunne tunnevad ennast puudutatuna mis iganes märkusest selle asemel, et saada aru, et üks asi on, eks ole, töö ja teine asi on ikkagi isikud. Sa ütlesid, et selle taga võib olla olla valitseva koalitsiooni nõrkus või nõrkuse tunnetus, aga, aga kas ei pruugi hoopiski selja taga olla see Reformierakonna neljakümneprotsendiline toetus, et kui ma siin tsiteerin veel Mihkel Oviiri, siis ta ütleb, et siiski ei saa ma jätta mainimata teatud muret, pean nentima, et ma pole ametis oldud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu, ükskõik millise probleemi riigikontroll esile toob. Auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutamiskõlbmatuks ja seda sisuliste selgitusteta, et et ma küsin, et kas võib-olla siin hoopiski siin ühe juhtiva erakonna liigselt suurt toetus ei ole viinud selleni, et igasugune sisuline diskussioon ongi välistatud, sest sest ka selline võimalus on reaalselt olemas? Ei no võib ju olla, selles mõttes ma ei mõtle nõrkust jah, selles tähenduses, et ta toetus väike oleks aga pigem ütlen lihtsalt suuremeelsus enamasti on tugevuse näitaja ja selline väiklane nagu enesesse tõmbumine näitab lihtsalt suhteliselt nõrkust, aga aga siin võib muidugi olla, et on, on tehtud ikkagi kuskil valitsuskoalitsiooni tasemel, selline üldine selline hoiaku, et et mis iganes märkusele vastame ehitusega ja mulle tundub, et see on eesti poliitik, kas kusjuures mitte ainult valitsuskoalitsiooni, vaid ka ütleme mõnede teiste poliitiliste jõudude selline, selline ühine ühine tegevusmudel, et eitada noh, vastata igale igale etteheitele mingi vasturünnakuga. Et ega opositsiooniliidrile ei ole ju väga teistsugune suhtlemisstiil olnud, aga üldiselt see suhtlemisstiil on jah, kahjuks kujunenud selliseks erakonnaüleseks üleseks selliseks ettekujutus, eks, et kui me ei tunnista ühtegi oma viga, et siis justkui see näitab, et me oleme hästi kõvad mehed. Et jah, kui meenutada siin näiteks seda metsandusalast ülevaadet, siis mille riigikontroll tegi siis, kui ma õigesti mäletan, siis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi süüdistas just riigikontrolli selles, et see avalduse pool või sõnastus oli kuidagi selline selline liialt suurejooneline või liialt liialt jõuline, et et aga, aga täpselt oligi nii, et tekkis selline sõna sõna vastu arutelu ja, ja no kuulge, see nüüd küll ei olnud see mõttevahetus, mida, mida avalikkus oleks võinud omale öelda võiduks lugeda. Ma tuletaks meelde siinkohal veel Ühte väga huvitavat diskussioone ja see diskussioon ei ole küll kuhugi jõudnud nimelt Mihkel Oviir on ennast väga selgelt väljendanud ka haldusreformi läbiviimise vajalikkuse küsimuses ja me teame, millises seisus meil tegelikult haldusreformi läbiviimine Eestis on, et et, et noh, need Mihkel Oviiri seisukohavõtud on jäänud täielikult tähelepanuta, aga minu arvates on nagu märgilise tähendusega ka see vaidlus, mis riigikontrollil on praegu kaitseministeeriumiga. Nimelt soovib siis riigikontroll läbi viia mobilisatsioonivaru auditi, et neid lubasid on taotletud, et üle poole aasta ja selgub, et et riigikontroll ei saa kuidagi mobilisatsioonivaru auditit läbi viia, sest kaitseministeerium väidab riigikontrolli kontrolöridele ei ole vajalikke lube, mis lubaks siis neid Nato pitsatitega dokumente üleüldse uurida ja nii palju, kui ma olen seda diskussiooni püüdnud natukene uurida, siis siis kaitseministeeriumi seisukoht on küll väga selge, et riigikontroll tahab justkui naha, kogu mobilisatsiooniplaani ja ja tegelikult riigikontroll väidab, et nemad tahavad lihtsalt ainult mobilisatsioonivaru ehk siis konkreetselt selle kaitseministeeriumi kasutada olemasoleva vara kohta ülevaadet saada, mis siis mobilisatsiooniplaani kohaselt nendele mobilisatsiooni korras kokku kogutud meestele välja jagatud. Et siin on siin on nagu seda segadust on päris palju, aga, aga, aga, aga minu meelest tuleks siin nüüd küll parlamendil väga kiiresti sekkuda sellesse diskussiooni, sellepärast et et on ebanormaalne, et riigikontroll ei saa kaitseministeeriumis küll noh, niivõrd olulise küsimusega tegeleda. Riigikontroll juba nõudis parlamendi sekkumist, saates sinna kirja Aga parlament peaks ka sellisel juhul kiiremini reageerima, et see on nagu täiesti selge, et, et see on ebanormaalne, et, et riigikontroll ei saa uurida, et Ma saan aru küll, et pärast kaitseministeeriumi luureskandaali on, on kõik muudetud selles küsimuses väga hellaks ja 10 korda kontrollitakse üle ja kui äsja valmis saanud mobilisatsiooniplaan, siis tekitab see kohe küsimuse. Et miks küll, miks küll nüüd tahetakse mobilisatsioonivaru uurima hakata ja nii edasi, aga, aga ikkagi, kui riigikontrollil on ette nähtud mobilisatsiooni, auditi läbiviimine, siis tuleks ikkagi ühise laua taga kokku saada ja need teemad läbi rääkida. Ühise laua taga saavad ju kokku nii riigikontrolör kui kui ka näiteks kaitseminister valitsuses, nii et selles mõttes võiks ka seda võis ka seda küsimust nagu selline küsimus, nagu seal mõistliku lahenduse leida, mitte mitte Postimehe veergudel Postimehe veergudel. Ekspressis avalike kirjade kirjutamine poliitikutel üksteisele, see on ikka üks tore kultuur küll selles väikses Eesti ühiskonnas, et inimesed, kes võib-olla iga nädal kohtuvad, eks ole, siis peavad vahepeal kirjutama. Sulev tegelikult asi on hullem, ei kirjutata avalikke kirju, need ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud paberid, mis kuidagi ikkagi ühel hetkel avalikkuse ette jõuavad, ehk siis tegelikult lekitatakse mingisugust informatsiooni selleks, et teisele poolele käru keerata, nii et tegelikult on see olukord veelgi hullem, keegi ei esine avalikult oma nime all, aga ühel hetkel me loeme seda ajalehest. Aga kui sa juba niimoodi on, siis tegelikult mul on küll hea meel, kui kaitseminister seda siin või seal võtaks nagu põhjalikumalt kommenteerida, sellepärast et et see oleks igal juhul tunduvalt asisem, kui, kui kuulata kogu aeg seda, et kaitseminister peab pidama pikki loenguid võidusamba valmimise üle selles, kuidas sinna ventilatsiooni sisse ehitada, vabandust iroonia pärast. Kuulge, meil on kolm minutit aega, tänane Postimees on, on üheks selliseks pisi persooniks välja toonud. Peagi Tallinna abilinnapea ametisse asuva sotsiaaldemokraadi Vadim Belobrovtsev ja kirjutatakse Belobrovtsev ist, kui etturist, kas ta ikka asub ametisse? No no ta on vähemalt kandidaat. Aga vaata Lauri maletajana, endise maletajana, tähendab ma võin sulle öelda, et ettur võib osutuda väga tähtsaks tegelaseks. Nimelt kui ettur jõuab viimasele reale, võite teda vahetada ükskõik millise. Aga mida see sotside samm teie hinnangul ikkagi tähendab, et kas see tähendab seda, et neil ei olegi rohkem teisi mehi või tuntumaid mehi või siis teine asi on see, et, et see on hoopiski, kumma suvise sotside venekeelsetele valijat Ma soovitaks Keskerakonnal, et jätkata maleõpinguid ja tuletada meelde näiteks sellist suurepärast raamatut, millal Harri Pohla kirjutanud ja mille pealkiri on ettevaatusele. No minu meelest on tegemist suhteliselt tugeva sammuga põhimõtteliselt sotside poolt, mina ei näe küll seda, et tegu oleks mingisuguse hädalahendusega, vastupidi, mina olin nagu üllatunud, et see võib olla tugev samm. Muidugi ma ei tea absoluutselt Vadim Belobrovtsev võimeid, eks ole, poliitik kuna või ka ütleme linnaametnikuna nüüd väga hästi hakkama saada mõnda ka mingil määral kunagi kokku puutunud, kuid ajakirjanik oli, et see, need ei pruugi kokku langeda, eks ole, aga aga iseenesest noh, selline selline samm sotside poolt minu meelest on huvid. Ja võib ju osutuda täitsa täitsa tugevaks sammuks. Ja, aga teisest küljest jälle muidugi on hästi palju kommenteeritud, et näed, et venelane abilinnapeaks venelane abilinnapeaks, aga noh, minu meelest Vadim Belobrovtsev puhul võiks küll olla, ta võiks olla üks neid näiteid, kus kus me ei pea nagu inimese rahvusele liiga suurt tähelepanu pöörama, et võib-olla me võiksime sellest kompleksist juba üle saada. Et ta on täiesti vabalt eesti keelt kõnelev inimene, täpselt samamoodi. Sellega tänase saate lõpetame ja tsiteerime siis homme rahvusringhäälingu eetrisse jõudva seriaali riigimehed sotsiaalse sidususe ministrit reklaamidest oleme juba näinud. Sallivuse aeg on saabunud maha kõik, kes nii ei arva. Head päeva jätku.