Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, neljandast septembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. USA palus Euroopa Liidult Janadolt abiorg Khani Katrina tagajärge kannatanud inimeste abistamiseks, muuhulgas palusid Ühendriikide võimudele, mäletad aga toidupakke. Iraagi valitsusallikad teatasid, et kohtumõistmine endise riigipea Saddam Husseini üle algab 19. oktoobril. Venemaa prokuratuur algatas uurimise viie Põhja-Osseetia miilitsatöötaja suhtes, keda süüdistatakse hooletuses, mis aitas kaasa aasta tagasi toimunud Beslani pantvangi draamale Tartusse. Järjekordse Eesti teatri festivali avakonverents jäi huviliste vaeseks. Tartu Ülikooli kammerkoor saavutas Norras Bergenis Edward Griegi nimelisel konkursil vaimuliku laulu kategoorias esimese koha. Dirigendi arvates tõi edu hea ja koori kaunis kõlapilt. Et Padise kloostrist muuseum ja kontserdisaal saaks, võib kuluda 10 aastat. Puhul peab ka vald kloostri uuele elule äratamise kaasa aitama sest see on piirkonna peamine magnet, arvab vallavanem. Ja ilmast. Öösel on ilm sademeteta, homme päeval võib aga Põhja-Eestis kohati hoovihma sadada. Sooja on öösel viis kuni 12, homme päeval 16 kuni 21 kraadi. Kõigepealt sõnumeid välismaalt Euroopa Liit ja NATO teatasid, et on saanud USA-lt ametliku palve abistada orkaani Katrina põhjustatud looduskatastroofi läbi kannatavaid piirkondi. USA palunud Ta esmaabipakke tekke, veeveokeid ja pool miljonit toidukomplekti orkaani tõttu peavarjuta, toiduta, arstiabita ja veeta jäänud Louisiana, Mississippi Alabama elanikele. Nathan lähetanud oma esindaja Washingtoni, et pidada konsultatsioone Ühendriikide võimudega. Euroopa Komisjon kinnitas koordineerima liikmesriikide poolt osutatava abi kohaletoimetamist. Praeguseks on abi pakkunud juba vähemalt 15 Euroopa liidu liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti rikas naftariik. Kuveit teatas poole miljardi dollari väärtuses naftatoodete ja humanitaarabi annetamisest USA orkaanid kannatanud piirkondade abistamiseks. Kuveidi energeetikaminister märkis abisaadetisest rääkides ära USA toetuse 1999. aastal, mil Ühendriikide juhitud koalitsioon vabastas Kuveidi Iraagi okupatsioonist. Seal on siis jätkub aga orkaaniohvrite evakueerimine. Ametnikud kinnitasid, et kaosesse saadakse jagu esimese suurema abi partiina jõudis kuuendal päeval pärast katastroofi linna 50 sõjaväe veokit toidu ja veega. Rahvus vot on ohjeldamas linnas märatsevad relvastatud röövlijõuk. Korra tagamiseks tuuakse lähiajal piirkonda veel 15000 sõdurit. USA valitsus on sattunud aga elanike ja poliitikute terava kriitika alla päästetööde saamatu korraldamise pärast. Demokraat Jackson ütles, et USAl pole vahendeid loodusõnnetuse tagajärgedest üle saamiseks Iraagi sõja tõttu. Valitsust on süüdistatud ka selles, et hoolimata spetsialistide korduvatest hoiatustest ei tugevdatud õigele linna kaitsnud Tamme. Senini pole sellise, kui palju on katastroofis hukkunuid. Louisiana kuberner on öelnud, et ainuüksi tema osariigis on surnuid ilmselt üle 10000. Iraagi valitsusallikate teatel algab kohtuprotsess riigi endise presidendi Saddam Husseini ja seitsme tema lähikonda kuulunud ohvitseri üle 19. oktoobril. Mehi süüdistatakse tuisia iili külas toimunud massimõrva korraldamises. 1980 aastal üritati Saddam Husseini selles külas mõrvata. Pärast ebaõnnestunud atentaati korraldasid sõjaväelased külas veresauna ning tapsid jõhkralt 143 inimest. Venemaa peaprokuratuur algatas uurimise viie Põhja-Osseetia juhtiva miilitsatöötaja suhtes, kelle hooletus aitas Gaza Beslaanist terrorirünnaku toimepanekule. Prokuröri sõnul selgus, et rajooni miilitsa juhtkond oli teadlik võimalikust terrorirünnakust mõnele koolile. Nad said otseseid juhtnööre vabariigi siseminister saatišifreeritud teate kuid sellest ei tehtud mingeid järeldusi, rääkis prokurör. Tema sõnul on uurimisrühmal hulk küsimusi operatiivstaabitöötajatele ja tuletõrjujatele, kes oleksid pidanud asjatundlikumalt tegutsema. Üleeile kohtusime tema president Vladimir Putin Beslaani tragöödias hukkunud laste emadega ja lubas neile põhjalikku uurimist ametnike võimaliku rolli üle ohvriterohke pantvangidraama toimumises. Pantvangidraama leidis teatavasti aset aasta tagasi. Nii palju sõnumeid välismaalt, nüüd aga Eestisse. Tartus eeloleval nädalal algavad teatrifestivali eel peeti täna konverents, mille teema esitas retoorilis provotseeriva küsimuse. Eesti teater, kas armastada või põlata kuulamas oli kurvastavalt vähe huvilisi, tõdes Pille-Riin Purje. Seitse ettekannet olid väga erinevas tonaalsuses, näiteks kirjandusteooria õppejõud Aarne Merilai mõtiskles eesti teatrikeelemudelitest. Avalik haldaja Marco leppikaga püstitas küünilise Ei, pigem elulise küsimuse, kuidas tõlkida teatrit raha keelde. Üks põnevamaid ettekandeid oli filosoof Leo Luxil kes tituleeris end teatri põhikuks keelitav ja keeldub. Eesti teater oli tema teema. Palusin seda veidi avada. Teatri keelitav poolühe aspekt oleks siis elu jäljendamine, elujälg või elu peegel ja keelduva aspekt oleks siis midagi sellist, mida sellises elulises realistlikkus keeles ei saagi kirjeldada. Mis oleks siis küsimuse püstitus või mingi küsitavus ja missise seaks kahtluse alla nii sellise igapäevasem reaalsuse kui ka vaataja subjektsus. See oleks siis nüüd selline kirjeldamatu poolus ja ma ei oska öelda, kas seda peaks armastama. Kui ettekanne rõhutas ka öelda, et ta püsib selles armastamise põlguse vahepeal reaalsuses kas võis nii, et selliste äärmuskategooriate abil võib-olla ei kirjeldaks kunsti? Aga see keeldub, on see niisugune ideaal või olete seda teatrisaalis kogenud ka? Jah, mul oli tööettekandes ka mõned näited, ideaal on muidugi halb, sõnale ideaal viitab mingisugusele kirjeldatavusele. Ka see oleks siis tõesti midagi sellist, kui see näitemängu tegemine või millegi mahamängimine esitamine kaob, toimub ümberkehastumine lagunemine lagunemisele, näitemängu käigus, seal oli juttu ka mängult ja päriselt erinevuse kadumises näiteks põrgupõhja uue vanapagana etendusest Pärnu teatris. Aga, ja palju on mulle pakkunud ka selliseid muljeid kooliteatrite päevad, mis olid kunagi Kuressaares ja tõesti kõige ehedamalt tõin esile ka omaenda koolis kogetud seitsmenda klassi autistide näidendi kodu oodates, kus selline mängimise või näitemängu tegemise aspekt oli täiesti kadunud. Sellega. Keelduv teater on kui Juhan Viidingu luulerida see on, kui mõtled elule ja millelegi muule. Kui keeldub sõna parimas tähenduses, saab olema mõtteliselt juba alanud. Draama festival näitab uus nädal Tartus. Tartu Ülikooli kammerkoor saavutas Norras Bergenis Edvard Griegi nimelisel konkursil vaimuliku laulu kategoorias esimese koha. Riina Eentalu sai telefonile koori dirigendi Triin Kohvi see oli esimene Edvard Griegi-nimeline konkurss rahvusvahelisest konkursist võttis osa üle Euroopa 21 koori. Võisteldi vaimuliku muusika kategoorias, ilmaliku ja rahvamuusikaga korjas. Nagu öeldud, võitis Tartu Ülikooli kammerkoor vaimulikud muusika kategoorias esikoha. Mis selle esikoha tagas, dirigent Triin Koch? Ega ma täpselt ei tea, aga ma ise arvan nii, et lihtsalt kooril on väga hea kõlapilt ja ja kindlasti huvitav kava. Te ütlesite hea kõlapilt, ma mäletan, et alati on öeldud ülikooli naiskoori kohta, et, et sellel on hea noor ja värske kõla. Ja kindlasti, see on küll kindel. Et mida te esitasite selles kategoorias Vaimuliku muusika kategoorias laulsin rajab Cyrillus Kreegi vaimuliku rahvaviisi seaded Sergei Rahmaninovi laulu, siis ühte Bulanki teost ja klot tõsteti norra helilooja teost. Saite edasi ka Grand Prix vooru. Grand Prix võitis vist üks soome koori. Jah, Grand Prix võitis Soome koorkantaabile Balsi sööki juhatusel. Ma arvan, et ta läksid kõik tõesti väga head koorid ja et meie esitus oli küll, noh, ma arvan, teil maksimumilähedane, et ma olen ise väga rahul ja koor on väga rahul, nii et keegi peab olema esimene. Rääkige oma koorist ka ja arengust viimasel ajal ja mis, mis plaanid on? Meil on tulemas juubelihooaeg ja selle nimel me hakkame nüüd edasi töötama. Kooriv tugev külg on ikkagi see Heavokaalsus. Et mida ootaks, oleks natukene värskemad ja uut verd juurde sügisel jälle uutel lauljate vastu võtta, et siis tuleks jälle uusi huvitavaid hääli. Tartu Ülikooli kammerkooril on käimas 35. hooaeg ja aastapäeva tähistatakse järgmise aasta maikuus. Padise kloostrist tähistati vanamuusika kontserdiga valla kümneaastast osalemist kloostri restaureerimisel. Järgneva 10 aasta jooksul peaks seni eruta seisvalt kloostri müürid uue sisu saama, loodab Padise vallavanem Leemet Vaikmaa. Kloostrit on restaureeritud ikka ulatuslikult kolmekümnendatel aastatel, eelmisel sajandil, viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja viimane tsükkel sai alguse tegelikult 1990. aastal, aga 10 aastat on nüüd valla inimesed sellega tegelenud ja, ja valla ettevõte seda tööd teinud. Põhiliselt on töid tehtud muidugi riigi muinsuskaitseameti poolt antud rahaga, aga valla osa on olnud siin taustsüsteemi väljakujundamine ja paekivikarjäär on tulnud meil avada ja niisugused kaasnevad tööd on valla rahakoti kanda olnud. Selle kontserdiga tahamegi kohaliku kogukonna tähelepanu just sellele vajadusele tõmmata, et, et me peame senisest rohkem ka ise kulutama ja ise rohkem tegema. Et on kavas käivitada järgmine ulatuslikum tsükkel, mis juba noh, nõuab ka suuremaid summasid ja hakkame ette valmistama sellele kloostrihoonekompleksile funktsiooni kroonide sissetoomist, et siia võiks tulla muuseum ja muuseumi juures võiks olla ka niisugune töötubade osa, kus siis paekivi ja lubi ja niisugused asjad, need tööd oleks ka siin eksponeeritud ja, ja neid töid ka siin praktiliselt teostatakse ja seda kirikut, kas täna siis vanamuusika kontsert toimub, seda kirikut võiks kontserdisaalina edukalt kasutada, seda akustika on siin fantastiline. Kas need plaanid on nüüd juba päris kindlad ka kooskõlastatud, vajan ikkagi ideede kalles tegemist. Plaanid on praegu põhiliselt muidugi ideede faasis, aga alustasime projektide kirjutamist, Traasid siia juurde tõmmata, nii et loodame kasutada neid võimalusi, mis Eesti vabariigis praegu olemas on ja loodame fondidele. Jah, ja ma usun küll, et meil on küllalt reaalne seda saada, sest et seda kloostrit siin tuleb nagu laiemalt näha, meie piirkonnas on väga kiiresti arenema hakanud turismi tõstis viimaste aastate investeeringute maht siin on, ületab 50 miljoni piiri ja on on hotellid juba ja Vihterpalu mõis on praegu üks uhkem Eestis sai valmis. Nii et seda kloostrit vajab ka noh, kõik ülejäänud majandus siin ümber, nii et ta on niisugune kõige väärtuslikum ja kõige tähtsam objekt. Millal see kõik ükskord valmis võiks saada? See on raske küsimus, jah. Aga ma loodan, et järgmine 10 aastat annab küll selle, et, et siin siin on toiminud muuseum ja siin hoonetekompleksis on juba püsiv elu, on, on see. Ja ilmast öösel on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, kohati võib olla udu. Puhub läänekaarte tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 12 kraadi. Homme päeval võib Põhja-Eestis kohati hoovihma sadada, puhub valdavalt edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 21 kraadi. Niisugune Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16198 kuulmiseni.