Üles altre, kas te võite meenutada seda aega päris alguse aega enne neljateistkümnendat märtsi 1947, millal siis esimene soomekeelne saade Eesti raadiost läks eetrisse ja need saated on nüüd järjepanu kestnud 50 aastat? Jah tõepoolest aeg nagu on läinud kiiresti pool sajandit möödas sellest ajast, kui kui, kui esimest korda tolle vana raadiomaja keldrist, kus praegu on katlaaru ja sealt alt läks siis esimene, esimene soomekeelne saade meelt Eesti raadiost eetrisse. Algusaeg oli kuidagi imelik, ausalt öeldes mina tõin raatsinud 46. aasta detsembris ja olin nagu algul kohalike saadete nimetajaks, see oli heal päeval, kutsus tolleaegne meie ülemus. Nimetati siis Eesti raadiokomitee esimeheks, Paul Uusman. Nonii kutsus mind oma kabinetti, tol korral tähendab juhatus või ühesõnaga juhtkond asus Pärnu maantee hoopiski Pärnu maantee ja, ja Väike-Karja tänava nurgal tolles majas. Aga siis toimetused ja kogu meie tehnika oli tolleaegse praeguseks nii-öelda vana raadiomaja keldris. Teatavasti varem oli ju Eesti Raadio oli, oli Estonia teatri mõnes ringi ja siis pärast pommitamist tuistule Estonia teatri keldris. Aga siis, kui Estonia teatrit hakati taastama, siis oli vaja leida uus asukoht. Ja tolleks asukohaks sai siis praeguse vana raadio ja kelder, sest selle raadiomehe karpa juba ehitatud enne sõda kusagil 39. aastal 40. lastele seepi saama, raadio vajaks, aga sõda tuli vahele ja kõik need muud segased ajad. Ja, ja karp oli siis nii, nagu ta oli enne sõda jäänud. Ja siis ma mäletan, et seda hakati saastamatasid ehitama, õigemini räägin Saksa vangid ja siis terve meie ringhäälingu kaudu imetlesid ja personali ja. Tehnika oli siis keldris. Ja jah, päeval, kus meil ei olnud tule, valge elasime, mesi voolas seal põranda all rottidega koos ujusid seal. Niisugune olukord meil oli. Ja siis ühel heal päeval, see oli kusagil 47. nõnda aasta veebruaris on midagi nii täpselt ei mäleta. Kutsesis paus mind enda juurde ja ütles, et tuleb hakata tegema soomekeelseid saateid. Et kuivõrd igasugune side meie hõimurahva oli sõja ajal katkenud ja kui vaja mingil moel teadvustada, oleme ikkagi olemas. Et on eesti rahvas olemas ja et ikkagi elu püüab siin hakata edasi minema. Tõenäoliselt see vast nii lihtne ka ei olnud, et ainult ainult meie olemasolust teadustada. Küllap seal oli ka propagandistlik iseloomu, et kuidas siis see uus aeg, uue uue ajapõhimõtted? Ausalt öelda tollest ajast, tollest asjast ei olnud juttugi. Põhimõttel ikkagi minu arvates minu mälu järgi ja vaata järgi oli see, et ikkagi teadvustada, et eesti rahvas on olemas. Ja et mis siis lõppude lõpuks teeme, kas taastama siin või, või siis eestlased on, sest teatavasti on ju küllaltki levinud see täielikult on eestlased siit ära viidud ja ja nii edasi. Siiski mõningaid järel õige mitukümmend 1000 järel. Nonii, ja siis. Ja nendest tagamaadest ausalt öelda, ma ei tea. Kes selle korraldas endise, eks ole, et need saated alustada ja ei jõudnud minuni, see oli ülemuste. Mina olin õige väike toimetaja, mulle anti käskima, pin, hakkame tegema. Ütlesin, külvastad, Soome keelt ei oska ja ei ole viga, et esialgu teine toimetajad, küll me saame inimesed ka ja. Lambile hakati otsima. Tol ajal olid ja ja missugune oli selles mõttes teie taust, kui palju te olite enne ajakirjandusega tegelenud, kui te paar kuud vahetult enne seda olite tulnud raadiosse? Ausalt öelda, ega ma ajakirjandusega tegelenud, mida ei olnud, seepärast ma lõpetasin gümnaasiumi, lõpetasin nüüd üks. Ja siis kohe mobiliseerib, eriti saadeti kaugele väga kaugele. Siit Eestimaalt, uurid jääde. Ja siis koos selle. Viis aastat läbi sõda. Nii igasugust elu näinud, ausalt öelda. Tulin tagasi ja kuivõrd ma olin sõjaväes, olin radistiks laadidele grafistiks siis. Pärast ei boviseerimist oli vaja mingisugune töökoht leida. Ma mõtlesin, kuivõrd ma raadioga olen tegelenud, et läksin siis sinna ringhäälingusse tulemuste juurde küsima, et kas nii kohta on? No tol ajal olid, need oli, inimesest oli puudus ja kuigi palju olnud inimesi sviiti, et kas sa tahad tehnika poole peale või toimetuse poole peale. Aga kuivõrd ma gümnaasium oli pannud kirjatööd teinud ja, ja mitte. Ma arvan, et mitte halvasti. Mõtlesin läänest toimetuse poole peale ja nii ma hakkasingi toimetajaks. Muidugi mingit erilist ettevalmistust ole mul veel ei olnud. Sihukese tuli töö käigus ja pärast sai juurde õpitud ja ülikoolis käidud ja kõik see tuli hiljem. Aga tulevad esimesed esimesed kuud olid, muidugi olid, olid õpipois ajad. Aga, aga eks see aeg pärast sõja sõjajärgne sõjajärgne periood jälgib, oli ju niisugune, et. Ega keegi keegi õpetaja samas ei olnud ju ühesõnaga nagu öeldakse, õieti turjast kinni visati vette ujuma ja nii tuli muidugi alustada. Ja alguses oli muidugi raske, sest ma mäletan, et ei aega meil ei antud, et, et. Tavalise programmi see raadioprogrammi sees leitud algul kohta ja siis pärast seda, kui on kaval õpperaadioga lõppenud ja, ja, ja mängitud ja pärast seisneb, siis tunnevad. Ja nii me hakkasimegi pihta, et et pärast kella kahteteist pikali siis esialgu veerand tundi oli 15 minutit. Ja asi oli ju selles, et ega tol ajal mingit erilist salvestamisvõimalust ma mäletan, entolarimilad terve ringhäälingu, pealegi kaks makki, kaks magnetofoni, üks oli, oli, oli Saksa sõjaväest. Makki, eks oli. Madalsagedusmakk oli suur-suur-suur. Mis oli meil ainult ja ja nad läksid plaadilt ja hiljem, muide huvitav on see, et, et muusika ei suure tuhataks filmilindilt. Need kaks. Aga millest see 15 minutit koosnes? Põhiliselt olid olid need Eesti uudised ja mingisugune kultuuri-kultuurielu kajastav kajastav lõik. 15 minutit oli palju. Seitse lehekülg. Ja kas need, kas need loeti otse? Ja nagu ma ütlesin, kandjaid ei olnud ja kogu saadud üle anda otse-eetrisse. Ja kõige raskem, mis on muidugi see, et oli vaja leida keegi, kes oleks haigelt valanud ja siis ja kõigepealt tõlkinud ja samuti lugenud. Ja ja mäletan, kuidas me leidsime pro Linda Viidingu ja sai teada, et tema, tema oskab sulle haiget. Ja siis keda me palusimegi endale siis kõigepealt appi. Ja ta käskisin neil kogu aeg tuli. Tallinnas Pärnu maanteel, Pärnu maanteel elas ja siis Meil oli üksainukene, kerge sõiduauto, vana vana vana vana. Oli siia jätsi treeneri ja, ja pisikene ja see oli autoks siis ja siis sellega teine proua time meile siia raadiomajja. Ja siis ta tegi oma töö ära ja pärast saadetasisele viisin ta koju tagasi. Sest ega nii päris ohud ei olnud tallinnas liikuda. Ja Me hakkasime alustasimegi anuks, tehnik ja esialgu no ütleme ka, ega maju mängid enda vastukaja või, või. Teadmisi, kas ta ehitisi läheb või ei lähe, tähendab, kas kuulajaid onu või, või, või ei ole kuuleid üldist ühestame, pikkused fragmendid tol ajal. Ja aga, aga ma ei mäleta, kui palju aega siiski mõne kuu pärast hakkas, hakkas ka ikkagi vastu tulema. Et inimesed hakkasid kuulama. Ja Eesti riigiarhiivis on soomlaste kirjad säilinud alates 48.-st aastast. Võib-olla küll jah, aga neil on seitsmendast aastast juba, hakkasid tulema külviljana, mäletan. Tunnen allkirjad. Ja nii ma siis, nii me siis tahab, ise alustasin. Ja, ja ma mäletan esinejaid kirjandis olid, olid olid nii-öelda täis imestust, et asi üldse eksisteerib nagu eesti rahvas veel siin Soome lahe lõunakaldal ja ja suurest, aga ta oli juttu muidugi taastamistöödest taastamistöödest põhiliselt. Ja aga jah, nagu tol ajal see asi oli, ega negatiivset asja me eriti ei soovitatud. Ei soovitatud meil rääkida, aga. Aga poliitilised kommentaarid olid. Ei olnud, ei olnud eriti kommentaar, ainult viha, mida me võtsime, võtsime ajalehtedest, võtsime siis mõningad niuksed lõike. Aga nagu ma ütlesin, nüüd kriitilisi materjale sisepoliitilisi kui ka välispoliitilisi mehi ei avaldanud. Sest põhiliselt oli ikka siin Eestimaa siin Eestimaal juhtub. Ja hiljem, kui kirjad tulid, siis, et väga paljud olidki otsimiskirjad, inimesed tahtsid teada saada, kas nende sugulased, tuttavad on veel elus olemas. Ja eks me siis püüdsime jõudumööda jõudumööda vastata. Tihti kaudu muidugi. Aga ei, ma hakkasin muidugi kirjadele vastama, kõik. Ja ma olen lugenud kirju, kus on otsitud ja küsitakse nende inimeste kohta, kes sõja ajal jäid Soome ja kes pärast Soome ja Nõukogude Liidu vahelise lepingu alusel rõhutati nõukogude liidule ja nüüd küsitakse õige mitmes kirjas, mis on nendest inimestest saanud, et meil siin räägitakse. Nad on maha tapetud, et nad on Siberisse viidud, kas see on tõsi? Teises kirjas küsitakse konkreetse isiku kohta, et sõja ajal elas meil see ja see, mis on temast saanud kolmandas öeldakse samuti, et mis nendest inimestest saanud Öeldakse, et ja et meie propaganda ütleb niimoodi. Öelge, teie kuidas on? Meie ei usu, et, et need saadeti Siberisse. Öelge teie, kuidas asjad õigesti on, et me saame sellel propaganda all propagandale vastu hakata? Inimestel on väga hästi teada, et oli igasugust, oli, ilmselt oli neid, kes, kes ei saanudki siia Eestimaale üldse tullagi emale, sest peamised ju oli hingele, kes olid, kes olid Soome läinud sõja ajal sakslaste okupatsiooni ajal ja, ja palju, ega paljud ei olnud mitte eesti hingelased, ikka Leningradi oblastist, hingelased ja inimesed need, kes sealt kandist olid. Mis nendest sai? Ma ausalt öeldes ei oska praegu vastata. Üldistuda süüdistatud, aga kes olid siitkandist pärit Eestimaad, kas Narva jõe tagant? Ja siis ja siis tolleaegse Venemaa rahulepingus kehtestatud piiri vahel elasid eesti hinge Eestini Ingeri külades. Nendest suur osa kahtlemata oli Eestis tagasi ja siin näiteks võin tuua seda, et kaks neid inimesi ju hiljem tulid nii Soome saata toimetusse ja töötajad kui niikuinii kuni vanaduseni. Teen trenni mineku, need olid Ester Püvi, Elen Pierre täpselt ja nii, aga siiski need eestle, kuidas te vastasite sellele küsimusele, et mis sai nendest eestlastest kes loovutati Soome ja Nõukogude Liidu vahelise lepingu alusel Nõukogude liidule tagasi? Nendega oli täpselt sama lugu, kui need kätte saime, teatasin, et on seal, seal esinesid neil saates küljest lühidalt ei teadnud, ütlesin, lihtsalt ei tea. Dollasid Meile tuldi ütlema, et ei teatatud NKVD arreteerinud või annad Siberist saadetud nagu selle selle kohta meil infot ei antud. Aga need, keda me kätte saime, leidsime üles ja nüüd tüdinesid. Niiet üldistust teha ei saanud saimalt üksikjuhtudena vastata, nii nagu tegelikult oli. Kirjadest ilmneb tõest, et enne sõda on olnud Eesti ja Soome vahel palju rohkem läbikäimist. Ja siia on tuldud ja abiellud siis paljud minu jaoks oli näiteks üllatused. Roomlased olid Kehra paberivabrikut ehitamas, nüüd küsivad, kuidas paberivabrik töötab, et nendest, sest et ma olin sel ja sel aastal seal teine jälle kirjutab, et kas võiksid olla seal need ja need inimesed elus. Kolmandad otsivad taga oma sugulasi. Nii. Näiteks üks perekond, perekonna lugu, ma olen terve aasta kirjades jälginud, küsivad, et Valgamaa maakonda abiellus tema tütar. Talle vägasin, meeldis, nüüd on ema haige. Me tahame tütart kutsuda ema vaatama, meie ei tea temast mitte midagi. Mingisugust vastust ei ole siis jälle kirjutatakse. Pöördusime ka Soome ametiisikute poole, et saime vastuse, et kui teie tagate nii nagu nüüdki, et on olnud, et tagate, tema Olesk, elurahad ja kõik Soomes, et nii peaks olema kõik korras, aga ometigi tütrest jälge ei ole. Kuni siis lõpp puuks, tuli jõulukaart toimetusele, kus palutakse oma ema ja isa ja venda ja õde tervitada jõulude ja uue aasta puhul. Et keda me leidsime nendest teatasini, keda me ei leidnudki enam, ei saanud teada, nii lihtsalt ei saanudki midagi vastata. Sest ei teadnud. Ja teine asi oli lõpuks see ka, et, et toimetus kes tegeleb toimetustega Polnudki, tuleks ainult inimesi excuse tiimiks. Teine asi, aga mina. Nii palju kui mina jõudsin, seda nii palju. Meie palve rahuldada. Aga ma ütlen, et tol ajal oli Muidugi talentide saadetele ilmselt erilist rõhku ei pandud ja eriti ülevalt poolt paistab ja et toimetuse koosseisu ei suurendatud, sest nii nii proua vidin kui ka hiljem tuli, kes, keda me saime? Kallase leidsin. Me toimetusse tööle olid ikkagi enda lepingu alusel. Toimetuse koosseis oli ikka üksainuke inimene. Ja pääsuccinime ikka jõudis, ma olen teinud viis aastat, ma ei saanud ühtegi puhkepäevakäibest puhkust. Nii et olukord oli nii, nagu ta oli pärast sõda. Aga kas keegi teid kontrollis, kuidas, kes vaatas tekstid läbi? Aga küllap vist keegi ikka keegi köögi ikkagi vist mäletega. Kas alusime nende mingis mingisuguse saadete pea toimetusele? Sest. Lõppude lõpuks läks ikka. No ja, ja eriti valmis seada sellepärast, et ega soome keeles ei lugenud ju keegi läbi. Muidugi, soome keelt nii palju õppima ja nii et ma aru sain juba ja ja, ja nii, et selles suhtes ei olnud varsti erilist probleemi. Aga, aga jah, ega soomekeelse tekstiga tulid ju keegi. Tegi see oli, see oli nii nagu, nagu, nagu ausalt öelda ma suutsin, suutsin neid. Kokku seada ja inglise anda, toimetada. Aga loomulikult hoolima Klaulit tuli. Raadio Klaulit oli olemas ja aga. Nii võrdlemisi arusaaja nimi ja mis puudutab meie toimetusse teise toimetustest muidugi ei oska ees, ei saa vastata ega, ega ei oska öelda, aga mis puudutab meie toimet, siis nii-öelda usaldus oli. Milles, millal tuli muusikasaatesse? Eks me ei hakka algusest peale, panime ikka ikkagi vahepalad ja nii edasi. Neid panime eetrisse. Aga ega töölisi muusika saategi saanud enne meie? Ei. Ennem kui me saime korraliku saate aja ja see oli alles 52. aastal. Ja me saime nii, et saime saate viia õhtusele ajale kell 18. Ja, ja saime hakata pühapäeva pühapäeva saade kell 10. Ja diagnoosime tunniajane saade Me hakkasime rohkem muusika, soovikond ja ja, ja inimeste küsimustele vastame niisugused, niisugused saated, vanad tulid meile siis sisse, aga seniajani oli ikka Meie saade, ega sinna ei saanud muusikat panna. Aga põhiliselt oli ikkagi see sõnaline osa, kus me rääkisime. Rääkisime. Meie igapäevasest elust mitmel mitmetel elualadel mis oli juba algusest peale, mida me püüdsime teha ja nii palju, kui võimalik oli oli käia kohtadel mõnedes, meil tulid esimesed Makituid, need olid nende reporter, makett oli, mis mitte ei töötanud patareide peal ega, ega, ega, ega võrgu. Oli üles vändata nagu vanas grammofon tuli üles vändata ja ja siis, ja siis oli lint. Normaalse kiirusega tase, muidu olid ette nähtud 15 minuti peale, normaalse kiirusega töötas 10 minutit ja teiste juppidega, siis me hakkasime, siis hakkasime tegema välisväljaspool stuudiot inimestega vestlusi. Aga tollel, kui palju soome keelt osata Ehk ei nõrgestaks tõlkega ikka ekstõlkega soome keelt. Soome keeles, mis on teha, aga nagu võõrkeeles, nii praegu, teine Annemal algul selles emakeeles eesti keeles andsime jutu alla, jätsime tõlke, andsime kohe peale. Oleneb, olenes, tähendab, sisust ka, eks ole. Kui olin mitte vähem tähtis, siis andsime tõlke peale, kui oli midagi tähtsamat konkreetsest, lasime eestikeelse jutt täielikult, ebaandsin tõlke tagant pärast. Pärast seda. Nii, kuidas nii, kuidas? Eks nõudis? Ei mäleta neid soomlaste kirju sirvides seda, et algul räägitakse väga palju sellest, et ja see on küllaltki mõistetav, sõda on lõppenud, inimesed on sõjast väsinud ja kiidavad ja tänavad Eestile raadio selle eest, et siit räägitakse rahust, rahu eest võitlemisest, mida teha rahu heaks ja kritiseeritakse ka soome üles radijat, et seal räägitakse rohkem võidurelvastumisest. Kritiseeritakse eriti palju üles raadio muusikalist maitset, et seal on ainult väga tõsine muusika. Ja kui soome muusikast siis on, ainult essi piilus, aga kõik ei mõista Sibeliustki et Eesti raadiost tuleb häid rahulaule ja, ja rahvamuusikat ja tellitakse väga palju vene laule, aga need ongi niisugused nagu üksik lõõtspill. Volga-Volga. Ja ja niisugused niisugused tuntud väga ilusad meloodiad Nojah, aga eks ta ikke meie seal jah, ikka mõeldud kuulajatele ja, ja nii palju, kui meil vähegi võimalik olime, püüdsime kuulajate soovi soove maitset arvestada. Ja hiljem juba. Toimetuses püüdsime tõlkida, tähendab meie eesti keeles eesti laule meelde jäi soome keeles neid andajaidisse ja esimesed nii kõige populaarsemad muidugi olid Georg Otsa Harri Vasara esituses need need laulud, mis on teatavasti eesotsas asigi, kuni siiamaani. Hooajaks oli teatud laule peale ja neid laule me püüdsime siis. Ja ma ütleksin, et ma tegin väljakirjutisi seal, et kolm populaarsemat on punane Moskva üksik lõõtspill, laul Stalinile. Nojah, eks need olid Tolle aja tulemärk nii-öelda sest eks eks Soomes oli see nagu mõis kui partei mõju ja see rahvademokraatliku liikumise küllaltki suur kandev Soomes ja eks see kahtlemata need kirjutajad olid kahtlemata ka pahempoolsete ilma vaatega inimesed kes olid kahtlemata sõja ajal juba kannatada saanud. Teatava. Poliitika tõttu ja Eesti oli teada, iidolid, vaenlane, sõda. Nii et see oli täiesti täiesti mõistetav. Aga ausalt öelda, ega me neid ei pannud eriti. Pärast peale Stalini surma kadus täielikult ära juba eks ole, kontratiim kolmandat aastat. Aga põhiliselt olid ikka need mõned estraadilaulud, mis olid küllaltki meloodilised ja, ja rahvale laiali laiali ühiskonnale nii-öelda arusaadavad ja mõistetavad. Nii niisugust muusikat me enam-vähem. Algul pühapäevane saade oli kusagil kas pärast lõunat ja hoopis hiljem ma ei mäleta nüüd täpselt, aga ühes kirjas on üks paarkümmend allkirja. Ja seal palutakse just, et kas te ei tooks selle pühapäevase saatehommikule selle kella 10. et üles Radest tuleb siis jumalateenistust ja, aga meie tahaksime ka midagi kuulata. Ja see on mindi, mängitud töökollektiivi. Kiri oli seal. Jah, ja ega see ei olnud mitte üksainuke, kiri oli. Kemitmeid oli. Ja oli küll eraldi kirju, aga mul jäi meelde veel see, et eks seal oli paaripaar. Ja ja, ja eks me taotlesime ka seda, aga seda aega oli meil väga raske saada. Ja vaata minu mälu järgi 50-st aastast Me hakkasime andma pühapäeva hommikut hommiku saateid. Kusagil kirjas ka, aga need olid siis tõesti populaarsed nende kirjade järel. Teil olid mündil vooluõppimise õpetamise saade. Nii kirjutatakse, et et kõik me oskame neid laule ja kui me omavahel, kust sina seda sai, ma kuulsin eesti raadiost, et ja küsitakse, palun, kas te saadaks jälle mulle sõnad selle ja selle laulu sõnad? Südame tegi muidugi mitte ainult sõnad või sa saadki, tahtsin, viisid tähendab noodid ja ja minu teada isegi, isegi mingisugune plaadifirma Soomes andis välja meie poolt saadetud intide põhjal. Meie laulude plaadid välja. Mäletan õigesti mäletan, siis oligi Georg Otsa lauludega pausid olid esimesed, oli siis tol ajal tol ajal Soomes plaadistati juba. Aga nojah, nii palju vastu tulla oma kuulajatel, kui, kui, kui kui see meil nii tehniliselt võimalik olla. Aga viiekümnendatel aastatel oli teil juba inimesi rohkem. Ja jah, jah, jaajaakümnendatel aastatel. Ühesõnaga. Toimetaja peale minut Nende kohta ongi asi 52. aastal. Aga kes tol ajal veel tööd kõik lepingu alusel olid? Need servid olid, aga, aga sellest ajast peale jah siis painimest tuli tuli juurde juba ja siis ma siis ma hakkasin rohkem taadid ka tegema, poodiumi saadi, oli palgapäev ja kella kuuest ja siis natukene võib-olla laiemalt, aga ta siis teenistuja Kamil parani saime pealisi ringhäälingusse. Sõjajärgse esimese hõbe oli, mis oli vana saksa sõjamasina peale Horhe ümber ehitatud meil kaks makki magnetofoni hüppab ja nii et asi hakkas natuke laiemaks minema. Aga ma tean, et tol ajal ka juba, kui me juba saime rattad alla, siis stuudios tina, kuigi palju ei teinud, saadeti uudiste ja sisi kommentaaride. Aga põhilised saated läksid ikkagi, mõistsime kohtadelt, teeks võimalikult palju. Ma mäletan, niikaua kui toimetuses inimese võisin, mina raadiomajast ei olnudki, kõik enam-vähem kogu aeg sai väljas käidud. Ja seal Mööda vabariiki ringi sõidetud. Siis ei olnud Eesti raadiol mitut programmi, nii et see soomekeelse saate ajal Eestimaal kuulati, ei ka sedasama soomekeelset saadet. Ning kas Eestimaalt ka mingit vastukaja oli? Oi kui te käisite kusagil lindistamas, kas juttu oli ka midagi soomekeelsetest saadetest, kas see häiris inimesi, et oli, oli soomekeelne saade sel ajal, kui nemad oleksid tahtnud kuulasid raadiot või oli see neilegi teatud mõttes huvitav. Teine keel ja. Ausalt öelda. Minule niipalju kui minul inimestega juttu, minule protesti avaldatud, võib-olla raadiomajja tõesti tuli ringhäälingu tuli niisuguseid proteste, mis pärast nii kõrgele soome keeles, aga, aga, ja nii palju, kui mina inimestega vestlesin ja kokku sain ja näe, küsin, siis kõik suhtlesid täiesti täiesti täiesti arusaadavalt ja positiivset. Ma ütleksin saarlase küsimusele, et mis mina enam ei ole, et aga mis ta soome-eesti keeles ei anna end, küsimus oli küll. Mäletan. Mikspärast soomlased jäänud eesti keeles. Seda mina ei tea. Ei oska mina öelda, mispärast ei antud. Aga küllap oli poliitiline selle seal, nii et aga sõna otseses mõttes poliitikasse. Meie saated püüdsid niivõrd vähe sekkuda, kui vajalik. Loomulikult paratamatult ametlike teade, niuksed, asime, pidime teisiti avaldama, aga seda tegime ka minimaalselt.