Kuuleme järjekordset keele sõnumi saadet tänases saates oleme jälle külas Eesti keele instituudis peakeelekorraldaja Peeter palli jutul. Uurime temalt, missuguste võõrapäraste sõnade kirjaviisiga on viimasel ajal rajal tegeldud. Ennekõike aga soovitused euroga seotu kirjakeelseks pruukimiseks. Saate lõpuosas esitleme mõningaid uusi ettepanekuid ja mõtteid seoses usse, lõpuliste sõnadega. Head kuulamist. Tänases keele sõnumi saates oleme taas Eesti keele instituudis ja seekord siis keelekorraldajate juures. Peeter Päll. Kuidas siis keele korraldus ja keelehoole läheb, millised on kontaktid inimestega. Nii üldiselt kõigepealt, kui palju probleeme tuleb, ma vaatasin, et eelmisel aastal sai juba täis 100000 päringut siis ilmselt siis telefoni ja interneti kaudu, et kas on märgata, et päringuid tuleb rohkem või on see mingi stabiilne suurus? No see 100000 päringut on lihtsalt meil andmebaasis registreeritud päringute arv, et neid on tegelikult rohkem, sest varasemal ajal neid ei jõutud kõiki kirja panna ja neid tuleb muidugi kogu aeg juurde. Aga mis puudutab seda aktiivsus, siis see on viimastel aastatel enam-vähem püsinud samal tasemel, võib-olla natukese on langenud nii nagu kunagi varemgi juttu on olnud, et inimesed saavad vist abi sageli juba meie veebilehelt ja sõnaraamatutest, mis seal kõik kättesaadavad tasuta, nii et et neile neile, kes oskavad otsida, ilmselt telefoninõuannet vaja ei ole, aga ei ütleks, et see nüüd väga oluliselt vähenenud oleks. No kõik asjad ei saa olla veel veebilehele, ka, ei saa olla ka sõnaraamatusse, elu on ju nii kiiresti areneda, see toob kogu aeg uusi probleeme, et küsikski nüüd siis edasi, et missugused on kõige värskemad sellised küsimused, mida tuleb lahendada. Kindlasti üheks üks küsitumaid teemasid hakkab olema ja juba on see, kui me nüüd läheme üle eurole kui uuele rahaühikule, kuidas seda eesti tekstis kasutada ja selle kohta on meil küsinud nii ro tõlkijad kui ka tavalised inimesed, raamatupidajad ja paljud need, kes siis peavad seda arvestust pidama ja, ja ega siin tegelikult vastus on suhteliselt lihtne selles mõttes, et euro kasutamine ei too meile mingeid otseselt uusi reegleid kaasa, et Me võime euro siis tekstis ikkagi välja kirjutada siis sõnana või kasutada seda sümbolit euro märki. Samas mõttes, kui me kasutasime krooni lühendit kaer ja selles mõttes ei tohiks midagi oluliselt muutuda ja sendi lühend on s, nii nagu seda ennegi on kasutatud eurosenti, saab samamoodi lühendada. Küsimuseks on võib-olla viimasel ajal pigem see, et ühes Eesti standardis, kus neid riigi konventsioone käsitletakse, on on rahaühikud eraldajana kasutatud koma, mitte punkti. Et meie raamatupidamistava on seni olnud kroonide ja sentide ja vanasti rublade kopikate vahel kasutanud punkti. Ja nüüd uues standardis on selle asemel koma, et selles suhtes tuleb meil siis seisukoht võtta, et noh, põhimõtteliselt standardi kohane tarvitus ei ole loomulikult kunagi ka sobimatu, aga siis punkti kindlasti võib ka kasutada, see on meil juurdunud. See eraldab just erinevaid rahaühikut, kroone, sent, eurosid sent ja nii edasi. On mõtet kindlasti siis kasutada, kui me mõtleme murdarve, et nii nagu Eesti krooni kurss euro suhtes on 15,6 neli kuus kuus, näiteks kui ma nüüd õigesti ütlesin enam-vähem siis siis seal on loomulikult oma haige ja niisuguseid teemasid jah, tuleb. Ma küsiksin vahepeal kroonud on kadumas käibelt, aga me teame, et üsna palju on ka kasutatud kirjasõnas sellist lühendit nagu eek, kas seda on ka kunagi peetud normikohaseks või on see olnud ikkagi slängisõna või selline arhisena? Eks ta, eks ta kuulaja argikeele tasandile muidugi, et me oleme seda lühendit tee ka soovitanud kasutada ikka eeskätt valuta tabelites ja niisugustes kontekstides, kus on teistegi valuutade lühendit võib-olla aruannetes, mõnikord on seda vaja, aga, aga tavatekstis kindlasti sobiv rahaühikuna kroon märkida, seal ei ole mingit küsimust. Kõnekeeles öeldakse ka juba praegu euri, mitte enam eurot. Ja selle eurolühendi kolme tähendab seal ühendi kohta kehtib sama soovitus E U R sobib ikkagi kitsasse konteksti, kus on juttudest valuutade võrdlusest ja ja raamatupidamislik, kus seoses teda kindlasti Nad on vaja, aga mitte tavatekstidesse. Seal sobib ikka eurot välja kirjutada või siis lühendada sümboliga. Nii nagu krooni puhul oli. No loodame, et üleminek eurole ka keeleliselt toimub FEMA suuremate tagasilöökideta, sest erilisi probleeme seal olla ei tohiks. Aga nii nagu ka see euro tõestab eksamile kogu aeg tuleb juurde uusi mõisteid, uusi nähtusi ja me peame neid kuidagimoodi oma keelesüsteemi paigutama ja meie üldiselt siin Eestis ei ole ju väga sellised oma sõnade väljamõtlejad välja arvatud nüüd see üks sõnavõistlus. Jah, üks näide, mille siin tahaksin tuua, on tegelikult juba päris vana, et kui jälgija ajama hakata meie keelenõuannete, siis juba siis juba 1990.-te aastate algupoolel seda meilt küsiti, aga siis ütleme, et tegemist on mööduva nähtusega. See on nimelt siis toidu serveerimisviis sellisel kujul, et igaüks saab ise laualt vaadata ja, ja kokku kombineerida ja seda on meil traditsiooniliselt nimetatud rootsi lauaks. Aga selle kohta on nüüd pikka aega kasutatud ka niisugust prantsuspärast nimetust nagu buffee. Ja siis selles suhtes tuleb meil nüüd ka seisukoht võtta, kuna me näeme, et päris mitmel pool Eestis levib selle klišee mugandus on kirjutatud teda siis kahe f kahe ööga mis kindlasti eesti õigekirja reeglitele ei vasta, sest me kirjutame trofeeühe efiga ja nii nagu me hääldame, seal ei teki mingit kahe effi võimalust. Et me arutasime seda ka lausa keeletoimkonna, aga et mis selle sõnaga ette võtta, et kui seda nüüd kasutatakse, sest et ta on liitsõnade seast, et hommiku-buffee ja, ja külm tühvee ja, ja nii edasi supi, buffee ja, ja nii edasi, et neid näiteid. Ta pakub elu palju. Ja üks mõte, mida me siis julgeme soovitada, on see, et seda võiks julgemini eesti keeles nimetada ka puhvetiks. Kuigi me teame, et puhvetil on mitu tähendust nii puhvetikapp kui ka see puhvet, kus einelaua mõttes. Aga seesama tüvi on ka prantsuse sõnast buffee ja samad tähendused on põhimõtteliselt ka seal olemas, nii et kui me räägime, me võiksime rääkida, aga hommikupuhvetist, suppi, puhvetist ja nii edasi puhvetikärust, kui on vaja seda kohta nimetada või seda vahendit nimetada, millega siis tegevus toimub. Samas jällegi anname endale aru, see, see sõna võib-olla tekitab paljudes siiski kõhklusi ja nad tahaksid seda võõrapärast vormi siiski eelistada. Ja siin me nüüd jagunesid kaheks, et oli, oli neid, kes arvasid, et see buffee muganud nii nagu ta rahvasuus kujunenud on, võiks olla küll ainult muidugi õiges kirjapildis Ühefiga ja oli neid, arvasid, et see võiks ikkagi pühvee häälduse olla mugandatud otse prantsuse keeles, nii nagu ta hääldub buffee. Ja loomulikult ei saa me ka kõrvale jätta seda prantsuse sõna kirjapilt ennast, et puhvet kaheffiga tsitaatsõnana sobib ju ka loomulikult, nii et näete, nii palju variante on ühe sõna kohta välja pakkuda, et päris keeruline. Sarnane sõna on ilmselt siis ka butiik, butiik, butiik või kuidas teda peaksite kirjutama? Jah, ja siin on tegemist ühe sellise huvitava nähtusega, et kui meil tuleb niisuguseid alguses eksootilise mõistet, siis meile tundub, et nad jäävadki sellisteks eksootiliseks ja neid võiks kirjutada nii nagu tsitaatsõnu ikka, et säilitamisele lähtekeelse kirjapildi ja eraldame nad tekstis siis kaskursiivi või mingis muus kirjas. Ja Hetkel tundub, et need muutuvad väga koduseks aineid hakatakse mugandamatada, butiik on hakatud nad mugandama. Samas paljudele keelekorraldajatele endalegi tundub nii, et see on olemuslikult ikkagi niisugune peen asi, et seda sobibki BNS kirjapildis kirjutada, et seetõttu vähemasti keelenõuanne seda veel mugandada soovitanud, aga niisuguseid piire, millal mugandada, millal mitte, neid tuleb pidevalt arutada ja ega siin väga väga head lahendust sageli ei ole, sest kui mingi muganud spontaanselt tekib, siis on seda teinekord, et isegi võib-olla mõistlik kasutada. Ma küsiksin veel vahele sellise juhtumi kohta, mida ma ise täheldasin ühes väljaandes, reklaam, et toimub juuti nädal, mis oli siis kirjutatudki niimoodi v j u t i ma saan aru, et seal nagu natukene ikka naljaga pooleks, aga kuidas selles asja peaks suhtuma, kas seal läheb meie nagu keelesüsteemiga vastuollu? Jah, ma tean, et selle kohta esitati isegi kaebus keeleinspektsioonile, aga aga ega siin ma saan ainult väljendada oma isiklikku niisugust suhtumist, et saab juuti, on tõenäoliselt seal ikkagi keelemänguna mõeldud tõsise sõnana, mina seda võtta ei saa, ikkagi sellest, mis, mis sisu tal sellisel juhul oleks erinevalt eesti sõnast ilu või, või mõni muu selline. Nii et ilusalongi ikka biooti saloniga ei saaks asendada. Keelemänguna saab seda alati teha, aga, aga tõsiseltvõetav ta vist ilmselt ei ole. Aga kuidas üldisemalt ikkagi suhtuda nendesse võõrapärastesse sõnadesse, teeninduskohtadesse, mida meile tuleb kogu aeg rohkem ja rohkem ja mille peale on rahvas ka üsna pahane, vähemasti need, kes arvavad, et nad eesti keelt oskavad või hindavad. No mina arvan seda, et kõige suurem abina või kõige parem abinõu siin ongi avalik arvamus. Tegelikult on nii, et kui inimesed neid võõrapäraseid nimesid märkavad siis nad võiksid natukene vaeva näha ja oma arvamuse selle koha omanikule teatavaks teha sest see mõjub tihtipeale rohkem kui mis tahes seadusesäte, mida me üritame välja mõelda, et meid selle eest kaitsta, sest ega ausalt öelda, seda piiri on sageli raske anda, et me ei saa ennast isoleerida maailmast ja öelda, et meil ainult eestikeelsed nimed peavad olema. Ja samamoodi muidugi keegi ei tahaks, et siin hakkaksid olema ainult võõrkeelsed nimed, et selle selle puhul ikkagi pigem on abi avalikust arvamusest avalikkust noomimises teinekord ja, ja võib-olla ettevõtja mainekaotuse hirmus ehk vahelt tuleb ka mõistlikele tulemustele. See on võib-olla põhiline. Uued tehnoloogiad tulevad meile siia ja me teame, et meil on siin oma tõsine seltskond, terminoloogia, kes pidevalt töötab nende mõistetega, me oleme siin rääkinud teadus, terminoloogiast pehmemalt, siga ja kindlasti ka keele Instituudi terminoloogia tegelevad nende probleemidega ka. Nagu ma kuulsin, siis on meie suure eesti leiutise Skype'iga seoses ka mõningaid probleeme. Jah, meilt küsiti seda, et kui meil on juba tegusõna Skypima eesti uute sõnadega loendis antud nii häälduspäraselt kirjutada, et kas ei võiks siis olla ka juba Skype'i koosolek häälduspäraselt kirjutatuna, et tõepoolest sedalaadi koosolekut ilmselt saabki pidada juba uueks mõisteks ja ja siin on see küsimus, et mis on raskesti lahendatav, et kuidas me suhtume firmadesse ja kaitstavatesse kaubamärkidesse, et Skype teatavasti on ka kaubamärk. Ja kas me võime seda mugandada eesti keelde, et niisugune ja mitte nime piiritlemine on raske küsimus igas keeles ja ja tavaarusaam on selline, et kui kui nimi on olemas, siis seda saab kaitsta, teised ei rikuks selle nime, kandja õigusi. Kui aga tegemist on juba sõnaga üldkeele sõnaga, siis siis need õigused kaovad. Ehk siis firmad on kindlasti huvitatud, sest et nimed ei muutuks sõnadeks. Samas on nad ise jutumärkides süüdi sageli selles, et nende tooted muutuvad justkui üldnimedeks. Et nii nagu me teame ajaloost paljud tooted on oma omaniku või firma järgi nime saanud alates ši letist ja lõpetades muude niisuguste näidetega, et et esialgu tundub nii, et Skype'i koosolekut mugandada ei oleks õige, aga, aga see näitab just seda tendentsi, et kui asi muutub nii igapäevaseks ja tundub justkui üldnimeliseks, siis tahetakse hakata mugandama. Selle peale võiks ka küsida, et kas siis sobib öelda guugeldama. Jah, guugeldama on sama näide, et selle tegevuse kohta on jah, eesti muganud loodut guugeldama häälduspäraselt, aga ilmselt muudes seostes me räägime ka Google'i rakendustest mitte häälduspärase kirjapildis, vaid nii, nagu ta inglise keeles on. Me peame olema ka natuke ettevaatlikud selliste probleemide puhul, mis võivad kaasa tuua selline õigusvaidlusi. Kindlasti sõnaraamatu tegijad on eriti selles suhtes tähelepanelikud. Et ma küsin veel, et õigekeelsussõnaraamat ju ilmub meil küllalt pika ajavahemiku järel 2006 oli eelmine, ma ei tea, millal see nüüd järgmine peaks tulema? Noh, ikka läheb vist ikka veel veidi aega, teisest küljest meil on olemas ka elektroonilisel kujul, aga noh, seda nagu otseselt ei saa täiendada, sest see läheks vastuollu selle originaaliga, kust need inimesed ikkagi leiaksid, neid, võib olla häid nõuandeid lisaks sellele, et nad otse küsiksid teinud, mida keele instituut siin välja pakub. Just keelekorralduse ja keelehooldeosas. Meil on päris palju materjali välja pandud keelenõu lehele keele abi punkteqi. Ja sealt leiab ka niisuguseid uusi sõnu, mida siis veel ei ole. See on valiku allessi, uued sõnad. Teinekord leiab neid sõnuga meie nõuannetest, mis on samuti suur osa avalikuks kasutamiseks välja pandud ja, ja lisaks on meil aeg-ajalt siis avalehel ka niisugused väikesed nupud mõnede soovituste kohta mõned aktuaalsed teemad ja mõnikord ka niisugused igihaljad teemad korduseks meeldetuletuseks uuesti esitatud. Põhimõtteliselt saab päris palju juba nendelt lehtedelt uusi uusi sõnu ja uute mõistete kohta soovitusi. Aga kui inimesed tahavad mingit trükist kasutada lugeda, kus need kõige värskemad andmed on? Trükised paratamatult kipuvad aeguma muidugi, aga me oleme umbes iga nelja aasta tagant välja andnud keelenõuandekogumikku keelenõuanne soovitab. Praegu on siis ilmunud neljas just et äsja mitte just äsja, aga eelmisel aastal ja sealt on seal on ka tegelikult antud sageli või mitte sageli iga kord. Uute sõnade loend näiteks ja seal selgitatakse paljusid asju natukene pikemas perspektiivis, kui siin veebis. Ja kindlasti soovitan lugeda keeltekirjandust. Jah, loomulikult näiteks need reeglimuudatused või soovitused, mille võtab vastu emakeele seltsi keeletoimkond kui kirjakeele normi määratlema kogu neli loovad kindlasti Keeles ja Kirjanduses ja ilmuvad ka emakeele seltsi lehel loomulikult. Aitäh, Peeter, veel peakeelekorraldaja. Oleme kutsunud üles leidma või välja mõtlemagi sõnu, kus vokaaltüvele liitub uus liide. Kõik oma ettepanekud aadressile Mart Tummelas, et ära tee või postiga ja võite võita raamatuauhinna kirjastuselt Varrak. Meie võistlus kestab kuni sõnavuse võitjate selgumiseni ehk siis umbes novembri keskpaigani. Oleme saanud uusi põnevaid vastuga, pääsid nii endistelt kui uutelt kirjasaatjatelt. Hellenic Viljandist kirjutav, leidsin etnograafiast veel ühe puht Eesti U sõna ja see on raius, mis tähendab pikki lõhet, rõivasärgi või nöör kuue allservas. Miraldaga kirjutanud. Pakun välja koledasti kõlavale sõnale puberteet, sõna- pubeus ja sõnale kvalifikatsioon. Kvalifus. Helgi puuse palgastaga pakub sõnavuselgi esinenud mõistele vasteks Saamus, see on siis humanitaarabi. Tema arvates kahe viimase pakkumise puhul pole küll õieti tegemist vokaal tüveliste sõnade tuletistega, aga omast kohast huvitavad on needki. Seevastu maimu pate Antslast on teinud ära väga suure töö ja leidnud mitmesugustest allikatest või tuletanud ise kokku 82 sõna. Mõned huvitavamad olgu siinkohal nimetatud Arevus sama, mis selgus manaus. Tarbeus nõidumine, ammevus, võõra lapse imetamine. Kalevus rangus ja tõdeus, usutav tõde ning igavikku vastena pakub ta Eveus ka nende hulka, kas pole just kõik päris reeglipärased ja osa on murdelised. Aga siiski tänu tubli töö eest. Mis küll sunnib veidi küsima, et ega me nüüd veidi üle ei pinguta. Helle Mikk ju küsib, mis on saanud kevadistest uudissõnadest, nagu näiteks oletlema spekulatsiooni tähenduses mida vastata, ega siis ka sõnause kõigist parimaistki sõnadest uudissõnadest kujune sellist, mis hakkab levima. Eks ikka rahvas otsustab keelesõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig. Kohtumiseni nädala pärast, siis räägime eesti ja vene keele õppimise ja õpetamise suhtest koolis ning kodanikupäeva esseekonkursist tegus kodanik on riigi rikkus. Vahepealseks ajaks aga jälle üks soovitus. Ärge noriga teiste inimeste pisivigade kallal vaid tunnustage mõne sõbra või hea tuttava sujuvat keelekasutust. Sellest on meie keelele palju rohkem kasu kui väitlasest irisemisest. Kuulmiseni.