Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku esmaspäeva esimese novembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, Otsmaa. Eesti kaitseväelased vajavad kohalikult kaitsetööstuselt eelkõige side infotehnoloogia elektrisüsteeme. Kaitsevägi on saanud suurtükiväe tarbeks arvutiprogramme, mille hankimine välismaalt oleks olnud kallis. Põhiliselt aga piirdub Eesti kaitsetööstus kõige lihtsamate toodete pakkumisega. Üpris toetas eurole üleminekut 52 protsenti Eesti elanikest, mis tähendab, et eelmise kuuga võrreldes on toetus kasvanud nii selgus uuringufirma TNS EMOR küsitlusest. Tänasest jõustunud monopolide ohjeldamise seadus annab konkurentsiametile kõik võimalused range kontrolli kehtestamiseks vee- ja küttemonopolide üle ja seeläbi nende hindade langetamiseks. Pärnu linnavalitsusele kokkuhoiu ja mõistliku majandamisega suutnud oma rahaasjad enam-vähem joonele saada. Mullusega võrreldes tõusis oktoobris ka üksikisiku tulumaksu laekumine. Viljandi Ugala teater saab 9,36 miljonit ronijate remontida teatrimaja energiasäästlikumaks. Vastase Konrad Mäe kunstipreemia sai maalikunstnik Lembit Sarapuupreemia. Žürii otsustas puu kasuks pea üksmeelselt, kinnitades, et tema ainulaadne ja kindel maalistiil paistab teiste eesti kunstnike seast välja. Kreekas leiti mitu pakki pommi, kuid politsei sõnul on need seotud kohalike vasakpoolsetega. Ajakirjanduse andmetel leiab Euroopa komisjon, et uus Vene-Poola gaasilepe rikub monopolivastaseid seadusi. Maanteeameti ja politsei eestvõttel algas täna sügisene liiklusega sooduskampaania, sinu helkur võib päästa elu. Maanteeamet rõhutab, et eriti ohtlikuna jalakäijale pimedal ajal asulaväline tee öö on meil pilvine ja paljudes kohtades nõrga vihmasajuga. Sooja on kaks kuni kuus kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, ennelõunal on paiguti udu. Puhub lõunatuul seitse kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb kuus kuni kaheksa kraadi. Uuringufirma TNS Emor andmetel toetas oktoobris eurole üleminekut 52 protsenti Eesti elanikest on euro, kasutuselevõtu ei toeta 39 protsenti elanikest. Toetajate hulgas on enam kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesi ja toetus eurole sõltub suuresti inimeste sissetulekust. Eurole üleminekuga seotud hinnatõusu hirm ja väiksemana tunduvad palganumbrid aasta alguses järsult tarbimist vähendada, kuid pikemas perspektiivis aitab euro pigem kindlustunnet kasvatada. Nii leiavad Nordea Danske ja LHV analüütikud. Nordea värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,8 ja tuleval aastal 4,2 protsenti. Sisenenud läbimine taastuks, peab vähenema tööpuudus ja suurenema inimeste sissetulekud. Prognoos märgib, et tarbijate tugevnev kindlustunne kajastub tegelikus tarbimises mõõdukalt. Nordea märgifeered tänavu aasta teises pooles kasvanud inflatsiooni taga on eelkõige toiduainete ja energia hinnatõus. Prognoosis seisab veel, et kahe raske aasta järel on Balti riikides Poolas ja Venemaal kriis möödas, majanduskasv stabiliseerunud. Tänane Postimees kirjutab aga, et kaitseministeerium on sel kümnendil panustanud Militaarsetesse arendusprojektidesse üle 100 miljoni krooni maksumaksja raha, aga sellest vaid vähem kui veerandi eest on loodud midagi, millest kaitseväelastel ka tegelikult kasu on. Eesti enda kaitsetööstus piirdub lihtsate toodete pakkumisega. Samas oleks kaitseväel vaja sidet infotehnoloogia ja elektrisüsteeme. Ago Gaškov pilti lähemalt. Eesti kaitsetööstuse liitu kuulub 72 ettevõtet, mis ühtekokku annavad tööd 20-le 1000-le inimesele. Aga Eesti kaitsetööstus ei ole. Kosmosetööstus, tehakse kaitseväe tarvis kõige lihtsamaid asju. Kaitsetööstuse liidu liikmed käisid täna tutvumas kirde kaitseringkonnaga, et uurida, mida tegelikult Eesti kaitseväelastele kõige rohkem vaja on. Kaitsetööstuse liidu nõunik, brigaadikindral reservis Alar Laneman jätkab. On väga tähtis, et oma kaitsejõududel oleks kasutada oma riigi toodang üsna mitmel põhjusel, kui sõduri seisukohast võtta, on siin ka psühholoogiline moment, et oma relv oli ka omal ajal ja teine on see, et väga suured summad lähevad kaitseotstarbelise tehnika ja varustuse alla. Sein on otsene riigi jõukusega töökohtadega maksudega, mis laekuvad ja võib-olla kõige tähtsam aspekt on see, et teenuse või toote kätte saada vaata kui sa, kui oluline funktsioon toetub mingile tehnikale, tehnika läheb rivist välja olemas meil siin koheselt võtta spetsialistid ja tööriistad ja seadmed, et nad uuesti korda seada. Meie firma on üks kaitsetööstuse liidu liikmetest. Mida teie meelest on, see tähendab Eesti kaitsetööstus kosmosetehnikast on asi nagu üsna kaugele kõige lihtsamad asjad, mida tegelikult võiks Eestis ja teha ja see on ka selle liidu eesmärk teha riigi jaoks lihtsalt ja kiirelt asju, varustust, kas või seadmete masinate remonti. Võtame kas või Silwi autoehituse eripära, tegeleme nagu autode ehituse rasketehnika ümberehitusega, sealt me jõuame ja kaitseväe juurde välja, kus me saaksime abiks olla tehnika, kiirremondi, tulevikus ka varuosade väljatöötamisel, tootmisel ja sealt edasi jõuame ka juba näiteks soomustehnika taastamise ümberehitamiseni. Millise mulje jätab Eesti tööstus sellele inimesele, kellel teda vaja on? Konkreetselt kirde kaitseringkonna ülemale kolonelleitnant Martin Herem ja kaitsetööstus on täiesti olemas. Kui me räägime sellest, mul praegu seljas on siis ja nii-öelda kaitseväest ja veel väga palju muud varustust toodetakse Eestisse, mis on täiesti kasutuskõlblik kasutuses, sellele mitte midagi ette heita. Mis on kaitseväe jaoks parem, kas olemasolev süsteem kusagilt teisest riigist või siis ikkagi töötada välja oma süsteem ja veel sellise mõttega, et margitootjad saaksid seda müüa kuskile välismaale? Lihtsa sõdurina ütlen ma, mul on vaja seda asja täna ja kohe või ma Eesti vabariigi kodaniku ja maksumaksjana asjadele vaatan. Loomulikult võiks olla toodetud Eestis võiks olla ja selle koha peal tekibki konflikt, sõduril on seda vaja täna, aga tõenäoliselt tootearendaja saaks selle anda alles homme ja nüüd ongi küsimus, kas me ostame selle kuskilt välismaalt ja kohe või kannatame ja saame selle asja mõne aasta pärast, kui me täna vajame mingisugust elemente oma varustusse, siis seda tuleks pikalt ette planeerida, seda toodet tuleks arendada, et ta kahe-kolme aasta pärast meieni jõuaks ja nii kaua peame siis hakkama saama kas ilma selleta või kasutama välismaiseid elemente. Pärnu linnavalitsus on kokkuhoiu ja mõistliku majandamisega suutnud linna rahaasjad enam-vähem korda saada ning Ester Vilgats jätkab. Kui meenutada tänavuse aasta esimeste kuude uudiseid, siis Pärnust räägiti valdavalt kui pankrotipesast rahanduslik seis oli nii hull, et kaaluti isegi saneerimismenetlust, mis oleks linnas andnud küll paarkümmend 30 miljonit krooni. Finantsabi tähendanuks aga kõikide otsuste kooskõlastamist rahandusministeeriumiga mullu selle aasta eelarvet koostades fakti ees, et seda tuleks 150 miljoni krooni võrra kokku tõmmata. Sellega oleks linn küll paljudest võlgadest vabanenud, aga osa igapäevakohustusi jäänuks täitmata. Abilinnapea Annely Akkermann. Aasta algul saigi vastu võetud selline otsus, et vajalikust 50-st miljonist kärbitakse siis 75 30 miljonit, siis suurendati varade müügiprognoosi ja hakati siis tööd tegema selles suunas, et varasid müüa. Ja 42 miljoni osas me suutsime teise lisaeelarve volikogule esitada, nii et sellest 42-st miljonist jääb järgi 29. Et see on nüüd aasta kestel leitud, täiendab kokkuhoiu võimalus. Meil on õnnestus meie taastusravikeskus Sõprus, mille eest saadi 23,4 miljonit krooni. Rõõmustav on see, et üksikisiku tulumaksu laekumine on lõpuks ometi tõusule pöördunud. Eelmisena laste oktoobriga võrreldes laekus tänavusel viinakuul summaliselt ligi miljon krooni rohkem. Aga mida arvab linna paranenud majandusseisust? Ekslinnapea Mart Viisitamm? Kui vaadata aastat 2010, siis on see aasta olnud tunduvalt stabiilsem, juba aasta alguses oli võimalik enam-vähem paika panna rahavood, ehk ei ole sellel aastal tulnud valitsuse poolt negatiivseid lisaeelarveid raha vähendamisi omavalitsustele ja nii edasi, nii et selles mõttes oli juba sellel aastal tsipake lihtsam. Kultuuriministeerium eraldab Ugala teatrile 9,36 miljonit krooni Piret rehvlit lähemad Ugala teater on ainukene riigiteater, mille renoveerimise ja juurdeehituse kavandid jäid majandustõusu ajal nii-öelda ootele. Praegu, kus riigil raha napib, ei ole ka võimalik teatrimaja korraga täieulatuslikult renoveerida ja nüüd püütaksegi seda teha siis etappide kaupa läbi CO2 kvootide müügi on tekkinud võimalus nii riigiasutustele kui ka näiteks korteriühistutele tegeleda energiasäästliku renoveerimisega ja kultuuriministeerium on esitanud valitsusele taotluse eraldada rahaga Ugala teatrile jätkab kultuuriminister Laine Jänes. See on üks esimene väike samm. Tegelikult sellele suurele protsessile ma tõesti möönan, et Ugala on jäänud sellisesse aega, mil ei ole olnud enam suurte investeeringute võimalusi riigil. Ugala teatri juht Hillar Sein rääkis, et selle rahasummaga võiks korda teha kas katuse või aknad või sisukesed. Meil on praegu tellitud energiamärgis ja energia audid, mis siis kirjeldaks meie jaoks ära, mis on kõige probleemsem, siis sealt järgmine samm oleks see, et mis võiks selle veeremine maksma minna ja siis me saame otsustada, millega me siis tegeleme, kas katusega välisperimeetrit või ava täidetega ja silmas peame ka seda, et kui ükskord läheb mu hoone täis rekonstrueerimiseks, siis ei tuleks seda lammutada ega ümber ehitada. Kultuuriminister Laine Jänes loodab, et läbi CO2 kvootide müügi, Ugala teatrimaja renoveerimiseks eraldatav raha ja ainukeseks renoveerimistoetuseks Kindlalt saan öelda, et on praegust Ugala planeeritud üleriigiliste kultuuriobjektide meetmesse ehk siis järgmisse Euroopast rahast saadava renoveerimise järjekorda, nii et, et ta on seal selles järjekorras selge prioriteet, teed ja see on kokku lepitud täna ka nii-öelda kaunite kunstide nõukoja erinevate loomeliitudega, kõik seda tunnistavad ja aktsepteerivad, need summad on ikkagi päris suured, me räägime üle 200 miljoni krooni suurusest summast nii blackboxi ehitamisest kui ka muudest vaja olevatest töödest. Kadrioru lossis anti täna kätte Konrad Mäe kunstipreemia, mille suurus on 50000 krooni. Selleaastane laureaat on maalikunstnik Lembit Sarapuu. Kadriorus käies. Kiisler Konrad Mäe preemia saab kunstnik üks kord elus. Eesti Kunstnike Liidu esimees Jaan Elken kinnitas laureaati iseloomustades, et sarapuumaalid on oma ajast ees ning need on vastuvoolu maalid. Ta kritiseeris juba näiteks möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel kapitalismi sel ajal, kui enamik Eesti inimesi kritiseeris just kehtivat süsteemi. Et tegelikult on sarapuu alati rääkinud oma juttu, räägin sellist juttu, mis muutub aktuaalseks alati kümnen võima, vaatame nüüd peale seda, millal ta maitseb. Nii et milles ta rääkinud, sooli rääkinud, et mees, mees, naine, naine. Ma olen läbi saama kuidagi mõnikord põrkuma, mõnikord enda kaugenema. Ja valdav teema lihtsalt huvitav teema on, see teema on praegu väga tugevalt igasuguste eurorahastuste ja projektiuuringute ja rakendusuuringute suhteliselt. Aga meil on tegelikult, kellel on alati. Rakutena. Kunstnik ise intervjuud andes tagasihoidlikuks. Kui te iseloomustaksite oma pilt, millised nad on, nad on kõik, kellel on laadust laadus peal, on taevast ja maad ja metsa ja vett ja ja inimesi, miks need pillid on sellised, nagu nad on? Seda me ei tea, seda tuleb nende käest küsida. Kas ta praegu maanide täpselt samasuguseid pilte nägude maalisid, ütleme 20 aastat tagasi. Täpselt ei ole ta natuke. Ma võtan. Välimuselt ja mõtet ja nad kõik on ikka natuke ka muutub. Millised need pildid on näiteks 10 aasta pärast? Seda 10 aasta pärast vaatame. Nüüd aga vahetame teemat ja Uku Toom teeb kokkuvõtte tänastest välist sündmustest. Kreeka politsei pidas täna kinni Prantsusmaal Islandile Nicolas Sarkozyle adresseeritud pakipommi. Teised pakki pommid olid adressaati häiritud Belgia, Hollandi ja Mehhiko saatkondadele Ateenas. Neist viimane plahvatas kulleri firmas, vigastades kergelt töötajat, ülejäänud pommitagi politsei kahjutuks. Politsei ei usu, et pommid oleksid seotud al-Quaedaga. Juhtunut uuritakse, ütles politsei esindaja, kelle sõnul kaks vahistatud meest arvatakse olevat seotud Kreeka vasakpoolse sissirühmitusega Saksamaa laiendastena kaubaveo keeldu Jeemenist ka reisilennukitele, nii teatas sealne transpordiministeeriumi esindaja. Pressiesindaja sõnul karmistas Saksamaa turvameetmeid pärast sõda ja kui selgus, et üks Jeemenist startinud lennuk, mille lasti seas leiti pakipomm, oli teinud vahemaandumise Kölnis. Kõrgõstani keskvalimiskomisjon kinnitas ametlikult, et 10. oktoobril toimunud üldvalimiste tulemusel pääses parlamenti viis erakonda. 120 kohalises parlamendis sai suurima arvu saadiku mandaat 28 kohta. Opositsiooniline atašee ehk kodumaa üldiselt jagunesid kohad üsna võrdselt. Veel kaks opositsioonimeelset parteid said 25 ja 23, kaks valitsusmeelset parteid vastavalt 26 ja 18 kohta. Parlamenti püüdles 29 erakonda ning selleks, et pääseda, oli vaja ületada viieprotsendiline valimiskünnis. Kuna ükski erakond ei saanud olnud parlamendis enamust, on presidendil nüüd seaduse järgi õigus kaks korda volitada ühte erakonda koalitsiooni moodustama. Kui mõlemad katsed nurjuvad, võivad saadikud seda ise teha. Aega selleks on 45 päeva. Varssavi inglisekeelse ärilehe andmetel võib Euroopa komisjon Poola Venemaaga sõlmitud gaasitarnelepingu pärast kohtusse kaevata. Euroopa komisjonis ollakse arvamusel, et Venemaa gaasi importi suurendav lepe rikub Euroopa Liidu monopolivastaseid seadusi. Venemaa ja Poola väidavad, et tehing on kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega. 29. oktoobril sõlmitud leppe järgi tarnib Gazprom Poolale sel aastal 9,7 miljardit kuupmeetrit gaasijärgmisel aastal 10,5 miljardit ning aastatel 2012 kuni 37 11 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Hiina korraldab üle 10 aasta. Rahvaloenduse võimud loodavad andmeid ringi rändava tööjõu kohta. Viimastel aastatel on hinnanguliselt 200 miljonit inimest tööotsinguil maapiirkondadest linnadesse liikunud. Neil ei ole registreeritud elukohta ja tavaliselt jäävad nad ilma avalikest teenustest. Loenduse käigus tahetakse saada ka täpsem ülevaade laste arvustest. Ühe lapse poliitika tõttu ei ole paljud vanemad oma järgmisi lapsi ametlikult registreerinud. Ja tagasi Eestisse tänasest jõustunud monopolide ohjeldamise seadus annab konkurentsiametile kõik võimalused range kontrolli kehtestamiseks vee- ja küttemonopolide üle ja seeläbi ka vee- ja küttehindade langetamiseks. Monopolidele seatakse kohustus algatada vee- ja soojahindade langetamine, kui näiteks tooraine, maailmaturuhinnad või muud tootmiskulud muutuvad. Vertide sõnutsi on järgmise kahe-kolme aasta jooksul võimalik vee hinda langetada kuni veerandi võrra. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitas täna justiitsministeeriumile õigusliku arvamuse saamiseks täiendatud seaduseelnõu elektrihinna langetamiseks. Eelnõu näeb ette kodutarbijatele elektrihinna langetamise läbi taastuvenergia maksu vähendamise. Partsi hinnangul taastuvenergia maksu võimalik vähendada seitsme kuni üheksa sendini kilovatt-tunni kohta. Aktsiaselts sertifitseerimiskeskus andis riigi infosüsteemide arenduskeskusele üle ID-kaardi baastark paralinuxile ja Mäkile, mille abil saavad nüüd nende kasutajad end elektrooniliste keskkondades autentida ja allkirjastada enda arvutist dokumente. Tarkvara valmis mäki kahele viimasele versioonile ja kolmele Eestis enamlevinud linuxile. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse asedirektor Kalle Arula selgitab. Linnukesi Mäggile eelnevalt ei olnud tarkvara olemas, Windowsile on juba jupp aega see tarkvara olemas ja inimesed kasutavad seda. Linuxi Maci kasutajad pidid siniseda lahendust ise otsima, aga nüüd on see tarkvara selline, et saavad jamaga kasutada inspireerivaid tarkvara arvutisse ja siis pärast seda tunneb arvuti ära hiirega mardi ja suudad temaga suhelda. ID-kaart ise, eks niisugune plastikkaart, aga seal peale on ka kiip ja selle kiibiga suhtlemiseks on vaja tarkvara ja omakorda on vaja tarkvara, et siis suuta suhelda nende teenustega, mis seda allkirjastamist ja, ja autentimist nagu lubavad teha, aga nüüd linnuks siis teadupärast ei olegi üldse internet, Exploreri ja mäki kasutajad või Apple'i kasutajad, nemad kasutavad hoopis safarid, et noh, ütleme siis nende kasutajagruppide jaoks see intervjuu ei eksisteerigi ja niimoodi ei saanudki seda süüa teha, aga nüüd nad saavad, et neil ei olnud ka siukest. On olemas nagu utiliit on, see on see inglisekeelne sõna tuntud aga niisugune tööriistakastis, millega saab vaadata, kas sertifikaadid on kehtivad ja samuti ei saanud oma arvutis allkirjastada, et osadel pankadel nõutakse allkirjastamist, osadele ei nõuta, kui arvet maksta tahad. Nüüd on see võimalus olemas. Täna algas maanteeameti ja politsei eestvõttel taas sügisene liiklusohutuskampaania. Sinu helkur võib päästa elu. Mall Mälberg, küsis maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg lilt, kuivõrd on varasemad helkurikampaaniad aidanud liiklusõnnetusi ennetada. Urve Sellenberg kinnitas, et 10 aasta eest hukkus pimedal ajal asulavälisel teel 50 inimest aastas. Tänavu on see arv olnud neli ja eelmisel aastal 10. Seega on muutus tema sõnul silmaga näha. Aga kõige olulisem muutus on toimunud inimeste hoiakud ja seda näitavad meile meie küsitlusuuringud 10 aasta tagused uuringud oli se inimeste hoiakud ja teadlikkus üldse helkuri vajalikkusest 10 protsendini siis praegu laste puhul arvatakse peaaegu sajaprotsendiliselt ütles, on väga vajalik ja täiskasvanute puhul on see üle 60 protsendi, kellel on hoiak ja valmisolek ja väidavad, et alati reeglina nad kannavad helkurit. Teadagi kiputakse helkurit vähem kandma maal, asulavälistel teedel, ka asula sees, kus on valgustus, ei ole jalakäija tihtipeale juhi hinnangul nähtav ja ka linnas, kui on vähe valgust Ohtlik olukord inimese jaoks on ikkagi asulavälised teed, kus inimene kõnnib maanteel, kus ei ole kõnniteed ja ta on autodele üsna lähedal ja arvestades seda, et võib-olla teepeenral on, kas siis lombid ei ole mugav käia, Kõnitakse seal üsna sõidutee lähedal, see on see kõige suurem ohutsoone jalakäija jaoks. Millele paneb pearõhu need täna kampaania? Ikka hoolivusele ja sellele, et teeme kingituse oma lähedastele, kes kõnnib selles ohtlikus alas Kingituseks võib helkuri saata ka veebikeskkonna helkur e kaudu, mis on taaskord käivitatud. Praegu on helkur kohustuslik pimedal ajal valgustamata teel väljaspool asulat. Lisandub nüüd uue liiklusseadusega see, et helkur on kohustuslik pimeda ajal olenemata sellest, kas tegemist on siis maa või linna piirkonnaga põhiline, et on pime aeg ja et inimene teab, et kus kohas ta liigub ja kus on nähtavus halb. Ja ilmast, ka öö tuleb meil pilvine ja paljudes kohtades nõrga vihmasajuga, mitmel pool tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on kaks kuni kuus kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ning olulise sajuta ilm, ennelõunal on paiguti udu, tuul pöördub lõunakaarde ja tugevneb õhtuks seitsme kuni 10 meetrini sekundis. Sooja lubab ilmajaam homseks kuus kuni kaheksa kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.