Raadio kaks tere päevast, ülekuulamine alustab. Eestis tavatsetakse mõelda, et me oleme viimastel aastatel elanud paremparteide võimu all. Kas need parteid tegelikult viivad ellu parempoolset poliitikat, kas see tegelikult, mis meid ümbritseb, on parempoolsete maailmavaadetega maailm? Tänane ülekuulatav on Martin Helme. Ülekuulamise toimik number 150. Martin Helme. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Martin Helme, viimane radikaalne parempoolne kui, kui vaadata, ma ei tea, kas lähedalt või kaugelt. Ma usun, et nii võib teie kohta öelda küll, kui vaadata nagu seda, mismoodi Eesti, aga ka Euroopa, aga sealt edasi ka ilmselt maailma poliitika muutub kogu aeg ühenäolisemaks ühetaolisemaks ja tegelikult kui võtad, et Eesti erakonnad siis tegelikult aru ei saa, millest nad räägivad, millist maailmavaadet jagavad ja, ja, ja söövad nad saba või söövad nad sarvedega. Ma sellega küll nõus ei ole, et ma olen viimane või ainus, aga, ja, ja tegelikult ka mitte sellega, et ma olen radikaalne, ma olen küll krõbe, aga, aga noh, ütleme oleneb sellest, mida sa pead radikaalseks kas ütlemise tooni või ütleme, sisu, aga ma arvan, et nii Euroopas kui Ameerikas on praegu trend väga oluliselt muutunud ja kui sa vaatad valimistulemusi ükskõik kust, alates New Hampshire'i eelvalimistest või, või Rootsi parlamendivalimisteni, siis sellised seisukohad, mis on noh, mida mina pean nimetan tervemõistuslik, eks ja mis noh siis laiema arusaamise järgi kuuluvad Parempoolsete hulka on, on tegelikult minu meelest võidumarsid. No tegelikult me räägimegi täna ainult üksi, sellepärast et maailmas tegelikult vist on mingid asjad vaikselt nagu muutumas või mingid asjad on selles no vähemalt see, mida me armastame öelda nii-öelda siis selleks valgeks, maailmaks või õhtumaailmaks, eks ju. Et siin on nagu mingid mingid sügavamad nagu mingit protsessi toimus meie endi silme all, kas me seda märkame või mitte? Ma isegi ausalt öeldes ei tea, kust otsast nagu selles mõttes pihta hakata, kui palju Eesti rahvusliku liikumise liikmed on? Suhteliselt stabiilselt olnud juba paar aastat kuskil 205-ga. Okei, hakkame siis sellest jutust pihta, mis huvitavad seda kahtesadat viitekümmend pluss nende lähedasi, sõpru, tuttavaid, miks on nii vähe? Sest me ei ole tükk aega tegelenud, Me algselt võtsime endale eesmärgiks liikmeskonna suurendamise, aga sellega me ei hakanud hiljem enam ei tegelenud väga aktiivselt ja nii palju, kui ta meil alguses tuli ja hiljem on juurde tilkunud, nii ta on jäänud. Küsimus on selles, et liikmeskond ja suurus minu meelest on vähem tähtis kui seal liikmeskonna kvaliteet. Kui me vaatame Eesti parteisid näiteks mõni on siin kuni 10000 ja küsimus, kui palju seal aktiivseid liikmeid on, või küsimus isegi niimoodi, et kui palju inimesed ühe või teise suure partei puhul tunnevad ja teavad nimesid, siis see arv on ikkagi kusagil pool tosinat, võib-olla natuke rohkem, eks ole, partei aktiivsed isegi ütleme, kui, kui sa loetud mulle pead une pealt hakkame lugema erakonna või reformierakonna kõige tähtsamaid nimesid, kas sa saad 10 kokku ühe hingetõmbega ei pruugi saadagi ja saad keskmisest ütleme siis teadlikum, poliitika, teadlikum inimene, nii et see, see mass on loomulikult vajalik, nagu Karl Marx juba ütles, et ühel hetkel kvantiteet muutub kvaliteediks, aga meie seda massi Ta oli rahvusliku liikumise puhul tekib see olukord, et, et isegi une pealt taustas ei pruugi teiegi nimi meelde tulla. Kvaliteeti. Noh, kellel tuleb, kellel ei tule Ei no aga räägime omal ajal ikkagi Jeesuse puhul, tal ei olnud vaja ju teha nagu väga selgitustööd, inimesed ise said tema sõnumi soojusest aru, tulid kokku ja kuulasid tema jutlust. Jutlus oligi ju selgitustöö ja temal oli 12 jüngrit alguses alustuseks tänaseks päevaks on miljard. Nii et jah, need asjad võivad võtta aega, mis nad võtavad, aga alguses piisab sellest, kui sa oma sõnumi sa oled järjekindel ja võimeline. Rahvusliku liikumise erakond või kuidas sa siis rahvuslik liikumine, mis tehakse valimistele, läheb 2011 oma nimekirja esitate? Ei saa esitada, me ei ole ju parteiregistris, miks ta ei ole? Eestis on loodud terve rida halduslike barjääre uute jõudude sisenemiseks poliitikasse selleks üks barjäär on 1000 liikmelise organisatsiooni omamine millest saaks üle, millest saaks üle. Kui me ka täna võtaksime vastu otsuse, et meil on vaja saadav kokku detsembri alguseks 1000 liiget. Me saaksime kokku, ma olen selles veendunud. Järgmine barjäär, viie protsendi barjäär, aga kas sellest saaks üle kõige suurem probleem on eesti parteide puhul või ütleme, Eesti poliitika puhul rahastamine, kus on totaalselt ebavõrdne seisukord loodud, kus on juba nii-öelda poti juures olevad parteid, jagavad raha omakeskis ära, kusjuures maksumaksjate raha ja loovad sealjuures seaduseid ja reegleid, mis teistel organisatsioonidel takistavad raha saamist. Olgu selleks siis tehakse seda muidugi väga õilsa läbipaistvuse ja. Nii et raha saavad siis need ühiskondlikud organisatsioonid, ütleme, räägime siin erakondadest konkreetselt, kes on nii-öelda juba võitnud teatava hulga maksumaksjate toetuse, mis nii-öelda või, või ka usalduse, pigem nimetagem seda usalduseks, ehk nad on siis näha, et nende selle viie protsendi ületanud Noh, ma ei tea, küsiks näiteks, et kui paljude valijate toetuse on võitnud kampaania mitmekesisus rikastab maksumaksjate raha, läheb sinna päris korralikult ja mingisugust volitust nad selle jaoks saanud ei ole, et meie ajusid pesta meie enda raha eest. Aga küsimus on muidugi selles, eks ju, et kui, kui tahad, kaevata, kutsu politsei või võtta midagi selle asja jaoks ette, aga niikaua kuni ongi ainult 250 inimest nii kaua kuni ei ole parteiks registreerunud, siis noh, nii-öelda näpuga võib näidata, aga, aga, aga tegusid. Ma olen nõus sellega, et virisemine ei vii mitte kuhugile ja, ja noh, ega ma ütleks, et minu suust seda virisemist väga ei ole kuulnud kaadrit. Ma praegu vastan lihtsalt teie küsimustele, et miks nii või miks naa. Et tegelikult on loomulikult niimoodi, et kui on olemas avalikkuse tellimus või, või, või siis nii-öelda masside nõudmine siis siis kõigist neist asjadest saab üle, aga praktikas on ikkagi niimoodi, et kui sul ei ole võimalik näiteks firmadelt raha saada ja küsida, kui sul ei ole mitte mingil moel maksumaksjalt võimalik raha saada ja küsida, siis sa oled olulises konkurentsi pärsitud olukorras võrreldes teiste parteidega väga moonutatud konkurentsipildi poliitikas tegutsemiseks muidugi, aga lihtsalt virisemist muidugi kasu ei ole. Kui sa nüüd küsisid, mida me teeme valimistega seoses, siis seda praegu veel mingisugust lõplikku seisukohta öelda ei saa, sellepärast et me üldiselt tahaksime valimistel loomulikult osaleda. No üldiselt on Eestis tegelikult ju olemas parteipoliitikas siiski näiteid, kuidas on praktiliselt nii-öelda kahe-kolme inimese seltskonnast esile kerkinud erakond, kes on saanud kohad Riigikokku ehk võtame kas või rohelised, kõige hiljutisem näide sisuliselt inimesed tulid kokku, oli alguses, võib olla üks või kaks lõpuks kasvas 250 peale ja sealt juba üle 1000 ja Moody nad, tõsi, nende elu võib-olla praegu ei ole kõige kuldsed, eks ole, aga see on nende siseasi, lase jääb sinna, aga näide on olemas. Kuidas saab, kui idee on olemas ja Ideon kanda? Isegi veel parema näite võib tuua, kuidas Reformierakond loodi ju tegelikult ka novembrikuu sees valimiste eelsel märtsil ja ka toimis, eks ole, nii et noh Aga lihtsalt, meil on Kallase, meil on Kirsipuu. Tulebki omada tuumikinvestorit tuleb kavade, kes oli ka rohelistel olemas. See, kui sul on ikkagi jäävad asjad selle taha, et sul ei ole võimalik. Kas Eestis ei ole siis olemas nii-öelda piisaval rikkuse või jõukuse astmele jõudnud rahvuslike vaadete vaadetega inimest, ma saan aru, see on praegu selle jutu sisu. Küllap nad olemas on, aga minul ei ole õnnestunud neid leida, ei ole kontakte, ei ole õnnestunud neid leida ja teine asi on ka see, et Eesti ärimehed ja ettevõtjad üldse on väga tihedalt seotud Eestis riigiga ja riigi suvast väga palju sõltuvad. Noh, me räägime sellest, et riik kes elavad praegu kõige paremini, kes saavad riiklikke tellimusi, olgu see teedeehitused, kooliehitised või ükskõik mis muud asjad või, või ka reklaam, selline jabur olukord on meil tekkinud, et, et nii eraõiguslik nähtus nagu reklaam elab meil väga priskijatest, riigi tellimuste sol, need sotsiaalreklaamid või haigekassa reklaamid või midagi muud. Kõik ettevõtted noolivad riigi raha saamist ja mitte ükski ettevõte, olgu ta nii rahvuslik kui tahes ei taha kõrge profiiliga selle riigivõimuga. Siis on aga samas me teame, et tegelikult kõige rohkem reklaami omavad ettevõtted Eestis mobiilioperaatoreid ja neile vist järgneb Tallink, kui ma ei eksi, viimatine ülevaade ilmustasin. Kuu või paar tagasi tegelikult need põhite teate ka, kui pikk saba neil ukse taga on või kes tahavad, tahavad kõik nendelt saada sponsorlust. Ei ole käinud vaatamas, võib-olla olete teiegi sealsamas, istun, ma saan aru, te teate pikkusest. Ühesõnaga, ikkagi ettevõtteid, neid, mis ettevõtted, ettevõtteid, joote, kedagi, toetame konkreetne mees või konkreetne naine, kes rikas kräsu täpselt nii, et, et see idee on hea. Kuigi ma päris täpselt ei saa aru, et, et kas teil ei ole endale siis sees lihtsalt huvi Eestit paremaks muuta. Niisiis piltlikult kui ka sõna otseses mõttes, eks ju parempoolset maailmavaadet siin edendada või mille taha see jääb. Riik hoiab lihtsalt kuidagi vägisi kinni. Küsimus on ka selles, et kuidas sa seda riiki või ühiskonda paremaks teha ja Demokraatia demokraat. Kohe jõuame demokraadid, aga, aga see ei pruugi olla kõige parem viis ei pruugi olla eriti, kui sul on piiratud ressursid, ei pruugi olla üritada pea ees tungida Parlamenti, ehkki see on tõenäoliselt kõige tõhusam viis oma seisukohtade maksma panemiseks. Aga on olemas ka selline tegevusviis nagu noh, ütleme selgitustöö tegemine, artiklite kirjutamine, mingisuguste esinemiste pidamine kusagil siin ja seal inimeste võrgustiku loomine, see on aeganõudev ja vaevanõudev töö aga, aga selle kohta Margaret Thatcher ütles, et kõigepealt võida vaidluse, siis võidad ka valimised. Aga ma arvan, et täitsa ei olnud ka nii radikaalne või hea küll, teie enda sõnu kasutades nii krõbe võib-olla kui kui praegu on Martin helmelt. Ma ei ole selles päris kindel, teda rünnati täpselt samasuguste argumentidega, kui rünnatakse mind ja kui sa vaatad Margaret Thatcheri, ütleme karjääri viiekümnendatel kuuekümnendatel, siis siis teda timmitati väga kõvasti just selle eest, et ta on liiga liiga paremal pool ääres ja täpselt sama võib öelda ka näiteks Churchilli kohta. Minu nagu põrnas põõnav rahvusvalan ikkagi ärkab vaikselt üles, hõõrub silmi, ütleb, et Helme ilmselt saab mingite nii-öelda suur voolu või laiavoolu erakondade käest pappi, et ta ei ole nõus esimehena nagu midagi ette võtma selle nimel, et et tõesti sellest jõulisest arvamusest, mis tegelikult ühiskonnas on ju olemas, vaatame internetikommentaare ka kõige parema tahtmise juures, Martin Helme ei jõua neid kõiki kirjutada, seal ei jõua, ei kirjuta ka muid, siis siis see arvamus on ju kusagil olemas, aga niikaua see ongi ainult vihane räuskama kusagil nurgatagustes, kuni ei ole olemas parteid, sest ma saan aru tegelikult ja naistel, kes, kes Martin Helme arvamust jagavad, ei ole valimistel mitte kellegi poolt olla Jeesus Maria, kelle poolt nad saaksid praegusel hetkel hääldada. Nojah, see on tõsi, mina olen täpselt sama probleemi ees, kui ma valimistel lähen, kelle poolt ma siis nüüd nii väga hääletada, see on ka üks põhjus, miks ma ise olen kandideerinud teinekord. Aga ma tahaks selle demokraatia teema juurde nüüd tagasi. Minu hinnangul Eestis demokraatia on sisuliselt ikkagi muutunud täielikuks fassaadiks ja demokraatlikud protseduurid enam tegelikult sisuliselt ei eksisteeri ja mul on nagu mitu erinevat tasandit, mida ma väga tihedalt kritiseeriks. Siin üks on meie võimude lahususe puudumine. Eestis ei ole sõltumatut kohtuvõimu. Eestis ei ole parlament. Toome nüüd näiteid ka selles mõttes. Ma toon, ma toon kaks head näidet. Üks näide on see, kui me kirjutasime natuke rohkem kui kuu aega tagasi, võib-olla isegi rohkem jahiks. Augusti lõpus tegime õiguskantslerile protesti seoses parteide rahastamise vidi ja tõime välja viis erinevat punkti või paraja mitu erinevat graafikust. Me näitasime, et praegune parteide rahastamise süsteem on vastuolus nii Eesti põhiseadusega kui muude seadustega. Õiguskantsler ei võtnud seda isegi mitte menetlusse. Me oleme teinud pöördumisi. Vastused andis, miks ta ei võta seda menetlusse sellepärast et selle kohta on kunagi 2000.-te alguses olnud juba riigikohtu otsus, kusjuures riigikohtu otsus, millele ta viitas, ei rääkinud praktiliselt üldse sellest. Ta lihtsalt ei võtnud teemat isegi üles, nii teine asi on, on kaevatud kohtute kaudu ja jõutud välja riigikohtuni seoses meie territoriaalsete ära andmisega, mis on põhiseaduse vastased Venemaale. Petseri on absoluutselt puhas poliitiline otsus, mis sealt välja tuleb täpselt sama, nii-öelda riigikohtuni välja kaevatud küsimused näiteks Lissaboni lepingu rakendamise kohta, mis on üheselt selges vastuolus Eesti põhiseadusega. Tähendab, kui küsimuse all on suured poliitilised teemad, siis meie kohtuvõim jääb absoluutselt valitsus truuks. Jah, seda, et, et kui ütleme Martin Helme või tema mõttekaaslased käivad läbi kõik kohtuinstantsid jõuavad Riigikohtusse välja, siis Märt Rask helistab üles Toompeale küsivaid. Kuulge jälle see Helme kaebas, on ju nii, et me otsustame nõndamoodi nagu teie tahate, ma arvan, et see käima. See on nii lihtne, nii nii-öelda labane ei ole, aga Märt Raski, nagu me teame, on endine justiitsminister reformierakond konnast ja küsimus on selles, et meie kohtusüsteem ei hakka mingisugust sellist protsessi kõigutama ja kogu lugu, kui on parlament, on otsustanud, valitsus on otsustanud, siis kohtusüsteem mingisugust põhiseadusest kinni ei võta ja ei hakka seda kaitsma. Ja kusjuures see ei ole lihtsalt niimoodi, et mina arvan või ei arva see eestikeelne tekst, mis ütleb, et nii tohib või ei tohi, millega on vastuolus otsused, mida on langetanud valitsus ja parlament ja kõik lihtsalt teevad näo, et see ei puutu asjasse või see ei kehti. Ja, ja noh, see on. See on nagu pean sulle andeks, ma ei taha teie teadmisi, oskusi kahtluse alla seada, aga see küsimus praegu ripub õhus, ma pean selle küsima. Võib-olla on asi selles, et teis lihtsalt või, või teie seltskonnas ei ole piisavalt haritud juriste või juura teadmisega kes loeb ilmekalt just, kes loeks seda põhiseadust või muid seadusi, siis piisava oskusega saaks õigesti aru, nii nagu on tahetud teha või reaalselt on. No mina ei ole jurist, selle jaoks ma küsingi nõu inimestelt, kes on juristid ja need paragrahvid, mida nad mulle näitavad, need lausestused, Need, sõnastused, mis seal on, mulle on täiesti üheselt arusaadavad niimoodi, et Eesti seadused ei lubaks seda teist ja kolmandat asja teha. Nüüd kui tuleb kokku, siis riigikohtu üldkolleegium või õiguskantsleri mingisugune abi või nõunik kirjutab meile vastuse, mis on sisuliselt täielik seebimull, mis on noh, nii poliitiline ja, ja, ja ebajuriidiline jutt kui üldse saab olla hiljem ta teie kes ja ei oma juriidilist, aga, aga ma saan lausest aru, ma saan eesti keelest aru, mis mulle sinna kirjutatakse. Siis ma ütlen, et Eesti kohtuvõim on politiseeritud, ei ole sõltumatu, on valitsuse kontrolli all, see on muidugi nagu see küsimus. Ja täpselt samamoodi ütlen ma, et Eestis ei ole võimude lahusust täidesaatva ja seadusandliku jõu vahel seepärast, et Eestis põhimõtteliselt koostatakse parlament parteide poolt ja needsamad parteid mehitavad ära korraga nii valitsusel kui parlamendi. Põhjuseid on ju meiega samal planeedil elavad inimesed, need, kes on võtnud kätte ja ühinenud, siis mõne suurema sureb ära. Kui, kui teie ratsul Aga, aga kui sa nüüd tahad nagu mõelda, mida tähendab võimude lahususe, siis see tähendab ikkagi seda, et rahvas valib saadikud ja saadikud kontrollivad täidesaatvat võimu. Meil on täpselt vastupidi. Kõigepealt täidesaatev võim paneb paika selle, kes saab parlamenti oma nimekirjade alusel taga 1000 panevad selle paika. Ka see ei ole ju valitsuse otsus, eks ole. Inimesed, kes on valitsuses, on ühtlasi ka parteide tagasi erakondade parlamendi ja siis lõpuks unustad läbi erakondade, kui paljudes erakondades sinu arvates Eestis on demokraatiat. Ma võin kinnitada, kõik erakonnad ütlevad, et nende erakonnas on maailma parim. Ma võin kinnitada, et kuu on juustust, usud ka või ei usu novot. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav Helme Martin sündinud 24. aprillil 1976 Tallinnas perekonnaseis abielus, kolm last. Keeled eesti, inglise, soome, vene, saksa, töötanud muuhulgas internetiportaalis Delfi toimetajana Rakvere näitusemajas direktorina ja Kristiine gümnaasiumis õpetajana. Martin Helme on Eesti rahvusliku liikumise juht. Martin Helme, tuleme selle kohtuküsimuste asjade juurde tagasi, kui me võtame Eesti inimesed kokku ja, ja arutame asja, räägime selgelt küsimuse läbi, kas Eesti peaks, eks ju, Venemaa Olde esitama territoriaalseid nõudmisi, kas ta peaks tagasi tahtma oma piiritaguseid maid, siis ma usun, et seal õige pead, selgub see, et muud moodi kui sõjaga Venemaalt neid maatükke tagasi ei saa ja ei ole mitte mingit vahet, kas kohtuotsus on nii või naasugune, eks ju, et tegelikult see reaalselt ei ole võimalik ja sealt tekibki poliitika. Öeldakse, et olgu, sellist kohtuotsust meil ei ole vaja. Millised on need teised asjad, kus tegelikult see rahva otsus oleks teistsugune? Oota saajad sassi, väga lihtsa asja sassi poliitilise argumentatsiooni juriidika tähendab kohtuasi ei ole otsustada seda, kas me peame sõda või mitte. Kolm aastat lihtsalt? Oot. Ei ole, kohtuasi on otsustada, mis asi on seadusekohane või mitte ja mitte arutada poliitilisi argumente, mitte arutada seda, kas Eestis on. Rahvas soovib sõda Venemaaga või mitte, vaid ta ütleb, kas see on kooskõlas, kas see leping on kooskõlas põhiseadusega, kas Euroopa Liidu Lissaboni leping on kooskõlas nii meie põhiseadusega kui meie liitumislepinguga kui meie liitumisreferendumiga, mida ta ilmselgelt ei ole, eks ole, see ei ole kohtuasi otsustada neid poliitilisi otsuseid, vaid öelda, kas see on kooskõlas seadusega. Ma just tahangi selle jaoks arusaadav, eks ju. Kui me räägime lihtsalt vaidlusest Venemaaga, siis seal tõenäoliselt inimesed lihtsalt on kohtupoolel, ma tahan nüüd neid ei. Kuula nüüd. Kuna nüüd selle jaoks on olemas protsess, kui me ütleme, et meie põhiseaduses olev paragrahv, mis sätestab Eesti maismaa piiriks Tartu rahu piiri on nii realistlik, siis aus poliitik tuleb rahva ette, ütleb, et see paragrahv on reaalsusega vastuolus, saavutamata taotlematu ja muudame selle põhiseadust trahvi ära ja siis paneme kehtima oma piirilepingu Venemaaga juba teistmoodi. Vot see oleks see, mis oleks õigusriik ja demokraatlik protsess, mitte see, et me ütleme, et et see on ebarealistlik soov ja lihtsalt selle paragrahvi koha peal vaatame teise koha. Pigistame silma kinni, tähendab teeskleme, et seda paragrahvi vot niimoodi ühes normaalses seadus riigis asjad ei käi. Miks Eesti poliitik ei ole valmis muutma seda piiri piiriküsimus sedasama Tartu rahu järgi paika pandud piir ja miks nad seda teha ei taha? No vot seda tuleb neilt küsida, aga minu hinnang oleks see, et nad on põhimõttelagedad selgrootud ja nad ei taha minna ühegi teemaga, mis nad teavad, et on ebapopulaarne, nad ei taha rahva ette minna, kusjuures kui sina ütled mulle, et praegu, et rahvas arvaks või ei toetaks meie territooriumite tagastamist, siis on küsitlusi, mis näitavad, et toetaks ikka küll. No need inimesed ei anna aru, et seda ei ole võimalik teha, mina toetan, mina ka ei anna vene keelt. No mina ka näiteks arvan, et me ei tohiks oma territooriumil ära anda. Me võime ütelda, et me ei saa praegune territoorium vaid tagasi. Hüva aga me ei saa ka neid ära loovutada, need on meie territooriumil. Me võime, me võime 50 aastat, me võime 500 aastat selles punnseisus seista ja öelda, et venelased peavad selle tagasi andma sn õigusega meie maa. Me võime leppida kokku igasuguseid asju, me võime selle neile maha müüa, näiteks kui me niimoodi otsustame, aga lihtsalt öelda, et see ei ole saavutatav, ärme tahagi, see on kapitulantlus. Tähendab, meil on Venemaale väga palju pretensioone esitada alates sellest, et me ei ole saanud baaside lepingu eest isegi raha kätte, ei ole saanud okupatsioonist kompensatsiooni. Me oleme jäänud ilma oma territooriumil, sest meil on väga palju asju neilt saada. Me võime osadest neist asjadest loobuda. Aga me ei saa kõikidest oma õigustest ja nõudmistest taganeda lihtsalt sellepärast, et Venemaa on suur ja kusjuures see suur, aga läbinisti mäda ja nõrk. Tähendab põhimõtteliselt küsimus, et kus me ei löö käega. Kas see on ainult selgrootu selliste poliitikute poolt või on neil siin on mingi nii-öelda erahuvid mängus kellelegi tasku paisub selle võrra, mida vähem räägitakse sellest piirileppest või? Muudest asjadest, no see on see helesinise toru seltskond või helesinise unistuse seltskond, justkui me elaksime Venemaaga paremini poliitiliselt läbi saades, mis on tegelikult ju koodsõna sellele, et me peaksime olema täiesti allaheitlikud, et siis meil oleks nagu mingisuguseid suurepäraselt majanduseeliseid sealt saada. Jällegi stki reaalsust eirav jutt selles mõttes, et Venemaa teeb majandust alati kooskõlas oma poliitiliste eesmärkidega, olgu selleks gaasi müük või olgu selleks midagi muud relvade müük või olgu selleks transiit ja nad ei jäta mitte kunagi kasutamata seda võimalust, kui neil on meie üle mingi mõjuvõim. See on üks asi, sellest oleks nagu lõpuks ometi aru saada. See on see, et see on väga väike seltskond inimesi, kes sellest transiidist või taolisest ärist kasu saab. Ja, ja, ja kolmas asi on see, et kasu nii kitsalt võttes Aga see ei vastanud minu küsimusele, miks siis nad on selgrootud selles küsimuses? Ei, no lobi on tugev, ilmselt sellepärast küll, jah. Aga me ei saa ka alahinnata seda, et meie ikkagi poliitilises ja kõrgemas ametnikkonnad on piisavalt palju inimesi, kes on lihtsalt lihtsalt agendid kes lihtsalt nii-öelda müüvad Eesti riiki, Venemaa, täpselt nii. Ega siis palju neid always ametites, kus ametkondades ei, ega siis SIM ei olnud ainus inimene, kes töötas venelaste kasuks, mina ei tea, mina ei ole luuraja, aga ma olen vestelnud inimestega, kes ütlevad, et neid on rohkem, kui te arvate vähe ütleme, Tarmo juustust usud ja ei usu, aga seda sa ometi. Aga, aga see on praegu täpselt samasugune olukord, ega te ütlete, et te ei ole olemas ja inimeste jutule, kelle samamoodi võib kahtluse alla seada, kui jutud kuu on juustust, ütleme niimoodi, siis. Ja arvab, et venelased ei realiseeri oma huvisid siin kõikide võimalike vahenditega, kaasa arvatud mõjuagentide palkamise ja, ja Santažeerimiste kaudu. Kas keegi tõesti arvab, et neid ei ole siin vä? Küsimus on selles, kui palju neid on ja kas ja kas tõesti Eesti poliitika seisabki selle taga, et meil on kuskil struktuurides kallutatud jõud, kes on kallutatud, sisenema. Mina olen veendunud, et neid jõudusid on piisavalt palju, sest kui sa vaatad meie poliitikat, siis ühtegi loogilisemalt paremat seletust selleks, miks me teeme nii enda ennastkahjustavaid otsuseid, mina ei näe. No toome veel, mõni näitab, mis on see ennastkahjustav siis otsus, jätame kõrvale selle piirileppe küsimuse praegu ja, ja kõik need, eks ole sõjakahjud ja kõik muu. No mõtleme selle peale, mis on minu meelest aina teravamalt päevakorda tõusetub küsimus on viisavabadus Venemaaga, see on teema, mille eest me hoiatasime. Eurovastased hoiatasid 2003. aastal, kui me alustasime kampaaniat Euroopa Liidu liitumise vastu ja hoiatasime juba siis, et Euroopa Liit kavatseb sõlmida viisavabadus Venemaaga. Tol ajal kõik eitasid seda pole olemas, pole samas ei ole võimalik. Nii, tänaseks päevaks me oleme sinna välja jõudnud, et põhimõtteliselt on see kokku lepitud mäng lihtsalt selle üle, millal see kehtima pannakse ja kuidas tehakse idaeurooplastele seeditavaks. Ja kui sa vaatad, missugused on eesti poliitikute kommentaarid sinna, siis need on jällegi stki täiesti kapitulantlikud ilma aru andmata, mida sa endale Eestile endaga Eestile kaasa toob. Kui inimesed arvavad, et no mis need venelased siia Eestisse ikka tulevad, nemad tahavad kaugemale läände minna, siis mõtleme ka selle peale, et isegi kui Eestisse tuleb 10 või 20000 inimeste juurde idast, siis see meie suuruse rahva demograafilisele olukorrale on juba täielik põnts. Ja kui me küsime nagu, et noh, kas keegi siis tõesti ei mõtle selle peale või kas siis tõesti ei ole võimalik, et ei nähta neid ohte, neid probleeme, mis sellega kaasa tulevad ja me ei saagi, me ei saanud ühtegi nagu loomulikku vastust või mõistlikku vastust, miks siis ikkagi Eesti poliitikud seda vaikivalt toetavad või, või, või need noh, teemasid on tegelikult. Miks see halb on selles mõttes sema For hoiatab ka rongi eest, rong sellepärast halb ei ole. Miks on see halb, et, et Venemaaga meil tuleb viisavabadus? Seda siiralt või sa tõesti ka siiralt, et mis, mis see halb on, kas, kas, kas sinu meelest see ei ole kuidagi halb, kui Eestis eesti rahvas? Vähemusse, kas ta jääb, kas, kas on, kas on kindel nii nagu meil on viisavabadus, eestlased jäävadki vä? Ei no mitte niipea, aga see on aastakümnete küsimus, sellisel juhul me mõtleme ikkagi, võiks natuke kaugemale mõelda kui üks või kaks aastat. Aga, aga see on enam kui kindel, et nii läheb. No kui sa oled Venemaal viimasel ajal käinud, siis sa tead, kui õudne riik sealt, kes vähegi saab, põgeneb sealt ära, eks ole, mis oleks parem koht põgeneda, kui kodumaale lähedal olev riik, kus saab rääkida vene keeles vabalt, ilma et keegi sind sellest takistaks, kus on sul sugulased või tuttavad ees, kus on oluliselt parem elatustase kui Venemaal, aga mitte nii kallis, kui läänes mõtleme natukene läbinud stsenaariumid vaatamata sellele, et Eesti venelased väga paljud noored ütlevad, et esimesel võimalusel kõik õiget värvi dokumendi taskus lasevad nad eestist jalga. No ma ei näe seda suurt eestist jalga laskmist siin, aga kui nad vähegi seda teeks, mul oleks hea meel. Millisel tasandil see praegu pihta algab, see, et Eestis tegelikult ka välispoliitilise küsimuste lahendamise juures mingit debatti tegelikult noh, ei ole, kas, kas, kas on näha, et ütleme parteides arutelud üldse nagu toimuksid? Ma eeldan, et Martin on, olete kursis nende teemadega, millest nagu parteid omavahel arutavad, kas seda, kas seda debatti, kas seda arutelu on parteide sees? No mina arvan, et seda arutelu ei ole väga lihtsal põhjusel, meil ei ole mitte midagi arutada, kui sa kuulasid, mida ütles hiljuti meie peaminister Ansip, kui ta sai kokku saksa kantsleri Merkeliga, siis lause oli umbes selline, et ta on väga tänulik, et sakslane ta ära kuulas. Ja on õnnelik, et Saksamaa huvid vastavad ka Eesti huvidele, tähendab meie välispoliitiline dogma. Tänapäeval on see, et kõik, mis tuleb Euroopa Liidult, ongi hea ja me järgime seda, me teeme seda ja see ongi meie huvid. Aga see ongi ju suurepärane. Kui meie kahe riigi välispoliitilised huvid on, on täpselt samad, siis ei olegi millegi üle vaielda. Aga mõtleme nüüd korraks, kas nad ikka on täpselt samad, kas näiteks Nord Streami gaasitrass on Eestile sama kasulik kui Saksamaale? Mina ütleks, et on Eestile väga ohtlik julgeolekupoliitiline probleem ja, ja küsimus on natuke laiem. Küsimus on selles, et ühe suveräänse riigi peaminister ei lähe saksla saksa riigikantsleri juurde tänulikult tänama, et teda ära kuulatakse. See on, see on nonsenss, on absurd, see on, see on, minu meelest on see nii alandav, et see on lihtsalt piinlik, tähendab üks normaalse riigi peaminister ei lähe olema tänulik selle eest, et teda üldse jutule võeti. Meil on omad huvid. Me nõuame nendega arvestamist ka sakslastelt, ka prantslastel, inglastel ka venelastelt. Iseküsimus on selles, kui palju meil on jõudu või ressursi enda huvisid alati maksma panna, aga Pealt defineerime oma huvid ja üritame neid siiski realiseerida, mitte ei lähe tänutundega, müts näpus, tallaks kuskile. Nii et meie häda on see, et meil on liiga palju veel matslikust ja me ei suuda ise oma huve konkreetselt ka enda jaoks välja. No mina arvan, et me ei peaks rääkima sinust ega minust, me räägime praegu meie poliitikutest. Et nende alandlikkuse allaheitlikus on minu meelest, piirneb reeturlikkuse piirimail, kuskilt, Kas see on kõikide Eesti nii-öelda parlamendierakondade probleem, et sisuliselt välispoliitilist noh, selgroogu ei eksisteeri ja ideid selle osas, mismoodi Eesti välispoliitikat ajada ei ole võimalik lugeda või, või on see ainult praeguse valitsuskoalitsiooni probleem? Ei, see on kõigiti, tähendab see, millest mina olen rääkinud juba aastaid on Eestis on poliitiline kartell, tähendab, meil on olemas terve rida poliitilisi parteisid, kes on parlamendis esindatud, kes omavahel küll kogu aeg kaklevad, ütleme siis mõju piiride või sfääride või, või, või võimuloleku pärast või hüvede pärast. Aga suuremates poliitilistes küsimustes nad on absoluutselt kõik üksmeeles, olgu selleks siis valimisseaduse muutmise vastuseis või olgu selleks Euroopa Liidu tingimusteta kuulamine ja sealt tulevate käskude täitmine see on, nad on täiesti üksmeeles, vaata väga lihtne asi. Kui üks partei on põhimõtteliselt otsustanud, et ta on Euroopa liidu suhtes kriitikavaba, siis ei olegi enam edasi mingit välispoliitikat arutada. Siis on lihtsalt oodata, mida sealt kästakse ja kogu lugu, tähendab sa võid ju siin siis jäävadki järele ainult pseudoteemad. Me võime nagu vaielda, siis siis juhtubki see, mida me ütleme, et me vaidleme lipsu värvi üle või noh, eristab neid ainult lipsu värv. Sellepärast et põhimõttelistes küsimustes nemad endale erimeelsust lubada ei saa, olgu selleks viisavabadus Venemaaga või olgu selleks siis vanaaegsete lambipirnide keelustamine. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, ülekuulatav Helme Martin kuulus 1996. aastal Isamaaliitu. Hiljem iseloomustab ta parteisse kuulumise aega ja sealseid inimesi. Nii. See ei ole partei, millest elu sees asja saaks. See on nii selgrootute lödid, tuule nuusutajate. Tei. Savisaar ütles selliste inimeste kohta süldid. Millised on Eesti kodaniku praegusel hetkel võimalused oma riigis mingeid selliseid suuremaid protsesse muuta? Martin Helme. No vot kui meil kodanikud oleksid sama aktiivsed ja sama meelekindlad nagu nad olid 20 aastat tagasi, siis ma arvan, et neid võimalusi oleks päris palju ja kui me siin alustasime sellest, et miks meil ei ole rahvuslik liikumine partei veel ja miks ta ei ole nii suur ja tugev nagu peaks siis põhiprobleem jah, probleem on raha, üks teine suur probleem on see, et on tehtud administratiivseid takistusi tompe kvartalile konkurentsi pakkumiseks, aga kõige suurem probleem on tegelikult see, et Eesti inimesed võivad küll internetifoorumites kõva häält teha, aga nad ei tule välja, nad ei tee mitte midagi. Siberi maitse on lihtsalt suus, inimene ei julge avalikult rääkida. Noh, ma arvan, et tänaseks päevaks siberi maitse on ikkagi juba meelest ära läinud, aga selline arglik suhtumine, mis mind alati hämmastab või üllatab, on, et ma käin tänaval ringi ja mul astuvad inimesed ligi ja suruvad kätt, tänavad, et mõni julge olenemata küsisin, mis mõttes julged nuukustika ütlete, nii ja naa. Ma ütlen nii, nagu ma arvan asjadest ja noh, keegi ei ole mind veel otseselt tappa ähvardanud, ähvardaks siis ma võtaks midagi ette, aga noh, jätame kõrvale mingeid interneti kombel kommentaariumites olevad asjad, aga, aga noh, ma nagu ei saa aru, mida peaks kartma või keda peaks kartma? Jah, loomulikult on elu kibedaks tehtud minu maa omal ajal töötasin välisministeeriumis viis aastat ja tulin sealt ära, sellepärast et mõistsin koosolekust koosolekusse, kus ma inimestega vaidlesin ja noh, lõpuks mis sa seal istud, kui sa oled valge vares, eks ole, et oma seisukoha avaldamisel ja, ja, ja selle ütleme siis tavatarkusele või konventsionaalse tarkusele vastu minemisel on kindlasti hind, mida makstakse, aga mina ütlen selle kohta alati, et vabadus on magusam kui leib. Kas Eestis eksisteerib kodanikuühiskond, kas Eestis on kodanikud absoluutsed? Sealt mitte, meil toimub pseudokodanikuühiskond, selle kohta on olemas tore ütlus inglise keeles nimega Kongo kaver mentali, presidendi au ehk Nongavementale Organization, mille kohta mina siis ütleme valitsuse poolt organisatsiooni organiseeritud valitsusväline sektor. Jällegi parimad näited, selleks on see mitmekesisus rikastab ja ma ei tea, mis kampaaniat, mida kõiki rahastatakse maksumaksja rahaga, tähendab, see ei ole kodanik, kui ühiskond, kui riik esitab mingi ministeeriumi kaudu mingile MTÜ-le tellimuse tegeleda mingisuguse ideoloogia ideoloogia edendamisega. Aga miks Eesti kodanikud ei tee oma MTÜ, siis ma olen põhimõtteliselt selle jutuga nõus ja ma saan sellest väga hästi aru ja mulle tundub see nagu erakordselt piinlik. Kui näiteks on olemas MTÜ, kes peab vastutama selle eest, et koolis oma füüsiliste puuete tõttu mitte õppida, suutvad õpilased selles koolisüsteemis, mida riik rahastab, et, et nad saaksid õpitud, selle jaoks moodustatakse MTÜ. Riik annab natukene raha, mis on oluliselt vähem, kui tegelikult vaja läheks ja ütleb, et hankige ise juurde. Esitage projektitaotlusi, küsige ja nii edasi. Probleem saadakse riigi käest ära. MTÜ muidugi oma inimeste ressursi halvelt jookseb nina verest tühjaks ja korraldab selle asja kuidagi ära, eks ju. Aga tegelikult riik ütleb, et näete, kui hästi on meil korraldatud, et kodanikuühiskond toimib ja ma olen sellega absoluutselt nõus. Aga miks Eesti inimene ei astu sellele asjale vastu, miks siis ikkagi ei teki tegelikult needsamad MTÜd, mis mis oleks kodanike rahaga tehtud, mis oleksid ajaksid asja, mis tegelikult teatud mõtteviisi esindavad eestlased tahaksid ära teha? Vot see on tegelikult väga hea küsimus, on väga keeruline vastata sellele, aga ma tuletaksin näiteks siinjuures meelde, et kuidas ehitati teater Estonia teater, Estonia ehitati tsaariajal ja selleks ei saadud maksumaksjalt või riigilt valitsuselt mitte ühtegi isendit või copycat, see tehti kõik annetuste rahaga, eks ole, paneme siia kõrvale meie näiteks võidusamba või vabadussõja võidusamba, mis tehti. Ma arvan, et ta läks maksma rohkem kui täna tänapäeva hindades arvustada, kui läks Estonia teater maksma. Aga mis tehti ikkagi riigi rahadega, eks ole? Ja mingi pisku seal oli, seal oli, võib-olla annetasid, eks ole. Mina ka. Leidsin vist mingisugune mõnisada krooni, ma vähemalt. Vähemalt ma arvan, et ma annetasin kaitseliidu kaudu, aga aga siis noh, Eestis ei ole enam seda kultuuri, et inimesed panevad käe oma taskusse ja annetavad heategevuseks või ükskõik missuguseks kaka poliitiliseks tegevuseks raha. Ja kõik tõstavad pilgud kuhugi kõrgema poe ütlevad, et aga miks valitsus ei anna, tähendab see mentaliteet on väga sügaval sees ja nüüd teine probleem tuleb juurde sinna. Et need needsamad MTÜd, nad on kõik tehtud tegelikult ju valitsusest sõltuvaks, et kodanikuühiskond on tehtud valitsusest, sõltuks ta, elab sellest, et ta saab ühe projekti rahakese, kui ta on valitsusele head valmistanud või teinud seda tööd, mida talt oodatakse, siis ta saab ka järgmise projekti rahakese, aga unustage ära, et mingisugune Eesti rahvuslik liikumine või konservatiivide klubi või midagi taolist saaks valitsuselt mingisugust toetust oma ideoloogiat edendada ei ole kunagi saanud, ei ole kunagi saanud, ausalt öeldes ma ka väga ei taotle, ma olen küll, me oleme paaril paaril korral mingisuguseid projekte teinud ja loomulikult ei ole mõtet unistadagi, aga lihtsalt selle jaoks, et tõestada, et me ei saa seda lihtsalt ei toetata mitte kunagi ei toetata ja mina ei tahagi valitsuselt raha. Mina leian, et kui on kodanikuühiskond, siis me peamegi saama hakkama teistmoodi, et ma ei tahagi maksumaksja rahast sõltuv olla. Idealistliku pildi see ongi ju tegelikult meie endi raha, kõik, mis MTÜdele laiali jagatakse, ehk teisisõnu inimene maksab maksu ja see riik on hoopis käituma, käitub nagu ülimõistlikult, toetades neid projekte, mida kodanikud tahavad teha, nii et selles mõttes me oleme praegu nokk kinni, saba lahti olukorras, kus MTÜde tegijad on rahulolukorraga, sest nad saavad raha ja riik saab ju selle raha kodanikega. Saint Martin Helme ei ole rahul vahepeal. Ei, mina ei ole rahul sellega, et jagatakse minu rahaasjadele, millega ma nõus ei ole, tähendab, minu meelest riik peaks hoidma minu käest ikkagi võimalikult kaugele, tähendab, kodanikud tegelevad asjadega ükskõik mis asjadega, minugi poolest tegelegu siis ka mitmekesisuse edendamisega Eestis, eks ole, aga mitte minu raha eest, see on minult võetud raha, ma ei ole nõus minu rahaga tehakse seda kampaaniat nii nagu ma ei ole nõus, näiteks minu rahaga tehakse haigekassa teenuse abil aborte. Noh, see on minu raha. Mul on nagu väga põhimõtteliselt vastuseisu, sest ma ei ole nõus sellega ja mult võetakse see raha täpselt samamoodi võetakse minul taskust raha, et toetada keskerakonda. Reformierakond meiega ka nõus ei ole, tähendab ideoloogiliste asjadele maksumaksja raha ei tohiks minna selle, see, see raha peaks tulema ikkagi nendesamade ideoloogiliste inimeste enda taskust ja otse. Riideoloogiaks võib ju kõike pöörata selles mõttes, et võib ju öelda, et ideoloogiliselt mulle ka ei sobi, näiteks see, et toetatakse vaeseid või toetatakse kõiki lapsi näinud ja ma põhimõtteliselt. Tal on kusjuures ka sellega nõus, et riik ei tohiks tegeleda ka heategevusega, kui kui heategevus ei oleks riiklikult toetatud, siis meil kõigil tekiks küsimus. Aga millal sina viimati mõnele lapse kodule andsid mingisuguse toetuse või vaeste kodule või töötutele? Sa, sul on alati vabandus Ama, maksan makse, kui sellest maksudest ei antaks raha selle jaoks sa peaksid ise mõtlema, keda, kuidas toetada siis sellel oleks hoopis teine maik juures, oleksid otse aidanud inimesi mitte kõigepealt aidanud bürokraate ja siis poliitikuid, kes sinu rahaga ennast siis kuskil upitavad ja teevad tähtsaks ja heaks. Võtame teise näite Lätis olid hetk tagasi just parlamendivalimised, seimi valimised ja, ja seal oli suur probleem see, et, et seal on oluliselt teistsugune, eks rahastamisskeem seal parteid ei saa riigi eest ja, ja asjad on nagu teistsugused ja tulemus on ka teistsugune, et tegelikult keeravad seal kraane ja nuppe parteide osas siis eraannetajad või, või, või oligarhid nagu, nagu, nagu seda arvates retooriliselt öelda. No esimene kriitika, mis mul alati sellele jutule, et riik peab rahastama, sest muidu ärimehed rahastavad, on see, et kullakesed, kas Rääri mehed siis praegu Eestis ei rahasta või loomulikult rahastavad ärimehed on kõikidele parteidele täpselt samasugused rahastajad praegu Eestis nagu nad on Lätis, lisaks sellele parteid võtavad riigilt 100 miljonit krooni aastas veel endale siis lisatulu, eks ole, nüüd lahendus ei ole siin mitte keelata Ta ära kelleltki raha saamise või andmise, vaid lahendus on läbipaistvuse tagamine. Ja seda ei ole ju Eestis praegu ka, nagu me siin ükskõik, kas Tallinna linnapea või mingitest muudest skandaalidest läheme läbipaistvust meil tegelikult. Te ei ole äri, hõistusega on väga vähe peale hakata, sellepärast et isegi kui asjad paistavad läbi, siis mõne aja pärast meenub poliitikule, et midagi vist oli. Imelik surin on sellega seoses ainult, aga, aga, aga sinnamaani Muide, muide, siin on ka probleem selles, et Eesti ütleme siis eesti valija tegelikult ei karista korruptant ja see on näiteks minuga kogemus ja ei karista muide poliitikuid, kes endale kõrget palka maksavad, see on näiteks minu kogemus Pärnu valimistelt, kohalikelt valimistelt, kus üks keskne teema oli tollase linnapea viisitamme ülikõrge palk. Olukorras, kus linn oli sisuliselt pankrotti aetud ja, ja oli, jagunes laias laastus kaheks kandidaatide rida, ühed ütlesid, et seda palka ja, ja üldse kõikide riigi poliitiliste juhtide palka tuleb oluliselt vähendada. Ja siis see mees, kes tänaseks päevaks linnapeaks sai, ütles, et tema küll ei ole kus palju väiksema raha eest tööd tegema, et see palk peabki nii suur olema ja inimesed hääletasid tema isiku poolt massiliselt, ta tegi täiesti mäekõrguse tulemuseks aga järelikult inimesi ja just seda ma tahangi öelda, järelikult inimesi Eestis ei häiri poliitikute kõrge palk, see on lihtsalt teema, mille kallal iriseda on mõnus. Minu, minul on ainult üks selline järeldus, sellest. No meil on vaja kusagilt teha ka ikkagi restart, sellepärast et oma sügaval südames ja siis, kui on tulevikku vaatamise ja laste peale mõtlemise hetk, ma usun, tahavad, et oleks asjad paremini, mis, mis tegelikult on nii-öelda see positiivne programm. Me suudame ju noh, nii-öelda lahti võtta neid asju, mis on halvasti ja valesti ju kõik, aga mida kodanikes praegu kuulab Martin Helme juttu, mida ta saab reaalselt ära teha peale selle, et mine riigikogu valimistele, noh, see jutt ei funka juba sellegi pärast, et et sedasama rahvuslikku liikumist ei ole võimalik seal valida. Jah, no mine tea, äkki midagi, äkki suudame kokku panna, lagedale tulla? Aga kui ma nüüd ausalt ütlen, kui me jõuame tagasi selle jutu juurde, et minu meelest Eestis demokraatia on lakanud toimimast, võimude lahususe printsiip on lakanud toimimast. Mina muidugi veeretan põhisüü selle eest Euroopa liidule, mille kogu struktuur, ülesehitus ja seadused ongi sellised, et. Aga jäägu, see demokraatia on igal pool maailmas, kus ka seal, kus seda demokraatiat tegelikult meie hinnangul üldse ei ole, see on igal pool nii, maakera elab praegu nii. Jah, mõnes mõttes on see tõsi, et demokraatia võib-olla tulebki tunnistada, et seda praktiliselt ei eksisteeri. Mulle on sümpaatne Šveitsi mudel, kus on otsedemokraatia, mida mina arvan, milles Eestis ütleme, kui me räägime poliitilise süsteemi reformist, igal juhul tuleb alustada on valimissüsteemi muutmine mitu aspekti, mitte ainult üks. Mina pooldaksin Eestis majoritaarse süsteemi, kus meil oli oleks kusagil 101 valimisringkondade igast ringkonnast saab üks inimene siis kõige enim hääli saanud inimene riigikokku, ta on otseselt seotud oma piirkonnaga oma hääletajatega. Ma pooldan seda, et peab olema. Kohtumine valijatega muutub täiesti reaalmuutuks praktiliseks asjaks. Nii. Peaks olema saadiku tagasikutsumise mehhanism, sõltumata sellest, kas me läheme majoritaarsele või mitte, tähendab seda on raske teha, sest et meie põhiseadusesse on sisse kirjutatud proportsionaalne süsteem aga peaks olema igal juhul saadiku tagasikutsumise mehhanism, peaks olema seadus, mis nõuab, et parteide kandidaadid, kes siis oma ringkonnas ülesse ja säetakse, tuleb läbi sisemise hääletamise, mitte mingisuguste tagatubade kokkulepete. Ma arvan, et Eestil oleks hädasti vaja seda, et on võimalik rahvapoolne referendumi algatus, kusjuures selle referendumil peab olema seadus siduv jõud. Et kui on referendumile ütleme, 25000 toetusallkirjaga esitatud mingi seadus, ettepanek, see läheb referendumil läbi ja siis riigikogu selle ratifitseerib või kui ratifitseeris, saadab ennast ühtlasi ka laiali ja toimuma korralised valimised, sest parlament on läinud vastuollu rahvaga. Ja, ja noh, ma arvan, et kogu selle paketi juures peaks olema ka võimalus valida presidenti otse ilma presidendi volituste laiendamiseks. Muide, aga need on asjad, mis aitaks meie poliitilisel süsteemil nagu oluliselt edeneda, paremaks muutuda, muuta poliitikuid tegelikult rahvast sõltuvaks, sest minu meelest on asi väga lihtne, poliitikud peavad alati rahvast kartma, tähendab, poliitik on rahva, ütleme, valija jaoks töövõtja ja töövõtja peab kartma oma tööandjat, tähendab selles mõttes, et ta peab teadma, kes on ülemus ja praegu tegelikult ju me kõik teame, kuidas asjad on. Kas on midagi reaalselt nii-öelda muudaks, kui ma, kui ma lähen nii-öelda poodi tööle, viin lapse lasteaeda, kas kogu see nii-öelda positiivne pakett, mida me äsja kuulsime, kas see päriselus midagi muuda? Muidugi muudaks, tähendab praegu, mida näiteks me saaksime parema kvaliteediga riigi valitsemist. Aga seda on võib-olla nagu tähendaks seda, et ma saaksin oma lapsele näiteks lasteaia koha kiiremini või, või mis see tähendab. Põhimõtteliselt praktikas ta lõpuks viib selleni, kui, kui avalikud teenistujad ja ütleme siis avaliku võimuga mängijad on ikkagi tegelikult sõltuvad sellest kes neid valib, siis sa loomulikult hakkad ka paremat tulemust andma. Nüüd teine asi, mis mul jäid veel mainimata, masin kritiseerin kohtusüsteemi väga teravalt kritiseerinud ja, ja arvan, et õigusega kritiseerinud. Minu meelest peaks Eestis olema nii kohtunikud, prokurörid kui politseiprefektil valitavad mitte mingisuguste ministeeriumi kokkulepetega ja kuidagi mingi tsunftisiseste mehhanismidega ametisse nimetatud ja veel nagu meil, kohtunikud on eluks ajaks ametisse nimetatavad. See on kõige No neid saab vajadusel ka sealt ametist ära võtt Meie tehtud kohtunike on süüdi mõistetud. 20 aasta jooksul kaks või kolm tükki ja aga me tegelikult ärme seda, kuidas kohtusüsteem ei ole rahva õiglustundega absoluutselt samal leheküljel, eks ole, olgu siis lugu sellest, kuidas, kuidas mingisugustele vägistajatele määratakse üks aasta karistust või, või neid lugusid on lõputult, eks ole, kuidas kohtusüsteem ei, tegelikult ei mõista õigust ja, ja selliseid korda ei lahenda ära muidu kui pannes ka kohtunikud ja prokurörid mõlemad, muide, mõlemad sõltuvuse rahva valimistele tahtest. No ei oleks midagi koledamat, kui nagu prokurör hakkab tegema või, või siis kohtunik hakkab otsuseid tegema, sellepärast et ta kardab muidu oma leivast ilma jääda ja ignoreerinud. Miks sealjuures seaduseid? Ehimuslik vist on ikkagi seadus, mille järgi ta peaks, otsustas. Aga sellisel juhul, sellisel juhul peab kohtunik ütlema, et sorry, seadus on selline ja minge oma hinge oma saadikute juurde, öelge, et seadust tuleb muuta, aga meil on, ega siis see seadus võib-olla üks, aga sul on võimalik alati erinevate võtta näiteks pronksikorraldaja olete või noh, nii-öelda korraldajate nüüd nad mõisteti õigeks, et nad ei olegi korraldajad. Kogu see süüasi neile esitati algusest saadik valesüüdistus, neile esitati süüdistus, mis tegelikult ei haakunud süüga ja seda tehti meelega. Absoluutselt. Loomulikult see oli poliitiline tellimus, teha natukene aega palagani, lasta auru välja ja tegelikult mitte midagi sisulist saavutada. Ja, ja siin on nagu küsimus selles, et kelle tellimust täidab prokurör täitis poliitilist tellimust, mis tuleb siis valitsuse poolt, eks ole. Kui prokurör oleks vastutav olnud rahva ees oma valijate ees, siis ta ei julgeks elu sees sellist palagani meile tekitada, täpselt samamoodi kohtunikega lood. Nii et mina arvan, et kui me räägime õigusriigi, ütleme siis selle õigusemõistmise kvaliteedi ja õigluse suurendamisest Eestis, siis see on ka väga vajalik, väga vajalik reform, mitte kusagil ühtegi poliitilist jõudu, kes seda muidugi toetaks. Nad panevad hüsteeriliselt kisama, kui nad kuulevad seda plaani. Väljavõte toimikust kogutud materjalid neljandal oktoobril 2007 kirjutab Eesti Ekspressi Online uudistes Martin Helme järgist. Tegelikult on meil pikas perspektiivis vaid kolm võimalus taas Kristianiseeritud rahvaks muutuda suure osa muu Euroopaga islamistlikuks või pärida hukatus. Kui palju on Martin Helme teie arvates Eesti liitumine Euroopa Liiduga muutunud meid multikast? Tuursemataks ma, milles ohtlikult kultuurseteks, ma arvan, et see on tegelikult kohutavalt demo, realiseerinud Eesti rahvast. Meil põhivaata, räägime multikult tralismist Eestis siis tegelikult me räägime. Eesti ei ole, ei, multikultuurne monokultuurne, Eesti on Pi kultuurne, see on eesti ja vene kultuur, mis siin on, eks ole. Ükskõik, kuidas see vene kultuur siia sai või tekkis, eks, aga see on seis praegu ja kui meile räägitakse siin integratsioonist ja multikulturalismist, siis meile tegelikult räägitakse venestamisest Eestis. Ja, ja see on see praktiline väljund nüüd loomulikult Tallinnas täpselt samamoodi, nii veidi vähem, ütleme kui Lääne-Euroopas või põhjamaades, kui, kui sa käid tänaval ringi, siis iga päev sa näed ka mõnda tumedanahalist inimest ja see on nagu reaalne reaalne tulemus Euroopa Liiduga liitumisele, mõnele võib-olla see meeldib, mõnele mitte, aga, aga pointile ei meeldi, eks ole. Mina leian, et Nad peaksid maailma mööda ringi rändama ja teisi kultuure tundma õppima, aga põhimõtteliselt elama seal, kus nad ikkagi, kus on nende kodumaale tulnud ja et isegi mitte kus on ilmale tulnud, sest ilmale sa võid tulla kogemata kusagil teisel pool piiri ka, kus on nende kodumaa, eks ole. Nii et mina ei poolda ja rahvaste segamist, mina ei poolda rahvaste rändamist, mina arvan, et igal rahval peaks olema oma kodumaa, kahjuks muidugi maailmas nii ilusat korda ei ole, ükskõik, kas me räägime tiibetlaste Tšetšeenias, eks ole aga vähemalt see peaks olema see ideaal, mida me mida, nagu hindame. Kas setu tal ka oma riik? Saadaks hetudelt küsima, kelleks nad ennast loevad, ma ikka arvasin, et suurem osa neist loevad ennast põhimõtteliselt väikese kiiksuga eestlasteks. Ma arvan, et see on põhimõtteliselt hea meelega. Siis kas see tase nii-öelda see, see multikultuursus või mitmevärvilisus või mitmekesisus, mis Eestis praegu on, on tekkinud, on selles mõttes ka juba midagi nii-öelda ohtlik, see on põhjustanud, et, et on mingi midagi tekkinud, mõni suundumus, mis teile tundub otseselt on kahjulik. Meile on noh, jah, tähendab, need on protsessid, mis kestavad väga pikalt, me ei saa mingisuguse viie aasta põhjal veel öelda, et nüüd on katastroof käes, aga me näeme suundumusi tõesti, mis minu meelest on ohtlikud. Me näeme. Me, mis on, mis on nagu topeltohtlik suundumus, üks suundumus on see, et eestlasi Eestist lahkub pidevalt, see, kes lahkub, ei ole ju, ei ole ju mitte mingisugune vanem inimene. Need on nooreie oma elamise ruumi on meilt ära võetud. Ja, ja noh, meie enda inimesi, meie kõigiga, kes on kõige aktiivsemad inimesed, noored inimesed on kõige aktiivsemad ja noori on kõige rohkem, ainult et see on väga ohtlik, tähendab, see on bioloogiline, toredad on aktiivsemad ja loomulikult ja, ja, ja see, et nad ära lähevad, see ei ole mitte lihtsalt, et meil läks üks inimene ära ja me oleme ühe inimese võrra vaesemad, vaid Me oleme vaesemad palju rohkem, sellepärast et noorte inimeste aktiivsus, innovaatilisus, pealehakkamine on need asjad, mis tegelikult ühiskondi edasi liigutavad. No see on küll kahtlane, et noored on lahkunud siit selle tõttu siin kõnnib kas siis ma tea koreast või, või, või, või Indiast või siis Somaalias. Ei, seda loomulikult ma, seda ma ei räägigi, pigem lähevad Eestist inimesed ära sellepärast, et nad ei taha elada väikesel Venemaal. Ehk siis Eesti meenutab, liiga palju on, hakkan liiga vedelikuks muutma oma oma totaalse kaks keelsusegamis eksisteerib pooles Eestis ja, ja kõikide muude selliste asjadega, aga aga see, et siin nüüd on kusagilt mujalt kaugemalt maailma otsast testiks, neid ei ole nii palju veel juurde tulnud, et me tunnetaks, aga vaat siin ongi, küsimus on proportsioonis, eks ole. Ma olin maad ja mõned nädalad tagasi olin vikerraadiosaali saade islamist ja Eestist ja seal oli siis selline väide, et noh, mis need islamistid teevad, et Eestis ei ole nendega kunagi probleeme. Meil ei olnud, erinevalt Lääne-Euroopast, aga vaatame nüüd proportsioone, Eestis on mõni 1000 moslemit ja ja, ja loomulikult nendega ei ole probleeme. Kas keegi kujutab ette, et Eestis oleks probleeme, noh, nii-öelda probleem venelastega, kui meil oleks 2000 venelased kokku Eestis? No me isegi ei tuleks selle peale, et mis probleeme meil nendega ikka saab olla. Aga kui neid hakkab meil olema moslemeid siin mitte 1500, vaid 15000 või 50000, see on siis muidugi. Ei noh, me teame fakti kohta põhiliselt faktiliselt seda, et kui see kogukond kasvab suureks Aga hakkavad probleemid tuleb see, et, et see kogukond kasvab nii suureks, on umbes samasugune tõde ja fakt, et kuu on juustust. Ei noh, me teame, et Euroopasse igal aastal saabub mitu miljonit moslemit ja nad esialgu on koondunud suurematesse linnadesse Lääne-Euroopas, aga nad jõuavad ka kaugemale ja pidevalt nende areaal laieneb ja me teame, et nad ühel hetkel jõuavad ka Eestisse. Kui meie ei võta midagi ette, et takistada rahvaste liikumist ilma igasuguste piirideta Eestisse, tähendab, me teame, et nad jõuavad siia ühel hetkel, sellepärast et meil on tühi maa, meil on palju ruumi, meil on vähe inimesi ja meil on siiski, kui te vaatate ükskõik kuhu mujale, väljapoole Euroopat, siis meil on täiesti viisakas elatustase. Nad tulevad siia igal juhul, kui me ei sea neile mingisuguseid piiranguid või takistusi. Pigem ei ole ju küsimus siis nendes inimestes, vaid jällegi mees endiselt, kuidas me oma elu ja riigi korraldame praegu immigratsiooniseadused ütleme pehmelt öeldes Eestisse ikkagi nagu saabumist väga ei soosi. No aga ei ole ka mingeid takistusi siis nendele inimestele, kes noh, ma toon teile ühe näite. Küsimus ei ole ju multikultulaarsuses, vaid selles, kuidas me ise korraldama oma elu siin. Nojah, see, et kui keegi tänava peal kõnnib, ei noh, see ei peleta kedagi minema sellesse. Loomulikult, aga kui neid on ühel hetkel selline olukord, et sinu majas või tänaval pooled inimesed on, on sellised, kes sügiskuudel rituaalselt kitsel eristavad tagahoovis, siis sa tahad sealt tänavalt ära kolida, eks ole. Kui ma olen tekitanud ise sellised seadused võimalik ja siis Aga mõtle nüüd selle peale, et Eesti on Schengeni viisaruumis ja Schengeni viisaruum ei luba meil välja saata või mitte sisse lasta kedagi, kes on juba Euroopa liidus sees, Euroopa liidus on 500 miljonit inimest, eks ole, hea küll, pooled neist või suurem osa neist on valged ja enamik neist ei taha oma kodumaalt lahkuda, aga meie jaoks ei ole see mingisugune ka mõnikümmend 1000 või mõnisada 1000 suudab meid üle ujutada. Noh selles mõttes, et 500-st miljonist mõnikümmend 1000 miljardist moslemist mõnikümmend 1000 võib siia tekkida nii et me ei pane tähelegi ja nad tulevad mitte enam kusagilt Pakistanist või, või Liibüast, vaid nad tulevad juba Prantsusmaalt. Ja see on see probleem, eks ole, et me peame ette vaatama ja mõtlema selle peale ja kolmas asi on see, et mina kui ka sellest aru, et et noh, räägitakse, et mitmekesisusega vastab, et noh, kui, kui kõik muutub ühtlaselt multikultuurseks, siis ei ole ju enam mitmekesisust, kui kõik on ära segatud mingisuguseks näotuks, juurtetuks massiks üle terve maailma või vähemalt üle terve Euroopa, no siis ei ole ju enam mitmekesisust mitmekesisust selles seisnebki, et meil on omad kombed, omad traditsioonid ja me hoiame neid au sees ja ja me anname neid edasi järgnevatele põlvkondadele, et kultuur taastoodab ennast, multikulturalistid ei taastooda ühtegi kultuuri, Nad on parasiidid, kes kõikidest kultuuridest võtavad nagu salatibaarist seda, mida neile meeldib, natukene kulutavad, söövad selle ära ja asemele sisse ei pane mitte midagi. Suur hunnik tõsist kõnet, millal saab parteis registreeritud nende jaoks, kes tahavad ka oma häälega seda poliitikat toetada? Ma tahaks veksleid välja anda selles mõttes, et inimesed, kes ei puutu kokku poliitiliste protsessidega, selle seadusandlusega ja kogu selle rahastamisskeemidega kõikide asjaga ka tõepoolest ei kujuta endale ette, kui raske ja keeruline on ühte sellist toimivat poliitilist operatsiooni käima panna, eriti kui sa pead seda tegema oma töö kõrvalt ja oma pere kõrvalt ja kõikide muude tegemiste kõrvalt, et seda, seda on noh, ütleme siis hobikorras kord nädalas õhtupoolikud koosolekul käia on ka tore ja mõelda, kuidas kõik Talvel kevadel me lihtsalt ei tea veel aastaarvu, millisel, aga jah. Seda ma tahan küll öelda, et mul ei ole plaanis nagu lõpetada oma aktiivsete ühiskondliku tegemisi ja ütlemisi ja, ja kui sellele ühel hetkel tekib taha mingisugune arvestatav hulk inimesi arvestav hulk raha ja loomuliku protsessina sünnib, siis nii on, mina ei saa eesti rahvas tagajalgadele ajada või, või öelda, kuhu nad tulema peavad või mida nad tegema pead, seda, see peab tulema inimestel endal, tähendab, ja, ja senikaua, kuni inimesed arvavad, et sellest piisab, kui nad iga viie aasta tagant käivad laululaval laulmas, et see, see on piisav oma rahvuskultuuri säilitamiseks või sellest ka piisab, kui nad ükskord nelja aasta tagant käivad valimas, sellest ei piisa, sellest ei piisa, tuleb panna tegelikult nii-öelda saapad jalga ja tulla välja ja, ja kuni seda ei tehta, senikaua ei lähe midagi paremaks. Ülekuulamise toimik number 150. Martin Helme, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.