Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudios. Ja räägime tänases saates õiguskantsleri poolt sel nädalal. Tallinna linna suhtes tehtud tegudest. Nägime 40 kirjast, mille valmimisest möödub 30 aastat ja sellest, milline võiks olla selle kirja tähtsust tänapäevast. Räägime maavanematest seoses seekord ajakirjandusega ja saate lõpuks, kui aega üle jääb, siis räägime ka valimisreklaami teemadel, aga enne seda kõike meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esiuudise järgi näib üsna tagasihoidlik nädal olevat. Esikohale saime paigutada uue Tallinna abilinnapeakandidaadi nimed. Sotsiaaldemokraadid esitasid senise esimehe ja abilinnapea kohalt lahkumissoovi avaldanud Jüri Pihli asemel uueks abilinnapea kandidaadiks Vadim Belobrovtsev, kes enne tegutses Mustamäe linnaosavalitsuse avalike suhete juhina. Ja nädala sündmus number kaks puudutab ühe väga pikalt kestnud protsessi lõpetamist nimel siis riigikogu võttes vastu lisaeelarve seaduse põhimõtteliselt siis ka jõustas Estonian Airi enamusaktsiate üleminekuriigi kätte ja koheselt selle järel siis ka Estonian Air sõlmis lepingu. Kolme uue Bombardier-i reisilennuki ostmiseks kogumaksumusega 1,4 miljardit Eesti krooni. Kolmandaks, midagi lõbusat ka Korea kultuuripäevad toimusid Tallinnasse Eestis ja, ja Rocca al Mare suurhallis. Tegelikult vist oli tegemist küll rohkem ühe mäe jutlusega ja ühe usuhullu etendusega, mida siis reklaamiti Korea kultuuripäevade pähe ja mille õngega paljud päris vastutusrikastel positsioonidel töötavad. Ameti mehedaksid. Ja nädala sündmus number neli meie meelest riigikogu poolt täiendatud valijameeste valimise kord, ehk siis presidendi valijameeste valimise kord. Kui siiamaani ei olnud päris selge, missugusel põhimõttel peaksid need valijamehed kohalike volikogude poolt määratud saama, siis nüüd on seaduses selgelt sätestatud ja volikogu valib oma esindaja või siis esindajad häältehääletusega ühes hääletusvoorus kus igal saadikul on üks hääl, mis siis põhimõtteliselt tähendab kõik kõigepealt seda, et et Tallinna koalitsioon või Tallinnas võimul olev Erakond ei saa enam ainuisikuliselt seda kümmet valijameest määrata, vaid nad peavad lootma sellele, mis hääletusel sünnib. Viiendaks mainiks õiguskantsleri võitlust Tallinna õigusaktide kooskõlla viimise eest põhiseadusega, noh, see meenutab küll kohati Kuulsa õieti tongi hote võitlust tuuleveskitega. Sel nädalal siis õiguskantsler sai hakkama põhiliselt kahe asjaga, nimelt. Tegi Tallinna linnavalitsusele märgukirja maamaksuseaduse. Ma maamaksuvabastuse asjus, mis õiguskantsleri arvates ei ole põhiseadusega kooskõlas ja samuti kaebas ta siis Tallinna linna kohtusse riigikohtusse lapse sünnitoetuse asjas, kui kuulajad veel mäletavad, siis probleem oli selles, et Tallinn maksab sünnitoetust ainult nendele lastele, mille mõlemad vanemad on, on Tallinnasse sisse kirjutatud, aga õiguskantsleri arvates kohtleb Tallinn niiviisi lapsi mitte võrdselt. Olukorrast, õigemini. Kale tahtis rääkida saate alustuseks eile Tallinnas Rocca al Mare suurhallis toimunud veidrast üritusest et ei taha küll kellelegi usulisi tõekspidamisi riivama hakata, aga seda vist võiks nimetada selliseks ligioosseks ajupesuürituseks, kuhu minu jaoks täiesti hämmastaval kombel nägin ka. Nägin ka videost televis televisioonis, nii et see ei saanud olla ainult jutt kogunes sõna otseses mõttes tuhandeid inimesi. Kuulama siis ühe Korea päritolu pastori jutlust, kui ma õigesti mõistan, pluss pluss siis saama kätte võiks toidupakikest ja ja, ja kuulama veel page artisti esinemist. Ajakirjanduses on ka suhteliselt nagu Masendavalt või kurbades värvides seda sündmust ettevalmistuste käiku kirjeldatud, et kuidas küll linnaosavalitsused võisid sellist üritust toetada ja, ja nii edasi ja nii edasi, et minu meelest võiks seda siiski võrdlemisi lõbusalt või, või veidi muretumalt võtad mulle kõigepealt see üritas, meenutas Ilfi ja Petrovi mõõga saha liit, mulle tuli kohe meelde ja siis kindlasti see, et peaks neid kuulsaid kirjanikke uuesti lugema. Mul hakkab juba ära meelest minema see sündmus, kuidas kuskile maakonna kolkasse saabus, kuulus maletšempion simultaani andma. Et kuidas, nagu üks-üheselt läks, läks selle sündmusega kokku. Teisalt meenus ka natukene natukene teisest aspektist hoopis kevadine ühtse Eesti üritus selles samas paigas kus nagu vihjati sellele, kuidas valijad valijatel ajusid loputatakse, tähendab, need olid need valijad seal isiklikult kohal ja jälgisid seda ajuloputust küll usulisest aspektist, aga ega see poliitiline ajuloputus millegi poolest ei erine ja see, see kutsumisviis ja see kohale meelitamis viis tuntud lauljate nimedega ja ja sellega, kuidas linna rahast kõike seda toetatakse aeg-ajalt, et see kõik kuidagi haakus selliseks või tekitas sellise toreda värvilise kireva pallimis ilmestas nädalat ja, ja võib-olla et ka nädalalõpu ja oli tore jälgida. No kui siin juba läks assotsiatsioonide kirjeldamiseks, siis minul jälle omakorda meenus see, mis toimus natuke enam kui aasta tagasi Läti kohalikel valimistel, kus sealse tuntud poliitiku endise transpordiministri Sleissersi erakond kõigepealt omas Riias, kus lihtsalt sisekandideeris toetust kuskil paari protsendi ringis. Ja siis pärast kahekuust väga aktiivset kampaaniat oli see toetus vist üle 20 protsendi, seda mitte toetus, vaid reaalne valimistulemus. Mistõttu siis selle sai ja abilinnapeaks. Aga kuidas toetust saavutati, see saavutati samasuguste tasuta üritustega, kus inimestele jagati tasuta õhupalle ja ja kus esinesid tuntud Läti artistid, üks neist toimus seal suures Skonto hallis, et nägin neid rahvamasse sellel õhtul, kui see üritus toimus, ise küll ei käinud seal. Nägin, kuidas nad sinna kontserdile kõik suundusid ja noh, kui ma seda eilset Rocca al Mare suurhallis toimunud ürituse videopilti vaatasin, siis ma just mõtlesin selle peale, et kui lihtne on ikka kui lihtne on ikka inimesi lollitada, et kui vähesest piisab selleks ja, ja mõtlesin hirmuga selle peale, et ega ometi enne Eesti riigikogu valimisi nüüd siin märtsikuus keegi ei kavatse mingit sarnast sarnast üritust nagu korraldada. Nojah, ühest küljest lollitamine, aga teisest küljest, mida need inimesed siis nii väga kaotasid või, või mis neil nii hirmsasti siis nüüd halvemaks läks või, või kuidas neid siis nii väga lollitati, ma ei usu, et sellest tuhandetest inimestest, kes seal hallis olid on väga palju usuhulle või, või inimesi, kes nüüd ära pöörati mingisse Lõuna-Korea veidrasse usuliikumisse, et inimesed said tasuta kuulata Dave Benton it või mis said ka tasuta mingisugust sööginatukest toidupalukest. Said vaadata tantsutüdrukuid lava peal edendamas Koread rahvatantsu, ma ei tea, muidugi ma ei ole rahvatantsuasjatundjad, kas need olid ikka korea tantsud, võib-olla needki olid mingid usuliikumised. Et inimesed said ühe tasuta meelelahutusürituse, said kohapeal käia ja, ja ma ei, ma ei kujuta ette, et sealt midagi paha neile otseselt sündis, et selles mõttes tore üritus. Minule. Kui ma edasi veel räägin, mis mul assotsieerub sellega, mulle meeldisid Eesti 1992. aasta riigikogu valimised, kus mäletatavasti Jüri Toomepuu ühe laulu najal kogus, vist, kui ma nüüd ei eksi, 16000 häält ja mis pikka aega ületamatuks tulemuseks, kuni tuli Andrus Ansip ja sai 22000 ilma laulmata ilma laulmata, et et noh, näha on, et Jüri Toomepuu võiks uuesti kandideerida, et ega ma arvan, et lihtsalt küsimus on lauluvalikus. Midagi võib-olla tõsisemalt või kriitilisemalt rääkida siis selles, mil viisil oleksin kuhugi täiesti tõsiselt, et mil viisil mil viisil kohaliku omavalitsuse ametnikud selles kampaanias kaasa lõid, et kui lihtne on, ma arvan, et nad siirast südamest üritasid toetada Lõuna-Korea või Korea kultuuriselle tutvustamist Eesti rahvale ja, ja ma arvan, et nad kindlasti ei teinud teadlikult koostööd mingi usuhullu või usupropagandisti ka. Et, et kui lihtne on siiski ametnikku lollitada juhul, kui juhul, kui ta ei täida täpselt oma ametiülesandeid ega, ega ja tahab olla kuidagi lahkem, veidi aja heasüdamlikum ja kaasa aitama nii-öelda kultuuriürituste suhtes, et mitu linnaosa valitsust kutsusid inimesi otseselt sinna kohale kasvatades võib-olla oma andmebaasi või vähemalt oma autoriteeti. Jättes inimeste, jättes inimestele mulje, et see on siiski linnaga ja kohaliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud üritus ja, ja linn ja kohalikku omavalitsust toetavad seda üritust ja ja nii edasi ja nii edasi, et ma ei tea, kas need vastavad tõele, need jutud, et mõni linnaosa valitsus oli ka raskel ajal veidi raha andnud, selle ürituse toetamiseks, aga, aga seda, et linnaosavalitsused toetasid üritust, inimesi sinna kutsudes, see see fakt küll vastab tõele. Ja minu meelest ajakirjanikud võiksid selle teemaga veel tegeleda, sest et ma olen jällegi suuda väita, et kas on nagu tõene, aga väidetavalt oli Ida-Virumaalt, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt ja Narvast toodud inimesi sinna üritusele lausa bussidega mille kohalikud omavalitsused justkui olla nagu kinni maksnud, et kui see nüüd tõsi on, siis ausalt öeldes ma ei saa küll enam millestki aru. Jah, et üks asi on see, kui ametnike lollitatakse võib juhtuda, võib juhtuda tõesti, et ametnik on nii rumal, et ta ei tule selle peale, et teha üks telefonikõne välisministeeriumisse ja küsida, et kas tõesti on mingisugused Lõuna-Korea kultuuripäevad olemas, mida organiseerib keegi Sergei. Ja, ja kas kas te olete sellest midagi kuulnud või siis vaadata internetist järgi, kes kuulus peaesineja on, kelle nimi mul isegi ei meenu praegu, aga ja, ja ei tahagi meenutada, et las ta, las ta esineb jumala palge ees, et, et hüva, oletame, et, et inimesed on nii naiivsed ja rumalad ja nii edasi, aga aga kuidas saab siiski kohalike omavalitsus, kellel on mingisugused konkreetsed funktsioonid, ametnik, kellel on mingi konkreetne töö ja, ja mingi konkreetne raha mingisuguste asjade jaoks seda, seda lihtsalt niiviisi kasutada, et enne saadet siin rääkisime autoregistrikeskusest, kus on inimestel piisavalt aega, et aidata erafirmasid kirjavahetuse korraldamisel nende inimestega, kes väidetavalt ei ole parkinud oma autot õigesti või on siis on siis jätnud parkimise eest tasumata. Et täpselt samuti on siin, et millega need inimesed tegelevad, et kui nad peavad tegema kohaliku omavalitsuse tööd või riigitööd mille eest neile palka makstakse ja siis nad saavad samal ajal veel kuidagi aidata mingisuguste kummaliste kutsetega kirjade korraldamisega tööajast ka selliseid eraüritusi või, või otseselt nende pädevusse mittekuuluvaid asju teha, et. Mu meelest võiks seda asja veel tagantjärgi uurida, iseasi muidugi on veel siin see aspekt, et kuidas kõik need arved makstud saavad, võib-olla seal usuorganisatsioonil on tõesti palju rahahäda, tasub oma arvet korrektselt, aga aga kui need asjad on tehtud ettemaksuga, nii nagu ma paljudel puhkudel olen kuulnud ja nii nagu taheti ka postimehest reklaami saada päris suures mahus, ligi 100000 krooni ulatuses ettemaksuga või ilma ettemaksuta ja, ja et pärast tasuma ja kui Postimees nõudis selle eest ettemaksu, siis selgus, et seda raha ei tule kuskilt. No võib-olla, et võib-olla pikapeale oleks tulnud, aga nii jäid ka need reklaamid avaldamata, et mingisugune ettevaatlikkus peabki olema nende asjade suhtes, mida organiseerib keegi Sergei. Lihtsalt see on väga huvitav kokkusattumus, et Tallinna tänavad olid ju selle korea kultuuri nii-öelda kultuuripäevade plakateid paksult täis, et et ma just kuulsin sel nädalal, et üks Eesti suur erakond oli plaaninud. Selleks nädalaks. Kui valimiste eelkampaaniat ja kõik kampaania materjalidel juba valmis olnud, aga siis viimasel hetkel olid meediaagentuurid reklaamifirmad küsinud ettemaksu, mida erakond ei suutnud teha, nii et seetõttu. Me ei saanud vaadata suure erakonna reklaamikampaaniat välireklaamikampaaniat või telekampaaniat, ma täpselt ei tea, mida. Aga selle asemel vaatasime hoopis Korea kultuuripäevade plakatid. Räägime siis edasi natukene sisulisematest asjadest. Õiguskantsler Indrek Teder saatis Saatis Tallinna linnavalitsusele või Tallinna Tallinna linnavolikogule vabandust kaks märgukirja, üks mõlemad puudutasid siis maamaksuvabastust pensionäridele ta teatavasti Tallinnas on pensionärid maamaksust vabastatud teatud kitsendustega nende kitsenduste kohta, need kaks märgukirja siis õiguskantslerilt tulidki üks, üks, üks, üks märgukiri puudutas siis seda kitsendus, mis ütleb, et pensionär saab maamaksust vabastuse siis ja ainult siis, kui tema elamumaa on suurem kui 200 ruutmeetrit. Ja õiguskantsler leiab siis, et see on nüüd linnavolikogu poolt talle maamaksuseadusega antud volituste ületamine ja teine teine Tallinna linnavalitsuse vabandus, linnavolikogu määrus, mille, millega õiguskantsler rahul ei ole, on siis, puudutab Tallinna poolt makstavat täiendavat maamaksutõusu hüvitist nendele pensionäridele, kelle elukoht rahvastikuregistri kond Tallinnas ja ühtlasi samal maaüksusel, millele siis seda hüvitist taotletakse. Ja ka siin leiab õiguskantsler, et linn on siis nagu pensionäridele määranud soodustuse, mille kehtestamiseks ei ole seadusjärgselt volikogul volitusi. Noh, see teine teema on võib-olla pisut keerulisem, aga see esimene tegelikult ta minu meelest päris selge, et see puudutab siis neid pensionäre, kes juhtuvad elama Tallinnas näiteks kesklinnas, korteris kallil maal ja nendele sissemaamaksusoodustus laienenud. Ma mäletan, et möödunud aastal, kui paar erakonda sellest maamaksu teemast endale üritasid siin kohalike valimiste eelvalimisratsut teha, siis sellest oli ka juttu ja isiklikult oli mul võimalus rääkida ühe Tallinna kesklinnas elava pensionäriga, kes kurtis, et Ta elab suhteliselt kes, kes keskmise suurusega korteris. Aga tema maa maksan tuhandeid kroone aastas ja sellest teda pensionäri ei vabastata. Kuna korterelamualune maa või see maa osa, mis korterelamu all on väiksem, on 200 ruutmeetrit, samas tema nii-öelda siis saatusekaaslane Tallinnas nõmmel kell on suurem krunt ja oluliselt suurem elamispind seda maamaksu maksma ei pea, kuna tema krunt on lihtsalt 200-st ruutmeetrist suurem, et selles mõttes ma arvan, et õiguskantsleril kahtlemata nagu õigused, kui nagu kedagi maksust vabastada võiks inimesi kohelda siiski ühetaoliselt. Ma jah, seda ka, aga, aga ühe ühetaoline kohtlemine, aga põhiprobleem on siiski selles, et et õiguskantsler väidab, et kohalik omavalitsus on ületanud oma volitusi maamaksust üldse, kedagi vabastades, et maksukorralduse seadus näeb selgelt ette makse kehtestab ja, ja maksudest vabastab seadusandja mitte kohaliku omavalitsused, põhimõtteliselt võiksime siis kujutad ette ka olukorda, et kui kohalik omavalitsus tahab, siis ta võib hakata ka muudest maksudest vabastama, no näiteks. Ja, ja mitte ainult selliseid kategooriaid, et pensionär, kellel on 2001. aastal omandatud Maav või kelle abikaasa seda oma surnud abikaasa, seda omas ja nii edasi, nii edasi, kõik see müstiline konstruktsioon, mis nende maamaksuvabastuste juures on, vaid võib ka võtta vastu sellise volikogu otsuse näiteks ja ma üldse imestan, miks see vastu võtmata siiamaani annet teeks küll Tallinna linnavalitsusele ettepaneku, et edaspidi võiksid tulumaksust vabastada inimesed, kelle eesnimi on Edgar ja kelle perekonnanimi on Savisaar. Et sellised otsused on siis võimalikud, kui järgida seda maamaksu analoogi. Et et ma arvan, et siin juriidiliselt väga keerulist vaidlust ei ole, et et need maksuvabastusi ei saa teha kohalike omavalitsus sel viisil sel kombel nagu Tallinnas neid on tehtud, samas ma näen, et Tallinn, kuidas sisuliselt sedasama tahab teha, mis ta praegu teeb siis on ka selleks lihtne, seaduslik võimalus olemas jätta see maks maamaksust vabastamine ära ja selle asemel maksta. Gruppidele, kes, kes praegu seda maksuvabastust saab maksta vastavas ulatuses toetust, mille arvel siis pensionär tasub pärast selle maamaksu? Selline konstruktsioon on minu meelest võimalik, seda enam, et et Tallinna linnavalitsus oma vastuväidetes õiguskantslerile väidab, et nad ei tee, et seda justkui maksu vabastusena, vaid nad lähtuvad sotsiaalhoolekande seadusest ja, ja teevad inimesele sotsiaaltoetust sel viisil. Et ta tehkugi siis toetused sel viisil saaks ära lahendatud, selle ehki sisulist vahet ei ole, et üks üks maksuraha ta kõik, et sel kombel sel kombel ta on, iseasi, et kas, kas üldse on seda seda maamaksu vaja sel sel viisil ja niiviisi teha, et inimestel seda isegi ei ole raha maksta. Kui Tallinna linnavalitsus arvab, et neid maksuvabastusi on vaja teha. Et minu seisukoht on jätkuvalt see, mis ma olen siin juba vist küll viis kuni 15 korda ütelnud, et inimesel üks elamukrunt, mille peale ta ise elab, peaks olema maamaksuvaba. Ausalt öeldes, minu seisukoht on küll üsna vastu. Pidin aga see on maamaksu mõttega ja igati kooskõlas. Maamaksu mõte on hoida maa kui piiratud piiratud ressurss ressurss sihtotstarbeliseks käibes, et teda kasutatakse hästi ja otstarbekalt ja maa peal elamine ja seal maja omamine või mingisuguse korteri omamine on täiesti sihtotstarbekas kasutamine, see maa ei seisa kasutuseta ja, ja vastupidi on kõige tähtsamas kasutuses, mida maa saab üldse olla. Isegi Tallinna väga kallites rajoonides oleme, võime praegugi vaadata, kuidas seisab ilma õiguse sihtotstarbeta selliseid tondilosse, mida mida isegi kõrge maamaks ei ole suutnud sealt nagu kõrvaldada, aga noh, see selleks, et näis, et mida siis Tallinna linnavolikogu, selle õiguskantsleri märgukirja või märgukirjadega nagu peale hakkab, et et kas kohendab oma määrusi või, või jätab selle vastuseta, sest et teine õiguskantsleri ja Tallinna linna vaheline lahkarvamus on meil samuti sel nädalal esile tulnud uuesti ja see oli siis juba asi, millest on siin ka meie saates mitmel korral juttu olnud, nimelt küsimus Tallinna sünnitoetustes? Ma ei mäletagi, millal see oli aasta tagasi vist, kui õiguskantsler tegi Tallinna linnale Tallinna volikogule märgukirja, et et võiks võiks ära. Ära muuta volikogu määruse, mis ütleb, et Tallinna linn maksaks nii toetust ainult nendele nendele lastele, kelle mõlemad vanemad on sisse kirjutatud Tallinnasse. Aga Tallinna volikogu seda määrust ära muutma ei nõustunud ja nüüd siis õiguskantsler, sel nädalal oli sunnitud minema oma ettepanekuga riigikohtusse. Et nii see nii see tavaliselt läheb ja näis siis, mis riigikohus selle otsusega teeb, aga, aga iseenesest see võib-olla see põhjus jällegi, et miks, miks, nagu õiguskantsleri ja Tallinna linna vahel selline vaidlus on, et see võib olla väliska väikeste ülekordamist, et päris huvitav iseenesest. Jah, seal võib-olla et on juriidilised veidi rohkem vaielda kui maamaksu asjus, kus minu meelest tundub küll juriidiliselt päris selgelt olevat õiguskantsleri poolel see tõde ja õigus. Et Tallinna linn põhjendab seda, et mõlemad vanemad peavad olema nii lapse sünni ajal, kui ta veel nüüd uue korra järgi ka tükk aega pärast lapse sündi Tallinnasse, siis registreeritud sellega, et nad toetust läheb tegelikult vanematele, mitte lapsele ja, ja nad tahavad toetada tugevaid peresid ja, ja nii edasi ja nii edasi, et seal mingisuguseid selliseid argumente on, õiguskantsler jälle rõhub sellele, et nii või teisiti on see toetus tegelikult mõeldud lapsele, sest ta on seostu seostatud ainult lapse sünniga või noh, eelkõige lapse sünniga ja, ja Tallinnas sündinud lastega. Ja et kui ühele neist lastele makstakse sellepärast toetust, et mõlemad vanemad on Tallinnasse sisse kirjutatud ja teisele lapsele sellepärast ei maksta. Et tema vanem ei ole Tallinnasse sisse kirjutatud või ei ole, kogu selle perioodi jooksul on Tallinnasse sisse kirjutatud, et siis seal laste ebavõrdne kohtlemine, mis on põhiseadusega keelatud. Et mingit vaidlust seal võib tekkida juriidilist, aga, aga tundub ka siiski, et, et õiguskantsleril on natuke kaalukamad argumendid kui Tallinna Tallinna linnavõimul selle, seda enam, et ega see Tallinnasse sissekirjutuse tegemine ei ole kuidagi seotud ei tugeva perekonnaga ega, ega mingite muude selliste sotsiaalsete väärtustega. See määrus, mis laste sünnitoetust korraldab Tallinna linnas, ei ütle kuskil, et need vanemad peavad koos elama, nad peavad lihtsalt Tallinna linna olema sisse kirjutatud ja, ja no hea küll, kui me eeldame, et inimene elab veel seal, kus ta sisse kirjutatud, siis siis elama Tallinna linnas, aga Tallinna linnas on võimalik elada teineteisest ikka paarikümne kilomeetri kaugusel, kui väga tahta. Nii et nii et kooseluga või tugeva perekonnaga ei ole see kuidagi seotud, et inimesed on registreeritud sisse ühte linna siiani sisse registreeritud 400000 inimest, aga kõik nad ei ela ühes tugevas perekonnas. Eks need mõlemad juhtumeid, nii see maamaksu teema. Ka see sinitoetuse teema tegelikult näitavad seda, et millise. Väärastumise on läbi teinud kaks päris mõistliku sotsiaaltoetuse või või, või siis maksupoliitika. Ühel juhul sisse sinitoetuse puhul peaks riik omavalitsus toetama lapsevanemat, kellel on sündinud laps, aga tegelikult sünnitoetust kasutatakse siis A inimeste sundimisega Tallinna rahvastikuregistrisse ehk siis Tallinna maksumaksjaks ja b instrumendina, mis peaks tekitama inimestes kui nad juhtuvad kohalikele valimistele minema tänutunnet selle, justkui nagu kohaliku omavalitsuse võid, selle, õigemini selle kohaliku omavalitsuse juhtpoliitikute vastu, kes justkui nagu maksaksid seda lapsetoetust või sünnitoetust, et tegelikult maksab seda loomulikult maksumust. Sest need vanemad, kes ei ole sisse kirjutatud Tallinnasse, ka ei vali Eks, ja, ja teine, teine siis seesama maamaksuteema, et, et Kalle märkis väga õigesti, et selle maksu sihtotstarve peaks olema see, et et maa, mis on piiratud ressurss, oleks sihtotstarbeliseks kasutuses ja käibes aga lisaks sellele otstarbele, siis me näeme, et mitte ainult Tallinnas, vaid ka paljudes teistes omavalitsustes seda maamaksu ja kasutatakse jällegi mingisuguse pensionäride või muude vähekindlustatud inimeste häälte korjamise vahendina, et noh, nii see nii see meil siin paraku on ja ei saa öelda, et Tallinna Tallinna linn oleks kuidagi teistmoodi kui mõni teine omavalitsus. Olukorras õigeks? Räägime nüüd natuke ka ajaloost 40 kirjast, millest siis möödus lõppeval nädalal 30 aastat või mis, mille, mis on dateeritud siis kuupäevaga 30 aastat tagasi. Eks selle kirja koostamine, allkirjade kogumine, see oli pikem pikemaajaline tegevus, nii et vaevalt et seda saab ühe päevaga tähistada. Aga ajakirjandus on päris mahukalt ja, ja suurelt. Seda sündmust. Käsitlenud ja meenutanud ja minu meelest on see ka õigustatud, sest tegemist oli ikkagi või, või on ikkagi siiamaani ühe tekstiga, mis on lähiajaloost ja eriti nõukogude perioodist üks selliseid märkimisväärsed ja, ja murrangulisi ja tähtsamaid võib-olla hilisemast ajast meenutada võib olla imeettepanekut või mingisugust muud sellist asja, mis toimus juba laulva revolutsiooni ajal, mis oli ühiskonnas väga liikumapanevaks, tekstiks või, või, või jõuks, aga, aga nõukogude perioodist on vähe meenutada selliseid selliseid tekste või või kirju, mis oleksid ka ka rahvale ja ühiskonnale reaalselt nii suurt tähtsust omanud kui, kui see kiri, millele need 40 inimest on. Alla kirjutanud. Ma vaatasin seda kajastust nüüd ja mul on siin ees praegu Postimees, kus on lausa kolmel leheküljel. Käsitlenud seda 40 kirja teemat ja minu meelest väga õnnestunud on see küsimus vist mis, mis vist peaaegu kõigile elusolevatele 40 kirja all allakirjutanutele on esitatud ja see on minu meelest ta kui ta, kui ta kukkunud välja provokatsioonina ei ole nii mõeldud siis ta on noh, ükskõik siis, kas ta oli nii mõeldud, mitte et see on päris hea küsimus, kuna see tegelikult näitab ka päris hästi, et millise arengu, need inimesed ja meie, Eesti riik on läbi teinud selle 30 aasta jooksul, et küsimus ise oli siis selline, et et mis teemal peaks kirjutama tänapäeval sellise 40 kirja, millele võiks allkirja anda ja siin päris mitmed inimesed on väga minu meelest teraselt ära tabanud selle võimaliku provokatsiooni ja vastanud, et sellist kirja tänapäeval ju ei ole enam vaja kirjutada, et Toomas Kall väga õigesti märgib, et ükski eestlane ei pea enam oma sõnumit valitsejatele posti teel saatma, liiati veel Moskvasse praegu piisab, kui lasta oma sõnum aeg-ajalt valimiskasti. Noh, see on see, mida ei korrata minu meelest piisavalt tihti ei, millest inimesed piisavalt hästi aru ei saa, et et see väärib, väärib tähelepanekut ja noh, ka näiteks Priit Aimla ja Heino Kiik on umbes samasuguse vastuse andnud. Ei ole olemas ühtegi niisugust põhjust, miks peaks kirjutama uue, 40 kirja kollektiivset kirja pole enam tarvis, sest pole enam neid tegelik või teeseldud põhjusi miks peaks vaikima, kui tahaks kirjutada tõepoolest, et Eestis on ju sõnavabadus ja ühinemisvabadus ja inimestel on võimalik oma häälel kuulda lasta, aga noh, on ka teistsuguseid näiteid siin, et ma saan aru, et kohe sellele minu tähelepanu juhtimisele järgneb kiri ringhäälingu nõukogule, aga aga ma ei saa siiski jätta mainimata, et Rein Ruutsoo nii-öelda ühiskonnateadlane on leidnud, et kui tema üldse millelegi taolisele alla kirjutaks, siis peaks olema ettepanek kehtestada Eestis astmeline tulumaks. Ma ei oska tõesti, ma ei oska midagi öelda. Seda ei ole võimalik kommenteerida, et see on, see on, see on uskumatu, kuidas 30 aastaga inimesest, kes sai asjadest õigesti aru, on saanud inimene kes on tänaseks justkui nagu tunnustatud ühiskonnateadlane, aga ei saa mitte millestki mitte midagi. Noh, eks astmelist tulumaksu hooldavad kümned, kui mitte sajad. Mõne tulumaks on Eestis peaaegu mingi selline küsimus. Teemal oleks vähe räägitud, mis teemal ei saaks rääkida või mis teemal peaks kirjutama kuskile mingi avalikud? Kui kirja, et ma põhimõtteliselt olen nagu selle hoiakuga päri, et inimestel on võimalus oma arvamust avaldada valimiskasti juures peaaegu et iga aasta no võib-olla mitte iga iga kogu puhul iga aastaga, aga keskeltläbi nii ta meil vist tuleb. Aga samas, ega see ei välista veel seda, et aeg-ajalt kirjutada avalikke kirju, korraldada streike, teha meeleavaldusi, seista piketis, need on kõik täiesti samaväärsed kodaniku tahteavaldused ja, ja nendesse peaks suhtuma täpselt üheväärselt. Et see, et inimene ka valimiste vahelisel perioodil oma arvamust avaldab ükskõik kas siis avaliku kirja vormis või, või mingisugusel muul moel enda enda soovidest ja tahtmistest märku annab, et see on nagu demokraatliku ühiskonna osa ja, ja minu meelest pigem on meil seda liiga vähe, kui liiga palju. Et, et kui me vaatame mõnda muud väga arenenud demokraatliku Euroopa riike, siis seal toimub seda, seda meeleavaldust valimistevahelisel ajal palju rohkem ja palju ägedamas vormis kui Eestis. See tundub olevat selline nagu natukene digitaalne arvamusavalduse viis, et kas siis null või üks, et kas kõik või mitte midagi, et et ma tuleks selle Toomas Kalli tähelepanekud tagasi, mis on minu meelest ikkagi väga-väga-väga õige, et ma lisaks veel nii palju siia juurde, et lisaks sellele, et aeg-ajalt seal valimiskasti juures käia ja oma valik siis sinna valimiskasti lasta, et inimesed, et võiksid ka valimistevahelisel ajal üritada esiteks kursis olla sellega, mida nende poolt valitud. Kas siis volikogu liikmed, volikogu liikmed tegelevad, kuidas nad hääletavad ühes või teises küsimuses milliste teemade osas nad on mingeid ettepanekuid või initsiatiive teinud. Ja kui nad ei ole teinud asju, mis selle valijale meelepärased oleksid, siis võiks sellest märku anda, et et võiks kirjutada neile mitte avalikke kirju, vaid kirju, nagu valijalt valit tuleb. Ma arvan, et seda tehakse Eestis väga vähe, aga, aga võiks palju rohkem teha. Võiks nendega kohtumas käia reaalselt mitte niimoodi, et keegi, kes kuskil kartulisalatit ja pitsat söömas ja siis väitis, et see oli kohtumine valijatega võiks nendelt nii-öelda aru pärida ja nõuda teatud asjade tegemist. Ma saan aru, et need nõudmised olla ka ühe erakonna sees või ühe kandidaadi puhul väga erinevad, aga see ongi seesama dialoog võimu kandja ja siis selle inimese vahel, kes on esindatud seda võimukandjat esindama. Et see väärib nagu minu meelest kordamiste kordamist, kuna ma arvan, et ega nii palju ei ole veel viimase paarikümne aastaga selle demokraatia jõudnud Eestis juurduda, et kõik inimesed näiteks kolm aastat pärast valimisi enam mäletaksid, kelle poolt nad viimastel valimistel hääletasid. Et kui siin kas või oma tutvusringkonnas teete selle katse küsita inimeste käest kellega koos näiteks seda saadet kuulata või kellega te olete kellega te kohtute veel täna, et kelle poolt te hääletasite kolm aastat tagasi, et ma arvan, et kolm pool aastat tagasi ma arvan, et päris paljud üsna targad inimesed ei mäleta seda enam, sellest on kahju, et selleks, et järgmistel valimistel õige otsus teha, tuleb ju mäletada, kelle poolte eelmistel valimistel hääle andsite ja mis pärast seda tegid. Ma räägiks paari sõnaga neist inimestest, kes sellele kirja alla kirjutanud kirjale alla on kirjutanud. Kõik, nad ei ole tänaseks päevaks enam elus aga, aga aga suurem osa siiski on ja, ja nendest sellest suuremast osast suurem osa vastas ka Postimehe küsimustele mõned üksikud küll või küsimusele ja mõned üksikud, mõned üksikud üksikud jätsid ka vastamata, mis oli loomulikult nende õiguse Vaba tahe. Aga kui sa neid vastuseid loed ja võib-olla mõni üksik näide, mis sind erutas vääritas, siis tegelikult on ka need vastused ka tänapäeval väga arukad ja mõistlikud, kas ka sel juhul, kui inimene on öelnud nii-öelda kirja vajalikkust, pidades seda, kas siis kujundit kujundiks või otseselt kirjaks? Et ka sel juhul see sisu on ju täiesti arukas ja, ja, ja selline ühiskondlikult. Ühiskondliku silmaringi omava inimese arvamusavaldused, et see ei ole mingisugune selline sekt või, või, või mingisugune üks poliitiline vaatevinkel asjadele, vaid enamasti on ikkagi ühiskonna asjadele palju laiem vaade ja palju noh, selline avaram pilk kui, kui ühel keskmisel Toobalil. Et need inimesed, kes sellele alla kirjutanud, ei olnud tol ajal kindlasti mingid dissidendid selles mõttes nagu need, kes istusid vangis või kui nad vangis parajasti ei olnud, töötasid katlamajas, kui nad üldse kuskil tööd said. Et mingis mõttes olid nad tollases ühiskonnas lugupeetud inimesed, neile enamasti oli riigipalgaline suhteliselt väärikas ametikohta, olid nad siis näitlejad, olid nad, teadlased, olid nad õppejõud kuskil. Võib-olla et ei olnud küll kompartei silmis kõige paremas kirjas, nad olid enamasti vaimses opositsioonis selle võimuga, aga nad ei olnud ka seda tüüpi inimesed, kes, kes otseselt kippusid kiiresti vangi minema kohe, selle asemel, et püüda seda võimu kuidagi mõjutada oma tegevuse ja asjadega. Mina nimetaks neid küll dolla ka tol ajal eesti eliidiks või, või selliseks ühiskonna paremaks osaks hoolimata sellest võib-olla et noh, et, et ühele sai võib-olla, et suuremat koostööd kommunistidega Ette heita kui teisele, aga, aga üldiselt olid nad kõik ikkagi selle võimuga noh, mingil määral opositsioonis ja mingil määral. Neid kas kuidagi kompartei poolt taunity või püüti nende tegevust natukene jälgida, võib-olla kõige sellised markantsamad näited olid Heino Kiik, keda otseselt taga kiusati ja nii edasi ja nii edasi. Et aga mis, mis nende puhul silma torkab, et kui need 40 inimest võtta tänapäeval ette ja vaadata nende tegevust selle 30 aasta jooksul, mis on möödunud, see on pikk aeg ja paljud neist on elanud avaliku elu, paljud on jõudnud ka ka väga kõrgetele avalikele positsioonidele. Marju Lauristin ministriametit pidanud ja partellinis kõrgel ametikohal olnud. Mõni isegi valitsuse juht ja nii edasi ja nii edasi. Andres Tarand näiteks, et nende inimeste sees peab, polegi ebaausaid inimesi. Et veider, et see mind paneb imestama. Aga, aga kui ma neid nimesid loen, siis Anvari abiga suutsime leida sealt vist üks või kaks inimest, kellel oleks midagi ette heita kas siis midagi, mis oleks kuidagi inetu või, või mida võiks nimetada petmiseks või varastamiseks või mingisuguseks selliseks tegevuseks, et inimesed ei olnud mitte julgelt? Ma tahan ütelda, vaid nad olid ausad ja mul tekib selline järeldused, kes tol ajal suutis ausaks jääda või kes tol ajal suutis olla väärikas, et, et see oligi oma hingepõhjas ja oma oma loomuselt selline ja mingid ajad, ega mingid ametid ei suutnud neid inimesi muuta, ei ole siiamaani muutnud, et minu sügav lugu pidada. Aga lähme nüüd ühe sellise huvitava riigiametniku tüübi juurde, nagu seda on maavanem. Me oleme siin saates ka varem rääkinud sellest, et maavanem on üks selline imelik institutsioon, millest nagu päris täpselt ei ole võimalik aru saada, kellega siis õieti tegemist on, et kas tegemist on riigiametnikuga. Kas tegemist on poliitikuga, kas tegemist on maakonna esindajaga vabariigi valitsuse juures, nagu selline mulje võib tihti jääda või siis tegemist on riigiametnikuga, kes esindab vabariigi valitsust maakondades, nagu see seaduses kirjas on. Ja, ja võib-olla alustaksin sellest, et sel nädalal ilmus siin ja seal meedias erinevaid uudiseid, mis põhinesid BNS-i poolt endise riigikogu spiikri Ülo nugisega tehtud intervjuule minu meelest. Kui neid uudiseid ja seda intervjuud lugeda, siis Ülo Nugis olid vägagi terased ja kindlasti pikal elukogemusel põhinevad tähelepanekud Eesti poliitika ja Eesti elu kohta üldiselt. Ja seda suurem oli minu üllatus, kui ma juhtisin delfist lugema siis kellelegi Tiit leieri reaktsiooni Ülo nugise seisukohtadele, mis põhiliselt koosnes siis Ülo Nugis maa sisse tampimist ühelt poolt ja teisest teiselt poolt siis täiesti sügedast Mart Laari helistamisest ja mõtlesin, kesse tiit layer selline on, et nimi oli nagu tuttav, aga, aga noh, selle teksti põhjal ma siis oletasin, et ju siis oli tegemist mõne IRL-i noortekogu tegelasega ehk siis mõne järjekordse Toobajaga. Nii-öelda, aga targad inimesed parandasid mind ja ütlesid, et ei, ei, et see ei ole IRL-i noortekogu aseesimees või mingi muu sarnane tegelane, et tegemist on kogunisti Rapla maavanemaks, mõtlesin, tule jumal appi. Rapla maavanemaks on saanud inimene, kelle nagu noh, ainukene nagu tähelepanu väärne avalikkuseni küündinud tegu on siis selline parimas Toobali vormis oma erakonna juhi kiitmine ja tegin ühe väikse Google'i otsingu, et teada saada siis mida see Rapla maavanem kes on Raplamaal vanem olnud umbes aasta või natuke vähem, siis ka korda on saatnud ja tõepoolest, et seesama, üks ülesastumine Delfis ongi tema kõige suurem avalik saavutus. Võib-olla see on väga hästi, et rohkem ei ole võib-olla tõesti võib-olla tõesti, aga mitte sellest tegelikult ei tahtnud. Et siin palju tõsisem on lugu sellega, et me oleme siis sel nädalal teada saanud, et mitmed maavanemad peavad ennast kogunisti nii kõrgel positsioonil ja, ja laiade volitustega isikuteks, et teha erinevatele maakonnalehtede omanikele ettepanekuid ajalehe, maakonnalehtede, toimetajate või lausa peatoimetajate väljavahetamiseks ja mitte lihtsalt ettepanekuid vaid lausa nõuda seda, et konkreetselt siis Hiiu lehe peatoimetaja ja Hiiu lehe omanik on rääkinud sellest, kuidas Hiiumaavanem Reformierakonda kuuluv Hannes maa Hannes maa seal on nõudnud Hiiu lehe peatoimetaja Hardo Roosna väljavahetamist, kuna ajaleht justkui oli käsitlenud ühte Hiiumaal toimunud Teen ühte Hiiumaal toimunud asja sellisel viisil, mis tundus nagu maavanemale sobimatu ja kui ma loen neid uudiseid siin siis pressinõukogu esimees Sulev Valner on toonud näiteid veel mitmest teisest maakonnast, ka kus samamoodi on juhtunud, et et kohalik maavanem, siis riigiametnik sisuliselt on võtnud endale nii palju voli, et on käinud nõudmas ajalehe käest ühe või teise toimetaja väljavahetamist ja see on ikka täitsa uskumatu, mismoodi mingi mingi ütleme niimoodi arusaamatu ametikoht paneb inimese tegutsema viisil mis sobib ausalt öeldes kuskile Brežnevi-aegsesse Nõukogude Liitu. Et need inimesed ikka vist üldse ei anna endale aru, kes nad on, kus nad on, mis nad teevad ja mis nad tegelikult peaksid tegema, et kahju on ühe sellise institutsiooni või ametikohta selliseid üldistusi teha, aga. Muud ealiste üle, kui sa nüüd tahad ütelda seda, et mõne poliitiku nõue maavanem on küll vormiliselt sisuliselt ametnik, aga, aga ta määratakse siiski poliitilise kuuluvuse järgi ja erakonnad ei ole teinud mingit saladust sellest, aga kuskil. Sest sellist nagu punkti ega sätet ei ole, maavanema peaks määrama valitsuskoalitsioonierakondade kukule. Liise reaalselt sünnib, et paljud asjad on, mis ei ole seaduses kirja pandud aga aga nii see reaalselt sünnib ja, ja põhimõtteliselt on maavanema kohad valitsuserakondade vahel ära jagatud ja, ja nad jagataksegi poliitilise tahte ja kuuluvuse järgi ja küllap me nende maavanemate ülesastumisi tiitli eri tüüpi ülesastumisi kuuleme enne parlamendivalimisi veel palju, sellepärast et parlamendivalimistel ongi neil kõige olulisem roll kandideerida erakonna nimekirjas riigikokku, saada palju hääli või siis toetada erakonda kohalikel või toetada koha peal erakonna parlamendikandidaate, teisi, kui nad ise ei kandideeri. Aga, aga see, et nüüd aeg-ajalt mõni poliitik nõuab mõne ajakirjaniku lahti laskmist väljavahetamist minu meelest, kui me teeme näo, et seda väga sageli ei juhtu või et see on mingisugune väga kurioosne juhtum, siis. Me valetame loomulikult. Eesti on ajakirjandusvabaduse edetabelis, ma ei tea, kolmandal, kuuendal või mingisugusel vägal heal kohal, üheksandal, aga sellist asja poliitik, kes kuulub mingisse otsustuskogusse ja on on mõjuvõimsal ametikohal, nõuab ajakirjaniku vabastamist. Seda asja juhtub üsna sageli. Ma arvan, et Anvar ka meie vabastamist siit raskest ametist eetri taga on ringhäälingu nõukogust nõudnud nii mõnigi poliitik ja, ja meie personaalküsimusi on seal korduvalt arutletud selle 10 aasta jooksul, mis me koos oleme siin saadet teinud või on teda rohkem natuke aega. Me ei ole selle peale eriti erutunud ja, ja õigesti oleme teinud ja samamoodi on nõutud ka igasuguste muude ajakirjanike lahti laskmist, on avaldatud survet, on, on tehtud ettepanekuid, veel enam on tehtud vihjeid noh oma omaenda elust võinud päris mitu-mitu, sellist juhtumit, et nimetada, kuni selleni välja, kui peaminister Tiit Vähi teatas, et ta ei anna Eesti Päevalehele enam ühtegi lauset, ei ütle enne, kui Kalle Muuli ei ole peatoimetaja ametist vabastatud. See on, see on avalikult tol ajal peaminister teatas seda avalikult, vist isegi pressikonverentsil, kui ma, kui ma õigesti mäletan, ei pidanud keegi selleks tohutu ajakirjanik ajakirjandusvabaduse rikkumiseks ega ega poliitiku sobimatuks sekkumiseks. Aga ma arvan ka, et selliste asjade peale ei peakski erutama siin pealinnas, kus. Meil on suured tribüünid ise enda õiguste eest seista kus meil on palju töökohti, palju ajakirjandusväljaandeid ja nii edasi ja nii edasi, et tuleme nende poliitikutega toime, ilma et peaksime hakkama kuskile rahvusvahelistes organitesse kaebama. Küll aga on teine olukord väikses maakohas, kus on ainult üks lehekene või üks raadiojaam ja kus see raadiojaam või leht isegi ei saa hästi oma tööd teha, kui kohalik võim sihilikult kas maavanema isikus või mõnes teises tähtsa tähtsa inimese poolt on, on takistatud, et, et väikses kohas väikse lehe ja väikse raadiojaama vastu on maavanemal või kohaliku omavalitsuse juhil väga palju võimu ja, ja väga palju võimalust teda kiusata ja, ja tõesti mõjutada nii nii selle väljaande sissetulekuid, nii tema info saamise võimalusi, nii ka seda, kuidas sellesse väljaandesse suhtuvad kohalikud inimesed ja seal tuleks küll kisa tõsta ja ma leian, et Hiiu lehe või Hiiumaa puhul Sulev Valner poolt vist algselt üles tõstetud probleem on täiesti õigustatult tõstetud ja pealinna ajakirjanikud peaksid seda kindlasti toetama ja selliste asjade vastu tugevasti väljastama. Õigluse mõttes peaksin märkima, et see küsimus ei ole jäänud reaktsioonitaga valitsuse tasandil, kes on siis nagu maavanemate tööandjaks, et tõsi küll, et siin on olnud ainult selline suuline reaktsioon, midagi muud järgnenud ei ole, aga, aga siiski peab märkima, et kui ma nüüd ei eksi, siis rahandusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi ja haridusminister Isamaa ja Res Publica liidu liige Tõnis Lukas on mõlemad sellise maavanema tegevuse päris otsejoones hukka mõistnud. Et vähemasti valitsuse tasandil saavad poliitikud aru, et millega tegeleb ajakirjandus ja millega tegelevad riigiametnikud või poliitikud. Nojah, nüüd mulle meenus vaid saite nime meenutas et lugupeetud Reformierakonna juhtkonda kuuluvad inimesed ja tol ajal vist riigikogu komisjoni juhtinud inimesed on soovitanud mitte ajakirjanikel lihtsalt ametist lahkuda, vaid ennast suisa põlema panna, nii et igast asju on ette tulnud. Me mõtlesime siin saate lõpetuseks räägime siiski paar sõna, aga tundub, et meie mõlema jaoks kaunikesti arusaamatust ettepanekust mis on tulnud ringhäälingu nõukogu esimehelt ja mis põhimõtteliselt näeks siis ette rahvusringhäälingusse. Ma küll ei kujuta ette, mis viisil, aga, aga siiski valimisreklaamitoomist. Enne kui ma seda teemat käsitlema hakkasin, siis üritasin leida, et, et kus on mõni selline reklaamivaba rahvusringhääling Euroopas kus valimisreklaami näidatakse, ma ei välista, et minu uurimustöö oli poolik ja, ja mittepädev, kuna raske on sellist asja üles leida, aga nendest minule tuntud ring häälingutest kus avalik-õiguslik ringhääling tõesti on avalik-õiguslik, mitte aga nii-öelda riiklik või poolriiklik, et mina küll ei suutnud tuvastada ühtegi sellist, kus esiteks ei oleks reklaami ja, ja, ja teiseks oleks olemas samas valimisreklaam. Et siin on viidatud kogunisti vastuolule põhiseadusega, et ma küll ausalt öeldes ei, ei saanud päris täpselt aru, et et kus see vastuolu on ja teiseks, et mida siiski Eesti rahvusringhäälingule ja teiseks Eesti valijale või, või televaatajale, raadiokuulajad annaks see, kui ta saaks näha rahvusringhäälingust, mis sa muidu reklaamivaba valimisreklaami, et minu meelest tekitaks ainult väga palju segadust. Reklaami näitamine ETV-s ja reklaami esitamine rahvusringhäälingus on praegu keelatud ja, ja selleks, et seda teha, siis on tehtud järelepärimine, võib selline tõlgendusvõimalust pakutud ataki poliitreklaam, valimiseelne poliitreklaami ei ole reklaam ja seal seal noh, ettekäändel või põhjusel saaks teda näidata siis kuna ta ei mahuks reklaami kategooria alla, oleks pigem selline rahva informeerimine nendest asjadest, mis, mis riigikogu valimistel siis on olulised. Aga, aga oletame, seda poliitreklaami ei ole reklaam, ehkki ma arvan, et see nii ei ole, et, et õiguskantsler vastab sellele, et ta ikkagi on reklaam, aga, aga oletame, et ta ei oleks reklaam, et, et ka sel juhul ma ei saa päris täpselt aru, mis selle ettepaneku tegijate mõte on. Et Andres Jõesaar põhjendas Postimehes Seda justkui võimalusega või vajadusega hoida, hoida rahva raha kokku maksumaksja raha. Et erakonnad, kui nad saaksid avalik-õiguslikus kanalis tasuta reklaami avaldada, kulutaksid sedajagu vähem raha, aga see hoiaks kokku maksumaksja raha, maksumaksja raha, me hoiaksime kokku siis, kui me vähendaksime erakondadele riigieelarvest makstavat raha. Et seda oleks palju lihtsam teha, ei olekski vaja ka mingit tasuta reklaami näidata, lihtsalt maksame vähem raha ja hoia mägi maksumaksja raha kokku. Aga, aga kas siis mõeldud on nii, et kui ETV näitab näiteks tasuta reklaami, siis erakondade eraldised riigieelarvest vähenevad või kui nii, siis küll üsna ohtlik seos tegelikult niikuinii ja siis oleks päris kummaline. Aga, aga see selleks, teine asi on ju see, et ega siis valimistel ei kandideeri ainult need erakonnad, kes riigikogusse juba kuuluvad, kandideerib ja terve hulk muid erakondi. Kristlikud demokraadid on ehk kõige kuulsamad või tuntumad riigikogu erakondadest, aga, aga peale selle on veel hulk erakondi ja peale selle on meil üksikkandidaadid. Ringhäälingu seadus ütleb, et kõiki poliitilisi jõude peab ringhääling kohtlema võrdselt. Me oleme näinud enne valimisi, kuidas, kuidas ETV jutusaadetes istub seal 14 üksikkandidaati või täiesti tundmatult erakondade esindajad ja, ja nad sisustavad oma vaba kolm tundi seal kenasti ära. Et kas see tähendab nüüd seda, et kõik need erakonnad ja kõik need üksik kandidaadid peavad saama ühepalju hääli Reformierakonnast, kuni siis kõige kõige vähem populaarse üksikkandidaadina välja, kõik nad saavad avalik-õiguslikus televisioonis ennast reklaamida tasuta, nii palju, kui nad tahavad. See see muutub ikka väga kummaliseks ja väga müstiliseks, kui seda ette kujutada. Võin ma viin su mõte veel kaugemale, tegelikult meil on ju lisaks riigikogu valimistele ka kohalike volikogude valimised kus ma ei tea, kui palju neid valimisliite viimasel viimastel valimistel oli, neid oli kindlasti sadu noh, üle 100 Marman igas vallas oli üks või kaks rohkem ilmselt ka valimisliitu lisaks erakondadele. Huvitav, kuidas toimuks nende valimisreklaami edastamine rahvusringhäälingus, et minu jaoks on see juba nagu korralduslikult üsna üsna arusaamatu või noh, ütleme lausa lausa võimatuna näiv näiv küsimus, et et kes produtseeriks või kes toodaks need valimisreklaamid ja kuidas oleks lood siis võrdse kohtlemisega juhul kui näiteks mõni suur erakond toob oma ilusa Klandsitud reklaamiagentuuri Poolt professionaalselt valmistatud reklaamiklippi ja siis tuleb meil mingi valla yks valimi siit ausus ja usaldus. Ja ütleb, et me tahaksime ka näidata ja Androopsis sellise põlve otsas tehtud video, et või tuleb, esitab soovi, et rahvusringhääling siis toodaks talle selle video ma, minu jaoks on see ikka täiesti täiesti nagu noh ma ütlen veel arusaamatu ja paljusid täiendavaid küsimusi ja lahtisi otsi sisaldav ettepanek, et mina teeks küll ettepaneku, et seda. Ettepanekut ettepanekut ei tehtaks, et muidugi need konstruktsioone võib siin veel igasuguseid lüüa, luua ühe ühe, ühe üha müstilisemaid, et kui ma teaks, kui kui kogu Eesti rahvast teaks, et iga üksikkandidaat saab tasuta pool tundi ETV-s enne valimisi oma vaateid propageerida, siis võib, kujutad ette, millised rühmitused, millised üksikkandidaate üles hakkavad siis seadma, et usust me rääkisime siin juba saate alguses, aga ma kujutan ette, et isegi mõnel äriettevõtte turundusjuhil oleks kasulik seada ennast riigikogu üksikkandidaadiks üles. Et kui teatud hulk reklaamiaega oleks tasuta garanteeritud ainuüksi sellega, kui sa maksad ära kautsjoni ja kandideerid riigikogusse, siis võid minna ETV-s jutustama. Aga teine aspekt on see, et see hoiaks kuidagi kokku maksumaksja raha. Et need kuus erakonda, kes ka saavad seda maksuoksad raha, tegelikult on neid rohkem. Olgem ausad, saab ka väljaspool riigikogu, ole kristlikud demokraadid saavad natuke ka selle eest, et said kaks protsenti valimistel hääli aga, aga et erakonnad kulutavad oma raha nii või teisiti hoopis muudes kohtades ja viivad selle siis ikkagi erakanalitesse, et ei võida sellest ei ETV ega ega võida sellest ka maksumaksja midagi, ka erakondadest rääkimata, nende raha kulub ikka. No ma pean jälle siin erakondi kiitma, et BNS küsitles läbi enamuse riigikogu erakondi või lausa kõik nad ja ei leidnud ühtegi erakonda, kes oleks öelnud, et see ettepanek oleks endale tundub kuidagi nagu vajaliku või mõistlikuna selles mõttes erakondade seisukoht tundub olevat teistsugune, et kui erakonnad ise ei taha rahvusringhääling ei tundu ka vist väga vaimustatud olevat, siis miks me üldse sel teemal räägime? Sellega meie saade tänaseks lõppenud, Anvar Samost ja Kalle Muuli järgmisel pühapäeval jälle.