Merealgab saade, laskelood, minu nimi on Kadri kiisel. Oleme koos Tartu Kesklinna kooli esimese klassi õpilastega Tartu mänguasjamuuseumis. Eelmine kord näitas õpetaja Ave viir ka meile, kuidas muuseumis on tehtud erinevad teematoad. Ühes toas on linna laste mänguasjad ning teises talulast omad. Jõudsime karude vitriini juurde, kus palju erinevaid karusid parasjagu teepidu peavad. Mida põnevat siit veel leida võib? Kuulemegi kohe. Ja kui ma näen maja kõik puust tehtud on kõik ja vot siin te näete tõesti mängumajade väljapanekud. Vot siin sellel näitusel peaks lastel tekkima tahtmine omale ise maja teha. Kas teil tuleb selline tahtmine peale? Mina ei ostnud ühel õhtul tekkinud papist maja. Et sa oled väga tubli, ma näitan sulle teistele ka, näitan ühte maja, mille tegi 14 aastane tüdruk. Ahah, vaata, ehitas sellise kahekordse maja, seda maja näete te kokkupandult foto peal seinal, vaadake, siin on isegi elekter sisse pandud. Kas siin all on meil selle maja juunis, et kas tõesti neljateistaastane tüdruk tegi enne joonised, enne kui tema hakkas maja ehitama või need on hiljem tehtud? No see selle jooniste kohta võib nüüd vihjeks öelda niipalju, et isa oli sellel tütarlapsel arhitekt. Nähtavasti aitas isa ikkagi kaasa, aga siin on ju väga hästi näha kuidasmoodi. Üks lapsevanem on toredasti oma lapsega tegelenud mitmetest kastidest kokku pandud sellised Mikiveri erituba pikklambid ja televiisori, Liiveni dial lauad, toolid, asjadeni välja tehtud. Kuidas siin on nende lukkudega seal tihti moodi sünnipäeval ja see on ülevalt poolt, et neid muidu tihtipeale on mängumaja pimedat külje pealt on avatud, aga ülevat meeleli kodus niiviisi, et emme tellis mulle õdedele papp. Peesise turvatool jäi, me tegime õhtul sellest barbimaja ka meie peres kasutati ära suured televiisor ja pesumasinakastid, millest me tegime suured majad kahekordsed treppide ja suurte ilusate rõdudega. Seda te saate kodus ka muidugi teha, nii tore. Uus moenupud Siimule laud, laod ja vaata, siin kapi peal on, on veel ka raadio Raadio jah, päris huvitav, näeb küll veel vanker ja ja raamaturiiulis raamatut ja diivan on tehtud ja siis on tehtud ka. Üks asi on kasvanud piipu, jah, piip, jah, isegi vanaisa piip on tehtud kirjutuslaua peal, eks ole. Avatud on isegi tehtud ja väga lahe. Siin selle toa juurest, selle väljapaneku juures on kohe väga tähtis rääkida, et mitte ainult asjad ise ei ole muuseumile tähtsad, mis siia muuseumisse kogutakse, vaid tähtsad on need lood, mis tulevad muuseumisse, kus asjadega kaasa, et näiteks sellesama toa loomise juurde kuulub üks väga traagiline lugu. Lugu on pandud kirjaga siia näituse juurde, et näitus tutvustada, on pandud üles sildid ja on pandud ka üles pood. Et kõikide mänguasjadega ei ole muidugi kaasas huvitavat lugu, aga vot selle toaga on nüüd kaasas niisugune lugu. Et oli kord üks mees, kes pidi ennast varjama. Tekkis jälle, käis vahepeal teises käes kanal kuskilt mingist sahtlist tabelite siukseid asju, puit, siukseid, asju, õpetlasi, seal lõpueni, seal peitis ennast. Ja sa oled selle loo väga hästi meelde jätnud, tähendab just nimelt selle meesterahva nimi on Leonhard Lina, kes on kõik selle puust välja nikerdanud ja tegi seda tõepoolest peidus. Muidugi on päris suur töö, aga ta seda tehes mõtles ta oma tütre peale, keda ta tervelt viis aastat ei näinud. See on enamasti, on kõik puidust siin sellel komplekti juures oli veel üks hambaharivad seal vannitoas, kõrval sahtlis, selle hambaharja harjased olid tehtud selle mehe juustest, aga seda hambarja ei ole ja enam kahjuks meiega kollektsioonist. Nähtavasti sai ta nii vanaks, et teda enam ei ole, et see viis aastat, mis ta pidi olema peidus ta valmistas siis oodates peidust välja tulemise aega valmistas ta oma tütrele sellise mängutoakomplekti. Aga tulge nüüd siia selle tänapäeva asjade vitriini juurde, sest siin ma tahan teile rääkida niisuguse loo, et muuseum ei kogu ainult vanu asju, vaid me ostame poest ka päris uusi ja ostame eriti neid, mis on laste hulgas väga populaarsed. Näiteks Shrek, tuntud multikategelane k, kõne LEGO-st, mis on ka tänapäeval ka siuksed, robotid, siukseid on tänapäeval niisugune mootorratta siis see, mis siin ülevalpool siukseid on ka tänapäeval bioonikuid, sa mõtled nende lego asjatundmist bioonika ja minu arust läks. No ja kindlasti mäletate teletupsude multihälve jonn ja ja kui teil siis on mõne aja pärast, no ütleme 10 20 aasta pärast on teil oma lapsed tulete siia muuseumisse, siis te saate Siitritriinist näidata oma lastele, näed, minu ajal oli selline multifilm, kus olid teletupsud. Seda on vist imelik praegult mõelda, jah, et teil on omal lapsed. Anne. Ja siin on üks väljapanekus, on katkised nukud laisem katki läinud ja mida varem. Aga ega siin ei ole näidatud just seda, et näete, siin on nüüd katkine nukud, vaid nii te saate ju näha missugustest osadest nukud, vanasti näiteks pehmeid teha ja kõva pea või kõva keha ja teine teema näiteks siin on üks lukupea, vaata kus on katkine kael näha, eks. Pean portselanist, mis oli väga hinnaline materjal, aga et juuksed peas teretulnud. Natuke küll jah, aga et terve luku tegemiseks mitte kasutada sellist kallist materjali, siis tehti keha pehme, riidest ja täidetud jalad ja käed, aga jalad, käed on tehtud hoopiski sellisest kipsi ja paberi segust. Siin oli selline vanaaegne, millel oli igal poolik selliseid naerule. Kui ta oli kurb, näed, vaata, seesama nukk on sul siin kohe välja pandud, ainult et väga hästi ei ole praegu näha, eks ole, teine pea natuke ette jäänud. Vot siin peaks nüüd ütlema meie muuseumi teadurile, et ja natukene tuleks teist nukupead nihutada, siis paistab see nägudega pea palju paremini välja. Paistab su teine suu nagu kolme näoga nukk ja kolm nägu, et on. Naeratab ja, ja nuttev nägu seal üle, mis sa keerutad. Ja pead saab keerata, et saab juuste alla keerata just sellena, mida sa ei taha näha. Nii, aga liigume nüüd poiste tuppa. On juba vist? Siia panema mündi sisse ja esis hakkavad rongid kõik käima. Seal niukene tehtud nagu mõned asjad puust ja seal tohutu rongimaailm, majad ja, ja sillad ja käigud ja kus on ka palju range. Siin on vist midagi ikka muudetud, ma näen. Paneme ühe mündi sisse, vaatame, mis nüüd juhtuda. Hästi. Kaks rongi hakkasid sõitma üle silla, Läheb üks punase vaguniga, rong veab kahte vagunit enda järel. Kaubarong. A teise sillalt läbi hoi, teiselt poolt tuleb veel teine rong. Samas on ka veel. Kas te teate, et suured mehed mängivad selliste rongi ideedega ja selliste mudelitega ja selliste pannoo tega, kus on kõik need majad ja puud ja mäed ja rongid. Et on olemas ka kohe niisugune klubi, kus mehed omavahel arutavad end, milliseid asju oleks parem osta, millise tehnikaga, milliste paatidega ja vidinatega on võimalik see kõik paremini tööle panna. Käsimegi, köiki rangitsevad kallikade. Need rongid saavad kõik liikuda, ainult et seesama onu, kes on meil selle pannoo koostanud temaga aeg-ajalt siin ja vahetab neid ronge paneb kokku uued veeremid ja tõstab nad teistele radadele, et osa jäävad jälle puhkama, siis Ühed sõidavad, teised puhkavad. Väga vahva näeb see välja küll. Millest sa seda aru saad? Pingis seal. Kas seal tagaseinas on niisugune pilt? Tartu linna aadetele kaarsild ja, aga siin on veel midagi, mis teile kindlasti Tartut meenutab. Tulge siiapoole. Pegasus. Teile tutud jõelaev Pegasus. Väga palju parki sõitnud, mina olen ka sõitnud. Ma vaatan, et huvitav arvuti, kui sa vaatad nüüd vitriini, siis needsamad mänguasjad on arvuti, Jaanil on nii partmiseks, jaanipeal siin liigutab ja plaksutab, nokkaja väriseb ühele poole ja teisele poole leiame selle vitriinis ka üles. Üks, kas lõngakeraga plekist, selline, kes keerab ennast üle selja ja siis jälle vurab edasi. Kas leidsite kassi üles, vitriinis? Nii, ja nüüd on ekraani peal kukk, kes nokib plekist kukk. Oih, nüüd on juba karu, kes mängib balalaika. Balalaika, karu leiate üles. Vitriini tagumises nurgas. Millest leitud? Aga kas ilma arvuti kraanitade oleksite teada saanud kuidasmoodi? Need asjad liikusid. Nii et tänapäevane arvutitehnika aitab muuseumis asju näidata. No mis te arvate, kas meie saaksime koos hakkama ühe näituse koostamisega? Aga teate, nüüd me lähme ülesse mängutuppa ja tõesti proovimegi panna kokku ühe muuseumi näituse. Aga enne seda, kui asjadest näitust teha, palju asju, onju vaata kust muuseumisse asjad saavad. Inimesed toovad siia mängu äsja, kellele on vanad mängu assidele jäänud. Lähme nüüd üles mängutuppa, mängude ka enne paneme mänguasjadest kokku näituse, siis katetega mängima. Lähme nüüd alguses üles teisele korrusele, kus asub ilu. Kuidas need mängutoas näitus teeme, kuuled homme samal ajal Tartu mänguasjamuuseumit, tutvustas Ave viirmaa. Kuulasid ja küsisid Tartu Kesklinna kooli esimese klassi lapsed ja toimetaja Kadri diisel.