Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on Kadri Kiiseli olenditele tus kahekordse kivimaja ees kuhu on peale kirjutatud Eesti Rahva muuseum, näitusemaja. Ja veel on siin suur suur silt, kus kirjas, et Muuseum näitab keelt. Huvitav, mismoodi ta keelt näitab? Lähme vaatame järgi minuga osas Tartu Miina härma gümnaasiumi neljanda klassi õpilased. Keelt lubas näidata muuseumi giid Kaspar Yasse. Tervist oleme siis jõudnud Eesti Rahva muuseumisse. Tere tulemast. Eesti Rahva muuseum on küllaltki vanaasutus, teate, kui vana. No praegu on meil juba 102. aasta käib nii, et rohkem kui 100 aastat on Eesti Rahva muuseum olemas olnud. Aga oskate ka öelda, mis maja ja mis koht see Eesti Rahva muuseum on? Et äkki saaks nagu inimestele näidata eesti rahvas vanast loost? Ma tean, et see on mõeldud vanade asjade kogumiseks. See koht, nii see on, aga siin on ka päris uusi asju. Ja tänane see näitus on selline, mida me hakkame just vaatama. Muuseum näitab keelt. Hästi. Moodne. Nii moodsat näitust ei ole vist Eestis veel olnudki. Aga enne seda, kui lähme näitust vaatama, küsiks teilt, et mis see keel on? Keeled on erinevates maades, mis teised räägivad ja keel on see, mis on suus. Et aitav inimestel rääkida, paneksin selliseks suhelda maitsmiseks. Tänane näitus Muuseum näitab keelt, räägib keelest väga erinevad võtmes. Siin on mitmeid teemasid, mida me kohe uurima hakkame. Ja see näitus on võib-olla natuke isegi alguses hirmutav, et siin räägivad läbisegi hääled ja vilguvad pildid ja ka arvutiekraanid. Aga meie lähme, hakkame samm-sammult näitusega tutvuma. Ja kõigepealt lähme vaatame eesti murdeid. Nii jõuame siin selliste kuubikute juurde suuremad ja väiksemad kuubikud, kus on ekraani peal ja ekraanil seal on nagu kaart oleks. Kas olete kuulnud, mis on murre? Keele murretele räägivad erinevas murdes. Erinevates piirkondades vana 14, räägiti teistmoodi või. Te oskate nimetada mõnda murret? Võru murre? Jah, tõesti, murdeid on palju, on olemas suur eesti keel, aga siis ka sellised paikkondlikud keeled, mida mõnel pool veel kuulata saab. Praegugi, ja siin on meie ees Iraan, kus on kaart ning siit me saame valida mõne koha ja kuulata selle paikkonna murret, siis sellist natuke eesti keelest erinevat eesti keelt. Aga kas keegi võib-olla julgeks võtta selle kettakese ja paigutada see kuhugi näiteks võib-olla mõnda sellisesse kohta, kus teil on? Veel on suvekodu? Lapsed panid sellise sinise klaasist ketta, kuhu peale on kirjutatud, kuula Eesti kaardi peal Võru maakonna peale ja ja siis läks kaart hästi palju suuremaks ja eraldi tulisid välja. Urvaste ja teiste kõikide kuubikute peal on see ekraan ja siin on nii jah, et kõik kuubikutest saab kuulata just nimelt seda praegu siis me kuulasime Urvaste murret. Ning Liisas Killeralicine pilt lehest vanadaamist, kes meile siis rääkis seda. Kas me saime aru ka? Aga huvitav oli. Väga huvita, proovime veel kord. Võtke ketas ära, saab kaardile väikseks. Natuke vist tuleb vaadata nii, nüüd on jälle terve Eesti kaart. Panime siia Järva-Jaanituli järgmiseks. Adolf Lunds on nüüd, kes kõneleb pilte ühest vanast talumajast, kus on lapsed ja naised siin õue peal. No nüüd oli vähe arusaadavam see jutt, kas polnud millestki aru, saite ta kogus oma pere kokku ja siis tuli mingi pidu, etantsed Rälja murded on hästi huvitavad, on olemas eesti kirjakeel, mida me oleme koolis õppinud või õpime. Ja see selle järgi räägitakse ja kõneldakse eesti keelt. Aga, aga lisaks sellele on siis jah, Maal veel praegugi võimalik kuulata selliseid iidseid erinevaid keeli. Selles mõttes on keel pidevas muutumises on midagi jäänud vanematest aegadest ja kogu aeg keelele kasvavad peale uued kihid. Märjamaa on järgmine, mis laseb sul ainsa Ari haavand, kes kõneleb? Palju teil siin neid erinevaid murdeid on kogutud siin ekraani pealt saab kokku vastu 50 ringis. Väga nalja, mulle tundub, jah, kõige kuulsam on ikkagi ilmselt võru murdes see on ju isegi suisa oma keeleks nimetatud erinevaks keeleks. Võib-olla siis liigume edasi, me rääkisime keele muutumisest ja nüüd lähme teise kohta, kus me vaatame, kuidas keel siis muutunud on. Nii, no näete, siin all on üks lause selline, kas keegi saaks selle ette lugeda, palun? Külen vann MAN Sepra laulai tallu homme EK tütt taren Kanskak, Pärnu on kraan ta sinna. Kas keegi midagi aru sai? Ei? Teadlased on sellise lause rekonstrueerinud, et umbes 1000 aastat tagasi said inimesed siin Eestimaal sellest lausest aru aga meie sellest aru ei saa. Ja nüüd siin üleval on see lause praeguses eesti keeles. Külavanem laulis talu tütrega Pärnu rannas. Natuke naljakas lause, aga me saime ikkagi täiesti aru sellest lausest juba nii, et näete, näete, kuidas keel, keel, kogu aeg on pidevas muutumises. Aga siin on vahepealsed astmed ka ära toodud, et sellest esimesest lausest külavanem pan, Sepra laulaid, Alomneke tüteren, kantsak tärn on randa, signa tuleb edasi, on järgmine lause. Panemban sõpra on õ tähtunud e asemel ja aastast 1200 siin on jah, jookseb siis ajagraafika kõrval. Siin on vahepeal seletatud ka, et mis on juurde tulnud, et siin aastal 1100 umbes et sõnu lipplõpuline muutus aspirantsiooniks mis tähendab siis, et selliseks nagu helituks, et nii-öelda välja, eks ole. Keeles kohane sõutäht, et kui enneli Sepra siis juba aastal 1200 tähti, sõpra, tähed ja häälikud, kui tekivad ja kaovad ja eesti keel püsib, aga õnneks mõjutavad keelt ka teised keeled. Lähme vaatame, siin on meil üks teine valge karp ja siit me saame vaadata meid mõjutanud keeli. Sineleid kuubik, mida saab igalt poolt vaadata siin kirjadel kõikide külgede peal. Siin me näeme siis erinevaid keeli, mis on eesti keelt mõjutanud, näiteks siin on meie naabrite Läti laenud üle mere rootsi laenud. Muidugi vene ja saksa laenud. Soome praegu muidugi vast kõige rohkem on ikkagi inglise keelt või Ameerika Nisme. Kas keegi palun loeksid, mis sõnad need on? Bänd drink, friik, copy, läptop, meik printima, trend, kõik tuttavad sõnad teil, eks, mina küll ei tea, mis beib nägu selline tibi, kes kannab pidevalt roosat ja lesti kõhn ja paneb endale hästi palju meiki peale. Selge, aitäh. Läti keelest on tulnud kõuts. Tabel juhin tähelepanu, kuidas see kujundatud on, vaadake eelmise, selle valge graafikule pildid olid lambatalled, siin on sellised linnud ja mesilinnud. Aga need on nagu tähtedest ja kirjavahemärkidest pildid tehtud on ju tore. Toredaid asju on Tartu Eesti Rahva Muuseumis veelgi. Homme samal ajal kuuled, milliseid masinaid on keele edastamiseks kasutatud. Keelt kuulasid ja vaatasid Tartu Miina härma gümnaasiumi õpilased. Selgitusi jagas Kaspari assa saate toimetas Kadri diisel.