Tere algab saade, laste lood. Mina olen Kadri Kiiseli. Eesti Rahva muuseum Tartus näitabki. Eelmine kord uurisime Miina härma gümnaasiumi neljanda klassi õpilastega erinevaid keeli jäädvustamise masinaid. Täna vaatame edasi. Keelenäitus tutvustab muuseumiõpetaja Kaspar Jasson. Nii mis veel põnevat olid, enne vaatasite seal ringi, mis teile silma jäi, mis oli veel äge, mida me pole vaadanud sõnapaare kokku panna, et see on päris selline sõnade tekitamise masin siin juba natuke harjutasime ka, võib-olla sina, äkki sõitsid uue sõna? Omamoodi ekraan, kus tuleb taaskettaid peale panna, seekord punast värvi? Ma nagu panen sinna peale Talle ühe tüübi sellise kiibi ja pööran seda ja siis tulevad erinevad tähed. Ja kolmes ringis saab valida erinevaid tähti ja siis lõpuks on uus sõna. Oi kui põnev, panid peale kiibi, mille peal kirjutatud ratsu tüüp saab keerata, siin püsib algus konsonante ja praegu on siin valikkuse, s need, kui keerutada see, seda siis kõrval veel pakub Ria teed siit valime siis lõpuvokaali, kvaliteedi on e Koju jäi tähe. Siis liigutan edasi ja silbi konsonant teise silbi konsonant. Ja nüüd siis paljusid kõht tähe. Ja nüüd ta küsib, diftong seika tulisid sihukesele seika. Nüüd asjuka Velpon variante Soeka võist soika. Meil siin juba ennega koostasime mitmeid sõnu, näiteks tüks, hiilg siis nii kirja ja kurb ja Velu Moulangem moona veel ka ja nüüd oleks nendele sõnadele vajaga tähendused välja mõelda. Kas teil mõnele nendest sõnadest tekkis mõni seos ka, et mitte teie tehtud sõnad võiksid tähendada. Purjenäiteks on see, kes, kellele arm, mis armastab kirjutada hästi palju kirju. Tüks võiks olla tüütu muula ja nagu mulle tundub, et see oleks nagu mingi mingi nõu mingi sööginõu, minul tuli selle pool aga nõudepesuvahend, aga igal juhul nõudega seoses midagi. Väga vahva. Aga mis nende teiste ketaste peale kirjutatud selli, ratsu tüüp, siis edasi meil ema, ema, kõnetüüp ja veel missepp tüüpi, mis need tüübid on? Need on Aaviku poolt välja valitud sõna tüübid, nende kaudu on võimalik kõige lihtsamini kõne või keelt uuendada. Kohe hakkab uus sõnasin valmis saama. Neid on siin valida võimalik. Jälle vokaal, c-täht alguses ja m juu lõpus on juba olemas ja nüüd tuleks sinna vahele valida veel mõni mõni täishäälik, mis me valimi sinna e-tähe Timmu emisse demo võiks olla, seal on ilus, ilus sõna, tema oma timu. Aga vaatame veel midagi, jah, vaatame, meil on siin oluline koht, veel kirjutamise koht, vaatame. Aga ma küsin, millel palju ekraani siin, kus kõnelevad inimesed, et mis need on, ekraanidel kõnelevad inimesed oma keelekasutusest, näiteks siin on üks professor, kes on elanud nüüd 10 aastat Tartus või rohkem kui 10 aastat ja kes räägib siis kuidas kohanenud eesti keelega eesti keeleruumiga. Samuti on siin teine Tartu ülikoolist pärit inimene, kes õpetab ise eesti keelt ja räägib jällegi oma kogemusest, mis probleemid on tema jaoks olnud eesti keele omandamisel ja nii edasi. Lisaks sellele on Viljandi kultuuriakadeemia õpilased sellise lustaka vahepalana. Püüavad siin kokku hääldada selliseid hästi pikki keerulisi diftongi ridasid. Näiteks siin kaks tüdrukut, kes parajasti ennast joonistavad peegli juures ja samas ka püüavad siis neid selliseid keerulisi sõnaühendeid välja ütelda. Hästi selgelt. Sime selja taga, üks laps loeb mina ja paks raamatut. Mere kõnelesime juba nendest kirikuraamatutest ja tüdruk on siin gooti kirja omandanud ja loeb meile soravalt ette piiblit ja all on siis võimalik neid Riduga jälgida. Piibel, mis tal käes on küll tohutult, tohutult kaks vanad lehed, mis seal külgede peatega mustaks läinud ja tema käelaba paksune Raamat kindlasti, mis tal siin ees laua peale. Aga nüüd siis jah, kirjutamise vahendite kastikene meie ees kirjutamisajalugu rääkisime mehaanilistest vahendit, sest trükimasinatest kuid eks need trükimasinad ole läbi aegade olnud kallid. Ja esialgu trükimasinaid ei olnudki. Selle asemel siis kirjutati Noff eesti keeles kõigepealt ehk linnusulgedega. Näete, siin ongi vitriinis siis näha üks linnusulg. Edasi läks ajalugu selliselt, et hakkasid täiust oma suled ja lisaks sellele hakkab ilmusid siis umbes 200 aastat tagasi ka laiemalt Eestis kasutusega pliiats siit. Ning 20. sajandil tulid siis täitesulepead ja lõpuks siis ka veel praegugi laialt kasutuses olev pastapliiats. Kõige lõpus on seal selline pastapliiats, mis mille sai siis ka muuta kaardi kepiks. Et näete, see ülemine osa käis sealt niimoodi välja, siin on meil välja pandud vanad tindipotid, kirjapress üks üsna vana terita ja, ja tahvel kos Griffini grafiitpulk selline, millega siis eriti võib-olla 19. 20. sajandi alguses koolilapsed kirjutasid. Lisaks on siin kasti peal mitmed suled ja saab ise ka proovida kirjutamist ja on ka üks, üks ehtne linnusulg. Lähme vaatame ka veel viipekeelt. Niiviisi järgmise kasti juures on kõigepealt joonistatud väga kallim käsi erinevates asendites ja seal all on tähed. Jah, mõnikord on nii, et inimesed ei kuule või ei saa rääkida ja siis on abiks viipekeel. Kas oled kokku puutunud ka viipekeelega kunagi? Mul jäi, enne elasin korteri, siis neil ei lähe korteris ka sellised nälgis, äkin viipekeeles ja siis ükskord ma läksin õue, siis mul nendes palju ja, ja siis ma tahtsin järgi minna. Ja siis need tädid tulid minu juurde, hakkasin midagi viipekeeles rääkima, ma ei saanud aru ja jooksin minema. Ehmatasid kangesti ja. Nii siin nüüd naisterahvas näitab ekraani peal erinevaid sõnu, kuidas on jooma nagu kujuteldava klaasi kätte ja joob. Helista mulle, teeb kätega nagu telefoniliigutuse näitab enda peale. Et tegelikult mulle tundub, et need viiped on üsna loogilised, et üsna et kui natukene pingutada, kaasa mõelda, et siis, siis võib aru saada, kui ma läksin varandama koolist, tulin maksangi kojast, läksin läbi seal koristaja avakoristaja Salav kurte tundma. Ta räägib maal vanaemaga, mul ta räägibki niimoodi viipekeeles muuta, pääsemine. No kas te tahate proovida keegi jälle näiteks enda nime ka siit tähtedest kokku panna? Mis sinu nimi on näiteks Laura Maria, prooviks Laurat, kuidas käib ilge? Ilon, nagu näitabki käega teed pöidlased elli alumise kriipsu ja nimetissõrm on, on ülemine kriips, nii, kuidas saan käsi rusikas metele muu üles otsida sammast siinpool? Selleks tuleb kaks sõrme püsti ajada ja kahte sõrme näpuga kinni hoida. Neid märke peaks siis näitama nagu väljapoole, siis sa suhtled kellegagi, mitte iseendaga. Edasi tuleb R, see on päris keeruline, keskmist sõrme tuleb hoida kinni pöidlaga, teised sõrmed on püsti ja siis lõppu jälle a, mis on, käsi rusikas? Oskad nüüd anda nime vede viipekeeles? Jah, see keel on väga eriline, aga näed ikkagi, ta põhineb tähestiku kirjakeele üks kõige olulisem. Selline alus on just tähestik, sellepärast me koolis oleme tähestiku endale korralikult selgeks õppinud. Mitmete need tähed on üsna loogiliselt tuletatavad, M-täht on kolm sõrme allapoole, nagu tõesti M-täht välja näeb ja v samamoodi kaks sõrme ülespidi ja ja L, nagu me juba ütlesime, pöial kõrvale nimetissõrm püsti, et moodustabki kätest L2 c-täht ka samamoodi. Lihtsalt kahest näpust. See tähekuju. Jõuame ühe ekraani juurde, kus siin üks noormeest viipleb meile Marshi Levi, kes siis näitab meile viipekeeles. Panite tähele, kuidas Lennart Meri oli? Ega selline nagu merelainetes ees ja aga nimed muidu näidatakse nimede tähthaaval jah. Vähemtuntuid kindlasti, jah, aga siis, kui on mingi tähendusega perekonnanimed, siis seda saab niimoodi sõna viitena näidata. Kindlasti ja ilmselt viipekeel ongi selliste keelte hulgas üks arenenumaid. Mõnel teadlased on seda nimetanud suisa omaette keeleks. Aga tegelen ju ka erinevates keeltes. Erinevad viipekeeled, et see ei ole nagu ülemaailmne ühtne keel, eks ole, seda küll jah, seda küll. Eesti Rahva Muuseumi näitus Muuseum näitab keelt, uurisid Tartu Miina härma gümnaasiumi neljanda klassi õpilased. Selgitusi jagas muuseumiõpetaja Kaspari Assa saate toimetas Kadri diisel.